Toila Vallavolikogu — Toila valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — KO, 8, 100

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) paragrahvi 3 lõike 2 ja paragrahvi 4, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toila valla planeerimis- ja ehitusmäärus» (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. mail 1999. a. Volikogu esimees Valdur PAAS Kinnitatud Toila Vallavolikogu 21. aprilli 1999. a määrusega nr 11 Toila valla planeerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva planeerimis- ja ehitusmäärusega (edaspidi määrus) sätestatakse maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise ning ehitamise kord Toila vallas. 2. Määrus sätestab Toila Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ning Toila Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesanded, pädevuse ja kohustused. 3. Määrus täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel. II. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAVAD STRUKTUURIÜKSUSED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4. Volikogu õigused ja kohustused: 4.1. valla üldise ehituspoliitika kujundamine lähtudes valla arengukavast; 4.2. valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 4.3. üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4.4. valla poolt finantseeritavate ehitiste ja ehitusalaste projektide nimekirja kinnitamine; 4.5. planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal; 4.6. lahkhelide puhul detailplaneeringute läbivaatamine ja vallavalitsusele ettepanekute tegemine lahenduste leidmiseks; 4.7. valla planeerimis- ja ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 4.8. detailplaneeringu tühistamine. 5. Vallavalitsuse õigused ja kohustused: 5.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja elluviimine; 5.2. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 5.3. üldplaneeringu lähtetingimuste, üldplaneeringu ja selle muudatuste läbivaatamine, avalikustamise ning volikogule esitamise otsustamine; 5.4. planeerimis- ja ehitusalaste volikogu otsuseprojektide läbivaatamine ja ettepanekute tegemine; 5.5. detailplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 5.6. detailplaneeringu lähteülesannete kinnitamine; 5.7. detailplaneeringu avalikustamise korraldamine; 5.8. järelevalve korraldamine kehtestatud planeeringute üle; 5.9. projekteerimistingimuste väljastamine; 5.10. ehitusjärelevalve korraldamine; 5.11. ehitiste eesmärgipärase kasutamise järelevalve korraldamine; 5.12. ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba jms) väljastamine, peatamine, tühistamine või ennistamine; 5.13. kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006); 5.14. planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitusobjektide ja muude ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamise korraldamine; 5.15. ehitusregistri pidamise korraldamine; 5.16. omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutuse korraldamine; 5.17. tellijafunktsiooni täitmine valla omandis oleva ehitise projekteerimisel ja ehitamisel; 5.18. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks. III. MÕISTED 6. Ehitis -- hoone või rajatis. 7. Hoone -- maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 8. Rajatis -- maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 9. Ehitamine on: 9.1. ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 9.2. ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 9.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 9.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd; 9.5. ehitise lammutamine. 10. Väikehoone -- kuni 12 m2 ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta. 11. Ajutine ehitis -- piiratud ajavahemikuks (kuni viieks aastaks) püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 12. Omavoliline ehitis -- ilma ehitusloata püstitatud ehitis. 13. Ehitaja -- ehitustööde litsentsi omav juriidiline isik või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 14. Ehitusekspert -- juriidiline või füüsiline isik, kellel on nõuetekohane litsents ehitusprojekti või ehitise seisundi hinnangulise analüüsi tegemiseks. 15. Projekteerija -- vastavat litsentsi omav juriidiline või füüsiline isik. 16. Hoonestaja -- ehitada sooviv kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isik, kellele on hoonestamiseks enne 1. novembrit 1991. a antud maakasutusõigus, ja sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjektide õigusi. 