Kernu Vallavolikogu — Kernu Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 2, 21

Kuulanud ära Kernu Põhikooli direktori Ene Rooma ettekande ja vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni seisukoha ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, lk 3167; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kernu Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2001. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 28. juuni 2001. a määrusega nr 16 KERNU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2004 I. SISSEJUHATUS Kernu Põhikooli (edaspidi nimetatud kool) arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kooli arengukava lähtub Kernu Põhikooli põhimäärusest ja Kernu valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. Asukoht Kool asub Tallinn–Pärnu maantee 39ndal kilomeetril Harju maakonnas Kernu vallas Kernu külas. Kernu vald asub Tallinnast edelas, piirnedes Rapla maakonna Märjamaa ja Kohila ning Harju maakonna Nissi, Vasalemma ja Saue vallaga. 2.2. Kooli ajaloost Kuigi 1816. aastal välja antud Eestimaa talurahvaseadus nõudis vallakoolide asutamist, hakkas Kernu vallas kool tööle alles 1869. a Kohatu küla Nõukse talus. Kooli asutas taluperemees Kustas Ilves oma kulu ja kirjadega, sest vallavalitsus kartis suuri väljaminekuid. Kustas Ilves saatis oma poja Augusti linna kooliõpetajaks õppima. Õpilasi oli 30 ringis. 1874. a sügisel alustati õppetööd uues koolimajas, kuna eelmine jäi kitsaks. 1878. a saab õpetajaks Kuuda seminari lõpetanud Johannes Mikiver, palgaks 100 rubla aastas. Õppetöö oli tasuta. Koolikohustus algas kümne aasta vanuselt. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Otsuseid koolis toimuva kohta tegi koolikonvent, mille moodustasid kohalikud mõisnikud kirikuõpetajaga eesotsas. 1896. a tuli uue õppeainena vene keel. Ka matemaatikat ja maateadust õpiti vene keeles, usuõpetust aga eesti keeles. Kooli juhatajaks sai Otto Kask, kes töötas sellel kohal 33 aastat. Hakati korraldama koolipidusid, mis varem olid keelatud. 1920. a muutub kool kuueklassiliseks. VI klass avatakse küll alles 1924/25. õ-a. Klassid olid laiali eri hoonetes, suurelt osalt Kernu mõisas, kuna õpilaste arv oli kasvanud sajani. Kooli revideeriti 2–3 korda aastas. Enamasti jäädi tööga rahule. Töötati liitklassidega, põhiliselt oli kolm komplekti. Töötas ka internaat. Oli palju puudumisi, põhjuseks vaesus. 1932. a otsustati alustada uue koolimaja ehitamist. Uue koolimaja õnnistamine toimus 1. oktoobril 1933. a. Õpilasi oli sel aastal 94. Hakati korraldama ekskursioone ja õppekäike. 1939/40. õa räägiti vanematele koolivormist ja koolieine korraldamisest. Aastail 1941–45 oli koolitöö sõja tõttu häiritud, kuid siiski toimus. Alates 1. oktoobrist 1945. a sai kool seitsmeklassiliseks. Klassikomplekte oli neli. 1. oktoobrist 1946. a alustasid tööd vene klass, samuti alustasid tööd huvialaringid. Valiti lastevanemate komitee. Järgnevatel aastatel alustasid tööd pioneeriorganisatsioon ja komsomoli algorganisatsioon. Käidi metsapäevadel. Lastevanemate koosolekutel räägiti õppekasvatustöö kõrval ka poliitilises elus toimuvast. 1956/57. õa tuli uue õppeainena käsitöö vanemates klassides. Raskusi oli vastava õpetaja leidmisega. Poiste tööõpetuse tundideks puudusid vajalikud tööriistad. Järgmisel aastal oli oodata kohustuslikku koolivormi. Õpilased käisid Haiba sovhoosis kartuleid panemas ja võtmas. Õpetajad võtsid osa lektorite grupi tööst, esinesid loengutega elanikkonna ees, täiendasid end poliitiliselt. 