Kõue Vallavolikogu — Ardu lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 47, 385

Võttes aluseks koolieelsete lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496) § 36 lõike 5, Kõue Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Ardu Lasteaia arengukava. 2. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisel. Volikogu esimees Tiiu JALG Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 17. veebruari 2003. a määrusega nr 10 ARDU LASTEAIA ARENGUKAVA 2003–2005 SISSEJUHATUS Ühiskond ja lasteaiad selle osana elavad läbi kiirete muutuste aega. Lasteaedadele on antud suuremad võimalused ise kaasa rääkida oma arengusuundade planeerimisel. Tuginedes kehtivale seadusandlusele, lasteaia põhimäärusele ja kehtivatele õigusaktidele on lasteaial võimalik võtta vastu otsuseid oma tööülesannete paremaks korraldamiseks. Nõuded lasteaiale on järjest kasvanud ning lasteaed on kujunenud eeskätt õppeasutuseks, kus omandatakse alusharidus. Muutunud on lastega seotud huvigruppide (vanemad, pedagoogid, lasteaia personal, omavalitsus jt) väärtushinnangud, soovid ja vajadused. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevate nõuete täitmine on püstitanud lasteaia ette tõsised ülesanded. Tulenevalt sellest on välja töötatud Ardu Lasteaia arengukava kolmeks aastaks. Selle koostamisel on lähtutud eelkõige lapsest ja tema vanematest, arvestades ka lasteaia personali soove. Lähteandmete kogumiseks on läbi viidud küsitlusi lastevanemate seas ning tehtud SWOT-analüüs. 1. ARENGUKAVA EESMÄRK Ardu Lasteaia ja tema teeninduspiirkonda kuuluvate külade jaoks on oluline arusaam, kuidas kujuneb antud lasteasutuse tulevik ja palju selles on meie endi, lasteaia personali, lastevanemate ja kohaliku omavalitsuse kujundada.Vajalikud ühtviisi on prognoosimine kui ka kavandamine. 1.1. Arengukava üldeesmärk Ardu Lasteaia arengukava üldeesmärk on kujundada lasteaia tulevikku eelkõige laste, lastevanemate ja personali vajaduste ja soovide kohaselt ning tagada õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi pidev tõus. 1.2. Arengukava ülesanne Ardu Lasteaia arengukava ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustöö, majandusliku olukorra analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade kindlaksmääramine kolmeks järgnevaks aastaks. 1.3. Arengukava valdkonnad Ardu Lasteaia arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: lapsed; õppe- ja kasvatustöö; personal ja juhtimine; koostöö; materiaalne baas. 2. LASTEAIA ÜLDANDMED 2.1. Ajalugu Ardu Lasteaed asub Harjumaal Ardu külas. Ardu sovhoos avas Ardu Lasteaia 1969. aasta septembris kahekorruselise elumaja korterite baasil. Ardu Lasteaed on töötanud ööpäevase lasteaiana ning eri aegadel teenindanud ka naabervaldades elavaid lapsi. Ardu Lasteaed on Kõue valla munitsipaalasutus. 2.2. Tänapäev Ardu Lasteaia põhimäärus sätestab, et lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustab lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Ardu Lasteaias töötab kaks rühma: noorem rühma ja vanem rühm. Laste arv kokku on 40. Lasteaed töötab endiselt elumaja neljas korteris läbi kahe korruse. Lasteaial on kaks rühmaruumi, saal-söögituba, juhataja kabinet, köök ja mitmeid abiruume. Riietusruum asub keldrikorrusel. Lasteaial on eraldi mänguväljak koos mängumajaga. Lasteaia teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised külad: Ardu, Kõrvenurga, Kiruvere, Puusepa, Paunküla, Leistu, Laane, Sae, Rõõsa, Silmsi, Rava, Katsina, Triigi, Kõue, Paunaste, Nutu, Kadja, Virla, Aela, Saarnakõrve, Vanamõisa (Kõue Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a otsus nr 8.24). Lasteaial on oma aiamaa, kus kasvatatakse juurvilja. Lasteaial on oma õppekava (RT I 1999, 80, 737) ja tegevuskava. Lasteial on hoolekogu. 