Anija Vallavolikogu — Jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine — KO, 91, 1640
Statutory Text (1 Articles)
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõikest 1 ning haldusõiguserikkumise seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453) § 2 lõikest 2, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Anija valla jäätmekäitluseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 23. septembri 1999. a määrus nr 31 «Jäätmekäitluseeskiri Anija vallas». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Arved-Evald KAUBI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrusega nr 36 ANIJA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSEESKIRI 1. Eeskirja ülesanne. Üldmõisted 1.1. Käesolev eeskiri reguleerib jäätmekäitlust Anija valla haldusalal ning sätestab vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise korral. Jäätmekäitluseeskirja aluseks on jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 56, 340); nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks (keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrus nr 34, jõustus 1. septembril 2001. a (RTL 2001, 87, 1219) §-d 2 ja 5; loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord (RTL 2000, 120, 1874; 2001, 77, 1037; 106, 1471); loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) § 12 lg 3, §19 lg 2; veeseaduse (RT I, 1994, 40, 655; 96, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) § 26 lg 3, §-d 261 ja 262; veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded (RT I 2001, 72, 443) § 5 lg 4, §-d 6 ja 11; Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määruse nr 263 «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnitamine» (RT I, 98, 103, 1705); haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453) § 2 lg 2 ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) §-d 229–240. 1.2. Jäätmekäitluseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 1.3. Üldmõisted: jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine (kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine), vedu, taaskasutamine, ladestamine maa peale või maa alla; korraldatud olmejäätmevedu – Anija vallas korraldatud olmejäätmevedu; jäätmekäitlusettevõte – litsentseeritud ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, vedu, töötlemine, ladestamine maa peale või maa alla vastavalt jäätmeloas ette nähtud tingimustele; jäätmeluba – Harjumaa keskkonnateenistusest väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad või ladestavad jäätmeid; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud jäätmetöötlusettevõte, jäätmete ladestuspaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; loomsed jäätmed – loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused, siia hulka ei loeta loomade väljaheiteid ja toitlustamisel tekkivad jäätmeid; prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla; territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, krundi haldaja Anija vallas; jäätmed – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid; ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on liigitatud jäätmeseaduse §-s 25 ning jäätmekategooriate nimistus; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; olmejäätmed – kodumajapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed; mittekasutatav väljaveetav pinnas; teisene toore (taaskasutatavad jäätmed) – toodangu valmistamiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed. 2. Jäätmete kogumine 2.1. Kõigil jäätmete tekitajatel Anija vallas peavad olema individuaalsed kogumismahutid või ühise jäätmete kogumismahuti kasutamise lepingud. 2.2. Kogumismahutina võib kasutada: 2.2.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaika; 2.2.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 2.2.3. sette- ja kogumiskaevusid, mis on vettpidavad ning ventileeritavad; 2.2.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 2.3. Kogumismahuti omanik või haldaja vastutab mahuti korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumismahutid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete ning loomade pääsemist mahutitesse. 2.4. Olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult selliselt, et lõhn ei leviks ning jäätmed ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 2.5. Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna: – ohtlikke jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – vedelaid ja määrivaid jäätmeid (v.a niiskuskindlalt pakituid); – ehitusprahti ja kive; – mahukaid ja raskeid jäätmeid; – põlevaid esemeid või üle 40° kuuma tuhka või sütt. 2.6. Kogumismahutites on prügi põletamine keelatud. 2.7. Territooriumi valdajal peab kogumismahuteid olema piisavalt. 2.8. Lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Ühiste kogumismahutite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdaja ning Anija Vallavalitsusega. 2.9. Kogumismahuti peab asetsema kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või hekiga. Kogumismahuti peab asetsema prügiveoautole ligipääsetavas kohas ning juurdepääs peab olema garanteeritud nii suvel kui talvel. 