Lihula Vallavolikogu — Lihula valla põhimääruse muutmine — KO, 93, 1695
Statutory Text (1 Articles)
Tulenevalt 27. septembril 2001. a vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusest (RT I 2001, 82, 489), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 22 lõike 1 punktist 9 ja Lihula Vallavalitsuse ettepanekust, Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Teha Lihula valla põhimääruses alljärgnevad muudatused: 1.1. punkti 11 18. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(18) Lihula valla vapi kujutist kasutavad oma pitsatitel Lihula Vallavolikogu, Lihula Vallavalitsus ja valla hallatavad asutused. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimetus.»; 1.2. punkti 11 19. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(19) Lihula valla vapi kujutist kasutavad oma dokumentidel Lihula Vallavolikogu, Lihula Vallavalitsus ja valla hallatavad asutused.»; 1.3. punkti 21 lõigetes 3–5 asendada sõna «volikogule» sõnadega «valla valimiskomisjonile»; 1.4. punkti 22 lõigetes 4–7 asendada sõna «volikogule» sõnadega «valla valimiskomisjonile»; 1.5. punkt 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «23. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse punktides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse punkti 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb põhimääruse punktides 21, 22 ja 231 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse punkti 21 1. lõikes või punkti 22 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punkti 21 1. lõikes või punkti 22 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punkti 21 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punkti 22 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punkti 21 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.»; 1.6. täiendatakse punktiga 231 järgmiselt: «231. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.»; 1.7. punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «24. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse punkti 39 4. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse punktis 38 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse punkti 39 lõikes sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.»; 1.8. punkti 25 2. lõike punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.»; 1.9. punkt 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «32. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb seaduse ja volikogu poolt kinnitatud põhikirja alusel. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib valla ametiasutust ja tema hallatavaid asutusi revisjonikomisjoni põhimääruses sätestatud korras ja vallavolikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.»; 1.10. punkti 34 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu kinnitatud reglemendile. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.»; 1.11. punkti 34 2. lõiget täiendatakse järgmiselt: «Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse punkti 25 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.»; 1.12. punkti 34 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.»; 1.13. punkti 35 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1) valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;»; 1.14. punkti 39 1. lõike punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 5) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse punkti 26 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele.»; 1.15. punkti 40 2. lõiget täiendatakse järgmiselt: «Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.»; 1.16. punkti 40 7. lõike punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «10) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;"; 1.17. punktile 40 7. lõikele lisatakse uus punkt 18: «18) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;»; 1.18. punkti 40 7. lõike punkt 16 lugeda punktiks 19 järgmiselt: «19) täidab muid talle seaduse alusel ning vallavolikogu ja vallavalitsuse antud ülesandeid.»; 1.19. punkti 42 3. lõiget täiendatakse punktiga 15 järgmiselt: «15) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 69, õiend) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.»; 1.20. punkt 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «43. Valla teenistus ja haldusaparaat 43.1. Lihula valla ametiasutus (1) Lihula valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Lihula valda ning täidab seadusest tulenevaid ning vallavolikogu ja vallavalitsuse antud ülesandeid. (3) Ametiasutuse ametlik nimetus on Lihula Vallavalitsus. (4) Ametiasutuse aadress on Jaama 1, 90302 Lihula linn, Lihula vald, Lääne maakond. (5) Ametiasutusel on oma nimetusega pitsat, oma eelarve ja pangaarve ning dokumendiplangid. (6) Ametiasutust juhib vallavanem. (7) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (8) Ametiasutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikus registris. 43.2. Lihula valla ametiasutuse hallatav asutus (1) Lihula valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on valla asutus, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesanne on teenuste osutamine. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik. (2) Hallatava asutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise või ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. (3) Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu sätestatud korras. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. (5) Hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. 43.3. Valla avalik teenistus (1) Valla teenistus toimub seaduses või valla õigusaktides sätestatud korras. (2) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (3) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses ning vallavalitsuse liikme, vallavolikogu esimehe või tema asetäitja palgalisel ametikohal. (4) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.» 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril. Volikogu esimees Paul GILL