1961/62. õa reorganiseeriti kool kaheksaklassiliseks. Koolivaheaegadel toimus õpetajate enesetäiendamine ainesektsioonides. Hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuhu lõpetajad edasi õppima lähevad. Kevadel kutsekomisjon. 1965/66. õa langes õpilaste arv jälle alla saja ja see muutis vanempioneerijuhi täiskoha pooleks, aga aasta pärast see taastus. Algklassid töötasid ikka veel liitklassidena. Õpetajate enesetäiendamiseks otsiti uusi teid ja 1966/67. õa toimus see individuaalse plaani järgi. Õpetajal oli kohustus valmistada aasta jooksul kolm õppevahendit. Parimad läksid ülerajoonilisele konkursile. Koolis alustas tööd noorte liiklusinspektorite ring ja hakkas üks kord nädalas käima rändkino. Kool sai tasapisi juurde õppevahendeid, kuid neist oli siiski veel puudus. 1969/70 oli kooli juubeliaasta. 100. juubelipeol oli väga palju rahvast – endisi õpilasi ja õpetajaid. Õpilased võtsid osa olümpiaadidest ja konkurssidest. Tähistati mitmesuguseid tähtpäevi, võeti osa laagrite tööst. Suviti töötati Haiba sovhoosis jõukohastel töödel. 1972/73. õa järel töötasid õpilased Haiba sovhoosis 4008 tundi, teenides 2354 rbl 62 kopikat. 1976/77 toimus suur koolide ühendamise kampaania ja Kernu sai algkooliks. Vanemad klassid suunati Ruila kooli. Õpilasi vedas Tallinna Bussipargi buss. Kernu Algkooli juhatajaks sai Helve Pappel. 1989/90. õa taastati Kernu kool ja nüüd juba 9-klassilisena. Direktoriks Einar Värä. 17. november 1989. a – kooli 120. aastapäev. 1995. a lahkub Einar Värä direktori ametist ja konkursi korras saab uueks direktoriks Helle Olesk. Pärast taasavamist on õpilasi pidevalt üle saja ja arv tõuseb iga aastaga. 1995. a suvel algasid koolimajas ehitustööd. Sügiseks valmis juurdeehitus, maja selle külje pikendus, mis maja ehitamisel omal ajal raha puudusel tegemata jäi. Kool sai juurde neli klassiruumi, mõned väiksemad ruumid ja veega väljakäigud. Järgmistel aastatel tehti põhjalik ümberehitus ka vanas osas. Pärast neli aastat kestnud tööd on maja saanud juurdeehituse, vanas osas uued põrandad, seinad, aknad, nõuetekohase trepi jm. Kohe pärast taasavamist ehitati uuesti kõrvalhoone, kus asub saun, katlamaja ja poiste tööõpetuse klassid. Suvel 2000 toimus uus konkurss direktori koha täitmiseks. Direktoriks valiti endine õpetaja Ene Rooma. Sügisel 2000 kasvas õpilaste arv 154-le. Juba eelmisel aastal andis õpilaste osas täiendust Haibas avatud lastekodu. Palju käib meil õpilasi Varbolast. Valla transporti kasutab kooliskäimiseks 46 õpilast. 2.3. Kooli missioon Kool annab põhiharidust Kernu valla lastele, kes elavad Allika, Haiba, Kernu, Kirikla, Kohatu, Kustja, Metsanurga ja Mõnuste külas. Põhihariduse peab õpilane saama oma kodu lähedal ja see haridus peab olema konkurentsivõimeline. Kooli lõpetaja peab suutma edasi õppida mis tahes vabariigi gümnaasiumis. Kool peab kasvatama Kernu vallale kvalifitseeritud ja haritud elanikkonda. Kool peab integreerima Haiba Lastekodu lapsi igapäevaellu ja õpetama neile ka sotsiaalset toimetulekut. Kooli lõpetaja peab suutma olla MINA ISE teiste keskel. 2.4. Pedagoogilise personali ja õpilaskonna üldanalüüs 2.4.1. Pedagoogid Koolis töötab 15 õpetajat. Õpetajate haridustase on järgmine: 7 õpetajal on bakalaureuse kraad; 1 õpetaja omandab kõrgharidust kaugõppes (kolmas kursus); 4 õpetajal on pedagoogiline keskeriharidus; 2 õpetajal on keskeriharidus; 1 õpetajal on keskharidus. Lõpetatud koolide lõikes jagunevad õpetajad järgmiselt: TpedI 3 õpetajat; TRÜ 2 õpetajat; TPÜ 1 õpetaja; EPÜ 1 õpetaja; Tartu Õpetajate Seminar 1 õpetaja; Tallinna Pedagoogikakool 1 õpetaja; Tallinna Pedagoogiline Seminar 1 õpetaja. Koolil puudub eriharidusega ajaloo, kehalise kasvatuse, tööõpetuse ja käsitöö õpetaja. Õpetaja Pille Piho on läbinud