Martna Vallavolikogu — Martna valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 6, 81

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punktist 9, Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Martna valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Martna Vallavolikogu järgmised õigusaktid: 2.1. 10. märtsi 1994. a määrus nr 17 «Martna valla põhimääruse kinnitamine»; 2.2. 11. oktoobri 1996. a määrus nr 7 «Martna vallaametnike sotsiaalsete garantiide rakendamise kord»; 2.3. 17. juuli 1996. a määrus nr 3 «Vallavanema statuut». 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis. 4. Määrus jõustub 15. veebruaril 1999. a. Volikogu esimees Arvo NINN Lisa Kinnitatud Martna Vallavolikogu 12. veebruari 1999. a. määrusega nr 18 Martna valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Martna valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende struktuuriüksuste ning valla ametiasutuste moodustamise ja likvideerimise kord, õigused, kohustused ja töökord ning suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, üksikisikute ja riigiga. 2. Vallaomavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik vallaomavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 2.3. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 2.4. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 3. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) võimaldada tingimused vallaelanikele, ettevõtetele ja äriühingutele iseseisvaks toimetulekuks; 8) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Eesti Vabariigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest juriidiliste isikute ja riigiga. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu -- valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus -- volikogu moodustatav täitevorgan. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on (juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellelegi teisele täita) korraldada vallas: 6.1.1. sotsiaalhoolekannet; 6.1.2. elamu- ja kommunaalmajandust; 6.1.3. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.4. heakorda; 6.1.5. territoriaalplaneerimist; 6.1.6. valla teede korrashoidu. 6.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, raamatukogude, muuseumide ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vallavalitsus kohaliku elu küsimusi: 6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelistest lepingutest. 6.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 7. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid 7.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktina vastu võtta otsuseid, valitsusel korraldusi. 7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 8. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 8.1. Volikogu määrused avalikustatakse vähemalt kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitsmendal päeval pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 8.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse volikogu otsusega Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ning nad jõustuvad Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgneval päeval, muudel juhtudel kümnendal päeval pärast avalikustamist. Kui õigusaktis on sätestatud jõustumise tähtaeg, jõustub see märgitud päeval. 8.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. Volikogu otsused avalikustatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest vallavalitsuse ruumides. 8.4. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 8.5. Volikogu õigusaktid ja muud dokumendid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 8.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavolikogu ja -valitsuse siseseks kasutamiseks. 9. Vallaelanik 9.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris. 9.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 9.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu vastava otsuseta. 10.2. Vallavolikogul on õigus seaduses sätestatud korras korraldada vallale olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitlusi või -hääletusi. 10.3. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Valla sümbolid Valla sümbolid võivad olla lipp ja vapp. 11.1. Valla sümbolite kasutamise kord. 11.2. Valla vappi võib kasutada vallavolikogu, valitsuse, kantselei, valla asutuste, samuti teiste juriidiliste ühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Martna vald, pitsatitel, dokumentidel, hoonetel ja valla piiri tähisel. 11.3. Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva punkti esimeses alapunktis, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 11.4. Valla lipp heisatakse: 11.4.1. valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel; 11.4.2. hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 11.5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp ja vapipitsat kuuluvad sündsal viisil hävitamisele. 12. Valla piir ja administratiivkeskus 12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korras. 12.2. Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega. 12.3. Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktidega sätestatud korras. 12.4. Valla piire ei tohi muuta volikogu arvamust arvestamata. Piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning vallavolikogu seisukohta arvestades kooskõlastatult naabervalla omavalitsusorganite ja teiste osapooltega. 12.5. Valla administratiivkeskuse asukoht on Martna küla, Lääne maakond. 12.6. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vaja esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 13. Koostöövormid 13.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks koos teiste valdade ja linnadega: 13.1.1. tegutseda ühiselt; 13.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 13.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi. 13.1.4. Vallal on õigus moodustada koos teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 13.2. Punktis 13.1 nimetatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 13.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. 13.4. Vald võib asutada sihtasutusi ja fonde. 14. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 14.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 14.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või volikogu määratud esindus. 14.3. Lepingud kinnitab volikogu. III. VOLIKOGU 15. Vallavolikogu mõiste 15.1. Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. 15.3. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alusel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud muid ülesandeid. 15.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogus peab olema vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud arv liikmeid. 16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. 17. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu esimehe või tema asetäitja ametikoht on volikogu otsusel tasuline. 17.4. Volikogu liikmetele hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu volikogu poolt kindlaksmääratud korras. 17.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ning muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; siseneda vallaasutustesse ja territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd. 17.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ja vallavolikogu tegevusest tervikuna. 17.7. Vallast eemalviibimisest kauem kui üks kuu on volikogu liikmed kohustatud informeerima volikogu esimeest. 17.8. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral, millega kaasnes vallale materiaalse kahju põhjustamine, kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 17.9. Volikogu liikme eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ja see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 17.10. Volikogu liikmed on kohustatud informeerima volikogu liikme ja tema abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 17.11. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähisugulasi. 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. tagasiastumisega; 18.1.2. vallas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 18.1.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 18.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.5. tema surmaga; 18.1.6. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.1.7. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. 18.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. 18.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 18.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused vastava vallavolikogu otsuse jõustumisest. 18.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 19. Volikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 19.1.1. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega antud vallavalitsuse liikmeks, samuti nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 19.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 19.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise. 19.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. 19.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu asendusliige 20.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 20.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 21. Asendusliikme volituste lõppemine 21.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 21.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 22. Volikogu pädevus 22.1. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust põhimääruses ja seaduses sätestatud ulatuses. 22.2. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 22.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 23. Volikogu ainupädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 23.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 23.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 23.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.1.4. koormiste määramine; 23.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 23.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 23.1.8. laenu ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 23.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine; 23.1.10. ettepanekute, arvamuste ja taotluste esitamine valla piiride või nime muutmiseks ning nende ettepanekutega nõustumine või sellest keeldumine; 23.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine, põhikirja kinnitamine ning piiride ja nime muutmine; 23.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 23.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine; 23.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning nende ametist vabastamine; 23.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.1.16. valitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning nende ametist vabastamine; 23.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või valitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele; 23.1.18. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 23.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23.1.20. volikogu liikmele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23.1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 23.1.22. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 23.1.23. kohtukaasistujate valimine; 23.1.24. põhiseaduse alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.1.25. kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel kohtuniku staatuse seaduse alusel; 23.1.26. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks kohtuniku staatuse seaduse alusel; 23.1.27. nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks kohtuniku staatuse seaduse alusel; 23.1.28. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine kohtuniku staatuse seaduse alusel; 23.1.29. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 23.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 23.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 23.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 23.1.34. detailplaneeringu tühistamine; 23.1.35. valla administratiivkeskuse asukoha määramine. 23.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused. 24. Informatsiooni kättesaadavus 24.1. Määrused ja otsused on valla ruumides väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal. 24.2. Volikogu istungite protokollid, otsused ja määrused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. 24.3. Elanikeregistris (muus registris) olevad andmed on kättesaadavad kirjaliku avalduse alusel vastavalt kehtivale korrale (isikuandmete kaitse seadus jne) ainult vallavanema või vallasekretäri kirjalikul loal. 24.4. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vastavalt kehtivatele seadustele. 25. Õigusaktide täitmise kontroll 25.1. Seaduste ja volikogu määruste, otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. 25.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 25.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 25.4. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 25.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 25.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb vastus esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 25.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ja esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või volikogu esimees ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 26. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 26.1. Volikoguga seotud ülesannete täitmisest tingitud töölt puudumisest on volikogu liige kohustatud tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva. 26.2. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning võimaldada tal täita muid volikogu antud ülesandeid. IV. VALITSUS 27. Valitsuse mõiste 27.1. Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu vallale ja valitsusele seatud ülesandeid. 27.2. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 27.2.1. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 28. Valitsuse moodustamine ja volituste tähtaeg 28.1. Valitsusse peavad kuuluma vallavanem ja oma ametikoha järgi vallasekretär. 28.2. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 28.3. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 28.4. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 28.5. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28.6. Valitsuse liikmed informeerivad volikogu enda ja oma abikaasa osalusest tulundusettevõtetes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuse hääletamises, kui see käsitleb tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 28.7. Valitsuse volituste tähtaeg 28.7.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse nimetamise päeval. 28.7.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 28.7.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 28.7.4. Käesoleva punkti alapunkt 28.7.2 ei laiene vallasekretärile. 28.7.5. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 28.7.6. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem. 28.7.7. Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanem oma ülesandeid kuni vallavanema kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. 28.8. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogus, kusjuures vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 28.9. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 28.10. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni ning valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine, tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja lepingud. 29. Valitsuse pädevus 29.1. Valitsus: 29.