Kõue Vallavolikogu — Habaja lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 47, 382

Võttes aluseks koolieelsete lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521) § 36 lõike 5, Kõue Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Habaja Lasteaia arengukava. 2. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Tiiu JALG Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 27. jaanuari 2003. a määrusega nr 7 HABAJA LASTEAIA ARENGUKAVA SISSEJUHATUS Ühiskond ja lasteaiad selle osana elavad läbi kiirete muutuste aega. Lasteaedadele on antud suuremad võimalused ise kaasa rääkida oma arengusuundade planeerimisel ja igapäevaste tööülesannete otsustamisel võttes aluseks kehtivat seadusandlust, lasteaia põhimäärust ja kehtivaid õigusakte. Nõuded lasteaiale on kõrgemad kui aastaid tagasi ja töö kvaliteedil on üha suurem tähtsus. See peegeldub eelkõige lastega seotud huvigruppide (vanemad, pedagoogid, lasteaia personal, omavalitsus jt) väärtushinnangutes, soovides ja vajadustes. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevate nõuete täitmine on püstitanud lasteaia ette tõsised ülesanded. Tulenevalt sellest on välja töötatud Habaja Lasteaia arengukava kolmeks aastaks. Selle koostamisel on lähtutud eelkõige lapsest ja tema vanematest, arvestades ka lasteaia personali soove. Lähteandmete kogumiseks on läbi viidud küsitlused järmistel teemadel: • lastevanemate rahulolu lasteaia tööga; • juhtimise hindamine; • hinnang pedagoogilisele tegevusele; • pedagoogide enesehindamine; • SWOT-analüüs, millest selguvad edukaks tööks vajalikud tugevused ja võimalused ning selgitatud nõrkused ja võimalikud ohud, mis võivad olla takistuseks. 1. ARENGUKAVA EESMÄRK Habaja küla ja seda ümbritseva valla ning Habaja Lasteaia jaoks on oluline mõistmine, kuidas kujuneb antud lasteasutuse tulevik ja palju selles on meie endi, lasteaia personali, lastevanemate ja kohaliku omavalitsuse kujundada. Tuleviku prognoosimise kõrval tuleb ka kavandada. 1.1. Arengukava üldeesmärk Habaja Lasteaia arengukava üldeesmärk on kujundada lasteaia tulevikku eelkõige laste, lastevanemate ja personali vajaduste ja soovide kohaselt ning tagada õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi pidev tõus. 1.2. Arengukava ülesanne Habaja Lasteaia arengukava ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustöö, majandusliku olukorra analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade kindlaksmääramine kolmeks järgnevaks aastaks. 1.3. Arengukava valdkonnad Habaja Lasteaia arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: lapsed; õppe- ja kasvatustöö; personal ja juhtimine; koostöö; materiaalne baas. 2. LASTEAIA ÜLDANDMED 2.1. Ajalugu Habaja Lasteaed asub Harjumaal Habaja külas. Habaja sovhoosi ööpäevane lastesõim avati 1. oktoobril 1958. a kahe rühmaga: 1 sõimerühm 10 last 1 aiarühm 15 last 1965. a alustati lasteaiale juurdeehituse ehitamisega, mis lõpetati ja lasteaed avati 1966. a: 2 sõimerühma 30 last 2 aiarühma 45 last Habaja Lasteaeda käisid lapsed Kuimetsast, Kaiust ja Juurust. Eesti Vabariigi taassünni alguses oli lasteaed ühe õppeaasta eralasteaed. 1992. a on Habaja Lasteaed Kõue Valla munitsipaalasutus. 2.2. Tänapäev Habaja Lasteaia põhimäärus sätestab, et lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustab lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Kaherühmalise lasteaiana töötab Habaja Lasteaed alates 1996. a. Lapsi on olnud aastate kaupa erinevalt: 1996. a 36 last 1997. a 39 last 1998. a 42 last 1999. a 31 last 2000. a 28 last 2001. a 30 last 2002. a 26 last Lasteaed töötab endiselt samas hoones. 