Ülenurme Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste maksmise korra kinnitamine — KO, 4, 45

Võttes aluseks sotsiaalhoolekandeseaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 8 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609) ning Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1999. a määrusega nr 48 (RT I 1999, 14, 213) kinnitatud «Seaduses «1999. aasta riigieelarve» valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratud eraldiste jaotamise korra» punktid 10 ja 12, Ülenurme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Sotsiaaltoetuste maksmise kord Ülenurme vallas» uues redaktsioonis vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 18. märtsi 1997. a määrusega nr 8 (RTL 1997, 71, 403) kinnitatud «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise kord Ülenurme vallas» ja 28. oktoobri 1997. a määrusega nr 36 (RTL 1998, 21/22, 146) kinnitatud ««Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise kord Ülenurme vallas» täiendamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 1999. a. 4. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Kalev PETTAI Kinnitatud Ülenurme Vallavolikogu 23. märtsi 1999. a määrusega nr 6 Sotsiaaltoetuste maksmise kord Ülenurme vallas I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev kord reguleerib toimetulekutoetuste ja muude sotsiaaltoetuste arvestamist ja väljamaksmist Ülenurme valla territooriumil elavatele ja sissekirjutust omavatele isikutele. 1.2. Toetuse vajajate ja taotlejate nimekirja koostab valla rahandusnõunik ja vaatab läbi vallavolikogu sotsiaalkomisjon. 1.3. Toetuste väljamaksmine toimub sularahas vallavalitsuse kassast samal kuul hiljemalt kuu viimasel kuupäeval või ülekande korras pangaarvele v.a liikluskindlustuse maksesoodustus, mis toimub sularahata arvlemise korras liikluskindlustuspoliisi vormistavale kindlustusandjale. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMINE JA ARVESTAMINE 2.1. Toimetulekutoetust arvestatakse Ülenurme valla territooriumil elavatele isikutele, kelle tulud pärast alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 2.2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek. Perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. 2.3. Toetuse määramise eeltingimuseks on, et kõik täisealised perekonnaliikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud. 2.4. Jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse taotlus vallavalitsuse rahandusnõunikule hiljemalt 17. kuupäevaks. Taotlusele lisatakase järgmised dokumendid: -- isikut tõendav dokument; -- töötava(te) pereliikme(te) tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta ja neist maha arvatud tulumaksu ja elatise kohta. Tööandjate poolt väljaantud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid ei võeta väiksemas summas arvesse, v.a Tööinspektsiooni poolt Eesti Vabariigi töölepinguseaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276) paragrahvi 68 alusel aksepteeritud juhud; -- vastavalt tulumaksuseadusele tuludeklaratsiooni alusel maksustatavad tulud; -- lahutatud abikaasal elatis või kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta; -- töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart; -- õiend elauasemekulude kohta. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. 2.5. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpinna, suurema arvuga tubade puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. 2.6. Toimetulekutoetust makstakse taotlejale, kes tasub ise oma eluasemekulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel vallavalitsuse poolt. 2.7. Erandina võivad toimetulekutoetuse saamise taotluse esitada tööotsijad, kellel on lõppenud töötu staatus, pensionärid, ühepereelamu omanikud ja ettevõtlusest tulu saavad perekonnad. Taotlus rahuldatakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel vahendite olemasolu korral. 2.8. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. 2.9. Sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine. Makstud raha on õigus tagasi nõuda seaduses ettenähtud korras. 2.10. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, toetust ei maksta. 