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes seadustest ja teistest õigusaktidest; 29.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogu otsuste ja määruste projektid, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 29.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 29.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 29.1.5. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus. 29.2. Valitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimustes, mille volikogu on võtnud oma pädevusse või mille kohta ei ole talle antud volikogu volitust. 29.3. Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, valla asutuste ja vallale üle 50% kuuluvate eraõiguslike juriidiliste isikute töötajatele või lepingu alusel teistele isikutele. 29.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate äriühingute, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 30. Vallavanema valimine 30.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 30.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 30.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu töökorrale kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 30.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. Vallavanemakandidaadid ei või vallavanema valimisel osa võtta hääletamisest. 31. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlemine 31.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 31.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada. 31.3. Volikogus valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud kaetakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 31.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 31.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on nõutav koosseisu häälteenamus. 31.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 50 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 32. Valitsuse liikmete vastutus 32.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 32.2. Eriarvamus fikseeritakse valitsuse istungi protokollis. 32.3. Kui on selgunud valitsuse ebaseaduslik tegevus, teeb valitsus selle teatavaks volikogu järgmisel istungil. 32.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Valitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 32.5. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraoleku ajal tema asendajale, kui vallavanem või tema äraoleku ajal tema määratud asendaja ei osalenud istungil. Oma seisukohast teatab vallavanem volikogu esimehele viivitamatult pärast sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamist. Kui valitsus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul arvates vallavanema seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi. 33. Valitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 33.1. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 33.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 33.3. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 33.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, jõustub määrus kümnendal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teataja elektroonilise andmekogu ilmumist. 33.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 33.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 34. Õigusaktide algatamise õigus 34.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 34.2. Nimetatud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 34.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 34.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 34.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 35.6. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. 35.7. Õigusakti muutmist võib taotleda kohtu korras volikogust mööda minnes. 35.8. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. VI. MAJANDUS JA EELARVE 36. Vallavara mõiste 36.1. Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, see on asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 36.2. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset registrit. 37. Majandustegevus 37.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, kes ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus. 37.2. Valla majandustegevus on: 37.2.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 37.2.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 37.2.3. tehingud valla varaga; 37.2.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 37.2.5. muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 37.3. Valla osalemise äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes ja fondides, samuti valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab volikogu. Osaniku või aktsionäri õigusi äriühingus teostatakse volikogu poolt kehtestatud korras. 37.4. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise, haldamise, reorganiseerimise ja likvideerimise korra kehtestab volikogu. 37.5. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 37.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 37.7. Vallaasutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38. Maksud ja koormised 38.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest arvates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 38.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 38.3. Volikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 39. Valla eelarve 39.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 39.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 40. Valla eelarve tulud ja kulud 40.1. Valla eelarve tulud on: 40.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 40.1.2. laekumised vallaasutustest, valla osalusega äriühingutest ja vallavarast; 40.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 40.1.4. laenud ja intressid; 40.1.5. muud laekumised. 40.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 40.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 40.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 40.2.3. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest; 40.2.4. muude vajaduste finantseerimiseks. 40.3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 41. Eelarve projekti koostamine 41.1. Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsus arvestades valla arengukava. 41.2. Valitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustatud kulud ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 41.3. Eelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 41.4. Eelarve projektile lisatakse: 41.4.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele koos lisaeelarvetega; 41.4.2. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 41.4.3. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 42. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 42.1. Eelarve projekt vaadatakse läbi volikogu komisjonides. 42.2. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 42.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse ruumides vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele raamatukogudes ja vallamaja ruumes. 42.4. Eelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega. 42.5. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 42.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallavalitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osas lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 42.7. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 43. Eelarve muutmine, lisaeelarve 43.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võib algatada eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks vallavalitsus, vähemalt kaks volikogu komisjoni (sealhulgas eelarvekomisjon), volikogu fraktsioon või vähemalt neljandik volikogu liikmetest. 43.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse ja volikogu eelarvekomisjoni arvamus. 43.3. Eelarve muutmise otsuse võtab volikogu vastu samas korras kui eelarve. 