17. Ehitusjärelevalve insener -- vallavalitsuse ehitusjärelevalvet korraldav isik (ehitus- ja majandusnõunik). 18. Objekti järelevalveinsener -- teostab konkreetsel ehitisel lepingu alusel omanikuga ehitusjärelevalvet. 19. Ehitusjärelevalve -- ehitusprojekti ja ehitustegevuse vastavuse kontrollimine kehtestatud seadustele, normidele ja ehituseeskirjadele. 20. Projekteerimistingimused -- vallavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning projekti kooskõlastamise nõuded. 21. Kooskõlastavad ametkonnad ja inspektsioonid -- riigi vastavad ametid või inspektsioonid (sh tervisekaitsetalitus, keskkonnaamet, muinsuskaitse os.), kellega tuleb kooskõlastada detailplaneering või ehitusprojekt. Kooskõlastuste vajadus määratakse detailplaneeringu lähteülesandega või projekteerimistingimustega. 22. Ehitusluba -- vallavalitsuse poolt kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või maareformi käigus ka õigustatud subjektile ehituse alustamiseks väljastatav luba. 23. Kasutusluba -- vallavalitsuse poolt väljastatav luba ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitise kasutuselevõtmiseks, millega kantakse ehitis registrisse. 24. Kaevamisluba -- vallavalitsuse poolt väljastatav luba kaevetööde tegemiseks. 25. Lammutusluba -- vallavalitsuse poolt väljastatav luba püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks. 26. Krunt -- ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk, samuti ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698; 1999, 25, 366; 27, 390) paragrahvi 7 lõikele 5 ja paragrahvi 221 lõikele 6. Krunt on kinnistu moodustamise aluseks. 27. Krundi ehitusõigus sisaldab: 27.1 krundi kasutamise sihtotstarvet; 27.2 lubatud ehitiste arvu krundil; 27.3 ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 27.4 ehitise lubatud kõrgust ja kujasid (ehitiste lubatud väikseimat vahekaugust). 28. Krundi kasutamise sihtotstarve -- üld- ja detailplaneeringuga määratud maakasutamise otstarve. 29. Katastriüksus -- katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. IV. MAA-ALADE PLANEERIMINE 30. Planeerimis- ja ehitustegevus vallas võib toimuda ainult volikogu või vallavalitsuse kehtestatud planeeringute alusel. 31. Maa-alade planeerimine on kohaliku elu probleemide iseseisva ja avaliku lahendamise protsess. 32. Planeerimisega tagatakse keskkonna seisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine. V. ÜLDPLANEERING 33. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi või selle osa kohta ning selle ülesandeks on kavandada territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad, määratleda kestva ja säästva arengu tingimused ning siduda need omavahel. Üldplaneeringuga määratakse muu hulgas väärtuslike maastike ja looduskoosluste kasutamistingimused, puhke- ja virgutusalad ning kehtestatakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik kui ka tiheasustuse detailplaneeringud vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 8 lõigetele 7 ja 8. 34. Volikogu otsustab üldplaneeringu muutmise vajaduse kuue kuu jooksul pärast kohaliku omavalitsuse korralisi valimisi. 35. Üldplaneeringu koostamise või muutmise algatamise otsuse vastuvõtmisel tutvustab vallavalitsus ühe kuu jooksul kohalikes teabevahendites otsuse eesmärke. Üldplaneeringu tühistamise otsuse vastuvõtmine saab toimuda üksnes ühe kuu möödumisel pärast informeeriva teate avaldamist kohalikes teabevahendites. 36. Tuginedes volikogu otsusele ja valla arengukavale korraldab vallavalitsus üldplaneeringu lähteülesande koostamise ning esitab selle avalikustamiseks ja volikogule kinnitamiseks. 37. Kinnitatud lähteülesande alusel korraldab vallavalitsus üldplaneeringu koostamise. 38. Üldplaneeringu koostamise teeb vallavalitsus ülesandeks ehitus- või arhitektuuriala kõrgharidusega spetsialistile või erialast litsentsi omavale juriidilisele isikule. 39. Koostatud üldplaneeringu esitab selle koostaja läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks volikogule või selleks otstarbeks moodustatud läbivaatamiskomisjonile (edaspidi komisjon) seisukohavõtuks, kes tagastab selle üldplaneeringu tegijale paranduste ja täienduste tegemiseks või kooskõlastamiseks naaberomavalitsuste ja Ida-Viru Maavalitsusega. 40. Üldplaneeringu avalikustamiseks korraldab selle koostaja koos volikoguga üldplaneeringu väljapaneku. Vallavalitsus teatab üldsusele vähemalt üks nädal enne väljapanekut kohalike teabevahendite kaudu eksponeerimise koha ja aja ning millal ja kuhu on võimalik esitada üldplaneeringu projekti kohta arvamusi ja proteste. Väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. 