Kõue Vallavolikogu — Kõue valla põhimääruse muutmine ja vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 48, 394

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) lõike 1 punkti 9 ja § 71 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse, Kõue Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõue Vallavolikogu 16. märtsi 2000. a määrusega nr 5 kinnitatud Kõue valla põhimääruse muudatus juurdelisatult. 2. Kinnitada vallavolikogu töökorra uus redaktsioon (juurde lisatud). 3. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisel. Volikogu esimees Tiiu JALG Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 25. juuni 2003. a määrusega nr 19 KÕUE VALLA PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE 1. Teha Kõue Vallavolikogu 16. märtsi 2000. a määruses nr 5 «Kõue valla põhimäärus» muudatused alljärgnevalt: 1.1. § 16 lõige 4 lugeda kehtetuks. Täiendada: § 161. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega seoses: 1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Kõue vallas; 1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 1.6. nimetamisega sama vallavalitsuse ametnikuks; 1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus ei ole menetlusluba saanud või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 1.10. surmaga. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1.2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 3. Vallasekretär saadab vallavalimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 3.1. käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1.8 ja 1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist 3.2. käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 162. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 1.Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 2.1. kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse vallaametnikuna; 2.2. kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud vallavolikogu istungitelt. 3. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 4.1. käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 4.2. käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 4.3. käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4.4. vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 163. Vallavolikogu asendusliige 1. Käesoleva põhimääruse §-des 161 ja 162 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valla valimiskomisjoni otsusega valla valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 2. Vallavolikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 161 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 3. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 4. Valla valimiskomisjon teeb ettenähtud otsused asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud juhul. § 164. Vallavolikogu liikme volituste taastumine 1. Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 2. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes viimasena on määratud asendama vallavolikogu liiget. 3. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuste jõustumise hetkest. § 17. täiendada: 1.61. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.201. valla esindaja nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine. 1.21. «kohtukaasistujate» asendatakse sõnaga «rahvakohtunikukandidaatide»; 1.24. sõna «tühistamine» asendatakse sõnadega «kehtetuks tunnistamine»; 1.26. sõna «tühistamine» asendatakse sõnaga «muutmine»; 1.28. lauset muuta ja lugeda õigeks «Detailplaneeringu kehtestamine, millega muudetakse üldplaneeringut ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 1.311. kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorra eeskirjade kehtestamine; 1.312. koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 1.313. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine. § 28. lõike 3 1. lause lugeda õigeks järgmiselt «Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse, ei avalikustata andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallasiseseks kasutamiseks». § 33. lõikes 4 asendatakse sõna «tühistamine» sõnadega «kehtetuks tunnistamine». § 34. lõikes 1 asendatakse sõna «tühistamine» sõnadega «kehtetuks tunnistamine». § 35. lõikes 4 muuta ja lugeda õigeks järgmiselt «Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele». lõike 5 viimane lause lugeda õigeks järgmiselt «Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest». IX. osa VASTUTUS § 451. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine ning koormise täitmata jätmine 1. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 452. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine 1. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 2. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. § 453. Menetlus 1. Käesoleva põhimääruse §-des 451 ja 452 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 2. Käesoleva põhimääruse §-des 451 ja 452 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus ja politseiprefektuur. § 454. Trahvide laekumine Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse §-des 451 ja 452 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv valla eelarvesse. Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 25. juuni 2003. a määrusega nr 19 KÕUE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Kõue vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Kõue valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 1.2. Volikogu juhindub oma tegevuses riigi ja valla õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 1.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 1.4. Volikogu töötab täiskoguna, volikogu tööorganiteks on alatised ja ajutised komisjonid. 1.5. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ning teenindamise tagab valla kantselei. 1.6. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Kõue valla põhimääruse §-s 20 sätestatud korras. 2. Volikogu esimees 2.1. juhib volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2. esindab või volitab teisi esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele, Kõue valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla osalusega ettevõtetelt vajalikke dokumente või nende ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele ja otsustele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.6. annab välja käskkirju volikogu asjaajamise korraldamiseks; 2.7. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.8. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegu; 2.9. lahendab volikogu töökorra rakendamisel tekkivad küsimused; 2.10. määrab enda asendaja istungil suuliselt juhul, kui ta ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu; 2.11. täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3. Volikogu aseesimees 3.1. täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 3.2. täidab muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 4.2. Volikogu liikmel on õigus: 4.2.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.2.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.2.3. esitada volikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4.2.4. kuuluda komisjonide, halduskogude ja töörühmade koosseisu; 4.2.5. saada volikogu, vallavalitsuse õigusakte, valla asutuste dokumente või ärakirju ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.2.6. esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 4.2.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.2.8. taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget; 4.2.9. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.2.10. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei ja valla lehe kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 4.3. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 4.4. Punktis 4.3 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 4.5. Volikogu liige on kohustatud: 4.5.1. esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 4.5.2. esitama vallasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati vallaametnikuks, valiti vallavanemaks, kinnitati või nimetati vallavalitsuse liikmeks mõnes teises vallas või linnas. 4.6. Volikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab seadus ja valla põhimäärus. 5. Volikogu komisjon 5.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast valla põhimääruse §-s 21 sätestatud korras. 5.2. Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildise alusel. Vähemalt ühe volikogu komisjoni liikme esitab vallavalitsus. Komisjoni sekretäri kinnitab volikogu komisjoni esimees. 