Tabivere Vallavolikogu — Tabivere vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine — KO, 3, 33

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punktist 6 ning Tabivere valla põhimääruse (RTL 1997, 62, 346) punktist 40.2, Tabivere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tabivere vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. Volikogu esimees Tõnis SAKARIAS Lisa Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 23. veebruari 1999. a määrusega nr 40 Tabivere vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Eesmärk 1. Käesolev kord määrab kindlaks Tabivere Vallavalitsuse omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 1999, 26, 377; 27, 380), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401), Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Vallavara mõiste 1. Vallavara on Tabivere vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Käesolevas korras kinnisvara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. 3. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 3. Vallavara arvestus 1. Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. 2. Vallavara registrer peab tagama ülevaate vallale kuuluvast varast ning vallale kuuluvatest varalistest õigustest ja kohustustest. II. VALLAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE 4. Vallavara valitsemise ja valduse mõiste 1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja vallavara valitsema volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste Tabivere valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara valitsejad on vallavolikogu ja vallavalitsus. 3. Vallavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutused) on valla asutused, kellele Tabivere valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja vara valdusesse andnud. 4. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 5. Vallavara valdajad võivad vallale kuuluva asja käesoleva korraga kehtestatud korras anda ajutiselt rendi-, üüri-, hoiu- või muu selletaolise suhte aluse teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise kaudseks valdajaks. 6. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valduses olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. 7. Vallavara valdava asutuse juht määrab vallavara eest materiaalselt vastutava isiku. Kui vallavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest materiaalselt vastutav vallavara valdava asutuse juht. 8. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud tagama vallavara arvestuse pidamise raamatupidamise seaduse alusel. Vallavara koosseisus toimunud muudatustest ning tehingutest vallavaraga teatatakse vallavara registripidajale, kellel on õigus esitatud andmete õigsust kontrollida. 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 1. Vallavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab vallavalitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik vaid määrusejärgsete ülesannete täitmiseks. 2. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 3. Akti märgitakse üleandmise alus, andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registripidajale. 4. Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva punkti alapunktis 3 loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutusviisi ja puuduste kohta. III. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 6. Vallavara omandamise põhimõtted 1. Valla vara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 2. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 3. Vallavara tasu eest omandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) omandatakse kinnisvara või aktsiaid või osasid; b) omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendid; 2) vallavalitsus või volitatud asutus, kui vara omandamine on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks ning selleks on eelarves ette nähtud vahendid. 4. Riigilt valla omandisse vara taotlemine ja valdade üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 5. Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse kasutamise otsustab vallavolikogu. 6. Enne vallale pärandatud pärandi vastuvõtmist on vallavalitsus kohustatud korraldama pärandi inventuuri vastavalt pärimisseadusele. 7. Juhul kui vallale kingitud kingiga kaasnevad õigused on ilmselt väksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab kingi vastuvõtmise vallavolikogu. 8. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb see valla asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Tabivere vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. 9. Muudel juhtudel vara omandamise otsustab vallavolikogu. 10. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallvalitsus, kui omandamise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus. Kui vallavara omandamise otsustab volitatud asutus, sõlmib lepingu asutuse juht. 7. Vallale varaliste kohustuste võtmine 1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võetakse laenu; b) võetakse muid varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega; 2) vallavalitsus, kui varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. IV. VALLAVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted 8. Vallavara kasutamise mõiste Vallavara kasutamine on valla omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 9. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. 10. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara 1. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 2. Vallavolikogu võib kehtestada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 3. Vallavalitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. 11. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 1. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning volitatud asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. 2. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Vara edasise kasutamise viisi otsustamine toimub vastavalt käesolevale korrale. 12. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 1. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 2. Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt ja osadelt ning muudelt väärtpaberitelt. Kui vallale kuuluvad kõik äriühingu hääleõiguslikud aktsiad või osad, otsustab dividendide suuruse vallavalitsus. Kui vallale kuulub osa äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, juhindub valla esindajaks määratud isik üldkoosolekul dividendi suuruse otsustamisel eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastatud dividendimäärast. 13. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted 1. Vallavara kasutab vara valdaja ise või see antakse teise isiku kasutusse. 2. Vallavara võib anda teise isiku kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest, tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 3. Vallavara kasutusse andmine registreeritakse vallavara registris. 4. Vallavara kasutusse andmise viisid on: 1) otsustuskord, 2) avalik enampakkumine; 3) konkurss. 5. Käesoleva korraga sätestatut ei kohaldata: 1) vallavara suhtes, mille kasutusse andmiseks on riigi või Tabivere valla õigusaktidega kehtestatud erikord, 2) vallavara suhtes, mida antakse kasutusse tunnitasu või tariifide alusel. Nimetatud juhtudel rakendatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja. 6. Vallavara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab võimatuks või raskendab oluliselt kasutusse andja valduses oleva muu vallavara otstarbekohaselt kasutamist. 7. Vallavara kasutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine. 8. Vallavara allrendile andmine on lubatud üksnes selle volitatud asutuse, kelle valdusse vara on antud, juhi eelneval kirjalikul nõusolekul. 14. Vallavara kasutusse andmise tähtajad 1. Tähtaega määramata (tähtajatult) antakse vallavara kasutusse juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping omal äranägemisel lõpetada. 2. Vallavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või tähtaeg ületada: 1) vallasasjade puhul -- viis aastat; 2) kinnisasja osade (ruumide) puhul -- kümme aastat; 3) kinnisasja puhul -- 25 aastat; 4) tervikvara puhul -- 25 aastat. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab vallavalitsus, välja arvatud juhtudel, kui seadusest tulenevalt teeb otsuse vallavolikogu. 15. Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmine Vallavara võib lähtudes valla huvidest anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 16. Vallavara kasutusse andmise otsustamine 1. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui a) vara antakse kasutusse tähtajaga üle 15 aasta; b) vara antakse kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest; c) kasutusse antakse tervikvara; 2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu või volitatud asutus; 3) volitatud asutus, kui kasutusse antakse vallavara soetusmaksumusega alla 1000 krooni. 2. Vallavolikogu või vallavalitsus võivad delegeerida vallavara teiste isikute kasutusse andmise otsustamise õiguse vastavalt kas vallavalitsusele või volitatud asutustele. 3. Vallavara kasutusse andmise otsuseks on järgmised õigus- või haldusaktid: 1) vallavolikogu otsus; 2) vallavalitsuse korraldus; 3) volitatud asutuse juhi käskkiri. 4. Vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korralduse eelnõud esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses kasutusele antav vara on, või vallavara valitseja, kui vara on tema valduses. 5. Vallavara kasutusse andmist otsustavas õigus- või haldusaktis peab olema ära näidatud: 1) kes on määratud vara kasutusse andmist korraldama; 2) vara nimetus ja asukoht; 3) vara kasutusse andmise viis (enampakkumine, konkurss, otsustuskord); 4) kasutusse andmise tähtaeg; 5) alghind või vara kasutamise tasu suurus; 6) vara kasutamise (rendilepingu) tingimused; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus; 8) vara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise põhjendus. 6. Punktis 5 nimetatud õigus- või haldusaktiga sätestatud tingimused on vara kasutusse andmise lepingu sõlmimisel kohustuslikud ning neid võib muuta üksnes pärast vastava õigus- või haldusakti muutmist. 17. Rendilepingu tingimused 1. Vallavara kasutusse andmise lepingus peab olema ära näidatud: 1) lepingu sõlmimise aluseks olev õigus- või haldusakt; 2) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad); 3) andmed vara kasutuselevõtja kohta; 4) lepingu tähtaeg; 5) vara kasutusotstarve; 6) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 7) rendi tasumise tähtajad ja kord ning rendi suuruse muutmise kord, nähes ette selle korrigeerimise võimaluse kord aastas; 8) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 9) vara kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 10) kasutusse antava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustuste jaotus; 11) lepingu muutmise, uuendamise ja ennetähtaegse lõpetamise alused ja kord; 12) sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh rendivõla ja viivise sissenõudmine vaidlustamata lepingulisest suhtest tuleneva nõudena Jõgeva Maakohtu täitevosakonna kaudu vastavalt täitemenetluse seadustikule; 13) vara allrendile andmise tingimused ja kord; 14) vajadusel: a) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvestada usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante; b) vara maksumus; c) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; d) muud vajalikud tingimused. 2. Vallavara kasutusse andmise lepingu tingimuste muutmise aluseks on selle vara kasutusse andmist otsustanud organi õigus- või haldusakt. 