Elva Linnavolikogu — Elva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 1, 1

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; RT I 2000, 39, 238; 102, 670) § 3 lõike 3, § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 alusel Elva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Elva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2001. a. Volikogu esimees Toomas JÄRVEOJA Kinnitatud Elva Linnavolikogu 28. mai 2001. a määrusega nr 8 ELVA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE NING ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Elva linna territooriumil. 1.2. Mõisted 1.2.1. allklient – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid kliendi vahendusel nendevahelise kokkuleppe kohaselt; 1.2.2. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 1.2.3. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.4. ehitis – hoone või rajatis; 1.2.5. fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed; 1.2.6. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti reovesi; 1.2.7. hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 1.2.8. kanaliseerimine – heitvee ja sademete ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.9. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 1.2.10. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovivõrk, ehitiste sisekanalisatsioon, heitvee mõõtesõlm) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.11. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.12. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovitorustikud, ehitiste siseveevärk jne) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.13. klient – juriidiline või füüsiline isik, kes on vee-ettevõttega sõlminud teenuslepingu; 1.2.14. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 1.2.15. liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 1.2.16. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.17. paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud heitvee äravool üleujutusriskita; 1.2.18. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.19. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 1.2.20. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.21. rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone; 1.2.22. reovesi – olmes või tootmises tekkiv kahjutuspiiri ületavalt rikutud heitvee alaliik, mis kuulub täiendavale maksustamisele; 1.2.23. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja tinglikult puhta vee kanaliseerimiseks; 1.2.24. sademevesi – vihmavesi, sulamisvesi ja muu maa- või ehitiste pinnal esinev vesi; samuti drenaaživeed allmaaehitiste juurest (tinglikult puhas vesi); 1.2.25. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.26. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.27. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitvee mõõtesõlm; 1.2.28. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee- või heitvee ja sademevee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.29. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.30. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.31. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.32. ühiskanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee, sademe- ja drenaaživee kanaliseerimiseks; 1.2.33. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.34. ühisveevärgi vesi – ühisveevärgist vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel võetav vesi; 1.2.35. ühisveevärk – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 1.2.36. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised heitvee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik või valdaja, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. 1.3.3. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee-ettevõtja peab tagama kehtivatele riiklikele normidele vastava joogivee kvaliteedi linna veevõrgus. 1.3.4. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. Ühiskanalisatsiooni fekaale purgida on keelatud, välja arvatud selleks otstarbeks ehitatud purgimiskoht. 1.3.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 1.3.6. Ühisveevärgist vee võtmine, v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 1.3.7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja Elva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kehtestatud korras ja suuruses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient linnavolikogu kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu. 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel on kuni selle väljaehitamiseni liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on liitumispunktiks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.7. Kinnistupiiride muutmisel detailplaneeringuta kooskõlastavad kinnistute omanikud piiride muutmise vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 3.1.12 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine lõpetada. 1.4.8. Sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui Elva Linnavalitsus ei ole teisiti otsustanud. 1.4.9. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.2. Liitumine toimub kinnistu omaniku vee-ettevõtjale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. 2.3. Taotluses peavad sisalduma alljärgnevad andmed: 2.3.1. andmed taotleja kohta; 2.3.2. andmed kinnisasja omandi ja suuruse kohta; 2.3.3. andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 2.3.4. andmed olemasoleva ja/või kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 2.3.5. andmed olemasoleva ja/või kavandatava ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse kohta; 2.3.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 2.3.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta. 2.4. Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). 2.5. Liitumistingimustes näidatakse: 2.5.1. liitumispunktid; 2.5.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 2.5.3. tehnilised erinõuded; 2.5.4. liitumistingimuste kehtivusaeg; 2.5.5. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.6. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on vee-ettevõtjal õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. 2.7. Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilise projektdokumentatsiooni koostamist. 2.8. Tehnilise projektdokumentatsiooni koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Elva linna ehitusmääruse kohaselt. 2.9. Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui tehniline projektdokumentatsioon ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. 2.10. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. 2.11. Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. 2.12. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Liitumistasu ei tagastata pärast teenuselepingu sõlmimist. 2.13. Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumislepingu kohaselt. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 3.1. Üldist 3.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. Teenuslepingus nähakse ette nii kliendi kui vee-ettevõtja kohustused, vastutus ja sanktsioonid. 3.1.2. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja. 3.1.3. Teenuseleping sõlmitakse alates kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamisest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühendamisel koostatakse akt vee ja heitvee arvesti näidu kohta. 