Haapsalu Linnavolikogu — Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine — KO, 1, 6

Juhindudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-dest 5 ja 6, Haapsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri» (lisatud). 2. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu aseesimees Kalju AIGRO Kinnitatud Haapsalu Linnavolikogu 30. novembri 2001. a määrusega nr 23 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituvate kinnistute omanike või valdajate vahel Haapsalu linna territooriumil. 1.2. Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. 1.3. Eeskirja kohaldatakse üldjuhul nende liitujate suhtes, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse elamu ehitiste suletud netopinnaga kuni 300 m2. Liituja suhtes, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse elamu suletud netopinnaga üle 300 m2, samuti liitujate, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse hooned, mis ei täida elamu funktsiooni, lepitakse liitumistasu suuruses ja liitumise tingimustes kokku läbirääkimiste teel. 1.4. Eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajadusteks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. 2. Mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid Haapsalu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas toodud tähenduses. 3. Liitumise üldnõuded 3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peab välja arendama selliselt, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal oleks võimalik tagada kõigi kinnistute veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine vastavuses kavaga. Ühisveevärgi arendamist korraldab selle omanik , kelleks eeskirja tähenduses on vee-ettevõtja temale kinnitatud tegevuspiirkonnas. Vee-ettevõtja peab hoidma raamatupidamises selget vahet liitumistasude eest tehtava arendustegevuse ja muu majandustegevuse vahel. 3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuva kinnistu omanikul või valdajal on õigus kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks (edaspidi liitumine) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse edaspidiseks kasutamiseks. 3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. 3.4. Kinnistu liitumine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning kinnistu omaniku või valdaja (edaspidi liituja) vahel sõlmitava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. Liitumiseks vajalikud projekteerimis- ja ehitustööd korraldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik, kui liitumislepinguga ei lepita kokku teisiti. 3.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu (edaspidi liitumistasu). Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamise korral liitumistasu ei tagastata. 3.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omandiõiguse üleminekul ei tule uuel omanikul tasuda liitumistasu, kui ei muutu lepingukohased liitumistingimused. 3.7. Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. 3.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitamine eramaale ja -teedele toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel. 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 4.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt paigaldatakse kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljapoole tänava maa-alale, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik ning liituja ei ole kokku leppinud teisiti. 4.3. Liitumispunkt on: 4.3.1. veevärgil peakraan tänava maa-alal, mis kuulub ühisveevärgi hulka; 4.3.2. kanalisatsioonitorustikul kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri, kusjuures kaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. 4.4. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt paikneb sissevoolul ühiskanalisatsiooni peatorul asuvasse vaatluskaevu. Nende liitumispunktide asukohta ei fikseerita käesoleva eeskirja punkti 5.17 kohase piiritlusaktiga. 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 5.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub liituja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal koostatava liitumislepingu alusel. 5.2. Taotlus esitatakse vee-ettevõtja tegevuspiirkonna järgi, kus kinnistu paikneb. 5.3. Taotlus peab sisaldama: 5.3.1. isikuandmeid; 5.3.2. andmeid kinnistu omandiõiguse, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta; 5.3.3. andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta; 5.3.4. andmeid ühisveevärgist kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta; 5.3.5. andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 5.3.6. ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta; 5.3.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta; 5.3.8. kinnistu plaani; 5.3.9. teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja heitvett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning taotlust neist protsessidest heitveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta. 5.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus nõuda lisaks punktis 5.3 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumislepingu koostamiseks. 5.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik vaatab liitumise taotluse läbi 30 päeva jooksul ning väljastab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekteerimistingimused (edaspidi projekteerimistingimused). 5.6. Projekteerimistingimustes näidatakse: 5.6.1. liitumispunktide asukohad; 5.6.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 5.6.3. tehnilised erinõuded; 5.6.4. nõuded liitumisprojekti koosseisu kohta; 5.6.5. projekteerimistingimuste kehtivusaeg. 5.7. Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 5.7.1. veevajadust ei ole võimalik rahuldada ühisveevärgist selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 5.7.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 5.7.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 5.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse täies ulatuses rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või heitvee ärajuhtimises. Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega. 5.9. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ehitusprojekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamine, sisendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine peab toimuma planeerimis- ja ehitusseaduse, Haapsalu ehitusmääruse ning Haapsalu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama esitatud projekteerimistingimustega. Liitumisprojekti tellib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik, kui liitujaga ei ole kokku lepitud teisiti. 5.10. Liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku kokkuleppel võib liituja samaaegselt liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul väljastatakse liitujale rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused. 5.11. Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast kinnistu liitumisprojekti esitamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule kooskõlastamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kolmes eksemplaris, millest üks tagastatakse kooskõlastatult pärast lepingu sõlmimist liitujale. 5.12. Liitumislepingus määratakse kindlaks liitumistingimused, liitumistasu suurus, selle tasumise kord, liitumise tähtaeg ning vajadusel muud liitumisnõuded. 5.13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja punkti 5.9 nõuetele. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt kooskõlastamatult. 5.14. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. 5.15. Ühisveevärgi omanikul on õigus liitumisleping lõpetada: 5.15.1. juriidilise isiku likvideerimise korral, kui tal ei ole õigusjärglast; 5.15.2. muudel liitumislepingust tulenevatel alustel. 5.16. Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused. 5.17. Liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritulusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingukohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks. 5.18. Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni liitumispunktideni jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku omandisse. 5.19. Liitumislepingu kohased liitumistingimused ja nende koosseisu kuuluvad kinnistu alusandmed (kinnistu pindala ja sihtotstarve, hoonete suletud brutopindala ja kasutusotstarve) ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel lepingu osaks. Enne eeskirja jõustumist ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga ühinenud (liitunud) kinnistute kohta määratakse liitumistingimused ja kinnistu alusandmed, lähtudes kooskõlastatud ehitusprojektist ning kinnistus- ja ehitusregistri andmetest. 5.20. Liitumislepingu kohaste liitumistingimuste muutumisel peab kinnistu omanik või valdaja taotlema nimetatud tingimuste muutmist ning selle kohta sõlmitakse uus liitumisleping. Kui kinnistu omanik või valdaja on rikkunud liitumistingimusi, on vee-ettevõtjal õigus pärast ühekuulist kirjalikku etteteatamist teenusleping lõpetada. 5.21. Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 6. Liitumistasu võtmise alused 6.1. Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ja põhjendatud tulukus, kusjuures arendustegevuse tulukuse määra kehtestab Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) mitte vähem kui viieaastaseks perioodiks. 6.2. Liitumistasu võtmise aluseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga alal on kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ning kinnistu liitumislepingu liitumistingimuste kohaseks teenustega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja ümberehitamisega seotud kulud. 6.3. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga alaks loetakse ala, kus teenuste osutamiseks vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peatorud on kasutusele võetud enne 1. oktoobrit 2001. aastat. 6.4. Kui ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga alal detailplaneeringu kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised valdavas osas ehitatakse uued või asendatakse, võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik lugeda planeeringuala liitumistasu arvutamisel ühisveevärgita ja/või -kanalisatsioonita alaks. 6.5. Liitumistasu võtmise alusteks ühisveevärgita ja/või -kanalisatsioonita alal on: 6.5.1. kinnistu (krundi) pindala ja planeeringuga määratud krundi ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud brutopindalade summa; 6.5.2. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja planeeringute kohaselt ala vajadusteks tehtavate ning varem tehtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituste ja ümberehituste kulud, mida on korrigeeritud inflatsioonikoefitsiendiga (või laenuintressiga), arvutatud liitumistasu määrad pinnaühikule. 6.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ala vajadusteks varem tehtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kulude hulka ei arvata enne 1. jaanuari 1996. a tehtud investeeringuid ja kulutusi. 6.7. Liitumistasu määrad ühisveevärgita ja/või -kanalisatsioonita alal paiknevate kinnistute pindalaühikule arvutatakse ala kohta teenuseliikide kaupa. Ala ulatuse määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. 6.8. Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal asuva kinnistu omanik või valdaja soovib liituda enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohast väljaarendamist ning see on arendamise kava alusel tehniliselt võimalik, võib liitumine toimuda ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni omaniku ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Liituja tehtud kulutused kompenseerib vee-ettevõtja teistele liitujaile langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatiste ehitamine. 6.9. Ühisveevärgita ja/või -kanalisatsioonita alal mingi teenuseliigiga liitunud kinnistut, kui liituja on sõlminud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuselepingu, loetakse selle teenuseliigi osas eeskirja mõttes edaspidi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga alal olevaks kinnistuks. 6.10. Sademe-, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste kuuluvuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määrab linnavalitsus. 