3. Vallavara valitseja või volitatud asutus, kelle valduses on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 2. peatükk. Kasutusse andmine otsustuskorras 18. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras Otsustuskorras võib kasutusse anda vallavara: 1) kui vara või selle osad on kaasomandis ning kasutusse andmine tuleb läbi viia asjaõigusseaduse paragrahvi 72 alusel; 2) mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selleks on vaja eriteadmisi; 3) mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) kui see antakse kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 3. peatükk. Kasutusse andmine enampakkumise korras 19. Vallavara enampakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted 1. Vallavara antakse kasutusse (rendile) avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda vallavara kasutusse otsustuskorras ega konkursi korras. 2. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping (rendileping) sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema rendihinna. 3. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 20. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise korraldaja määrab kindlaks: 1) enampakkumise läbiviimise komisjoni; 2) enampakkumise tingimused ja viisi. 2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid. 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, asukoht ja iseloomustus); 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 6) osavõtutasu ja tagatisraha ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas käesoleva korra punktiga 22; 8) vara kasutamise sihtotstarve. 21. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud tulu; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 2. Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 3. Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suuruse määrab kasutusse andmist otsustav organ. 22. Enampakkumisel osaleda võivate isikute ring 1. Avalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub alghinna määramine ning enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on võlgnevused valla ees. 23. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 1. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. 2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. 3. Pärast punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 4. Enampakkumist protokollitakse. Protokoll peab kajastama ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 6. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti alapunktis 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 24. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumisel osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumisel osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkohta postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse. 3. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. Mitme ühe pakkuja poolt esitatud täiendava pakkumise puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. 4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avatakse enampakkumise läbiviimise komisjoni poolt pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise komisjoni liikmed on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 5. Kui kaks või enam enampakkumisel osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. 6. Kirjalikust enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumist, võimalik tutvuda enampakkumise protokolliga. 25. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab: 1) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmise otsustamine kuulub vallavolikogu või vallavalitsuse pädevusse. 2) volitatud asutuse juht, kui vallavara kasutusse andmise otsustamine oli antud volitatud asutuse pädevusse. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast, kui kinnitajaks on vallavalitsus; 2) viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast, kui kinnitajaks on volitatud asutuse juht. 3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra punkti 22 alapunktis 2 nimetatud isik. 4. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. 5. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. 6. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva punkti alapunkti 3 jaotistes 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest kirjalikult allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud tähtajaks teates märgitud kohta. Lepingu sõlmib vallavalitsus või selleks vallavalitsuse poolt volitatud isik. 8. Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitte teatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. 9. Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. 10. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus korraldada uue enampakkumise, anda vara kasutusse konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 4. peatükk. Kasutusse andmine konkursi korras 26. Vallavara konkursi korras kasutusse andmise põhimõtted 1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikeilt erilisi oskusi või vilumust, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutusse andmise viis. 2. Vallavara kasutusse andmine konkursi korras toimub käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivate sätete alusel (punkt 24) koos vajalike muudatustega. 27. Konkursi tingimused 1. Lisaks punktis 17 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja toetused rentnikule vara kasutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 2. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva punkti alapunkti 1 jaotises 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist. 28. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. 2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel määrab alghinna suuruse kasutusse andmist otsustav organ. 