Oisu Vallavolikogu — Oisu valla elanikele sihtotstarbeliste sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine — KO, 5, 66

Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 22 punktist 3, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609) ja 29. detsembri 1998. a määrusest nr 305 «Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a määruse nr 234 «Toimetulekupiiri kehtestamine» muutmine» (RT I 1997, 88, 1483; 1998, 118--120, 1902), Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Oisu valla elanikele sihtotstarbeliste sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. Volikogu esimees Jaanus MARRANDI Lisa Oisu Vallavolikogu 25. veebruari 1999. a määrusele nr 1 Oisu valla elanikele sihtotstarbeliste sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Toimetulekutoetus 1. Toimetulekutoetus määratakse isikule, kelle tulud pärast alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse poolt 29. detsembril 1998. a kehtestatud toimetulekupiiri 500 krooni ja koefitsient taotlejal 1,0 ning igal järgneval pereliikmel 0,8. 2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna brutosissetulek, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. Pereliikmeteks loetakse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. 3. Eluasemekulud võetakse arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud, 16--18 aasta vanused mitteõppivad ja -töötavad isikud, samuti isikud: 3.1. kes on kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 3.2. kes on kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 3.3. kes on ametlikult vormistatud järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku hooldajaks; 3.4. kellel on jäänud kaks ja vähem aastat vanaduspensioniikka jõudmiseni. 4. Tööandjate poolt väljaantud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palgamäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid ei võeta väiksemas summas arvesse, välja arvatud töölepingu seaduse paragrahvi 68 alusel aktsepteeritud juhud. 5. Töötute pöördumisel toetuse saamiseks töötud perekonnaliikmed, kes ei kasvata alla seitsme aastast last, esitavad tõendi 40 tunni abitööde tegemise kohta valla territooriumi asutustes. Töötule pakutud tööst keeldumisel toetust ei maksta. Pakkumised ja keeldumised peavad olema kirjalikult esitatud. 6. Tööotsijad, kes ei ole saanud töötu staatust või kellel töötu staatus on lõppenud, arvatakse toimetulekutoetuse õigustatud subjektide hulka. 7. Ettevõtlusest tulu saavatele perekondadele on toimetulekutoetuse taotluse erandkorras rahuldamise aluseks sotsiaalkomisjoni otsus. Toetuse taotlemise õigus on nendel ühepereelamu omanikel, kelle perekonna sissetulek ilma eluasemekulude mahaarvamiseta on alla toimetulekupiiri. 8. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks koos perekonna eelneva kuu sissetulekuid ja eelneva kuu eluasemekulusid eluasemevaldaja poolt tõendavate dokumentidega sotsiaaltöötajale, kellel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. 9. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on kahtluse korral taotleja esitatud dokumentide õigsuse suhtes õigus hankida vajalikku lisainformatsiooni. 10. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses, mis on 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. 11. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma eluasemekulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt. 12. Määratud toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale igakuuliselt sularahas valla kassast või kantakse tema kirjalikus avalduses näidatud pangaarvele. Transpordi kasutamise toetus 13. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. 14. Taotlus transpordi kasutamise toetuse määramiseks esitatakse koos pensionitunnistusega valla sotsiaaltöötajale. 15. Transpordi kasutamise toetuse suuruse määrab valla sotsiaalkomisjon. Telefoni kasutamise toetus 16. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksi elavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstitõendi alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele (neli või enam alaealist last) perekondadele, kusjuures sotsiaalsete erivajaduste hindajaks on sotsiaaltöötaja. 17. Telefoni kasutamise toetus esitatakse sotsiaaltöötajale. 18. Telefoni kasutamise toetuse suuruse määrab valla sotsiaalkomisjon ja see ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonenttasu suurust. Täiendavad sotsiaaltoetused toimetulekutoetuse rahaliste vahendite jäägist 19. Toetus on ette nähtud väikese sissetulekuga perede, üksikpensionäride, invaliidide, mittetöötavate invaliidide ja paljulapseliste perede toetamiseks, samuti muudeks vajadusteks. 19.1. Ühekordsed rahalised toetused Määratakse taotlejapoolse põhjendatud avalduse alusel ühekordselt ja mitte rohkem kui kord aastas. 19.2. Toetus eriolukordade puhul Toetus on mõeldud õnnetuse (tulekahju, uputus jms) läbi tekkinud materiaalsete kahjude osaliseks korvamiseks vastavalt valla eelarvele. 19.3. Elektritoetus Elektritoetust makstakse valla üksikvanuritele 100 kW eest kuus; lapsinvaliididele ja invaliididele, kes ei tööta ja elavad peredes, vanurpaaridele 50 kW eest kuus, kes ei saa eluasemetoetust, kellel on pension alla 1500 krooni kuus. Toetust makstakse sotsiaalkomisjoni otsusega vastavalt eelarvele. 19.4. Koolitoidu maksumuse osaline kompenseerimine Täielik kompenseerimine toimub erandkorras lapsevanema kirjaliku avalduse alusel ja koolipoolsel ettepanekul. Osalisele kompenseerimisele kuulub kuni neli krooni päevas õpilase kohta. Toetust makstakse sotsiaalkomisjoni otsusega vastavalt eelarvele. 19.5. Sotsiaalabi vajavate inimeste üldine toetus tähtpäevadel Toetus on mõeldud pensionäridele, paljulapselistele peredele, invaliididele nende ürituste läbiviimiseks. Toetust makstakse sotsiaalkomisjoni otsusega vastavalt eelarvele. 19.6. Tugiperede toetus Eestkostel olevate laste toetus 200 krooni kuus. 19.7. Käesoleva korraga reguleerimata juhtudel, operatiivselt Toetust makstakse sotsiaaltöötaja ja sotsiaalkomisjoni esimehe nõusolekul vastavalt eelarvele ja aruandlus toimub sotsiaalkomisjonile. 19.8. Sotsiaaltarkvara hoolduseks ja täiendamiseks minevad kulud 20. Toetuse määramisel peavad olema ammendatud taotleja enese või tema perekonna või kogukonna ressursid. 21. Toetuse määramise otsustab sotsiaalkomisjon vastavalt eelarvele. Erandkorras toetuse maksmine ja vaidluste lahendamine 22. Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks pöörduda sotsiaalkomisjoni poole. 23. Avaldus kuulub läbivaatamisele jooksval kuul, kui see on esitatud sotsiaaltöötajale hiljemalt 18. kuupäeval. 24. Sotsiaalkomisjon võib sotsiaaltoetusteks eraldatud vahendite sihipärase määramise tulemusena tekkinud ülejäägi kasutada valla vähekindlustatud või erivajadustega perekondade toimetuleku toetamiseks. 25. Sotsiaalkomisjon võib taotleja või tema perekonnaliikmete toimetuleku tõhusama toetamise huvides kanda määratud toimetulekutoetuse või osa sellest üle nende eluaseme valdajale, lasteasutusele jms. 26. Sotsiaalkomisjon võib sotsiaalse ekspertiisi tulemustest olenevalt võtta toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluasemekulusid ka nendel juhtudel, kui taotlejal on eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus.