Kernu Vallavolikogu — Ruila Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 2, 20

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 12 4. lõike, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ruila Põhikooli põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kernu Vallavolikogu 10. detsembri 1998. a määrus nr 21 «Ruila Põhikooli põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 15. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 1. veebruari 2001. a määrusega nr 3 RUILA PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Ruila Põhikool (edaspidi kool) on põhihariduse omandamist ning koolikohustuste täitmist võimaldav ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 2. Koolis on 1.–9. klass. 3. Kooli asukohaks on Ruila küla, Kernu vald, Harjumaa. 4. Kool on Kernu valla omanduses olev munitsipaalkool. Kooli kõrgemalseisvaks organiks on Kernu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). 5. Oma tegevuses juhindub kool Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 6. Koolil on omanimeline pitsat ja sümboolika. 7. Koolil on järjepideva arengu tagamiseks vallavolikogu poolt kinnitatud arengukava. II. KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 8. Kooli tegevuse eesmärk on põhihariduse andmine. 9. Oma tegevuse eesmärgi saavutamiseks kool: 9.1. annab õpilasele teadmisi, oskusi, vilumusi vastavalt õppekavale; 9.2. suunab õpilase kehalist ja esteetilist arengut; 9.3. kujundab õpilases sõbralikkust, viisakust, tähelepanu, koostöövõimet, loovust ja kodanikuvastutust. III. ÕPPEKEEL, ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 10. Kooli õppekeel on eesti keel. 11. Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks koolis on riiklikest õppekavadest lähtuvalt koostatud kooli õppekavad. 12. Kooli õppekava määrab kindlaks: 12.1. kooli õppe-eesmärgid; 12.2. õppe alalise korralduse; 12.3. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 12.4. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused; 12.5. vabaainete õppe tingimused ja korra; 12.6. õpilaste nädalakoormuse õppetundides, kusjuures suurim lubatud koormus on: 1. klassis – 20 tundi; 2. klassis – 23 tundi; 3. ja 4. klassis – 25 tundi; 5. klassis – 28 tundi; 6. ja 7. klassis – 30 tundi; 8. klassis – 32 tundi; 9. klassis – 34 tundi. 13. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor kooskõlastatult õppenõukoguga. 14. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 15. Õppetegevus koolis toimub päevases õppevormis. 16. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Koolivaheajad ja eksamiperioodid määrab haridusminister. 17. Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeperioodis on 175 õppepäeva (35 nädalat). 18. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 19. Liita on lubatud 1.– 4. kl; 3.– 6. kl; 5.– 9. kl. 20. Õpilaste teadmisi, vilumusi ja oskusi hinnatakse viie palli süsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», hinne «4» on «hea», hinne «3» on «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses, teises ja kolmandas klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste hindamisel juhindutakse Haridusministeeriumi kehtestatud korrast. 21. Käitumist ja hoolsust hinnatakse eeskujulikuks, heaks, rahuldavaks või mitterahuldavaks. 22. Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod ja muud klassivälise tegevuse vormid. 23. Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Kernu valla Allika, Hingu, Kaasiku, Kabila, Kibuna, Laitse, Muusika, Pohla, Ruila ja Vansi küla. 24. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 25. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 26. Õpilane võib koolikohustust täita ka haridusministri kehtestatud korras kodus õppides. 27. Õpilase kooli vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridusministri kehtestatud korras. 28. Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Lõpueksamid on ühtlustatud küsimustega. 29. Õpilane lõpetab kooli 9. klassi lõpul teadmistega, mis annavad talle võimaluse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 30. Kooli lõpetaja saab vormikohase lõputunnistuse. 31. Klassi ja kooli lõpetamine, eksamite korraldamine ning lõputunnistuse kätteandmine toimub haridusministri kehtestatud korras. IV. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 32. Õpilasel on õigus: 32.1. haridusele vastavalt haridusstandardile kohustusliku üldharidusmiinimumi omandamiseks; 32.2. valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida kehtestatud korras individuaalõppekava järgi; 32.3. moodustada koolis õpilasesindus, samuti ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, ning osaleda nendes; 32.4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 32.5. kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja muid vahendeid; 32.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 32.7. saada soodustusi kehtestatud ulatuses ja korras; 32.8. saada psühholoogilist abi; 32.9. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema, lastekaitseametniku või organisatsiooni poole; 32.10. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta. 33. Õpilasesinduse ülesanded ja valimiskorra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor. 34. Kool tagab õpilase koolisviibimise ajal tema tervise kaitse ning koostab otstarbeka ja tervisekaitse normide kohase päevakava. 35. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 36. Õpilane on kohustatud: 36.1. osalema õppetundides; 36.2. omandama kõik õppeained vähemalt rahuldaval tasemel; 36.3. täitma kooli kodukorda, milles sätestatakse tema käitumisreeglid igapäevases koolielus. 37. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitamine toimub õpilase enda, tema vanemate või eestkostjate poolt seadustega kehtestatud alustel ja korras. 38. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond või klassijuhataja kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. V. KOOLITÖÖTAJAD 39. Kooli personali kooseisu määrab kooli direktor tuginedes haridusministri kehtestatud miinimumkoosseisudele. 40. Personaliga sõlmib töölepingud, muudab, peatab ja lõpetab need kooli direktor. Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 41. Kooli õpetaja kvalifikatsioon peab vastama haridusministri kehtestatud nõuetele. 42. Õpetaja ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse kehtestatud korras atesteerimisi. Atesteerimise ülesanne on fikseerida õpetajate kutsemeisterlikkuse ja ametioskuste tase ja seada see vastavusse haridustöötajate kvalifikatsiooniga. 43. Koolis on klassi- ja aineõpetajad. 44. Klassiõpetaja õpetab 1.–6. klassis põhiliselt kõiki aineid oma klassis. Lisaspetsialiseerumise korral võib ta õpetada mõnda ainet 7.–9. klassis. 45. Aineõpetaja õpetab ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 46. Õpetajal on õigus: 46.1. saada tööandjalt õppekirjandust ja muid tööks vajalikke õppevahendeid; 46.2. tööalasele koolitusele tööandja kulul kooli eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. 47. Õpetajal on kohustus: 47.1. teha tulemuslikku õppe- ja kasvatustööd, lähtudes kinnitatud õppekavadest, kohusetundest ja südametunnistusest; 47.2. valida haridusministri poolt riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õppekirjandus; 47.3. valikaine õpetamisel kasutada kooli direktori kinnitatud ainekava; 47.4. rakendada mitmekesiseid õppetunniväliseid töövorme tööks õpilastega ja kontakti loomiseks nende koduga; 47.5. tegeleda enesetäiendusega; 47.6. tagada temale usaldatud aineliste väärtuste säilimine ja arvestamine, hüvitada koolile tema süül tekitatud kahju; 47.7. mitte avalikustada õpilaselt saadud teavet tema perekonna kohta; 47.8. anda teavet sotsiaalabiasutustele, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver. 48. Kooli personali õigused ja kohustused sisalduvad nendega sõlmitud töölepingutes ja töökorras, õpetajate osas ka käesolevas põhimääruses ja pedagoogide töösuhteid reguleerivates õigusaktides. VI. KOOLI JUHTIMINE JA KOOLIELU KORRALDAMINE 49. Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö, areng ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu ja õppenõukoguga. 50. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kehtestab vallavalitsus. 51. Kooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab, peatab ja lõpetab selle vallavanem. 52. Kooli direktoril on kooli esindamise õigus ilma volikirjata. 53. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister. 54. Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, põhikohaga töötavad pedagoogid, õppealajuhataja ja harrastustegevuse juht. 55. Koolil on hoolekogu, mille moodustab vallavalitsus. 56. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomine, kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevuse korraldamine ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine, kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine, samuti ettepanekute tegemine vallavalitsusele kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. 57. Kooli hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 58. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. 59. Oma tegevuses juhindub hoolekogu haridusministri kehtestatud tegevuse korrast. 60. Kooli õppenõukogu ja hoolekogu osalevad kooli õppekava koostamisel. 61. Kooli direktor on aruandekohustuslik hoolekogu ees. VII. KOOLI FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 62. Kooli vara moodustavad talle vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kool valdab, kasutab ja käsutab oma vara vallavolikogu poolt kindlaksmääratud piires. 63. Koolil on oma eelarve, mis on vallaeelarve osaks. 64. Rahalised vahendid saab kool riigi- ja kohalikust eelarvest, laekumistest ja sihtfondidest, annetustest ning kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest. 65. Koolil on keelatud võtta õppemaksu kooli õppekavas sisalduvate õppeainete õpetamise eest. 66. Kooli eelarvekava koostab kooli direktor ja selle peab heaks kiitma hoolekogu. 67. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 68. Kooli dokumentatsioon peetakse haridusministri kehtestatud korras. 69. Kooli raha ja varade kasutamist kontrollivad vallavolikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. VIII. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 70. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub vallavalitsuse poolt vallavolikogu otsuse alusel seaduses ettenähtud juhtudel. 71. Kooli ümberkorraldamine või sulgemine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. 72. Kooli ümberkorraldamisest või sulgemisest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele, vanematele ja koolitöötajatele vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. Õpilastele tagatakse õppimisvõimalused teises koolis.