43.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 43.5. Lisaeelarve projekti lisatakse: 43.5.1. põhjendused täiendavate kulude ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 43.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 43.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras kui eelarve. 44. Eelarve täitmine 44.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras. 44.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks. 44.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 44.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 44.3.2. tulude ja kulude aruanne; 44.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 44.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 44.4. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist. 44.5. Eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VII. TÖÖKORRALDUS 45. Volikogu töökorraldus 45.1. Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 45.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 46. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. 47. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja vallaasutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Volikogu ja valitsuse rakendamise kord 48. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 48.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 48.2. esindab volikogu; 48.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 48.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 48.5. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 48.6. koos valitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 48.7. esitab istungite päevakorraprojektid; 48.8. korraldab fraktsioonide koostööd; 48.9. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendele vastamist; 48.10. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 48.11. kooskõlastab maavanema kandidaadi. 49. Volikogu esimehe valimine 49.1. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 49.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu läbirääkimisteks 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 49.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekord toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 49.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. 49.5. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 49.6. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 49.7. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 49.8. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist häältelugemiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 49.9. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise ajal viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks, kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. 49.10. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 49.11. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 49.12. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 49.13. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ja hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 49.14. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 49.15. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil, mille kutsub kokku valimiskomisjon. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 50. Umbusaldusavaldus volikogus 50.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 50.2. Umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 51. Volikogu komisjonid 51.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. 51.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 52. Revisjonikomisjon 52.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 52.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 52.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 52.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust Eesti Vabariigi õigusaktidele ning volikogu määrustele ja otsustele; 52.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 52.3.3. vallaasutuste ja vallale kuuluvate äriühingute raamatupidamise õigsust ning äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 52.3.4. valla nimel sõlmitud lepingute täitmist; 52.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 52.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule. 52.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 52.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 53. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 53.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 53.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 53.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 53.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja. 53.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 53.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 54. Valitsuse töö korraldamine 54.1. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 54.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 54.3. Valitsuse täpsema töökorra ning komisjonide personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse sätestab valitsuse reglement, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallateenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 54.4. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 55. Valitsuse istungi töökord ja otsustusvõimetus 55.1. Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab koos vallavanema või tema asendajaga osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 55.2. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 55.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 55.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 55.5. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 56. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 56.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 56.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega või volikogu poolt antud pädevusele; 56.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 56.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 56.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 56.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 56.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 56.8. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 56.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 56.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid. 57. Vallavanema asendamine 57.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, siis nimetatakse vallavanema asendaja volikogu otsusega. 57.2. Vallavanema või abivallavanema või nimetatud asendaja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Vallavanemat ei või asendada vallasekretär. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 57.3. Kui vallavanem või asendaja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanem kohalolev valitsuse liige, kuid mitte vallasekretär. 58. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 58.1. Vallavanem saab valituks osutumise hetkest õiguse moodustada valitsus. 58.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid see ei või olla väiksem kui kolm liiget. 58.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. 58.4. Valitsusse kuuluvad vallavanem, valitsuse liikmed ning ametikoha järgi vallasekretär. 58.5. Volikogu kinnitab vallavalitsuse koosseisu poolthäälteenamusega oma volituste ajaks. 58.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 59. Volikogu esimehe ja vallavanema sotsiaalsed garantiid 59.1. Volikogu esimehe ja vallavanema teenistusest vabastamisel seoses tema volituste lõppemisega makstakse talle hüvitust järgmiselt: 2--4 tööaastat -- kolm kuupalka; 5--8 tööaastat -- neli kuupalka; üle 8 tööaasta -- kuus kuupalka. Niisugust hüvitust makstakse lisaks seaduses sätestatud hüvitusele. Hüvitust ei maksta juhul, kui volituste lõppemine on seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusega. 