2002. a 2. mail alustati lasteaia hoone ühe osa renoveerimisega raamatukogu jaoks. Lasteaed loobus kolmest ruumist, kuhu kolis Habaja küla raamatukogu. Terve maja sai uue katuse. Lasteaial on kaks rühmaruumi, üks magamistuba, saal, köök, juhataja kabinet. Lasteaia teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised külad: Alansi, Harmi, Habaja, Kantküla, Kirivalla, Lutsuküla, Lööra, Marguse, Ojasoo, Riidamäe, Sääsküla, Uueveski, Äksi (Kõue Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a otsus nr 8.24). Lasteaial on oma aiamaa, kus kasvatatakse juurvilja, oma õunaaed, kust saadakse õunu ja valmistatakse õunamahla. Lasteaial on oma õppekava (RT I 1999, 80, 737) ja tegevuskava. Lasteaial on oma hoolekogu. 2.3. Lasteaia tegevuse eesmärgid, missioon • Pakkuda lasteaia teeninduspiirkonnas alaliselt elavatele 2–7-aastastele lastele õppekava kohast alusharidust, mis võimaldab õpingute jätkamist koolis; • pakkuda kodudele laste hoiu- ja järelevalveteenust; • hoida ja tugevdada laste tervist, kujundada tervislikku eluviisi; • sisendada lastes kaasaegseks ühiskondlikuks eluks vajalikke väärtushinnanguid ja hoiakuid, norme ja enesejuhtimisoskust; • toetada kodusid oma laste eetiliste tõekspidamiste kujundamisel. Tänapäeval ei ole lasteaed mitte ainult laste hoidmise koht, vaid siin on lapsel võimalik õppida, areneda, suhelda kaaslastega, õppida kollektiivis toimetulemist. Väikelaps viibib suurema osa oma päevast lasteaias. Lasteaiaõpetaja ongi teatud mõttes ema asendaja. 2.4. Lasteaia hetkeseis ja arengueeldused Lasteaia arengueeldused on: – hoone avarus ja ruumiküllus; – püsiv ja missioonitundega personal, kes on huvitatud enesetäiendamisest; – ilus looduskeskkond. Arvestades neid arengueeldusi ja ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi on meie arengusuunad: – tagada heal tasemel läbiviidav õppe- ja kasvatustöö; – kaasajastada lasteaia õppe- ja tehnilisi vahendeid ja teostada hoone kapitaalremont; – tagada hea ja mõistev koostöö õppe- ja kasvatustööprotsessis osalejate vahel (lasteaed – vanemad; lasteaed – kool; lasteaia mikrokliima); – tagada hea koostöö Kõue Vallavalitsusega; – tagada õpetajate valmisolek uuendusteks ja enesetäienduseks. 2.5. Lasteaia tulevikuvisioon Visiooni ülesanne on anda suunad tuleviku jaoks ja näidata, missuguseid ülesandeid täites jõuame püstitatud eesmärgini. Visioon toetub lasteaia tugevatele külgedele. Habaja Lasteaias valitseb lapsesõbralik, turvaline keskkond, kus lapsed saavutavad kooliminekuks vajaliku sotsiaalse, vaimse ja füüsilise küpsuse. Ta on perekonda toetav asutus, mis on avatud kõigile muutustele ja uutele ideedele. 3. ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD JA -SUUNAD 3.1. Lapsed Lasteaed teenindab Kõue vallas elavaid lapsi, vabade kohtade olemasolul ka lapsi väljaspoolt teeninduspiirkonda. Lasteaias käib seisuga 01.09.2002. a 26 last. Laste arv rühmades on järgmine: nooremas rühmas on lapsed vanuses 2–4 aastat – 17 last vanemas rühmas on lapsed vanuses 5–7 aastat – 9 last 3.1.1. Laste arvu prognoos Laste arvu prognoos sündivuse järgi: Aasta Laste arv 2001/2002 12 2002/2003 10 2003/2004 11 2004/2005 9 2005/2006 4 2006/2007 10 2008/2009 12 Laste sündivuse arvu vähenemine mõjutab lasteaeda tulevate laste arvu. Elanikkonna liikumine on varasematel aastatel olnud väike. Eelmise õppeaasta keskel lahkus 8 last seoses elukoha vahetusega (4 perekonda). 