41. Planeeringualal asuvate kinnisasjade omanikel, elanikel ning teistel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringu projekti. Ettepanekud tuleb esitada kirjalikult üldplaneeringu väljapaneku ajal. 42. Avaliku väljapaneku järgselt korraldavad üldplaneeringu koostaja ja vallavalitsus üldplaneeringu avaliku arutelu, mille toimumise aeg ja koht tehakse üldsusele teatavaks kohalikes teabevahendites vähemalt kaks nädalat enne arutelu. 43. Üldplaneeringu koostaja teeb avalikustamisest laekunud ettepanekutest, arvamustest ja protestidest kokkuvõtte, mille esitab koos üldplaneeringuga volikogule või selleks otstarbeks moodustatud komisjonile seisukohavõtuks. 44. Kõikide laekunud arvamuste, ettepanekute ja protestide arvestamise vajaduse ja ulatuse määrab vallavalitsus koos volikogu või vastava komisjoniga, kusjuures mittearvestatud ettepanekutest teavitatakse neid esitanud ametkondi ja isikuid kirjalikult koos sellekohaste põhjendustega. Kirja ärakiri saadetakse Ida-Viru Maavalitsusele. 45. Kui volikogu või maa- ja ehituskomisjon tagastab avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel esitatud üldplaneeringu projekti oluliste muudatuste ja paranduste tegemiseks, tuleb kõik selle läbiviimise, avalikustamise ja muud protseduurid korrata. 46. Üldplaneeringu projektiga nõustumisel kehtestab volikogu selle oma määrusega. 47. Üldplaneeringu kehtestamisest teatab volikogu kohalikes ja üleriigilistes teabevahendites. Üldplaneeringu kehtestamise otsuse saadab volikogu Ida-Viru Maavalitsusele. 48. Vallavalitsus peab tagama kehtestatud üldplaneeringuga tutvumise ja koopiate omandamise kõigile asjasthuvitatud isikutele. 49. Üldplaneeringu muutmise või täiendamise kord on samasugune kui uue üldplaneeringu koostamisel. VI. DETAILPLANEERING 50. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga määratakse muu hulgas planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundiehitusõigus ning maakasutuse ja ehitamise erinõuded vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele ja teistele seadustele. 51. Detailplaneeringu võib koostada lähteülesandes fikseeritud mahus, mis määratleb kas ühe või mitu planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 9 lõikes 2 märgitud tingimust. 52. Detailplaneeringu koostamise võib algatada vallavalitsus, kinnisasja omanik või muu õigustatud huvi omav isik. 53. Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele vormikohase avalduse. Avaldus peab sisaldama: 53.1. põhjenduse planeeringu otstarbe ja eesmärkide kohta; 53.2. taotletava planeeringuala suuruse (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala); 53.3. taotletava planeeringu mahtu. 54. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise delegeerida lepinguga kinnisasja omanikule, hoonestajale või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. Detailplaneeringu algatamise otsuse ärakirja saadab vallavalitsus kinnisasja omanikule. 55. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja ohutuskujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab vallavalitsus planeerimistingimustega. 56. Kui detailplaneeringu koostamine või muutmine toimub hoonestaja algatusel, kannab kulud hoonestaja. 57. Detailplaneeringu koostamine, avalikustamine, kehtestamine ja tühistamine toimub analoogselt üldplaneeringu puhul kehtiva korraga. Avaliku väljapaneku aeg on minimaalselt kaks nädalat. Detailplaneeringud ei kuulu läbivaatamisele volikogus, v.a avalikustamisel ja kooskõlastamisel tekkinud lahkhelide puhul. 58. Detailplaneeringud kehtestab vallavalitsus. Kui detailplaneering ei vasta üldplaneeringule, siis otsustab selle kehtestamise volikogu. 59. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib vallavalitsus kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda avalikustamisest, asendades selle planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. 60. Detailplaneeringut ei ole vaja koostada, kui ehitus toimub olemasoleva hoone mahus ja krundi kasutamise sihtotstarve vastab üldplaneeringule. 61. Vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule detailplaneeringu algatamisest tähitud kirjaga kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast, kui detailplaneering võib kaasa tuua: 61.1. kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse; 61.2. senise maakasutuse muutmise; 61.3. krundi ehitusõiguse muutmise. Sama korra kohaselt tuleb kinnisasja omanikule teatada ka taolise detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest. 62. Detailplaneeringu lähteülesandes määratakse: 62.1. planeeringu otstarve ja eesmärgid; 62.2. vajalikud kooskõlastused; 62.3. taotletava planeeringu maht; 62.4 põhilised planeerimis- ja arhitektuurilised, keskkonnakaitse- ning muinsuskaitsealased nõuded, millele detailplaneering peab vastama, ning olulisemad vallapoolsed tingimused. 63. Detailplaneeringute üle, mis on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ning mille puhul ei ole jäänud lahendamata planeeringuvaidlusi, järelevalvet ei teostata ning maavalitsuse heakskiit planeeringute üle ei ole vajalik. 64. Detailplaneeringute muutmise või täiendamise kord on samasugune kui uue planeeringu koostamisel. 65. Naaberkruntide piire võib muuta detailplaneeringut koostamata juhul, kui maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud vallavalitsuse kinnitatud krundijaotusskeemide alusel ja juhul, kui need ei ole vastuolus üldplaneeringuga. 66. Krundijaotusplaaniga määratakse: 66.1. olemasolevate ja uute kruntide piirid; 66.2. kruntide numbrid ja aadressid; 66.3. juurdepääsuteed; 66.4. servituutide vajadus; 66.5. kruntide kasutamise sihtotstarve juhul, kui see vastab üld- või detailplaneeringule. 67. Kui detailplaneering muudab maaregistrisse kantud katastriüksuse kasutamise sihtotstarvet, peab vallavalitsus sellest ühe kuu jooksul teatama Riiklikule Maakatastrile. 68. Detailplaneeringu kehtestab vallavalitsus. VII. EHITUSKEELUD 69. Ilma vallavalitsuse loata on keelatud: 69.1. ehitada väljapoole kinnistu piire; 69.2. lammutada olemasolevaid ehitisi; 69.3. püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid; 69.4. muuta hoonete sihtotstarvet; 69.5. muuta hoonete fassaadilahendust; 69.6. muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud hoonete fassaade ja ruumide interjööre; 69.7. muuta ehitises inseneriseadmete ja -süsteemide (vesi, kanalisatsioon, küte, elekter, gaas) paigutust ja võimsust, v.a ühepereelamud; 69.8. haljastada, plaatida, sillutada, asfalteerida krundi piiridest väljapoole jäävaid alasid; 69.9. paigaldada hoonetele reklaami; 69.10. rajada ja muuta piirdeaedu; 69.11. paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid. 70. Loa saamiseks punktis 69 loetletud tegevusteks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega vallavalitsusse. VIII. EHITISTE PROJEKTEERIMINE 71. Projekteerimise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, samuti isikul, kes kasutab maad muul õiguslikul alusel. 72. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses (määratakse üldplaneeringuga) on projekteerimise aluseks vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. Kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni määrab detailplaneeringu vajaduse hajaasustuses vallavalitsus, arvestades tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. 73. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 73.1. avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 73.2. hoone omandiõigust tõendava dokumendi (hoone- või ehitusregistrist); 73.3. kinnistusameti tõendi kinnistu kuuluvuse kohta või enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid (maakasutusõigust tõendavad dokumendid on Kohtla-Järve Rajooni TK või Toila Küla RSN otsus maa tähtajaks kasutamiseks andmise kohta, maa looduses eraldamise akt ja krundi plaan M 1 : 500); 73.4. geodeetilise alusega krundi plaani M 1 : 500, mille valmimisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat; 73.5. ehitise skemaatilise asendiplaani ja kavandatava ehitise eskiisprojekti; 73.6. vajadusel tehnilised tingimused; 73.7. keskkonnaameti kirjaliku seisukoha. 74. Projekteerimistingimused väljastatakse hoonestajale valla ehitusjärelevalve inseneri poolt vallavalitsuse korralduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 75. Vallavalitsuse poolt kinnitatud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimusena kolme aasta jooksul arvates selle kinnitamise kuupäevast. 76. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. 77. Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud või kontrollitud kutseõigusliku arhitekti või inseneri poolt ning peab vastama kehtivatele seadusandlikele aktidele, normatiividele, kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele. 78. Projekteerimistingimuste kehtimise aeg on üks aasta. Projekteerimistingimusi võib valla ehitusjärelevalve insener pikendada kuni üks aasta, juhul kui lähtetingimused ei ole muutunud. 79. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitatavat ühepereelamut, aiamaja, majandushoonet ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. Selleks et hinnata projekteerimisloa taotleja võimet projekti koostada, tuleb loa taotlejal esitada koos avaldusega eskiis hoonest või rajatisest, mida soovitakse projekteerida. Erihariduseta isikule ei anta projekteerimisluba, kui ehitise silded on üle kuue meetri või kui projekteerimisel on vaja arvestada keerukate geoloogiliste, arhitektuursete ja muude eritingimustega. Erihariduseta isikute koostatud projektid peavad olema kontrollitud ja viseeritud vastava erialaga arhitekti või inseneri poolt. 80. Projekteerija vastutus tellija ees ja autorijärelevalve toimub kooskõlas kehtivate seadusandlike aktidega. 81. Keskkonnaohtlike ehitiste, riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste ning rahvakogunemisega seotud ehitiste projektidele on ekspertiisi tegemine kohustuslik. Vallavalitsus võib nõuda ekspertiisi tegemist juhul, kui on tekkinud vaidlused ehitusprojekti kooskõlastamisel. 82. Ekspertiisi tellimise korraldab vallavalitsuse ehitusjärelevalve insener projekti tellija kulul. 83. Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris hiljemalt kaks nädalat enne järgmist ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni koosolekut maakonnas valla ehitusjärelevalve insenerile, kes informeerib sellest ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmeid järgmise tööpäeva jooksul. 84. Projekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud ametkondadega ja riiklike inspektsioonidega ning kuulub läbivaatamisele Ida-Viru maakonna ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni poolt. IX. KRUNTIDE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE 85. Krundi suuruse ja piiride määramisel tuleb lähtuda järgmistest planeeringunõuetest: 85.1. krundi sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 85.2. kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 85.3. krundi terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine; 85.4. teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas kasutamine; 85.5. ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. 86. Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 9 lõikele 9 võib naaberkruntide piire muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kirjalikul kokkuleppel ja muutmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Nimetatud korda rakendatakse samuti kruntide ühendamisel, jagamisel ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel vastavalt maareformi seadusele (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698; 1999, 25, 366; 27, 390). 87. Krundipiiride muutmiseks punktis 86 ettenähtud korras esitavad huvitatud isikud vormikohase avalduse vallavalitsusele. Avaldusele tuleb lisada: 87.1. võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaan, millele on kantud senised krundipiirid ja ettepanek uute krundipiiride kulgemise kohta; 87.2. punktis 86 märgitud piirinaabrite kokkuleppe. 88. Valla maakorraldaja vaatab punktis 87 nimetatud avalduse läbi kahe nädala jooksul arvates esitamise päevast ning annab oma kooskõlastuse või kirjaliku seisukoha planeeringu- ja maakorralduse nõuetele vastavuse kohta. 89. Kooskõlastatud krundipiiride muutmise plaani alusel tellivad piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. Kruntide piiride ja suuruse muutmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. 90. Kui tulenevalt planeeringu- ja maakorralduse nõuetest osutub otstarbekaks muuta olemasolevaid krundipiire maa-alal, mis on suurem kui kaks krunti, koostab valla maakorraldaja kruntimiskava. See kooskõlastatakse kõigi isikutega, kelle huve piirimuudatus riivab. 91. Kruntimiskavaga määratakse: 91.1. olemasolevate ja uute kruntide piirid; 91.2. kruntide numbrid ja aadressid; 91.3. juurdepääsuteed; 91.4. servituutide vajadus. 92. Kruntimiskava kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. X. EHITUSLUBA 93. Ehitusluba on hoonestajale antud vallavalitsuse luba uusehitise rajamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks selle laiendamise, tehnoloogilise ümberseadistamise, ehituskonstruktsioonide või ruumijaotuse muutmise eesmärgil. 94. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase loa taotluse. Taotlusele lisatakse: 94.1 . uusehitise puhul ehituskrundi omandiõigust, kasutusõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, vastavalt projekteerimistingimustele kooskõlastatud ehitusprojekt, andmed omanikujärelevalve kohta, andmed ehitusregistri jaoks; 94.2. olemasoleva ehitise puhul lisatakse nimetatutele ehitiste kasutusluba või hooneregistri tõend. 95. Ehitusluba väljastatakse valla ehitusjärelevalve inseneri poolt vallavalitsuse korralduse alusel kahe nädala jooksul arvates loa taotluse ja kõigi lisadokumentide esitamise päevast. 96. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest hoonestajale kirjaliku põhjendusega kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 97. Ehitusloaga määratakse: 97.1. ehituse alustamise ja lõpetamise tähtaeg; 97.2 . ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused; 97.3. vallavalitsuse poolt esitatavad muud tingimused. 98. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: 98.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 98.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 98.3. ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ja ei täideta valla ehitusjärelevalve inseneri ettekirjutisi või ehitusloaga määratud tingimusi. 99. Ehitusluba ei anta, kui: 99.1. ehitusprojekt ei ole kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud isikutega, ametkondadega, riiklike inspektsioonidega; 99.2. ehitusprojekt ei ole koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehituseriala inseneri poolt; 99.3. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) paragrahvides 143--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 99.4. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 99.5. omanik keeldub sõlmimast ehitusjärelevalve lepingut. 100. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. XI. EHITAMINE 101. Ehitis rajatakse vallavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel hoonestaja ja litsentseeritud ehitaja vahelise lepingu alusel. 102. Hoonestaja on kohustatud korraldama ehitamise ajal ehitusjärelevalvet. 103. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes selle eest ehitusjärelevalve teostajale vastavalt nendevahelisele lepingule. 104. Enne ehitamise alustamist on ehitaja kohustatud geodeetiliste tööde tegemise litsentsi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed ja kontrollkõrgused, mille kohta koostatakse vormikohane akt. 105. Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane ehitustööde päevik, kuhu kohustuslikus korras ehitaja ja objekti järelevalveinsener vormistavad kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. 106. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku kasutamine kohustuslik. 107. Muinsuskaitse all asuvate hoonete remondi, rekonstrueerimise või restaureerimise puhul on kohustuslik täita Ida-Virumaa Muinsuskaitse Inspektsiooni kehtestatud töökorda ehitisel. 108. Väikehoonet (kuni 12 m2) võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojektita ning ehitusloata vallavalitsusega kirjalikult kooskõlastatud asukohta. 109. Ajutiste ehitiste püstitamise lubamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. 110. Tänava- ja pargiinventari, arhitektuursete väikevormide ja valgustuse, ajutiste müügikioskite ning teisi valla välisilmet mõjutavate kujunduselementide paigaldamiseks, fassaadide värvimiseks ja üldkasutatavate ruumide sisekujunduse tegemiseks on vajalik vallavalitsuse ja ehitusjärelevalve inseneri kooskõlastus ning ehitise omaniku nõusolek. 111. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks valla ehitusjärelevalve inseneri kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. Elektrimontaaþitöid võivad nimetatud hoonetes teha vastava eriala spetsialistid. 112. Hoonestaja on kohustatud teatama ehituse alustamisest ehitusjärelevalve insenerile vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust ja esitama andmed töövõtja kohta. XII. KAEVAMISLUBA 113. Kaevamisluba on vallavalitsuse poolt väljastatav luba kaevamistööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. 114. Kaevamisloa taotlemiseks esitab tööde tegija valla ehitusjärelevalve insenerile avalduse, lisades sellele kooskõlastatud insenerkommunikatsioonide ehitus- või remondiprojekti ja maaomaniku kirjaliku nõusoleku kaevetööde tegemiseks. 115. Ehitusjärelevalve insener vaatab kaevetööde tegemise taotluse läbi ühe nädala jooksul arvates selle esitamise päevast ja vajadusel määrab täiendavad kooskõlastused teiste ametkondade või isikutega. Avariide puhul vaadatakse taotlus läbi kohe. 116. Kaevetöödega kaasnevast liikluse ümberkorraldusest teatamise kohustus lasub isikul, kelle nimele väljastati kaevamisluba. 117. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise põhjendusega. 118. Kaevamisluba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate süvendite kaevamisel, kui antud ehitisele on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. XIII. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATAMINE 119. Ülevaatamisele kuuluvad uued, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud, restaureeritud, ümberseadistatud ja laiendatud ehitised. 120. Ülevaatuse tegemiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vastavasisulise taotluse. 121. Valminud ehitised võtab vastu reglementeeritud koosseisu ja töökorraldusega komisjon, mille määrab, kutsub kokku ja juhib selle tööd ehitise omanik. Komisjoni esimees kooskõlastab komisjoni koosseisu valla ehitusjärelevalve inseneriga. Ühepereelamute ja üksikisikute rajatud muude ehitiste vastuvõtmiseks määrab, kutsub kokku omaniku esildisel ja juhib vastuvõtukomisjoni tööd valla ehitusjärelevalve insener. 122. Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui: 122.1. ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab projekteerimistingimustele ja ehitusloa nõuetele; 122.2. ehitise on eelnevalt üle vaadanud asjaomaste riiklike järelevalveasutuste ametnikud, kes teostavad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. Kui riiklikud järelevalveasutused ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osalevad nad valminud ehitise ülevaatusel ja tunnistavad ehitise ülevaatuse akti kehtivatele nõuetele vastavaks; 122.3. ehitusdokumentatsioon on esitatud läbivaatamiseks valla ehitusjärelevalve insenerile. 123. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ülevaatuse akt. 124. Ehitise ülevaatuse akti säilitatakse vallavalitsuse arhiivis ja ehitise omaniku juures. 125. Ehitiste puhul, mis vastavalt riigisaladuse seadusele (RT I 1999, 16, 271) sisaldavad riigisaladusteks tunnistatud teavet, ei kohaldata käesoleva määruse XII. peatükis toodud korda. 126 . Ehitise ülevaatuseks tuleb omanikul esitada järgnev dokumentatsioon: 126.1. ehitusluba; 126.2. ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; 126.3. ehitusprojekt koos töö käigus tehtud (vajadusel kooskõlastatud) täienduste ja parandustega; 126.4. ehitusregistri kaart; 126.5. ehituse täitedokumentatsioon: ehitustööde päevik, varjatud tööde aktid, teostusjoonised, eritööde vastuvõtuaktid (sanitaartehnilised ja elektritööd, gaasivarustus jm.); 126.6. ehitustööde vastavustunnistused; 126.7. ehitusjärelevalve ettekirjutused koos nende täitmist kinnitavate märgetega; 126.8. tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete ning süsteemide paigaldamise ja katsetuse aktid ning kasutusload. Oma tarbeks ehitatud ühepereelamu, taluhoonete, aiamajade ja kuni kahe sõiduautokohaga individuaalgaraaþide ülevaatusel ei nõuta ehitustööde päeviku ja varjatud tööde aktide esitamist. 127. Ülevaatust võib läbi viia ka ehitise valminud osa või ehitusjärgu kasutuselevõtuks, kui nii oli määratud ehitusprojektiga või eelnevalt kooskõlastatud valla ehitusjärelevalve inseneriga. XIV. EHITISE KASUTUSLUBA 128. Ehitise kasutusluba on ehitise hoonestajale vallavalitsuse korraldusega antud luba uusehitise või ümberehitatud ehitise kasutuselevõtuks. 129. Luba ehitise kasutamiseks antakse, kui: 129.1. ehitise ülevaatamise kohta on vormistatud ülevaatuse akt; 129.2. ehitusdokumentatsioon on vallavalitsuse ehitusjärelevalve insenerile üle antud. 130. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa, kui nii on lahendatud projektiga. 131. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise kasutusfunktsiooni muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 132. Kasutusloa võib vallavalitsus peatada või ära võtta, kui: 132.1. ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 132.2. omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusala; 132.3. ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 133. Kasutusloa võib erandkorras anda ka omavolilistele ehitistele, mis on ehitatud enne 22. juulit 1995. a, planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist. 134. Omavolilistele ehitistele kasutusloa saamiseks peab taotleja esitama vallavalitsusele: 134.1. avalduse kasutusloa taotlemiseks; 134.2. seletuskirja omavolilise ehitise tekke või saamise asjaolude kohta; 134.3. hoone inventariseerimise joonised või ehitise ülemõõdistamisprojekti; 134.4 . ehituskrundi kasutusõigust või hoonestusõigust tõendavad dokumendid. 