3. Konkursi korral ei pea osavõtutasu ja tagatisraha kehtestama; osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse kasutusse andmist otsustav organ. 29. Konkursi läbiviimise kord 1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14--60 päeva. 3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget, kellest üks on vallavolikogu esindaja. 5. Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul arvates pakkumiste läbivaatamisele järgnevast päevast. 6. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. 30. Konkursi tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust või muid konkursi tingimustest tulenevaid näitajaid ning töö või teenuste erilist tähendust ja iseloomu. 2. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. 3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra punkti 25 alapunktis 3 ettenähtud juhtudel, kui konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted 31. Vallavara võõrandamise mõiste 1. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras vallavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 2. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, vallavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses, eluruumide erastamise seaduses, mitteeluruumide erastamise seaduses, maareformi seaduses, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. 32. Vallavara võõrandamise tingimused Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega. 33. Vallavara võõrandamise otsustamine 1. Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võõrandatakse: a) kinnisvara; b) vallale kuuluvaid aktsiaid või osasid; c) mootorsõidukeid; d) vallavara tasuta või alandatud hinna eest; e) vallavara erastamiskorras; 2) vallavalitsus, kui seda ei otsusta vallavolikogu. 2. Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab vallavalitsus kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise või ühendamise. 3. Vallavara võõrandamise otsuseks on järgmised õigusaktid: 1) vallavolikogu otsus; 2) vallavalitsuse korraldus. 4. Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse eelnõud esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses võõrandatav vara on. 5. Vallavara võõrandamist otsustavas õigusaktis peab olema ära näidatud: 1) vallavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate ja osade arv; 2) vallavara võõrandamise viis (otsustuskord, enampakkumine, erastamine); 3) otsustuskorras tasu eest võõrandamisel vara müügihind; 4) vajadusel müügi lisatingimused; 5) vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 6) võõrandamise korraldaja, kui võõrandatakse otsustuskorras. 34. Vallavara võõrandamise viisid 1. Vallavara võõrandamise viisid on: 1) otsustuskord: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumine; 3) erastamine. 2. Vallavara võõrandatakse üldjuhul enampakkumise teel, kui käesolevast korrast ei tulene vallavara muu võõrandamise viis. 2. peatükk. Võõrandamine otsustuskorras 35. Vallavara võõrandamine otsustuskorras Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise läbiviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 4) võõrandatakse vallale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga. Kui teised selle äriühingu aktsionärid või osanikud ei soovi osta aktsiaid või osasid võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad või osad enampakkumise korras kooskõlas äraseadustiku paragrahvis 149 või paragrahvis 229 sätestatuga. 5) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. 3. peatükk. Müük enampakkumise korras 36. Vallavara müük enampakkumise korras 1. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. 2. Vallavara müüakse avaliku enampakkumise korras. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 37. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviimise komisjoni; 4) ostu-müügilepingu tingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. 2. Vallavalitsuse korralduse eelnõu esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses vara on. 3. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Üldriikliku leviga ajalehes kuulutuse avaldamise otsustab vallavalitsus. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha suurus ja nende tasumise kord. 4. Käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud kuulutuse avaldamise pakkumise korraldaja. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine on kinnitatud. 38. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. 2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 3. Alghinna ja osavõtutasu määrab või määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus. 4. Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 100 krooni või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse vallavalitsus. 39. Enampakkumisel osaleda võivate isikute ring 1. Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub alghinna määramine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis sugulased. 40. Enampakkumise läbiviimine 1. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse poolt määratud komisjon. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget. 2. Suulise enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra punkti 23 sätetega, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. 3. Kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra punkti 24 sätetega, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. 41. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast. 3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel eirati selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales punkti 39 alapunktis 2 nimetatud isik. 4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, selle nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi enampakkumise tulemuste kinnitaja. 42. Ostu-müügilepingu sõlmimine 1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. 