3.2. Õppe- ja kasvatustöö 3.2.1. Lasteaia õppekava Habaja Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. Õppekava kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Ankeetidest «Lastevanemate rahulolu lasteaia tööga» selgus, et vanemad on väga rahul lasteaias läbiviidava õppe- ja kasvatustööga. Lasteaial on välja kujunenud traditsioonilised üritused, tavad ja näitused. Suurematel tähtpäevadel on lastevanemate osavõtt lasteaia üritustest suur. Ürituste kava vaadatakse kogu lasteaia pedagoogilise kollektiiviga läbi ja tehakse ettepanekud iga õppeaasta alguses. Traditsioonilised üritused: Aeg Üritus September Mängupidu «Sügise sünnipäev» (ekskursioon või matk) Spordipäev Oktoober Sügisandide vigurnäitus Õpetajate päev Käpiknukkude etendus November Martide-Kadride karneval (koostöös kooliga) Isadepäev Detsember Adventide tähistamine Jõulumaa külastamine (ekskursioon) Jõulupidu Jaanuar Lumelinnaku ehitamine (koos vanematega) Spordipäev Harmi PK võimlas Veebruar Vastlapäev Sõbrapäev Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Märts Muinasjutupidu (kostüümid) Nukuteatri külastus Ülestõusmispühade tähistamine Aprill Naljapäev Raamatukogu külastus Kevadine matk Kaksjärve äärde Volbriöö Mai Emadepäev – printsesside pidu Spordipäev Lasteaia lõpupidu Juuni Lastekaitsepäeva tähistamine Tegelused ja mängud õues 3.2.2. Õppevahendid ja inventar Õppevahendeid on võimalik osta vanemate poolt makstava osalustasu eest, seega on ressursid piiratud. Õpetajad valivad õppevahendeid rühma arvestades laste vanust ja õppekava. Tehnilistest õppevahenditest on olemas muusikakeskus, arvuti ja printer. Vajadust tuntakse kiletamismasina järele. Ka võimlemisvahendeid võiks rohkem olla. EESMÄRGID: 1. Tagada heal tasemel läbiviidav õppe- ja kasvatustöö. 2. Õppekava pidev edasiarendamine vastavalt aja nõuetele. 3. Uuendada õppe-, mängu- ja spordivahendeid toas ja õuealal arvestades laste ja pedagoogide soove ja huve. Jrk Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Mänguasjade ostmine Igal eelarveaastal Juhataja 2. Töövihikud Igal eelarveaastal Juhataja 3. Televiisor, videomakk 2003 Juhataja 4. Tahvel 2004 Juhataja 5. Kiletamismasin 2003 Juhataja 6. Võimlemisvahendid 2003 Juhataja 3.3. Personal ja juhtimine 3.3.1. Personali üldiseloomustus Pedagoogid AMETIKOHT KOORMUS Õpetaja 3,0 Muusikaõpetaja 0,5 Logopeed 0,125 Juhataja 1,0 Õpetajate koolitus hõlmab õpetajate teadmiste ja oskuste täiendamist nii lasteaias, väljaspool lasteaeda toimuvatel kursustel ja seminaridel kui ka iseseisvalt. Koolituseks ettenähtud raha on lasteaia eelarves ja lasteaia juhataja otsustab, kellelt ja millise kursuse ostab. Koolituse üheks mõõdupuuks on õpetajate oskus rakendada uusi teadmisi oma töös. Õpetajad on väga arengumeelsed ja õpihimulised. Rahaliste vahendite olemasolul võetakse osa lühikursustest. Üks õpetaja osales psühholoogiakursusel ning esmaabikoolitusel. Üks õpetaja lõpetas erivajadusega lapse koolituse. Õpetajad on osalenud ka Hea Alguse Keskuse poolt korraldatud kursustel «Lapsekeskne metoodika». EESMÄRGID – parandada lastele alushariduse andmise töö kvaliteeti pedagoogide erialaste teadmiste taseme tõstmise kaudu – positiivse visiooni kujundamine lasteaia uuenduste suhtes – õppida üksteise kogemustest, valmidus pidevõppeks – grupitöö oskuste ja vilumuste kujundamine lasteaia arendustegevuseks Jrk nr Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Logopeedi koormuse suurendamine 2003 Juhataja 2. Õpetaja suunamine 360-tunnisele täienduskoolitusele 2004 Juhataja 3.3.2. Teenindav personal AMETIKOHT KOORMUS Kokk 1,0 Õpetaja abi 2,0 Majandusala