Valga Linnavolikogu — Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord — KO, 91, 1657

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 1, elamuseaduse (RT I 1992, 17, 254; 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509) § 8 punkti 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509) § 14 lõike 1 järgi Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord vastavalt lisale. 2. Linnavalitsusel kinnitada 15. detsembriks 2001.a. sotsiaaleluruumide üürilepingu tüüpvorm. 3. Määrus jõustub 15. detsembril 2001. a. Volikogu esimees Uno HEINLA Valga Linnavolikogu 30. novembri 2001. a määruse nr 23 lisa SOTSIAALELURUUMIDE ERALDAMISE JA KASUTAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord (edaspidi kord) reguleerib Valga linnale kuuluvate sotsiaaleluruumide taotlemist, üürile andmist ja kasutamist. 1.2. Sotsiaaleluruumide üürileandmisega täidab Valga linn sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kohustust osutada eluasemeteenust isikutele, kes ise ei ole suutelised endale või oma perekonnale sobiva eluruumi kasutamise võimalust tagama. 2. Mõisted 2.1. Korras mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 2.1.1. sotsiaalkorter – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Valga linnale kuuluv eluruum või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest; 2.1.2. sotsiaalpind – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Valga linnale kuuluv eluruum või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt; 2.1.3. sotsiaalmaja – Valga linnale kuuluv ehitis või ehitise osa, kus asuvad sotsiaalkorterid või sotsiaalpinnad ning sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid. 3. Sotsiaaleluruumi õigustatud subjekt 3.1. Sotsiaaleluruumi taotlejateks võivad olla järgmised isikud, kes elavad alaliselt Valgas linnas ja on kantud Valga linna elanikeregistrisse: 3.1.1. üksinda elavad vanurid, vanuritest paarid ning puuetega inimesed: 3.1.1.1. kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid; 3.1.1.2. kes vajavad kõrvalabi; 3.1.1.3. kes elavad omanikule tagastatud elamus; 3.1.1.4. kes elavad varisemisohtlikuks muutunud eluruumis; 3.1.1.5. kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine; 3.1.2. vähekindlustatud ja probleemsed lastega pered (kriisipered), kes vajavad regulaarselt sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet. 3.2. Sotsiaaleluruumi taotlejaks võivad olla järgmised isikud, kes alaliselt ei ela Valga linnas: 3.2.1. lastekodust või erikoolist tagasipöördunu, kes enne lastekodusse või erikooli suunamist elas alaliselt Valga linnas; 3.2.2. kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt Valga linnas. 3.3. Teised isikud võivad sotsiaaleluruumi taotlejaks olla erijuhtudel, mille otsustab linnavalitsuse moodustatud sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon). 4. Sotsiaaleluruumi taotlemine 4.1. Sotsiaaleluruumi taotleja esitab põhjendatud kirjaliku vormikohase avalduse sotsiaalabiametile. 4.2. Sotsiaalabiamet koostab iga taotleja kohta toimiku, kuhu lisaks punktis 4.1 nimetatud avaldusele lisatakse vajadusel alljärgnevad dokumendid: 4.2.1. väljavõte passist; 4.2.2. elanikeregistri tõend alalise elukoha ja perekonna koosseisu kohta; 4.2.3. ärakiri Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistusest; 4.2.4. tõend tervisliku seisundi kohta; 4.2.5. tõend taotleja või tema perekonna sissetuleku kohta; 4.2.6. elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjused; 4.2.7. ärakiri tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 4.2.8. sotsiaalabiameti kontrollakt taotleja või tema perekonna majandusliku olukorra kohta. 4.3. Sotsiaalabiametil on õigus vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente. 4.4. Kui avaldus on täidetud ebaselgelt, mittetäielikult või selles esineb muid puudusi, selgitab sotsiaalabiameti töötaja isikule avalduses esinevaid puudusi ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla pikem kui kümme päeva. Tähtajaks puuduste mittekõrvaldamisel jäetakse avaldus läbi vaatamata ja teavitatakse isikut sellest kirjalikult. 4.5. Nõuetekohase arvele võtmise avalduse esitab sotsiaalabiameti töötaja koos lisamaterjalidega sotsiaalkomisjonile. 4.6. Sotsiaaleluruumi vajajana arvele võtmise või sellest keeldumise otsustab sotsiaalkomisjon, kes peab oma otsust motiveerima. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku sotsiaaleluruumi eraldamiseks kohalviibivate komisjoniliikmete häälteenamusega. 4.7. Vaba sotsiaaleluruumi olemasolul esitab sotsiaalabiamet linnavalitsusele sotsiaaleluruumi üürileandmise eelnõu. 5. Sotsiaaleluruumi eraldamine 5.1. Sotsiaaleluruumi üürileandmise otsustab linnavalitsus oma korraldusega, milles on ära näidatud: 5.3.1. isiku ja tema perekonnaliikmete nimed; 5.3.2. sotsiaaleluruumi asukoht; 5.3.3. sotsiaaleluruumi suurus; 5.3.4. sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise (pikendamise) tähtaeg. 5.4. Sotsiaaleluruum antakse üürile tähtajaga kuni üks aasta koos kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist. 5.5. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab läbi sotsiaalkomisjon hiljemalt kuu aega enne üürilepingu tähtaja lõppemist, kuulates ära sotsiaalabiameti arvamuse. 5.6. Kui kumbki sotsiaaleluruumi üürilepingu pool enne üürilepingu tähtaja möödumist ei taotle üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks üheks aastaks. 5.7. Kui isiku eluasemeteenuse vajamise põhjused ei ole mööduva iseloomuga, võib linnavalitsus otsustada üle üheaastase tähtajaga sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise. 6. Sotsiaaleluruumi kasutamine 6.1. Sotsiaaleluruumi kasutatakse vastavalt elamuseadusele, käesolevale eeskirjale ning sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingule. 6.2. Sotsiaaleluruumi üürilepingute sõlmimist, täitmist ja tähtaegade üle kontrolli teostab linnavaraamet. 7. Sotsiaaleluruumi kasutamise eest tasumine 7.1. Kõik sotsiaaleluruumi kasutamisega seotud eluasemekulud tasub üürnik. 7.2. Vähekindlustatud üürniku eluasemekulud kaetakse osaliselt sotsiaaltoetuste arvelt õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras. 7.3. Ajutiselt tühjalt seisvate sotsiaaleluruumide hoolduskulude katteks vajalikud vahendid nähakse ette linna eelarves. 7.4. Sotsiaaleluruumi remondikulud üürniku surma või üürilepingu lõpetamise korral nähakse ette linna eelarves. 8. Lõppsätted Sotsiaaleluruumide üle peab arvestust linnavaraamet.