mitmed ajalooalased täiendusõpped. Õpetaja Liivi Abel on kohakaaslane ja annab praegu kehalist kasvatust ja ta on keskharidusega. Õpetaja Erika Liiv on kohakaaslane ja annab käsitööd, tal on keskeriharidus, kuid puudub pedagoogiline haridus. Õpetaja Ain Kauler annab tööõpetust ja on keskeriharidusega, kuid tal puudub pedagoogiline haridus. Õpetaja Enn Kõrver õpetab matemaatikat ja arvutiõpetust, kuid tal ei ole pedagoogilist haridust. Kooli viieteistkümnest õpetajast on: 1 vanempedagoog; 7 pedagoogi; 2 noorempedagoogi; 5 pedagoogikandidaati. 2.4.2. Õpilased Käesoleva arengukava kinnitamise hetkel õpib koolis 152 õpilast, sellest: I kooliastmes 45 õpilast; II kooliastmes 48 õpilast; III kooliastmes 61 õpilast. Koolis õpib lisaks Kernu valla lastele veel 26 õpilast Märjamaa vallast ja 9 õpilast Haiba Lastekodust. Lastekodulastega tegelemine nõuab õpetajatelt erilist kannatlikkust ja tähelepanelikkust. Õpilaste arv koolis paari järgneva aasta jooksul väheneb. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud «Riikliku järelevalve läbiviimise kord». 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli arengukava lähtub kooli situatsioonist, õppenõukogu otsustest, Kernu valla arengukavast, kooli hoolekogu ja lastevanemate ettepanekutest ja õpilaste soovidest. Kõigil on vaja teadvustada, millised muudatused on toimunud ühiskonnas, kõik see kajastub koolis kui ühiskonna väikeses mudelis. Ühelt poolt kasvab õpilaste õpimotivatsioon, kuid säilivad probleemid koolikohustust mittetäitvate õpilastega (põhiline viga – ei õpi). Lapsevanemad jagunevad selgelt kahte leeri – need, kes peavad oma lapse arengut esmajärguliseks, ning teised, kellele on esmajärguline nende oma töö ja olmemured. Kool peab arvestama situatsiooniga, mille on loonud Eesti areng nii sise- kui ka välispoliitiliselt. Prognoos ja vajadused tulevikus 1. Olulisemaks on uuendused. 2. Plaanipärasus tagab edu. 3. Haridussüsteemi areng ja valla haridustoetamispoliitika peavad tooma kooli enam kvalifitseeritud tööjõudu. 4. Kooli kodukord vajab järjekindlat kontrolli. 5. Tuleb luua tingimused kooli arenguks nii pedagoogilise kui ka majandustegevuse valdkonnas, rohkem avalikku arutelu. 6. Tuleb integreerida lastekodulapsi tavapärasesse ellu. Ohud kooli arenguvõimalustele 1. Õpilaste vähene hõivatus koolivälisel ajal, sportimisvõimaluste alakasutamine, huvialaringide vähesus, noortekeskuse puudumine vallas. 2. Asotsiaalsus kooli piirkonnas. 3. Kasvav kuritegevus, ebakindlus õpilaste seas. 4. Vähenev huvi ja vastutustunne lastevanemate hulgas. 3.3. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Kooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Kooli prioriteetsed eesmärgid on: 1. koolijuhtide kvalifikatsiooninõuete vastavus seadusele; 2. õpetajate kvalifikatsiooninõuete vastavus seadusele; 3. asjaajamiskorra väljatöötamine; 4. hoolekogu sidemed omavalitsusega; 5. lastevanemate nõustamine; 6. kooli üldtööplaani koostamine vastavalt arengukavale; 7. kooli arengukava kättesaadavus õpetajatele ja hoolekogule; 8. kooli õppekava üldosa kooskõla riikliku õppekava ja kooli arengukavaga; 9. valikainete sisaldumine õppekavas; 10. õpetajate töökavade kalendaarsus (õppeveerandite kaupa) ja lähtumine kooli õppekavast ja üldtööplaanist; 11. õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite olemasolu; 12. õpilaste aktiivne kaasamine õppetöösse; 13. hindamiskorra kättesaadavus õpilastele ja lastevanematele; 14. kontroll õpilaste koolikohustuse täitmise üle; 15. koolimööbli kaasajastamine; 16. infotehnoloogia efektiivsem ja parem kasutus õppetöös; 17. huvialategevuse korraldus. 