3.1.4. Vee-ettevõtja esitab kliendile teenuslepingu projekti seitsme päeva jooksul arvates ühendamisest. 3.1.5. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 3.1.6. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 3.1.7. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 3.1.7.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 3.1.7.2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3.1.7.3. ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta; 3.1.7.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 3.1.7.5. muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 3.1.8. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 3.1.9. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 3.1.8 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 3.1.10. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on linnavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 3.1.11. Vee-ettevõtja, samuti linnavolikogu volitatud isik ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. 3.1.12. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks linnavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 3.1.13. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 3.1.14. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena, kui avarii ei ole toimunud vee-ettevõtja süül. 3.1.15. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja kooskõlastades selle linnavalitsusega. 3.1.16. Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Avariiliste tööde korral teavitab vee-ettevõtja kliente kohe enda poolt valitud viisil. Plaaniliste tööde teostamise korral teavitab vee-ettevõtja kliente enne tööde alustamist kirjalikult ja avaldab teate kohalikus ajalehes. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 3.1.17. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 36 tunni tagab vee-ettevõtja kõikide liitujate ajutise veevõtu võimaluse nende esmasteks vajadusteks. 3.1.18. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 3.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 3.2.1. Vee-ettevõtja tagab nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 3.2.2. Vee-ettevõtja tagab normatiivse veerõhu peatorus. 3.2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga. 3.2.4. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus kooskõlastatakse eelnevalt vee-ettevõtjaga, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 3.2.5. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada ainult vee-ettevõtjaga kooskõlastatult. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 3.2.6. Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 3.2.7. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 3.2.8. Eeskirja punktide 3.2.5 ja 3.2.6 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.12, eeskirja punkti 3.2.7 nõuete eiramisel kliendi poolt kohe ilma ette teatamata. Lekke ilmnemisel sisendustorust korraldab klient lekke kõrvaldamise 24 tunni jooksul, vastasel korral on vee-ettevõtjal õigus vee andmine lõpetada. 3.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 3.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 3.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 3.3.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 3.3.1.3. sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. 3.3.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul. 3.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktis 3.1.14 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 3.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimist purgimiskohtades korraldab vee-ettevõtja. Heitvee ja fekaalide purgimise hinna kehtestab Elva Linnavalitsus. 3.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 3.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrusele nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199) või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 3.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 3.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 3.3.6.4. radioaktiivseid aineid; 3.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 3.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 3.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 3.3.7. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. 3.3.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 3.3.9. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 3.3.10. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse vastavalt seadusele. 3.3.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 3.4. Omavolilised ühendused 3.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 3.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul: 3.4.2.1. koostab vee-ettevõtja või linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 3.4.2.2. kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 3.4.3. Omavolilise ühenduse kestus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta; veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 3.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. 3.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 3.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil: 3.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 3.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhud; 3.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 3.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 3.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 3.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 3.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 3.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 3.5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja või linnavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 3.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale saamata jäänud tasu toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Toru läbilaskevõime on vastavalt: siseläbimõõt 15 mm – 7,6 m3/d; 20 mm – 13,6 m3/d; 25 mm – 42,4 m3/d; 30 mm – 61,0 m3/d; 40 mm – 108,5 m3/d ja 50 mm – 254,3 m3/d. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse eelnevale tasu selle kanaliseerimise eest. Arvutamisel lähtutakse vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust. 3.5.4. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktis 3.5.1 toodu alla, määratakse saamata jäänud tasu linnavalitsuse poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 3.6. Keelatud ühendused 3.6.1. Kinnistu veevärk peab olema ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki nii selle normaal- kui ka alarõhu korral. Ühendusi, mis eeltoodule ei vasta, loetakse keelatud ühendusteks. 3.6.2. Keelatud ühendusteks on ka: 3.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 3.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 3.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja akti või linnavolikogu volitatud isik sellekohase protokolli. 3.6.4. Eeskirja punktides 3.6.1, 3.6.2.1 ja 3.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 3.6.2.3 ja 3.6.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 3.1.12. 3.6.5. Eeskirja punkti 3.6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale saamata jäänud tasu: 3.6.5.1. eeskirja punktis 3.