juh 0,25 Abitööline 0,25 Majahoidja 1,0 Võimalusel on koolitust saanud ka abipersonal (kokk, õpetaja abi, majahoidja). Kokk on läbinud algastme toiduhügieenikoolituse ja menüüde koostamise kursuse. Õpetaja abi osales erialasel kursusel ja tuleohutusalasel koolitusel. Majahoidja läbis tuleohutusalase koolituse. Jrk nr Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Suunata kokk erialasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 2. Suunata õpetaja abi erialasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 3.3.3. Personali vanuseline struktuur Ametinimetus Kokku Vanus Alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 Juhataja 1 1 Õpetaja 4 1 1 1 1 Õpetaja abi 2 2 Majandusjuhataja 1 1 Kokk/abitööline 1 1 Majahoidja 1 Kokku 10 2 3 3 1 Lasteaia töötajate vanuselist struktuuri vaadates näeme, et personal on suhteliselt noor. 3.3.4. Pedagoogide haridus ja kvalifikatsioon Pedagoog Kokku Kõrgh. Keskerih. Keskh. Õpib edasi kõrgkoolis Läbitud või läbimisel 160-tunnine täienduskursus Juhataja 1 1 1 1 Juhtimisalane Õpetaja 3 2 1 Muusika- ja liikumisõpetaja 1 1 Kokku 5 4 1 1 1 EESMÄRK: Kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks suunata õpetajad täienduskursustele. Jrk nr Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Suunata kokk erialasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 2. Suunata õpetaja abi erialasele täienduskoolitusele 2003 Juhataja 3. Õpetaja suunata 360-tunnisele kursusele 2003 vuhataja 3.3.5. Juhtimine Juhataja ülesanne on tagada lasteaia tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga. Habaja Lasteaia mõlemate rühmade vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu ühe esindaja. Lisaks neile nimetab vallavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteasutuse vastavust valla huvidele. EESMÄRK: Parandada juhtimise kvaliteeti kaasates rohkem personali ja hoolekogu lasteaia tegevuse kavandamisele ja otsuste tegemisele. Jrk nr Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja 1. Luua süsteem õpetajate ja personali töö stimuleerimiseks ja motiveerimiseks 2003 Juhataja 2. Õpetajate seas viia läbi tulemusküsitlused, s.t oskust oma töö tulemusi analüüsida ja hinnata Üks kord aastas Juhataja 3. Koostada asutuse asjaajamise kord ja kooskõlastada see 2003 Juhataja 3.4. Koostöö 3.4.1. Koostöö lastevanematega Kasvatusele pannakse alus kodus. Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning lasteaia ja kodu vahelise koostöö edukus sõltub paljuski sellest, milline on lastevanemate ja õpetajate vaheline üksteisemõistmine ja usaldus. Et tagada edukas koostöö, on lasteaia ülesanne tunda pere eelistusi, huve, muresid ja traditsioone ja vastavalt sellele toimida. Kodu ja lasteaia koostööliigid on: INDIVIDUAALNE KOOSTÖÖ: 1. lasteaiaga tutvumine, et kergendada lapse kohanemist ja kujundada teineteist mõistev koostöö; 2. individuaalne vestlus lapsevanemaga, et toetada perekonda lapse kasvamisel ja arenemisel ning vahetada informatsiooni; 3. vestlused kindlatel teemadel, et täiendada lapsevanemate kasvatusalaseid teadmisi; 4. lastevanematele on koostatud lasteaeda tutvustav voldik. KOOSTÖÖ RÜHMAS: 1. üldkoosolekud, et teavitada vanemaid lasteaias toimuvast tegevusest (iga õppeaasta septembris ja märtsis); 2. lahtiste uste päevad (juunis); 3. erinevad koostöövormid (peod, näitused, spordivõistlused, koolituspäevad); 4. lastevanemate rahulolu uuring (ankeetküsitlus üks kord aastas). KOOSTÖÖ HOOLEKOGUGA: 1. koosolekutel lasteaia probleemide arutelu ja lahenduste leidmine (üks kord kvartalis); 2. lasteaia arendustöö. 