Häädemeeste Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine Häädemeeste vallas — KO, 1, 2

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155) paragrahvidest 22 ja 23, sotsiaalhoolekande seadusest (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1. Tühistada Häädemeeste Vallavolikogu 18. märtsi 1997. a määrus nr 10 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja ajutise korra kehtestamine Häädemeeste vallas». 2. Kinnitada riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord (lisatud). 3. Määrus jõustub 1. aprillil 1999. a. Volikogu esimees Aili SOOPALU Lisa 1 Kinnitatud Häädemeeste Vallavolikogu 25. veebruari 1999. a määrusega nr 1 Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Häädemeeste vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas korras sätestatakse riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Häädemeeste valla elanikele, s.o isikutele, kelle alaline elukoht on Häädemeeste vallas. 2. Sotsiaaltoetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks riigieelarvest selleks eraldatud summadest antav rahaline toetus. 3. Leibkonnana käsitatakse üksikisikut, toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes ühtset eluruumi kasutavaid isikuid, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid ning ühist tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega tegelevaid isikuid. 4. Sotsiaaltoetuste määramise aluseks on leibkonna netosissetulek. Sissetulekute hulka arvatakse kõik tulud, välja arvatud käesolevas korras sätestatud sotsiaaltoetused ja muud ühekordsed toetused (lapse sünnitoetus, koolitoetus, elluastumistoetus, matusetoetus). 5. Sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust Häädemeeste Sotsiaalkeskus. 6. Häädemeeste vallas makstavad sotsiaaltoetused on toimetulekutoetus, transpordi kasutamise toetus, telefoni kasutamise toetus, ühekordne täiendav sotsiaaltoetus. 7. Sotsiaaltoetused kantakse toetuse taotleja kirjalikus avalduses näidatud pangakontole või makstakse välja sularahas Häädemeeste Vallavalitsuse kassast. II. TOIMETULEKUTOETUS 8. Toimetulekutoetust on õigus saada isikutel, kelle leibkonna kuusissetulek pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 9. Alatise eluasemega seotud alalised kulud võetakse arvesse nendel leibkondadel, kelle kõik leibkonna liikmed on täisealised, kes: 9.1.1. töötavad; 9.1.2. õpivad Eesti Vabariigi riiklike õppeasutuste või Haridusministeeriumi poolt väljastatud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis; 9.1.3. saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust; 9.1.4. on ametlikult töötuks tunnistatud; 9.1.5. on kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 9.1.6. on kodus nelja või enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 9.1.7. on kodus alla 18 aasta vanuse invaliidiga; 9.1.8. on vormistatud järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku hooldajaks. 10. Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) -- S; TT -- toimetulekutoetus; EK -- alatise elukohaga seotud kulud normpinna ulatuses; TP -- leibkonna arvestuslik toimetulekupiir; S -- leibkonna sissetulek. 11. Alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmisel arvestatakse toetuse määramisel eluruumi normpinna ulatusega, mis on 18 m2 üldpinda leibkonna iga liikme kohta ja täiendavalt 15 m2 leibkonna kohta. Kui eluruumi tubade arv võrdub seal alaliselt elavate isikute arvuga, kuid eluruumi üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks eluruumi üldpind. Kui eluruumi üldpind on normpinnast väiksem, võetakse arvutuste aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võib kahetoalise korteri puhul lugeda korteri üldpinna; suurema tubade arvu korral mitte rohkem kui 51 m2. 12. Tööotsijad, kelle töötu staatus on lõppenud, arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulka toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral, kui taotleja osaleb valla sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis. Toetuse taotlemise aluseks on isiku avaldus ja sotsiaaltöötaja esildis rehabilitatsioonitingimuste täitmise kohta. 