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 3.5.3 toodud arvestuskorrale ja punktis 3.4.3 toodud perioodi eest (tõendite puudumise korral kuni kuus kuud); 3.6.5.2. eeskirja punktis 3.6.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 3.6.6. Eeskirja punktis 3.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijategrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 3.4.3 kohaselt (s.o tõendite puudumise korral kuni kuus kuud). 3.6.7. Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenev kahju klient või kinnistuomanik. 3.7. Ajutised torustikud 3.7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 3.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavalt vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. 3.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 3.7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 3.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 3.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, peab teenuste tähtajalise lepingu taotleja veekasutuse üle arvestuse pidamiseks oma kulul ajutisele torustikule paigaldama vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõtesõlme. 3.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 3.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 3.8.2. Kinnistu omanik ja klient on kohustatud: 3.8.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 3.8.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 3.8.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3.8.2.4. tagama linnavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 3.8.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 3.1.12: 3.8.3.1. kui rikutakse eeskirja punktide 3.8.2.1, 3.8.2.2 ja 3.8.2.3 nõudeid; 3.8.3.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 3.8.2.4 kohast juurdepääsu. 3.8.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 3.8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 3.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 3.8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 3.8.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 3.8.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3.8.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 3.8.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 3.8.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 3.8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 3.8.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 3.8.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 3.8.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu kanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 3.8.11. Linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele. 4. Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus 4.1. Vee mõõtmine 4.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 4.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 4.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. 4.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: 4.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 4.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 4.1.4.3. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. 4.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. 4.1.6. Veemõõtesõlme ruumi, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik vee-ettevõttest väljastatud liitumistingimuste kohaselt. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 4.1.7. Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja. 4.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. 4.1.9. Klient peab tagama: 4.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 4.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse; 4.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 4.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ning juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana. 4.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta. 4.1.11. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punktis 3.5.3 toodud hüvituse nõuet. 4.1.12. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 4.1.13. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. 4.1.14. Veearvestita kliendi tarbitud vee koguse määramine (kehtib kuni 31.12.2001). 4.1.14.1. Veearvesti puudumisel arvestatakse kliendi veekogus inimese kohta alljärgnevalt: veekulu liik kulu kuus. Veevõtt Veevarustus korterites, kus puudub kanalisatsioon 2,0 m3 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites, kus puuduvad dušš ja vann 3,0 m3 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega korterites, milles on vann 4,0 m3 Tsentraalküttega korterites, milles on vann ja dušš 8,0 m3 Administratiivhoonetes, kauplustes 0,3 m3 Veevõtupunktis 1,0 m3 Haljasalade, istikute ja peenarde kastmine 0,15 m3/m2 kohta 4.2. Veearvestus 4.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 4.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus punktis 4.1.14.1 «Vee kasutamise normid» järgi. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 4.2.3. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 4.2.4. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut. 4.2.5. Kui eeskirja punkti 4.1.12 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. 4.2.6. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõte iga kord vastavalt kasutusele. 4.2.7. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. 4.2.8. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 3.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 4.3. Heitvee mõõtmine 4.3.1. Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 4.4.1 ja 4.4.2 toodud juhtudel. 4.3.2. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 4.3.3. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul. 4.3.4. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 4.3.5. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 4.1.8 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt antud eeskirjale. 4.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja neil juhtudel mitte rakendada hüvitise nõuet. 4.3.7. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkti 4.4.1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale. 4.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. 4.4. Heitvee arvestus 4.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 4.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 4.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 4.2.3 sätestatud korras. 4.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.4 sätestatud kestust hüvitise arvestamisel. 4.4.5. Ühekordse heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. 4.4.6. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse. 5. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest 5.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee-(heitvee)-arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 5.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 5.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 5.4. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 5.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 3.1.12 kohaselt. 6. Lõppsätted 6.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtivad vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. 6.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a.