2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist kirjalikult allkirja vastu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajaks või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtajaks. Enampakkumise võitjale teatatakse ostu-müügilepingu sõlmimise aeg ja koht. 3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha või realiseeritakse pangagarantii. 5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 4. peatükk. Võõrandamine erastamiskorras 43. Vallavara erastamise põhimõtted 1. Vallavara erastamine toimub erastamisseaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 2. Erastamise objektiks on vallavara, sh aktsiad või osad, kui nimetatud vara on vallale üle antud erastamiskohustusega või on arvatud vallavolikogu otsusega munitsipaalvara erastamise nimekirja. 3. Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratud isikud. 44. Erastamise korraldaja 1. Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisprogrammi ja erastamisnimekirja ning esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva korra või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. 2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid vastavalt käesolevas korras sätestatule. 3. Erastamise korraldaja või läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. 45. Erastamisnimekiri 1. Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud erastamisprogramm ja erastamisnimekiri. 2. Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi. 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. 46. Müügi väljakuulutamine 1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 6) erastamise läbiviija. 2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. 47. Erastamise viisid ja kord 1. Erastatava vara erastamise viisid on: 1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel. 2. Vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesoleva korra punktides 36--41 sätestatud korras. 3. Enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 48. Erastamise ostu-müügilepingu sõlmimine 1. Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 6) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 2. Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 3. Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 4. Erastamise korraldaja on kohustatud viie päeva jooksul arvates ostu-müügilepingu järgi omandiõiguse tekkimisest avalikustama erastatud vara: 1) omandamist taotlenud pakkujate arvu; 2) uue omaniku; 3) ostuhinna ja selle tasumise tingimused; 4) kehtestatud lisatingimused. VI. VALLAVARA KOORMAMINE 49. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 50. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 3) see seatakse muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. 2. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalserviduudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab: 1) vallavolikogu käesoleva punkti alapunkti 1 jaotistes 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2) vallavalitsus käesoleva punkti alapunkti 1 jaotises 1 nimetatud juhtudel. 3. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib vallavalitsus. 51. Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse seadmine 1. Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 2. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui see: 1) toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest; 3) seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 4) seatakse muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. 3. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) vallavolikogu käesoleva punkti alapunkti 2 jaotistes 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) vallavalitsus käesoleva punkti alapunkti 2 jaotises 1 nimetatud juhtudel. 4. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda ainult eriliste teenete eest. 5. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib vallavalitsus. 52. Hoonestusõiguse seadmine 1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 2. Hoonestusõiguse seadmise otsustab ja vastavad lepingud sõlmib vallavalitsus. 3. Hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. VII. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 53. Vallavara mahakandmine 1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks ning vara pole õnnestunud võõrandada; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 2. Käesoleva punki alapunktis 1 nimetatud, dokumentaalselt tõendatud asjaolude ilmnemisel koostab vallavara valitsema volitatud asutus või vallavara valitseja, kui vara on tema valduses, vara kõlbmatuks tunnistamise taotluse ja esitab selle organile, kelle pädevusse otsuse tegemine kuulub. 3. Taotlus peab sisaldama: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust; jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust taotluse esitamise ajal; 2) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal; 3) varaga seotud eritingimusi (kultuuri- ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne); 4) infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 5) vara hävitamiseks vajalike tööde eelarvet; 6) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi tõendavat dokumentatsiooni; 7) muid varaga seotud olulisi andmeid. 4. Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja vajadusel hävitamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui kantakse maha põhivara, mille jääkväärtus on suurem kui 30 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui kantakse maha põhivara, mille jääkväärtus on väiksem kui 30 000 krooni; 3) volitatud asutus, kui kantakse maha vallavara soetamismaksumusega kuni 1000 krooni. 54. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, oma pädevuse piires volitatud asutus. 2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 30 000 krooni.