3.4.2. Koostöö teiste instantsidega 3.4.2.1. Koostöö Harmi Põhikooliga Koostöö eesmärk on laste nn «valutu» üleminek ühest õppeasutusest teise. Koostöö kooliga on toimunud järgmiselt: • laste külaskäigud kooli tutvumaks koolieluga; • välja selgitatud I klassi õpetajate nõudmised kooliminevale lapsele; • saadud tagasisidet kooli läinud laste kohta. Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja – Viia läbi kooli ja koolieelse lasteasutuse pedagoogide ühiseid õppepäevi – Viia läbi õppeaasta II poolaastal arutelu I klassi õpetaja ja lasteaia pedagoogide vahel, et arutada ühiselt tugevaid ja nõrku külgi õppetöös – Viia läbi kooliõpilaste esinemisi lasteaias – Korraldada ühisüritusi algklasside õpilastega koolimajas Igal õa Juhataja Juhataja Juhataja Juhataja 3.4.2.2. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste asutustega Koostöö eesmärk on väärtustada valla tasandil lasteaed kui alushariduse andja. Edukas koostöö Kõue Vallavalitsusega kui omanikuga on eriti tähtis, sest lasteaed juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ja eelarvest. Vallavalitsus on leidnud võimalusi lahendada lasteaia majandusküsimusi ja kompenseerinud abivajavate laste toiduraha. 3.5. Materiaalne baas Lasteaia hoone valmis 1958. aastal, maja on vana ja laguneb iga aasta ja päevaga. Kapitaalremonti pole lasteaed teinud üle 10 aasta. Suurematest sisemistest remonttöödest võib nimetada: – laste ja personali WC-de remont (uued WC-potid, soojaveeboilerid, värvimine); – uued välisuksed (4 ust); – elektrisüsteemi uuendamine – köögipõranda plaatimine – uus katus lasteaiale ja kõrvalhoonele 1997. a ehitati lasteaiale oma katlamaja. 1997. a ostsime lasteaeda uued narivoodid ja noorema rühma sisustuse (kapid ja riiulid). 1999. a ostsime lasteaeda uued riiulid raamatute hoidmiseks ja kapi muusikavahendite hoidmiseks. 2000. a muretsesime kööki uut köögitehnikat (mikser, elektriline hakklihamasin, köögikombain). Samal aastal ostsime ka uue muusikakeskuse. Hädasti vajab uuendamist mööbel ühes rühmas, vaja on teostada hoone kapitaalremont ja korrastada ventilatsioon. Lasteaial on võimalus kasutada küla spordiväljakut. Õppeaastas viime seal läbi mitu spordipäeva. EESMÄRGID – Teostada hoone remont koos ventilatsiooni korrastamisega. – Vahetada välja ruumide valgustus. – Sisustada ruumid nüüdisaegse mööbliga. – Täiendada lasteaia tehnilisi vahendeid (televiisor, videomakk, kiletamismasin). – Ehitada lasteaia mänguväljakule uusi vahendeid. Ülesanded Täitmise aeg Vastutaja – õuemänguasjade hoidmise ruum (põrand, riiulid) – territooriumile uus aed (võrgust või puidust) ja väravad – ehitada, muretseda juurde mänguväljaku vahendeid (poom, suurem nukumaja) – lasteaia kapitaalremont – osta õmblusmasin – osta koristuskäru õpetaja abile 2003 2003 iga õa 2003 2004 2003 juhataja juhataja juhataja KOV juhataja juhataja 4. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005 4.1. Õppe- ja kasvatustöö Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku kulu Vastutaja 1. Õppekava edasiarendamine vastavalt aja nõuetele Pidev Pedagoogiline nõukogu 2. Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi hindamine (välis- ja sisehindamine) Üks kord aastas Juhataja 3. Uuendada õppe-, mängu- ja spordivahendeid, õppekirjandust Pidev 5000 Juhataja 4. Vaadata üle laste arv ja vanuseline koosseis rühmades ning korrigeerida lastevanemate soove ja laste vajadusi arvestades Üks kord aastas, augustis Juhataja 5. Tegevuskavade koostamine ja analüüsimine Üks kord aastas Pedagoogiline nõukogu 6. Tutvuda, tundma õppida ja kasutusele võtta laste hindamise süsteem – portfolio 2003/2004 Õpetajad 7. Informeerida lapsevanemaid lapse arengust Pidev Õpetajad 8. Korraldada laste logopeediline teenindamine Pidev Töötasu vastavalt koormusele Juhataja 9. Võimaldada lastele rohkem individuaalset õpet Pidev Õpetajad 10. Pedagoogi koolitamine tööks erivajadustega lapsega 2003/2004 5000 Juhataja 4.2. Personal ja juhtimine Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku kulu Vastutaja 1. Töötajate kvalifikatsiooni tõstmine täienduskoolituse kaudu Pidev Aastas 8000 Juhataja 2. Parandada juhtimise kvaliteeti, kaasata rohkem personali ja hoolekogu lasteaia tegevuse kavandamisele ja otsuste tegemisele Pidev Juhataja 3. Täiendada lasteaia sisekorraeeskiri ja kinnitada uuesti Harjumaa Tööinspektsioonis 2002. a Juhataja 4. Luua süsteem õpetajate ja personali töö stimuleerimiseks ja motiveerimiseks 2004. a Aastas 2000 Juhataja 5. Õpetajate seas viia läbi tulemusküsitlused, s.t oskust oma töö tulemusi analüüsida ja hinnata Üks kord aastas 100 Juhataja 6. Lasteaia arengukava täitmise analüüsimine ja muudatuste tegemine vajadusel Üks kord aastas, aprillis Juhataja Ped.nõukogu Hoolekogu 7. Koostada asutuse asjaajamiskord ja kooskõlastada see 2003. a Juhataja 8. Lasteaia kroonika koostamine Pidev 500 Juhataja 4.3. Koostöö Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku kulu Vastutaja 1. Korraldada lastevanematele mitmesuguseid üritusi (peod, teemaõhtud, näitused, koosolekud jm) Pidev Aastas 1500 Õpetajad, juhataja 2. Viia lastevanemate hulgas läbi ankeetküsitlus rahulolu kohta lasteaiaga Üks kord aastas 100 Pedagoogide nõukogu 3. Koostada lasteaeda tutvustav voldik 2003. a 500 Pedagoogide nõukogu 4. Lastevanemate kaasamine lasteaia arengukava ja õppekava arendamisse Pidev 100 Juhataja, ped. nõukogu, hoolekogu 5. Koostöö omavalitsusega, et tagada materiaalsete ressursside eraldamine vastavalt lasteaia vajadustele Pidev Juhataja, hoolekogu, ped. nõukogu 6. Vahendite (ressursside) kasutamise analüüs Pidev Juhataja 4.4. Materiaalne baas Ülesanded ja projektid Täitmise aeg Kokku kulu Vastutaja Kapitaalremont: KOV ja juhataja 1. Remontida rühmade ruumid ja vahetada valgustus 2003. a 120 000 KOV ja juhataja 2. Akende väljavahetamine 2003. a 200 000 KOV ja juhataja 3. Teostada köögi remont vastavalt tervisekaitse nõudmistele 2003. a 200 000 KOV ja juhataja 4. Personalile olmeruumide ehitamine 2003. a 80 000 KOV ja juhataja 5. Abiruumide (juhataja kabinet, riiete kuivatusruum, laod) remontimine 2003. a 50 000 KOV ja juhataja 6. Remontida lasteaia garderoob ja saal 2003. a KOV ja juhataja 7. Muretseda roostevabast materjalist kööginõusid (potid, kausid jne) 2004. a Aastas 5000 Maj.juhataja 8. Välja vahetada ühe rühma sisustus 2003/2004 10 000 Juhataja 9. Uuendada spordi- ja mänguvahendeid õuealal Pidev Aastas 5000 Juhataja 10. Osta eakohaseid ja kaasaegseid spordivahendeid Pidev Aastas 2000 Juhataja 11. Õuemänguasjade hoidmise ruum (põrand, riiulid) 2003. a 1000 Juhataja 12. Territoooriumile uus aed (võrgust või puidust) ja väravad 2003. a 4000 Juhataja 13. Õmblusmasin 2004. a 4000 Juhataja 14. Televiisor, videomakk 2003. a 8000 Juhataja 15. Tahvel 2004. a 1000 Juhataja 16. Kiletamismasin 2003. a 2000 Juhataja 17. Õpetaja abile koristuskäru 2003. a 1000 Juhataja 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava arendamise järjepidevus tagatakse iga õppeaasta töö planeerimisega tegevuskavas. Arengukava täitmise analüüsimine ning muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga iga õppeaasta kevadel. Arengukava kinnitab Kõue Vallavolikogu. 