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1) JUHTIMINE a) koolisisene juhtimine b) hoolekogu c) lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2) KOOLI TÖÖ PLANEERIMINE a) kooli arengukava, plaanid b) kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3) ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE a) ainealase töö planeerimine b) ainealase töö korraldus c) õpilaste osalus õppetöös d) õpilaste hindamine 4) KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE, ÕPILASTE ALGARVESTUS 5) KOOLI TÖÖKESKKOND 6) KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Arengukava ülesanded ja projektid 4.1.1. Koolisisene juhtimine A. Direktori, õppealajuhataja ja õpetajate vastavus kvalifikatsioonile, asjaajamisjuhend Ülesanded ja projektid 1. Direktori juhtimisalane koolitus. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – direktor. 2. Õppealajuhataja juhtimisalane koolitus. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – direktor. 3. Kõrgharidusega õpetaja koolipedagoogika kursus. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu õppeaastal 2001/2002 – 2340 krooni, õppeaastal 2002/2003 – 2340 krooni, õppeaastal 2003/2004 – 4680 krooni. Vastutaja – õppealajuhataja. 4. Klassijuhatajate analüüsioskuse parandamine. Kogemuste vahetamise korras. Vastutaja – õppealajuhataja. 5. Koostöös kohaliku omavalitsusega koolile asjaajamiskorra väljatöötamine. Vastutaja – direktor. 6. Pedagoogilise kollektiivi ametialane ja ainealane koolitus. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu igal õppeaastal 45 000 krooni. Vastutaja – direktor. 7. Tulemusvestlus. Läbiviija – direktor. B. Hoolekogu koosseisu uuendamine vastavalt seadusele Ülesanded 1. Hoolekogu uute liikmete valimine lastevanemate üldkoosoleku poolt. Vastutaja – direktor. 2. Hoolekogu tegutsemine vastavalt kooli huvidele. Vastutaja – direktor. C. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Ülesanded 1. Lastevanemate nõustamine klassijuhatajate poolt vastavalt kooli üldtööplaanile (lastevanemate huvitatuse tõus koolielust). Vastutaja – direktor. 4.1.2. Kooli töö planeerimine A. Kooli arengukava Ülesanded ja projektid 1. Kooli arengukava ülevaatamine igal õppeaastal kevad-talvisel hoolekogul, hoolekogu ettepanekute arvestamine. Vastutaja – direktor. 2. Õpilasomavalitsuse rolli suurendamine. Vastutaja – huvijuht. B. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Ülesanded ja projektid 1. Kooli üldtööplaani koostamine vastavalt kooli arengukavale. Vastutaja – direktor. 2. Kooli arengukava kättesaadavus õpetajatele ja hoolekogule – arengukava kättesaadavus Interneti koduleheküljelt, kooli raamatukogust ja küla raamatukogust. Vastutaja – direktor. 4.1.3. Õpetamine ja õppimine A. Ainealase töö planeerimine Ülesanded ja projektid 1. Kooli õppekava põhjal õpilaste hindamise korra täiustamine. Vastutaja – õppealajuhataja. 2. Valikainete lülitamine õppekavva. Finantseerimise allikas – kohalik omavalitsuse eelarve. Vastutaja – õppealajuhataja. 3. Õpetajate töökavade kalendaarsus (õppeveerandite kaupa) ja lähtumine kooli õppekavast ja üldtööplaanist. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu – 1000 krooni. Vastutaja – õppealajuhataja. B. Ainealase töö korraldus Ülesanded ja projektid 1. Arvutiprojektori soetamine. Finantseerimise allikas – Tiigrihüppe programm 1/3 osas ja kohaliku omavalitsuse eelarve 2/3 osas. Planeeritav kulu – 56 000 krooni. Vastutaja – direktor. 2. Õpetajate tuppa täiendava arvuti soetamine. Finantseerimise allikas – Tiigrihüppe programm. Vastutaja – direktor. 3. Õpetajate osalemine enesetäiendamises – a) ainealane, b) pedagoogiline, c) ümberõpe vastavalt vajadusele. Vastutaja – õppealajuhataja. 