2.10. Ohtlikud jäätmed (akud, patareid, päevavalguslambid) kogutakse eraldi selleks ette valmistatud kogumiskohta või laondatakse oma territooriumile (kandes vastutust nende ohutu hoidmise eest) kuni üleandmiseni litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Kahjutustamata ohtlike jäätmete paigutamine kogumismahutitesse on keelatud. 2.11. Erikäitlust vajavad jäätmed kogutakse jäätmeloaga kehtestatud tingimustele vastavalt. 2.12. Ehitusjäätmeid kasutatakse vajadusel täitematerjalina. Laondamise koht tuleb eelnevalt kooskõlastada Anija Vallavalitsusega. 2.13. Mahukad või raskekaalulised jäätmed veab jäätmetekitaja ise jäätmekäitluskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokku lepitud kohta. 2.14. Jäätmekogumissüsteemi käivitamisel Anija valla haldusalal on jäätmete tekitaja kohustatud viima teisese toorme (paberi, papi, metalli, klaasi jms) vastavasse kogumispunkti. 3. Jäätmete vedu ja ladestamine 3.1. Tavajäätmeid võib ladestada ainult ametlikult aktsepteeritud ladestuspaika – Anija vallas Kehra prügilasse. Juhuslikult tekkinud prügi mahapanekukohtadesse jäätmeid ladestada ei ole lubatud. 3.2. Tavajäätmeid võib vedada jäätmeluba või vastavat litsentsi omav ettevõte või jäätmete tekitaja jäätmekäitluskohta töötlemiseks või prügilasse ladestamiseks. 3.3. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise jäätmete veo või käitluse, on vabastatud kohustusest liituda korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmete tekitajal (eravaldus, suvila-, aiandus- ja garaažiühistu, ettevõte, asutus) peab olema eraldi leping jäätmekäitlusettevõttega või dokument jäätmete ladestamise kohta prügilasse. 3.4. Tavajäätmete kogumismahuteid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, vältimaks territooriumi reostumist. 3.5. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi, peab olema välja ehitatud nõuetekohane sõnnikuhoidla. Sõnniku ladestamine väljaspool maavalduse piire on keelatud. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida veekaitsenõudeid ning sõnniku kasutamise ja hoidmise nõudeid. 3.6. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida veeseadust ning veekaitsenõudeid väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid. 3.7. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma krundil maasse kaevata hilissügisel. Kuivkäimla sisu laialilaotamine on keelatud. 3.8. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine purgimiskohta toimub vastavat litsentsi omava käitlusettevõtte poolt. 3.9. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib oma maaeraldusel kompostida, kui sellega ei kaasne ohtu keskkonnale, kompostimiskoht on kaugemal kui 15 m salvkaevust ja 30 m puurkaevust ning ei asu veekaitsevööndis; kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril naaberkrundi valdaja nõusolekul. 3.10. Loomseid jäätmeid tohib matta Perila-Esku matmispaika. Vastav leping on sõlmitud Raasiku Vallavalitsusega. 3.11. Loomseid jäätmeid tohib matta nõuetekohasesse matmispaika vähemalt 2 m sügavusele ning katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, vältimaks nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine maapinnakiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, tuleb matta koos jäätmetega. Loomseid jäätmeid tuleb enne matmist töödelda järelevalveametniku lubatud desinfitseeriva ainega. 3.12. Surnud lemmiklooma (koer, kass, merisiga jms.) võib matta peale matmispaiga ka mujale territooriumi valdaja nõusolekul, järgides veekaitse- ja veterinaarnõudeid. 4. Jäätmete põletamine 4.1. Jäätmete põletamine lahtises tules on keelatud. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 4.2. Jäätmete põletamise erandjuhud (avarii tagajärgede, tuulemurru vms likvideerimine) kooskõlastatakse eelnevalt Harju Päästeameti Kehra tugikomando ning Anija Vallavalitsusega. 4.3. Lahtises tules on lubatud põletada puulehti, oksi ja kulu Harju Päästeteenistuse Kehra tugikomando teadmisel kevadel (esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt) päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tuld ei tohi jätta valveta. Kulupõletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. 5. Arvestus ja aruandlus 5.1. Iga jäätmetekitaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, omadustest ning võimalikust ohust keskkonnale. 5.2. Tekitatud jäätmete liikide ja koguste arvestus toimub vastavalt jäätmeseadusele. 5.3. Kõigil jäätmetekitajatel ja -käitlejatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, maksekorraldus, leping, litsents). 5.4. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja koostab vajaduse korral jäätmekäitluskava ja kooskõlastab selle Anija Vallavalitsuse ning Harjumaa Keskkonnateenistusega. 6. Kontroll ja vastutus 6.1. Territooriumi valdaja tagab käesoleva eeskirja täitmise. 6.2. Jäätmekäitluseeskirja täitmist kontrollivad Anija Vallavolikogu määratud ametiisikud. 6.3. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 6.4. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus likvideeritakse tekitaja poolt või tekitaja kulul, samuti heastab reostuse tekitaja põhjustatud kahju. Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida nimetatud kohustust, korraldab Anija Vallavalitsus reostuse likvideerimise omaniku kulul. 6.5. Anija Vallavolikogul on õigus nõuda oma haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks Anija vallas, juhindudes asjaõigusseadusest.