6 LISAD Lisa 1 SWOT-analüüs (2000. a) Habaja Lasteaia tugevad küljed: 1. lasteaia soodne asukoht külas, looduslähedus, hoone on hubane ja kodune; 2. lapsed saavad kooliks hea ettevalmistuse; 3. lapsesõbralik, püsiv kaader; 4. head täienduskoolituse võimalused. Habaja Lasteaia nõrgad küljed: 1. nõrk majanduslik olukord, vajadus maja kapitaalremondi järele; 2. napib vahendeid kaasaegsete õppevahendite muretsemiseks; 3. lasteaia maa-alal asub saun, mida kasutavad kõik külaelanikud. Ümbritseva keskkonna ohud ja ümbritsevast keskkonnast tulenevad võimalused: OHUD: 1. sündivuse vähenemine, selle tagajärjel töökohtade vähenemine; 2. huvi puudumine omavalitsuse poolt; 3. Eesti Vabariigi poliitika laste ja hariduse suhtes; vähene tähelepanu lastega peredele. VÕIMALUSED: 1. vabade ruumide kasutamine laste arendamise eesmärgil; 2. rohkem reklaami; 3. töötajate palgatõus; 4. suurendada omavalitsuse huvi ja rahalist toetust oma valla lastele. Lisa 2 HABAJA LASTEAIA ENESEANALÜÜS 2002. a SWOT-analüüs TUGEVAD KÜLJED Hea ettevalmistus kooliks. Arvestamine teiste lastega. Uute sõprade leidmine. Lapsesõbralikkus, arusaamine ka väikesest inimesest (see puudub tihti peredes). Laulutunnid. Toitlustamine (korrapärane). Väike maja, suur õu, eraldi mängu- ja magamisruumid, suur saal. Lastel lasteaias piisavalt ruumi. Personali pidev enesetäiendamine. Lapsed saavad kodu lähedal lasteaias käia. Lasteaed turvaline. Rühmades laste arv väike – õpetajatel jätkub tähelepanu igale lapsele, lapse tundmaõppimine lihtsam. Lasteaed asub looduslikult kaunis kohas, vaikne keskkond. Enamik lasteaialapsi on pärit Habaja külast – õhtuti saavad lapsed ka lasteaiaväliselt koos mängida. Lasteaias palju häid raamatuid. Toiduraha väike. NÕRGAD KÜLJED Vähesed rahaeraldused omavalitsuse poolt, mille tõttu venib lasteaia remont. Omavalitsuse vähene huvi alushariduse vastu. Ühiskondliku sauna paiknemine lasteaia territooriumil. Väike võimalus kaasaegsete õppematerjalide muretsemiseks ja olemasolevate uuendamiseks. Lasteaia hoone asukoht – asume pidevalt lastevanemate ja teiste külaelanike pilgu all (hoone asub elumajade keskel). Õunaaed, mis meelitab külaelanikke õuealale ebasobival ajal. Lasteaia ruumide välisilme kehv – vajame remonti. Materiaalne baas väike. Puudub kaasaegne tehnika (televiisor, videomakk). Abiruumide vähesus. Laste lahusolek oma vanematest. Liigne lärmakus – ei mõju igale lapsele hästi. ÜMBRITSEVA KESKKONNA VÕIMALUSED Võimalus viibida vabas looduses. Näha ehedat maa-elu (loomad-linnud-põllutööd jne). Suhteliselt turvaline. Pealinna lähedus võimaldab edasiõpinguid. Maal on lastel hea – kõige parem!!! Lastevanemate kaasamine lasteaia töödesse-tegemistesse. Looduslähedus (metsad, niidud, tiigid, jne). Naturaalmajandus (oma õunaaed, juurviljaaed). Spordiväljaku lähedus lasteaiale – sportimise võimalus suurem. Lastevanemate suurem huvi lasteaia töö vastu, abi ühiste ürituste läbiviimisel, koostegutsemine lastega. ÜMBRITSEVA KESKKONNA OHUD Vähene laste sündivus – lasteaia sulgemise oht. Tervisekaitse ettekirjutised lasteaia korrasoleku osas. Noorte perede vähesus, vanemate töökohad kaugel. Laste arv väheneb iga aastaga. Suure maantee lähedus – läbib küla. Toitlustamise osas saame arvestada ainult ühe poega – «Talukivi äri». Prügila kaotamine – metsaalused reostatakse. Elumajade tossavad korstnad talvel. Küla joodikuterohkus, poe juures joomised, lastele ei ole see õige eeskuju.