5.3. Volikogu alatine komisjon: 5.3.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 5.3.2. töötab välja tegevuskavad; 5.3.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 5.3.4. kontrollib volikogu otsuste ja määruste täitmist; 5.3.5. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta ning esitab volikogule kirjalikult arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud volikogu otsuste ja määruste projektide kohta; 5.3.6. esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 5.4. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees ning vallavalitsus. 5.5. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele. 5.6. Komisjoni töökord on sätestatud vastava komisjoni põhimääruses. 5.7. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 5.8. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 6. Volikogu õigusaktide algatamine 6.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras, vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 6.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töörühmale ülesandeks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu. 6.3. Volikogu õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja/või koostaja nime ja allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad ja väljavõtted neist. Eelnõu peab olema kooskõlas riigi ja valla õigusaktidega. 6.4. Vallasekretär esitab kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks komisjonile. 6.5. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja. 6.6. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos eelnõu juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse vallavolikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. 6.7. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 6.8. Kõik eelnõud (v.a organisatsioonilised küsimused), mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks. 6.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on vallavalitsusel aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. 6.10. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees vallavolikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d). 6.11. Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise ajal. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa. 6.12. Kantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 7. Volikogu istungi kokkukutsumine 7.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 7.2. Volikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 7.3. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub istungi kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 7.4. Volikogu korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus (juuli-august on puhkuse kuud, vajadusel kutsutakse kokku erakorraline istung), kui volikogu ei otsusta teisiti, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib päevakorrapunkti arutelu. 7.5. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele kirjalikult teatavaks volikogu esimehe kaudu vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning kutse avaldatakse volikogu stendil, kus volikogu avaldab oma ametlikke teateid. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel. 8. Istungi läbiviimise üldpõhimõtted 8.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, määrab ta asendaja suuliselt. 8.2. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ning aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 8.3. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8.4. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, nõunikud, samuti volikogu poolt istungile kutsutud muud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanema, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 8.5. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja helisalvestusi teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 9. Istungi avamine, ettepanekute ja protestide lahendamine, päevakorra kinnitamine, avalduste ja arupärimiste ärakuulamine 9.1. Volikogu istungi avab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 9.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt, seejärel vaadatakse järele ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 9.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele, kes loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 9.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord volikogu liikmete poolthäälteenamusega. 9.5. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb volikogu esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja, kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 9.6. Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada arupärimisi vallavalitsuse liikmetele, anda üle vallavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja volikogu esimehe poolt kutsutud teised isikud. 9.7. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 10. Päevakorraküsimuse arutamine istungil ja eelnõude lõpphääletus 10.1. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui eelnõu esitaja on vallavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette vallavanem või vastava valdkonna nõunik. Seejärel kuulatakse ära alatise komisjoni esimehe kaasettekanne. Pärast ettekannet ja kaasettekannet võib iga volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale küsimusi. Ettekandja või kaasettekandja võib delegeerida vajaduse korral küsimusele vastamise mõnele teisele vallavalitsuse liikmele. 10.2. Soovist esineda kõnega või avaldusega, sõnavõtuga kohalt, esitada küsimusi annab volikogu liige märku käega. 10.3. Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne lõpphääletust. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. 10.4. Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab volikogu esimees eelnõu teisele lugemisele. 10.5. Teisele lugemisele suunatakse eelnõud, kui on tulnud eelnõude kohta põhjendatud kirjalikud muudatusettepanekud. Eelnõu teist lugemist pärast muudatusettepanekute sisseviimist võib teostada samal istungil pärast mõneminutilist vaheaega või nõupidamist. 10.6. Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Valla põhimääruse § 17 punktides 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.8, 1.9, 1.11, 1.12, 1.14, 1.19 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 10.7. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ja hääletamist paneb volikogu esimees eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 10.8. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel. 11. Arupärimine 11.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 11.2. Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil volikogu esimehele, kes edastab selle järgneva tööpäeva jooksul sekretärile. Sekretär esitab selle kohe läbi registreeritult adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale valla ametnikule ja informeerib sellest arupärijat. 11.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne päeva jooksul arvates arupärimise sekretärile saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat ja ja sekretäri arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 11.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. 12. Umbusaldusmenetlus 12.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 12.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu esimehele. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 12.3. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta. 12.4. Ettekande küsimuse arutamisel teeb üks umbusalduse algatajatest, kellele iga volikogu liige võib esitada küsimusi. Läbirääkimisi ei avata. 12.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses esineda kõnega. 12.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusavaldust. 12.7. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 13. Volikogu istungi protokoll 13.1. Volikogu istung protokollitakse, protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. 13.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, vallavalitsuse ja teiste kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, arutuse käigus tehtud otsused, nende hääletamisel antud poolt-, vastu- ja erapooletute häälte arv ning andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta, samuti eriarvamused. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 13.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 13.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid. 13.5. Volikogu istungi protokoll peab olema kättesaadav igaühele valla kantseleis.