2.3. Lasteaia tegevuse eesmärgid, missioon • pakkuda lasteaia teeninduspiirkonnas alaliselt elavatele 2–7-aastastele lastele õppekavakohast alusharidust, mis võimaldab õpingute jätkamist koolis • pakkuda kodudele laste hoiu- (ka osaajalise) ja järelevalve teenust • hoida ja tugevdada laste tervist, kujundada tervislikku eluviisi • sisendada lastes kaasaegseks ühiskondlikuks eluks vajalikke väärtushinnanguid ja hoiakuid, norme ja enesejuhtimisoskust • toetada kodusid oma laste eetiliste tõekspidamiste kujundamisel Tänapäeval ei ole lasteaed mitte ainult laste hoidmise koht, vaid siin on lapsel võimalik õppida, areneda, suhelda kaaslastega, õppida kollektiivis toimetulemist. Väikelaps viibib suurema osa oma päevast lasteaias. Lasteaia õpetaja ongi teatud mõttes ema asendaja. 2.4. Lasteaia hetkeseis ja arengueeldused Lasteaia arengueeldusteks on: 1. Lasteasutusele esitatavatele nõuetele vastavate ruumide olemasolu 2. Püsiva ja missioonitundega, enese arendamisest ja täiendamisest huvituva personali olemasolu 3. Ilusa looduskeskkonna ja eraldatud mängumajaga mänguväljaku olemasolu Arvestades neid arengu eeldusi ja ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi on meie arengusuunad: 1. Tagada heal tasemel läbiviidav õppe- ja kasvatustöö 2. Kaasajastada lasteaia õppe- ja tehnilisi vahendeid ja teha hoone kapitaalremont 3. Tagada hea ja mõistev koostöö õppe- ja kasvatustööprotsessis osalejate vahel (lasteaed-vanemad; lasteaed-kool; lasteaia mikrokliima) 4. Tagada hea koostöö Kõue Vallavalitsusega 5. Tagada õpetajate valmisolek uuendusteks ja enesetäienduseks 2.5. Lasteaia tulevikuvisioon Visiooni ülesanne on anda suunad tuleviku jaoks ning näidata, missuguseid ülesandeid täites püstitatud eesmärgini jõutakse. Visioon toetub lasteaia tugevatele külgedele. Ardu Lasteaias valitseb lapsesõbralik, turvaline keskkond, kus lapsed saavutavad kooliminekuks vajaliku sotsiaalse, vaimse ja füüsilise küpsuse, ta on perekonda toetav asutus, mis on avatud kõigile muutustele ja uutele ideedele. Võimaluste piires on Ardu Lasteaed nõustamiskeskuseks lastevanematele, kelle lapsed ei käi lasteaias või kelle peres kasvab puudega laps. 3. ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD JA -SUUNAD 3.1. Lapsed Lasteaed teenindab teeninduspiirkonnas elavaid lapsi, vabade kohtade olemasolul ka lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eeskätt oma valla piires, seejärel väljastpoolt valda. Lasteaias käib seisuga 01.09.2002. a 40 last. Laste arv rühmades on järgmine: nooremas rühmas on lapsed vanuses 2–4 aastat – 21 last vanemas rühmas on lapsed vanuses 5–7 aastat – 19 last 3.1.1. Laste arvu prognoos Laste sündivuse arvu vähenemine mõjutab lasteaeda tulevate laste arvu. Elanikkonna liikumine on keskmine, sealhulgas teeninduspiirkonnast on lahkunud lastega peresid vähem kui juurde on tulnud. Õppeaasta Laste arv õa algul Laste arv, kes lõpetavad Laste arv, kes tulevad lasteaeda 2002/2003 40 7 7 2003/2004 40 6 6 2004/2005 40 10 4 2005/2006 34 2006/2007 2007/2008 Õppe- ja kasvatustöö 3.1.2. Lasteaia õppekava Ardu Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. Õppekava kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Lastevanematele on õppekava tutvustatud ning läbiviidud vestluste põhjal võib väita, et lasteaia õppe- ja kasvatustööga ollakse rahul. Lasteaial on välja kujunenud