13. Toimetulekutoetuse andmine omanikutulu saavatele leibkondadele toimub erandkorras valla sotsiaalkomisjoni ettepanekul vallavalitsuse otsuse põhjal toimetulekutoetuseks eraldatud vahendite piisavuse korral. 14. Taotlus jooksval kuul toetuse saamiseks esitatakse hiljemalt 20-ndaks kuupäevaks koos leibkonna eelneva kuu sissetulekuid ja eelneva kuu eluasemekulusid tõendavate dokumentidega sotsiaalkeskusele. 15. Toetuse taotlejal, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, arvestatakse sissetulekutele juurde 25% miinimumpalgast lapse kohta. 16. Kui toetuse taotleja keeldub tõendamast või ei tea leibkonna liikmete sissetulekuid, toetust ei määrata. 17. Toetust arvestaval ametnikul on kahtluse korral õigus kontrollida ja hankida lisainformatsiooni taotleja esitatud dokumentide õigsuse kohta. Leibkonna sissetulekute teadliku varjamise tõttu või valeandmete alusel väljamakstud toetused kuuluvad taotleja poolt tagasimaksmisele. 18. Tööandja poolt väljaantud palgatõendid, millele märgitud sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga, ei võeta toetuse arvestamisel arvesse väiksemana kui kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud töölepingu seaduse paragrahvis 68 sätestatud juhtudel. 19. Toetust makstakse isikutele, kes tasuvad ise oma eluasemekulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevused ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt vallavalitsuse poolt. 20. Toetuse määramise otsustab sotsiaalkeskuse vastav töötaja. Mõjuvatel põhjustel on sotsiaalkeskuse vastaval töötajal õigus sotsiaalkomisjoni otsuse põhjal toimetulekupiiri arvestamisel perekonnaliikmetena arvesse võtta ka teisi töövõimelises eas mittetöötavaid pereliikmeid. Toetuse taotlejal on õigus otsuse vaidlustamiseks pöörduda kirjaliku avaldusega sotsiaalkomisjoni poole. III. TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUS 21. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud: 21.1. mittetöötavatele puuetega inimestele, kes tervisliku seisundi tõttu vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele, õppe- või kasvatusasutusse sõiduks; samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks juhul, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik puude tõttu; 21.2. puudega inimese leibkonna liikmele või tema hooldajale, kes tegeleb tema transportimisega; 21.3. puudega last omavatele peredele. 22. Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, arstitõend ja sõiduki registreerimistunnistus. 23. II grupi invaliididele, kes kasutavad linnadevahelist ühistransporti ravi- või rehabilitatsiooniasutustesse sõiduks, hüvitatakse 50% sõidu maksumusest. Toetuse taotleja esitab sotsiaalkeskusele taotluse koos pensionitunnistuse, arstitõendi ja sõidupiletitega. VI. ÜHEKORDNE TÄIENDAV SOTSIAALTOETUS 24. Ühekordne täiendav sotsiaaltoetus on ette nähtud väikese sissetulekuga leibkondade hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks, kui perekonna enda ressursid on ammendunud ja olukorda ei saa lahendada regulaarsete toetuse vahenditest: 24.1. ootamatute kulutuste või õnnetuste puhul (pereliikme surm, invaliidistumine, haigestumine, loodusõnnetus, tulekahju jms); 24.2. eesmärgiga säilitada taotleja või tema pereliikme võimalikult iseseisev toimetulek ja takistada abituse süvenemist (abi toidu või riiete hankimiseks, laste toidukulude või õppekulude ja koolitarvete ostmiseks, ravimite ja invaabivahendite muretsemiseks, abi küttepuude muretsemiseks üksikvanuritele ja puuetega inimestele; lastega leskedele, üksikvanematele, eestkostel olevate laste vanematele; üksikvanurite toimetuleku soodustamiseks jms); 24.3. erivajadustega inimeste arengu ja rehabilitatsiooni toetamiseks. 25. Toetuse saamiseks esitab taotleja sotsiaalkeskusele kirjaliku avalduse, märkides ära toetuse taotlemise eesmärgi ja taotletava summa suuruse. 26. Otsuse toetuse määramise või toetuse maksmisest keeldumise kohta teeb vallavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul, arvestades rahaliste vahenditega piisavusega. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult hiljemalt ühe kuu möödudes taotluse esitamise kuupäevast arvates. 27. Ühekordseid täiendavaid toetusi makstakse rahaliste vahendite piisavuse korral.