135. Valla ehitusjärelevalve insener korraldab omavolilise ehitise ülevaatuse vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 43 nõuetele, esitab taotlejale tingimused puuduste kõrvaldamiseks ja vajadusel täiendavaks kooskõlastamiseks riiklike järelevalveorganitega. 136. Pärast punktis 135 toodud tingimuste täitmist teeb valla ehitusjärelevalve insener vallavalitsusele ettepaneku omavolilisele ehitisele kasutusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. 137. Vallavalitsuse poolt omavolilisele ehitisele kasutusloa andmisest keeldumisel on selle valdaja kohustatud ehitise lammutama vallavalitsuse määratud tähtajaks. XV. EHITISE LAMMUTAMINE 138. Ehitise lammutamiseks on vajalik vallavalitsuse luba. Lammutusluba on püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimise eesmärgil antav luba. 139. Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse. 140. Vallavalitsus võib keelduda lammutusluba väljastamast, kui: 140.1. objekt asub riikliku kaitse alla või on mõnel muul moel kaitstud; 140.2. lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 141. Omavoliliste ehitiste lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel. Tähtajaks lammutamata ehitisele võidakse kohaldada sundlammutamist omaniku kulul. XVI. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 142. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 143. Ehitise omanik peab tagama ehitiste kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve inseneri ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 144. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. 145. Maavalduse korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 146. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 147. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile nähtavale kohale välja panema kogu ehituse ajaks informatsiooni ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. 148. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 149. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 150. Krundil olevat kõrghaljastust võib likvideerida vallavalitsuse loal. 151. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 152. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab valla ehitusjärelevalve insener. 153. Järelevalve teostaja võib ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 153.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist või piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonna seisundile; 153.2. ohtlike ja risustavate materjalide ning ainete kõrvaldamist krundilt; 153.3. lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist. XVII. LÕPPSÄTTED 154. Määruse koostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid. Määruse koostab ja selle muudatused valmistab ette vallavalitsus. 155. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas: 155.1. autoriõiguse seadusest (RT 1992, 49, 615; RT I 1999, 36, 469); 155.2. asjaõigusseadusest (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509); 155.3. kinnisasja sundvõõrandamise seadusest (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006); 155.4. jäätmeseadusest (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353); 155.5. kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555); 155.6. Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadusest (RT 1992, 24, 334); 155.7. maareformi seadusest (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698; 1999, 25, 366; 27, 390); 155.8. muinsuskaitseseadusest (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559); 155.9. tervishoiukorralduse seadusest (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351); 155.10. päästeseadusest (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598); 155.11. veeseadusest (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155); 155.12. planeerimis- ja ehitusseadusest (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399); 155.13. Oru pargi kasutuseeskirjast. 156. Määrusega kehtestatud planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 157. Määrusega reguleerimata osas juhinduvad vallavolikogu ja -valitsus suhetes mis tahes juriidiliste ja üksikisikutega teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja nende muudatustest. 158. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkaristuse. 159. Ehitusmääruse muutmine toimub määruse kehtestamisega samas korras.