traditsioonilised üritused, tavad ja näitused. Suurematel tähtpäevadel on lastevanemate osavõtt lasteaia üritustest suur. Lapsevanemad olid agarad abilised laste sügisandidest meisterdatud kompositsioonide näituse korraldamisel. Ürituste kava vaadatakse kogu lasteaia pedagoogilise kollektiiviga läbi ja tehakse ettepanekud iga õppeaasta alguses. Traditsioonilised üritused: Aeg Üritus September Sügismatk koos piknikuga Mihklipäev koos spordipäevaga Oktoober Sügisnäitus koos vanematega meisterdatud kompositsioonidest Sügise sünnipäev koos mängupeoga November Isadepäev Lemmiklooma nädal Kadridisko Detsember Jõulunädala üritused Jõulupidu Jaanuar Kuuse ärasaatmise pidu Taliharja- ja tõnisepäev vanarahvakombestikuga Lumeskulptuuride meisterdamine mänguväljakule Veebruar Sõbrapäeva tähistamine Iseseisvuspäeva kontsert vanaemadele, vanaisadele Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vastlapäev Märts Spordipäev Emakeelepäev Kevade tervitamine veehoidla ääres piknikuga Teatrikuu tähistamine Aprill Kevadpühade tähistamine Jüripäeva jooks ja lõke Nõidade paraad, disko piknik Mai Emadepäev – pereüritus Spordipäev vanemale rühmale Ekskursioon loomaaeda Lasteaia lõpupidu – kooliteele saatmine 3.1.3. Õppevahendid ja inventar Õppevahendeid on võimalik osta vanemate poolt makstava osalustasu eest, seega on ressursid piiratud. Vajalik on kaaluda lapsevanema osalustasu kergitamist 10 krooni võrra kuus. Õpetajad valivad rühma õppevahendeid arvestades laste vanust ja õppekava. Tehnilistest õppevahenditest on olemas muusikakeskus, arvuti ja printer. Vajadust tuntakse pillide ja spordiinventari järele. Vajalik oleks muretseda juurde üks arvuti õpetajate jaoks. EESMÄRGID: 1. Tagada läbiviidava õppe-ja kasvatustöö kõrge kvaliteet. 2. Õppekava pidev edasiarendamine vastavalt aja nõuetele. 3. Uuendada õppe-, mängu- ja spordivahendeid toas ja õuealal lähtudes laste ja pedagoogide soovidest ja huvidest. Jrk nr Ülesanne Täitmise aeg Vastutaja 1. Mänguasjade ostmine Igal eelarveaastal Juhataja 2. Töövihikud Igal eelarveaastal Juhataja 3. Arvuti 2005 Juhataja 4. Muusikariistade uuendamine 2005 Juhataja 5. Spordiinventari muretsemine 2005 Juhataja 6. Kirjandus 2004 Juhataja 3.2. Personal ja juhtimine 3.2.1. Personali üldiseloomustus Pedagoogid Ametikoht Koormus Õpetaja 3,5 Muusikaõpetaja 0,5 Logopeed 0,125 Juhataja 1,0 Õpetajate koolitus hõlmab õpetajate teadmiste ja oskuste täiendamist nii lasteaias, väljaspool lasteaeda toimuvatel kursustel ja seminaridel kui ka iseseisvalt. Koolituseks ettenähtud raha on lasteaia eelarves ja lasteaia juhataja otsustab, kellelt ja millise kursuse ostab. Koolituse üheks mõõdupuuks on õpetajate oskus rakendada uusi teadmisi oma töös. Õpetajad on väga arengumeelsed ja õpihimulised. Rahaliste vahendite olemasolul võetakse osa lühikursustest. 160-tunnised koolitused on läbinud juhataja ja kolm pedagoogi, üks on viibinud lühiajalistel kursustel ning vajab 160-tunnist täienduskoolitust. EESMÄRGID 1. Parandada lastele alushariduse andmise töö kvaliteeti pedagoogide erialaste teadmiste taseme tõstmise kaudu 2. Positiivse visiooni kujundamine lasteaia uuenduste suhtes 3. Õppida üksteise kogemustest, valmidus pidevõppeks 4. Grupitöö oskuste ja vilumuste kujundamine lasteaia arendustegevuseks Jrk nr Ülesanne Täitmise aeg Vastutaja 1. Juhataja suunamine 160-tunnisele juhtimiskursusele 2003 Juhataja 2. Õpetaja suunamine 160-tunnisele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 3.2.2. Teenindav personal Ametikoht Koormus Kokk 1,0 Õpetaja abi 2,0 Majandusala juh 0,5 