59.2. Volikogu esimehe või vallavanema surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitusena ühe kuu ametipalk. 60. Istungi ja koosoleku protokoll 60.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 60.2. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 60.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 60.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 60.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ja otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 60.6. Volikogu istungite protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 60.7. Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 60.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 60.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 60.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt kümne päeva jooksul. 61. Volikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 61.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 61.1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 61.1.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 61.2. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras. VIII. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 62. Valla asutused 62.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud asutused. 62.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus koos vallavalitsuse kantselei ja teiste struktuuriüksustega. Ametiasutuste struktuuri kinnitab volikogu. 62.3. Valla asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 62.4. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. 62.5. Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. 62.6. Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika. 62.7. Töötamine valla asutuses toimub töölepingu seaduse alusel. 63. Valla avalik teenistus 63.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 63.2. Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 63.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 63.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametiisikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud ametiisikule kirjaliku ametivande. 63.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 63.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 63.7. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. 63.8. Punktis 63.7 nimetatud ametnikel, kellel on vähemalt kolm aastat valla avalikus teenistuses tööstaaþi, ametist vabastamisel, välja arvatud juhul, kui seda tehakse seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusena, makstakse talle hüvitust sõltuvalt teenistusajast kuni kuue kuu ametipalga ulatuses järgmiselt: 3--5 tööaastat -- kolm kuupalka; 6--10 tööaastat -- neli kuupalka; üle 10 tööaasta -- kuus kuupalka. Niisugust hüvitust makstakse lisaks seaduses sätestatud hüvitusele. Ametniku surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitust ühe kuu ametipalga ulatuses. 63.9. Käesoleva põhimääruse punkt 63.7 ei laiene vallavanemale kui ta saab hüvitist punkti 59.1 alusel. 63.10. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 64. Vallavalitsuse kantselei 64.1. Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. 64.2. Vallavalitsuse kantselei juht on vallasekretär. 64.3. Vallavalitsuse kantselei tegevuse aluseks on vallavalitsuse kinnitatud asjaajamisjuhend. 64.4. Vallavalitsuse kantselei ülesanded on: 64.4.1. koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 64.4.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 64.4.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 64.4.4. esitada valitsuse ja volikogu protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 64.4.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ning õigustloovate aktide koopiate õigeaegne õiguskantslerile saatmine; 64.4.6. tagada õigusaktide ärakirjade õigeaegne edastamine asjaosalistele ja täitjatele; 64.4.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele, kodanike avaldustele ja kirjadele vastuste saatmine; 64.4.8. valitsuse ja volikogu töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade, ajalehtede jms säilimise tagamine; 64.4.9. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 64.4.10. tõendite ja õiendite väljastamine; 64.4.11. valla registrite pidamine; 64.4.12. passitöö tegemine, kaitseteenistuse arvestuse pidamine; 64.4.13. perekonnaseisualase töö tegemine; 64.4.14. vallavalitsuse kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja tähtajaks esitamine; 64.4.15. kaadritöö tegemine; 64.4.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 65. Vallasekretär 65.1. Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust. 65.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 65.3. Vallasekretär: 65.3.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 65.3.2. korraldab volikogu ja valitsuse määruste avaldamist ning töö avalikustamist; 65.3.3. esindab valitsust kohtus erivolituseta; 65.3.4. hoiab valla vapipitsatit; 65.3.5. informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 65.3.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 65.3.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 65.3.8. kinnitab valijate nimekirja; 65.3.9. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 65.3.10. vastutab Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 65.3.11. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid; 65.3.12. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires. 65.4. Vallasekretäri asendamise aluseks on vallavanema käskkiri. 65.5. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 66. Osavalla moodustamine 66.1. Martna vallas on võimalik moodustada osavaldu. 66.2. Osavalla moodustamine, töökorraldus, moodustamise kord ja muud sellega seonduvad küsimused lahendatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 67. Aleviku- või külavanem 67.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 67.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 67.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 67.4. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 67.5. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. IX. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 68. Valla arengukava mõiste 68.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 69. Valla planeerimine 69.1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 69.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. 70. Valla üldplaneerimine 70.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu seaduses ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 70.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 70.3. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab volikogu. 71. Detailplaneering 71.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 71.2. Detailplaneeringute kinnitamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab volikogu. 72. Valla ehitustegevus 72.1. Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve vallas kuulub valla kui omavalitsusüksuse pädevusse. 72.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 73. Kultuurimälestiste kaitse 73.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate kultuurimälestiste säilitamine. 73.2. Valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 74. Keskkonnakaitse 74.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. 74.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. 74.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. X. LÕPPSÄTTED 75. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 75.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 75.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast avaldamist. 75.3. Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.