2.11. Rahandusnõunikul on vajaduse korral õigus nõuda toimetulekutoetuse taotlejalt, samuti asutustelt ja ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid toetuse taotleja perekonna sissetulekute, vara ja pereliikmete kohta. III. MUUD RIIKLIKUD SOTSIAALTOETUSED 3.1. Peale toimetulekutoetuse makstakse Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud summade piires I ja II grupi invaliididele ja paljulapselistele peredele järgmisi sotsiaaltoetusi, mis ei sõltu toimetulekupiirist: 3.1.1. transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele või kasvatusasutustesse sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. Hüvitus ei või ületada 30 krooni kuus; 3.1.2. telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last.Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust; 3.1.3. liikluskindlustuse maksusoodustust antakse materiaalselt vähekindlustatud mittetöötavatele üksielavatele pensionäridele, invaliididele, lapsinvaliidide vanematele ja lasterikastele peredele. Liikluskindlustuse maksusoodustuse suurus oleneb soodustuse taotleja majanduslikust olukorrast, maksimaalne maksusoodustus kindlustusvõtjale võib rahaliste vahendite olemasolul olla kogu kindlustusmakse ulatuses. IV. TOETUS KOOLIS ÕPPIVATE LASTE TOITLUSTUSKULUDE KATMISEKS 4.1. Riigi poolt eraldatud sihtotstarbelise koolitoetuse jagamine toimub sotsiaalkomisjoni otsuse alusel. 4.2. Koolitoetuse saamise õigus on Ülenurme valla territooriumil sissekirjutust omavate koolis käivate vähekindlustatud perede lastel kooli toitlustuskulude katmiseks. 4.3. Toetus määratakse vahendite olemasolu korral kaks korda aastas.Toetuse saamiseks esitab lapsevanem,eestkostja või hooldaja koolile 10. septembriks ja 10. jaanuariks avalduse ning andmed kõigi leibkonnaliikmete kuu keskmise netosissetuleku kohta. Leibkonna netosissetuleku hulka kuuluvad kõik sissetulekud, v.a riiklikud ühekordsed toetused. 4.4. Koolid esitavad koolitoetuse taotlused vallavalitsusele 15. septembriks ja 15. jaanuariks. 4.5. Kui lapsevanem või hooldaja mingitel põhjustel ei ole esitanud avaldust koolitoetuse saamiseks, on avalduse esitamise õigus ka õpetajatel ja sotsiaaltöötajatel. 4.6. Vallavalitsus kannab koolitoetuseks ettenähtud summad üle vastavalt sotsiaalkomisjoni otsusele koolides toitlustamist korraldavatele ettevõtetele. V. RIIGIEELARVEST ERALDATUD MUNITSIPAALMUUSIKAKOOLI ÕPILASTE TOETUS 5.1. Riigi poolt eraldatud sihtotstarbelise munitsipaalmuusikakoolidele eraldatud toetuse jagamine toimub sotsiaalkomisjoni otsuse alusel. 5.2. Eraldatud summasid võib kasutada õpilastele toetuste maksmiseks, muusikariistade muretsemiseks ja nootide paljundamiseks. 5.3. Toetuse saamise õigus on Ülenurme valla territooriumil sissekirjutust omavate Ülenurme Muusikakoolis käivate vähekindlustatud perede lastel kooli õppemaksu tasumiseks. 5.4. Toetuse saamise avalduse esitab lapsevanem, eestkostja või hooldaja muusikakooli direktorile, kes kinnitab avalduse ja esitab selle sotsiaalkomisjonile. 5.5. Taotluse muusikariistade muretsemiseks esitab sotsiaalkomisjonile muusikakooli direktor, olles selle eelnevalt kooskõlastanud kooli hoolekoguga. VI. TÄIENDAVATE SOTSIAALTOETUSTE MAKSMINE 6.1. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse toimetulekutoetuse jäägi olemasolul vastavalt laekunud avaldustele sotsiaalkomisjoni otsuse alusel järgmistel juhtudel: 6.1.1. õnnetusjuhtumite toetust makstakse ootamatute hädavajalike kulutuste puhul (näiteks pereliikme surm, invaliidistumine, haigus, tulekahju, vargus jmt); 6.1.2. toetus koolitarvete, -riiete ja -jalanõude ostmiseks (koolitoetus) vähekindlustatud perede lastele, mis makstakse lapsevanema või hooldaja vastava avalduse alusel. Avalduse esitamise õigus on ka klassijuhatajatel või sotsiaaltöötajatel. Toetusraha võib välja maksta klassijuhatajale, sotsiaaltöötajale või teisele last hooldavale isikule või üle 16-aastasele lapsele endale, kui lapsevanemast on arvata, et ta ei kasuta raha sihipäraselt, s.t lapse tarbeks; 6.1.3. vanuritele ja puuetega inimestele eriabivahendite ostmiseks ning üürimiseks; 6.1.4. küttetoetust üks kord aastas vähekindlustatud isikutele ja perekondadele, kes kasutavad autonoomset küttesüsteemi (puit, brikett, kivisüsi jms); 6.1.5. toetus majanduslikult vähekindlustatud üksielavatele pensionäridele, kellel pole lähisugulasi. 6.2. Sotsiaalkomisjonil on õigus määrata vahendite olemasolul täiendavat sotsiaaltoetust ka eespool fikseerimata juhtudel. 6.3. Täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse taotlejal on õigus saada oma avaldusele vastus kahe nädala möödumisel avalduse esitamisest.