Abitööline Majahoidja-kütja 1,0 Võimalusel on koolitust saanud ka abipersonal (kokk, õpetaja abi, majahoidja). Kokk on läbinud algastme toiduhügieenikoolituse ja menüüde koostamise kursuse. Õpetaja abid on mõlemad vaja suunata täienduskoolitusele. Majahoidja läbis tuleohutusalase koolituse. Jrk nr Ülesanne Täitmise aeg Vastutaja 1. Suunata õpetaja abid erialasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 2. Võtta tööle abitööline 2003 Juhataja 3.23. Personali vanuseline struktuur Ametinimetus Kokku Vanus Alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 Juhataja 1 1 Õpetaja 4 3 1 Õpetaja abi 2 1 1 Majandusjuhataja 1 1 Kokk/abitööline 1 1 Majahoidja-kütja 1 1 Kokku 10 4 5 1 Lasteaia töötajate vanuselist struktuuri vaadates näeme, et personali osas erilisi muudatusid ette näha ei ole. 3.2.4. Pedagoogide haridus ja kvalifikatsioon Pedagoog Kokku Kõrgh. Keskerih. Keskh. Õpib edasi kõrgkoolis Läbitud või läbimisel 160-t täienduskursused Juhataja 1 1 1 pedagoogiline Õpetaja 3 2 1 1 2 ped Muusika- ja liikumisõpetaja 1 1 1 ped Kokku 5 1 3 1 1 4 EESMÄRK: Kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks suunata üks õpetaja täienduskursustele ja juhataja juhtimiskursustele. Ühel õpetajal, kes omab keskharidust ja õpib edasi kõrgkoolis, lõpetada kõrgkool. Jrk nr Ülesanne Täitmise aeg Vastutaja 1. Suunata juhataja juhtimisalasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 2. Suunata õpetaja abi erialasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 3. Õpetaja suunata 160-tunnisele kursusele 2003 Juhataja 3.2.5. Juhtimine Juhataja ülesanne on tagada lasteaia tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga. Ardu Lasteaia mõlemate rühmade vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu kaks esindajat. Lisaks neile nimetab vallavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteasutuse vastavust valla huvidele. Hoolekogu koosseisu kinnitatab Kõue Vallavalitsuse. EESMÄRK: Juhtimise kvaliteedi parandamiseks kaasata rohkem personali ja hoolekogu liikmeid lasteaia tegevuse kavandamisele ja otsuste tegemisele. Jrk nr Ülesanne Täitmise aeg Vastutaja 1. Analüüsimaks olukorda ja õpetamaks õpetajaid analüüsima tehtut, viia läbi tulemusküsitlusi Üks kord aastas Juhataja 2. Koostada ja kooskõlastada asutuse asjaajamise kord 2003 Juhataja 3.3. Koostöö 3.3.1. Koostöö lastevanematega Kasvatusele pannakse alus kodus. Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning lasteaia ja kodu vahelise koostöö edukus sõltub paljuski sellest, milline on lastevanemate ja õpetajate vaheline üksteisemõistmine ja usaldus. Et tagada edukas koostöö, on lasteaia ülesanne tunda pere eelistusi, huve, muresid ja traditsioone ja vastavalt sellele toimida. Kodu ja lasteaia koostööliigid on: INDIVIDUAALNE KOOSTÖÖ: 1. lasteaiaga tutvumine, et kergendada lapse kohanemist ja kujundada teineteist mõistev koostöö (lahtiste uste päevad); 2. individuaalne vestlus lapsevanemaga, et toetada perekonda lapse kasvamisel ja arenemisel ning vahetada informatsiooni; 3. vestlused kindlatel teemadel, et täiendada lapsevanemate kasvatusalaseid teadmisi; 4. lapse arengu ja kasvatusalase kirjanduse soovitamine lapsevanemale; 5. lastevanematele lasteaeda tutvustava voldiku jt materjalide koostamine. KOOSTÖÖ RÜHMAS: 1. üldkoosolekud, et teavitada vanemaid lasteaias toimuvast tegevusest (iga õppeaasta septembris ja märtsis); 2. lahtiste uste päevad (juunis); 3. erinevad koostöövormid (peod, näitused, spordivõistlused, koolituspäevad); 4. lastevanemate rahulolu uuring (ankeetküsitlus üks kord aastas). KOOSTÖÖ HOOLEKOGUGA: 1. koosolekutel lasteaia probleemide arutelu ja lahenduste leidmine (üks kord kvartalis, vajaduse tekkimisel sagedamini); 2. lasteaia arendustöö. 