4. Skänneri soetamine. Vastutaja – direktor. 5. Arvutite soetamine arvutiklassi – kolm arvutit 2001/2002. õppeaastal, kolm arvutit 2002/2003. õppeaastal. Finantseerimise allikas – Tiigrihüppe programm 1/2 osas ja kohaliku omavalitsuse eelarve 1/2 osas. Vastutaja – direktor. 6. Ilukirjanduse ja teatmeteoste soetamine kooli raamatukogule. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu 29 000 krooni, sellest 5000 krooni 2001/2002. õppeaastal ja 12 000 krooni kummalgi järgneval õppeaastal. Vastutaja – direktor. 7. CD-del õppematerjali soetamine. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – direktor. 8. Serverarvuti soetamine. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – direktor. 9. Arvuti tarkvara uuendamine. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – direktor. C. Õpilaste osalus õppetöös Ülesanded ja projektid 1. Õpilaste osavõtt maakondlikest ja üleriigilistest võistlustest + TV-10-olümpiastarti. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – ringijuht. 2. Õpilaste osavõtt maakondlikest ja üleriigilistest konkurssidest. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – õppealajuhataja. 3. Õpilaste osavõtt olümpiaadidest. Vastutaja – õppealajuhataja. D. Õpilaste hindamine Ülesanded ja projektid 1. Hindamiskorra (hindamisjuhendi) kättesaadavus õpilastele ja lastevanematele kooli ja küla raamatukogudes. Vastutaja – direktor. 2. Lastevanematele kord õppeveerandis õpilaste jooksvate õpitulemuste teatamine. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu – 500 krooni. Vastutaja – õppealajuhataja. 4.1.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Ülesanded ja projektid 1. Kontroll õpilaste koolikohustuse täitmise üle luua (tihedad sidemed omavalitsustega ja operatiivselt informatsiooni vahetamine). Vastutaja – direktor. 2. Koolikohustuslike laste arvestus (kooli tulijad ja põhikooli lõpetajad). Vastutaja – direktor. 4.1.5. Kooli töökeskkond Ülesanded ja projektid 1. Tulekustutite täitmine. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – majandusjuhataja. 2. Juurdepääsuteedele väravate ehitamine. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – majandusjuhataja. 3. Personali meditsiiniline profülaktiline läbivaatus. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu – 500 krooni (transpordikulud). Vastutaja – direktor. 4. Mööbli uuendamine 2001/2002 õppeaastal ühes klassiruumis ja edaspidi kahes klassiruumis aastas. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – majandusjuhataja. 5. Toolide väljavahetamine õpetajate toas ja direktori kabinetis. Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Vastutaja – majandusjuhataja. 6. Ainealaste õppevahendite soetamine: a) Eesti loodusgeograafia kaart, b) Euroopa füüsiline kaart, c) maailma füüsiline kaart, d) maailma kliimakaart, e) maailma loodusvööndite kaart, f) mikroskoobid 4 tk, g) kompassid 15 tk. Vastutaja – direktor. 7. Euronõuetele vastava söökla (sööklat saavad kasutada ka staadioni kasutajad) ja tütarlaste käsitöö klassi ehitamine (et saaks ära kaotada Haibas oleva õppeklassi). Finantseerimise allikas – kohaliku omavalitsuse eelarve. Planeeritav kulu – 2 miljonit krooni. 4.1.6. Klassi- ja kooliväline töö Ülesanded ja projektid 1. Huvialategevuse võimalikkus koolimajas (tuleb pikendada koolimaja lahtiolekuaega). Vastutaja – direktor. 4.2. Ressursside andmik Planeeritav kulu – 2 805 500 krooni, sellest kohaliku omavalitsuse eelarvest 2 692 000 krooni ja ülejäänud Tiigrihüppe programmist. V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab ja uuendab Kernu Vallavolikogu.