6.11. Ühisveevärgita ja/või ühiskanalisatsioonita alal asuva: 6.11.1. tootmisotstarbeliste ehitistega kinnistu, mille tehnoloogilise või tuletõrjevee tarve on vastavalt suurem kui 5 või 10 l/sek, liitumisel lepivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik ja liituja liitumistasu suuruses kokku lähtudes liitumise kuludest, kuid tasu ei või olla väiksem liitumistasu määrade järgi arvutatust; 6.11.2. linna tänava, pargi ja surnuaia veevõtupunkti või purskkaevu puhul arvutatakse liitumistasu eeskirja punkti 6.2 kohaselt. Liitumispunkti määrab kinnistu piiri puudumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik. 6.12. Liitumistasu võtmise alused piirkondades, kus on tegemist keskkonnakaitseliste projektidega ja mida finantseeritakse linna eelarvelistest vahenditest ja tagastamatu finantsabi korras, sätestatakse eraldi linnavalitsuse määrusega, kus on ära näidatud probleemsed keskkonnakaitselised piirkonnad ja põhimõtted seal liitumistasu arvestamisel. 7. Liitumistasu arvutamine 7.1. Liitumistasu määrad ja suurused arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik. 7.2. Liitumistasu määrade ja suuruse arvutamisel arvestatakse kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega seotud kuludega (tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise jms kulud) ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka. 7.3. Liitumistasu arvutatakse iga teenuseliigiga (veevarustus, ühisvoolne kanalisatsioon, reovee kanalisatsioon, sademevee kanalisatsioon) liitumise kohta eraldi ja summeeritakse. 7.4. Kehtestatud detailplaneeringu kohaseid krunte käsitletakse liitumistasu määrade arvutamisel kui iseseisvaid kinnistuid. 7.5. Liitumistasu arvutamine ühisveevärgiga ja/või kanalisatsiooniga alal: 7.5.1. liitumistasu arvutamisel lähtutakse kinnistu liitumislepingu liitumistingimuste kohaste teenuste tagamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja ümberehitamise ulatuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku poolt koostatud tehnilistest tingimustest;

(1) 7.5.2. kinnistu liitumistasu suurus Pk (kr) arvutatakse järgmiselt: kus: Rk- kinnistu tarbeks ehitatava ühendustoru ja liitumispunkti maksumus (kr); Rt- kinnistu tarbeks vajalike ühisveevärgi või -kanalisatsiooni pea- ja magistraaltorustike ehitamise ja ümberehitamise maksumus (kr); Re- kinnistu tarbeks vajalike ühisveevärgi või -kanalisatsiooni muude ehitiste ehitamise ja ümberehitamise (ümberseadmestamise) maksumus (kr). 7.6. Liitumistasu arvutamine ühisveevärgita ja/või -kanalisatsioonita alal: 7.6.1. liitumistasu määr MQ(kr/m2) arvutatakse järgmiselt

(2) kus: RQ – ala ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustike, liitumispunktide ning muude ehitiste maksumus (kr); RV – ala veega varustamiseks või heitvee ärajuhtimiseks väljaspool ala tehtavate ja varem tehtud ning alal varem tehtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ehitamise ja ümberehitamise maksumus (kr); RO – ala veega varustamiseks või heitvee ärajuhtimiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku poolt väljaspool ala ja alal varem rajatud võimsuste maksumus proportsionaalselt tellitud teenuse hulgaga (kr); Ski- ala i-kinnistu (krundi) pindala liitumistasu arvutamiseks (m2), i = 1, …, n; Shi- ala i-kinnistu (krundi) ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud brutopindala (m2), i = 1, …, n. 7.6.2. liitumistasu määra korrigeeritakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku poolt ala vajadusteks tehtavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ehitamise ja ümberehitamise töö ettevõtulepingute sõlmimise ja ehitiste ostude järel ning arvutuste aluseks olevate ala lähteandmete muutumisel, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis; 7.6.3. liitumistasu määra korrigeerimisel lahutatakse valemi 2 lugejast nende kinnistute liitumistasud, mille kohta on korrektuurini liitumislepingud sõlmitud, ja nimetajast nende kinnistute pindalade summad; 7.6.4. kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringute kohaselt kasutatakse mingit ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitist mitme ala vajadusteks, jaotatakse ehitiste kulud nende alade vahel proportsionaalselt alade kinnistute pindala ja kinnistute ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse suletud brutopindalade summaga. Mitmele alale ühiste ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste kulude jaotamisel võetakse arvesse eeskirja punkti 3.8 kohaste lepingutega määratud liitumistasudele vastavaid kulusid ja nende jaotust; 7.6.5. kinnistu liitumistasu suurus Pki (kr) arvutatakse iga teenuseliigiga liitumise kohta järgmiselt

(3) 7.6.6. Kui üheliigilisi liitumispunkte paigaldatakse kinnistule üle ühe, suurendatakse liitumistasu täiendavate ühendustorude ja liitumispunktide ehitamise kulude võrra. 7.7. Eeskirja punktide 7.5 ja 7.6 kohaselt arvutatud liitumistasule lisatakse eeskirja punkti 6.1 kohane arendustegevuse tulukus ja käibemaks. 8. Liitumistasu maksmine 8.1. Liituja maksab liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. 8.2. Kui liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik ei ole kokku leppinud teisiti, maksab liituja: 8.2.1. 30 protsenti liitumistasust 14 päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; 8.2.2. 70 protsenti liitumistasust liitumislepingujärgsete ehitustööde lõpetamise päevaks, tööde kestusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestuse jooksul; 8.2.3. liitumistasu maksmise ajatamisel üle 60 päeva on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul õigus võtta intressi liituja poolt liitumistasu maksmata osalt. Võetava intressi määr koosneb liitumisega seotud töödeks pangast võetava laenu intressi või lepingu sõlmimise aja pankade keskmisest laenuintressist ja liitumistasu arvutamise opereerimiskuludest. Liitumistasu arvutamise opereerimiskulude katteks võetav intress ei tohi ületada 4% aasta arvestuses liitumistasu tasumata osalt. 8.3. Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule viivist 0,07% päevas tähtpäevaks tasumata liitumistasult. 8.4. Liitumislepingujärgsest ehitustähtajast mittekinnipidamise korral maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik liitujale liitumistasu summalt leppetrahvi 0,07% päevas. 9. Lõppsätted 9.1. Kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamiseni määrab arendamise alusandmed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik olemasolevate kinnitatud plaanide, arenguskeemide ja planeeringute või muu sellise dokumentatsiooni põhjal. Kinnistute alusandmed määrab linnavalitsus. 9.2. Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning liituja vahel lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega sätestatud korras.