3.3.2. Koostöö teiste instantsidega 3.3.2.1. Koostöö Ardu Põhikooliga Koostöö eesmärk on laste sujuv üleminek ühest õppeasutusest teise. Koostöö kooliga on toimunud järgmiselt: • laste külaskäigud kooli tutvumaks koolieluga; • välja selgitatud I klassi õpetajate nõudmised kooliminevale lapsele; • saadud tagasisidet kooli läinud laste kohta. Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Korraldada kooli ja koolieelse lasteasutuse pedagoogide ühiseid õppepäevi 2. Viia õppeaasta II poolaastal läbi arutelu I klassi õpetaja ja lasteaia pedagoogide vahel, et arutada ühiselt tugevaid ja nõrku külgi õppetöös 3. Viia lasteaias läbi kooliõpilaste esinemisi 4. Korraldada koolimajas ühisüritusi algklasside õpilastega Igal õa Juhataja Juhataja Juhataja Juhataja 3.3.2.2. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste asutustega Koostöö eesmärk on väärtustada valla tasandil lasteaeda kui alushariduse andjat. Edukas koostöö Kõue Vallavalitsusega kui omanikuga on eriti tähtis, sest lasteaed juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ja eelarvest. Vallavalitsus on leidnud võimalusi lahendada lasteaia majandusküsimusi ja kompenseerinud abivajavate laste toiduraha ning õppevahendite muretsemise osalustasu. 3.4. Materiaalne baas Lasteaia hoone on osa kahekorruselisest elumajast, mille mõned korterid on kohandatud lasteaia tarbeks 1969. aastal. Lasteaed on puuküttega. Kapitaalremonti pole lasteaed saanud. Hädavajalikud jooksvad ja sanitaarremondid on teostatud. Nõuetele vastavaks on kohandatud köök (2002. aastal). Esmajärjekorras on vaja välja vahetada s elektrisüsteem, soojuskadude vältimiseks vahetada kõikide ruumide aknad, alustades vanemast rühmast. Välja tuleb vahetada lagunenud välisuks kahepoolse hermeetilise turvaukse vastu. Remonti vajab riietusruum, kus on vajalik laste riiete kuivatuskapi ventilatsiooni vahetus. Asutusel puudub nõutav tuletõrjesignalisatsioon. Lasteaial on olemas eraldi mängumajaga mänguväljak, mille atraktsioonid vajavad uuendamist ja mängumaja remonti. Võimalus on kasutada Ardu Põhikooli võimlat ja staadioni. Vajalik oleks muretseda juurde üks arvuti õpetajatele ning kööki uus köögikombain ja külmkapp. Territooriumi korrashoiuks on vaja muretseda uus muruniiduk. Mõlemas rühmas on vaja muretseda voodid ning uuendada voodipesu. Pärast akende vahetust muretseda rulookardinad. EESMÄRGID: 1. Vahetada hoone elektrisüsteem. 2. Muretseda mõlemasse rühma uued voodid ja uuendada voodipesu. 3. Vahetada välja kõikide ruumide aknad. 4. Muretseda rulookardinad. 5. Vahetada välja kuivatuskapi puhur ja sundventilatsioon. 6. Paigaldada tuletõrjesignalisatsioon. 7. Vahetada välja välisuks. 8. Täiendada lasteaia tehnilisi vahendeid (arvuti, köögikombain, külmutuskapp). 9. Ehitada lasteaia mänguväljakule uusi vahendeid, remontida mängumaja ja muretseda territooriumi korrashoiuks muruniiduk. Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Puidust sahtelvoodite muretsemine 2. Elektrisüsteemi rekonstrueerimise korraldamine 3. Remontida mängumaja ja rekonstrueerida mänguväljaku atraktsioonid 4. Vahetada välja kuivatuskapi puhur ja sundventilatsioon 5. Lasteaia akende ja välisukse vahetus 2003 2003 2004 2004 Alust. 2003 Juhataja KOV Juhataja KOV KOV 6. Osta muruniiduk 2003 Juhataja 7. Muretseda rulookardinad 8. Muretseda köögikombain, külmkapp 9. Paigaldada tuletõrje signalisatsioon 2004 2005 2004 Juhataja Juhataja KOV 4. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005 4.2. Õppe- ja kasvatustöö Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku Vastutaja 1. Õppekava edasiarendamine vastavalt aja nõuetele Pidev Pedagoogiline nõukogu 2. Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi hindamine (välis- ja sisehindamine) Üks kord aastas Juhataja 3. Uuendada õppe-, mängu- ja spordivahendeid, õppekirjandust Pidev 8000 Juhataja 4. Vaadata üle laste arv ja vanuseline koosseis rühmades ning korrigeerida lastevanemate soove ja laste vajadusi arvestades Üks kord aastas augustis Juhataja 5. Tegevuskavade koostamine ja analüüsimine Üks kord aastas Pedagoogiline nõukogu 6. Valmistada lapsevanematele soovitatava kirjanduse loetelu ja abimaterjale Pidev Õpetajad 7. Informeerida lapsevanemaid lapse arengust Pidev Õpetajad 8. Korraldada laste logopeediline teenindamine Pidev Töötasu vastavalt koormusele Juhataja 9. Võimaldada lastele rohkem grupitööd ja individuaalset õpet Pidev Õpetajad 10. Nõustamine ja abi erivajadustega lapsega peredele võimaluste piires Pidev Juhataja, õpetajad 4.3. Personal ja juhtimine Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku kulu Vastutaja 1. Töötajate kvalifikatsiooni tõstmine täienduskoolituse kaudu Pidev Aastas 9000 Juhataja 2. Parandada juhtimise kvaliteeti, kaasata rohkem personali ja hoolekogu lasteaia tegevuse kavandamisele ja otsuste tegemisele Pidev Juhataja 3. Õpetajate seas viia läbi tulemusküsitlused, s.t oskust oma töö tulemusi analüüsida ja hinnata Üks kord aastas 100 Juhataja 4. Lasteaia arengukava täitmise analüüsimine ja vajadusel muudatuste tegemine Üks kord aastas aprillis Juhataja, ped. nõukogu, hoolekogu 5. Koostada asutuse asjaajamiskord ja kooskõlastada see 2003. a Juhataja 6. Lasteaia kroonika koostamine Pidev 500 Juhataja 4.4. Koostöö Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku kulu Vastutaja 1. Korraldada ühisüritusi lastevanematega Pidev Juhataja, õpetajad 2. Korraldada ankeetküsitlusi lastevanematele Vajadusel Ped. nõukogu 3. Uuendada lasteaeda tutvustavat materjali 2003 500 Ped. nõukogu 4. Kaasata lapsevanemaid ja hoolekogu liikmeid lasteaia õppekava ja arengukava arendamisse Pidev Juhataja 5. Koostöös vallavalitsusega analüüsida olukorda ja muretseda ressursse Pidev Juhataja 4.4. Materiaalne baas Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku Vastutaja 1. Puidust sahtelvoodite muretsemine (vanem rühm) 2003 25 000 Juhataja 2. Elektrisüsteemi rekonstrueerimine 2003 40 000 KOV, juhataja 3. Muruniiduki muretsemine 2003 7 000 Juhataja 4. Akende vahetus (vanem rühm) 2003 30 000 5. Hermeetiline välisuks 2003 8 000 6. Akende vahetus (noorem rühm) 2004 30 000 KOV, juhataja 7. Voodipesu uuendamine 2004 2 000 Juhataja 8. Akende ruloode muretsemine 2004 5 000 Juhataja 9. Kuivatuskapi puhuri ja sundventilatsiooni uuendamine 2004 6 000 Juhataja 10. Mänguväljaku rekonstrueerimine 2004 5 000 Juhataja 11. Köögikombaini muretsemine 2004 2 000 Juhataja 12. Tuletõrje signalisatsiooni muretsemine 2004 25 000 KOV 13. Õppevahendite ja mänguasjade uuendamine 2005 8 000 Juhataja 14. Akende vahetamine abiruumides 2005 30 000 KOV, juhataja 15. Spordiinventari soetamine ja muusikariistade soetamine 2005 6 000 Juhataja ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava arendamise järjepidevus tagatakse iga õppeaasta töö planeerimisega tegevuskavas. Arengukava täitmise analüüsimine ning muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga iga õppeaasta kevadel. Arengukava kinnitab Kõue Vallavolikogu.