Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-1-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2004. a kohtuotsus V. V. süüdistusasjas KarS § 333 lg 1 jt järgi — RT III, 2004, 6, 59

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-1-04 Otsuse kuupäev 9. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi V. V. süüdistusasi KarS § 333 lg 1 jt järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13. jaanuar 2004. a Istungil osalenud isikud V. V. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrus V. V. vabastamise kohta vahi alt jätta muutmata. Avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. V. V. peeti 31. märtsil 2003. a kinni kahtlustatavana ja tema suhtes valiti tõkend – vahi all pidamine. Talle esitati süüdistus KarS § 333 lg 1, § 334 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Tallinna Linnakohtu kohtunike 9. ja 17. aprilli ning 30. mai 2003. a määrustega pikendati V. V. vahi all pidamist kuni 30. juulini 2003. a. 2. Tallinna Linnakohtu kohtunike 20. aprilli ja 19. mai 2003. a määrustega jäeti rahuldamata V. V. ja tema kaitsja Leonid Olovjanišnikovi taotlused tõkendi vahi all pidamine asendamiseks tõkendiga kautsjon. 3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 11. juuni 2003. a määrusega V. V. taotlus rahuldati ja tema vahi all pidamine asendati kautsjoniga summas 20 000 päevamäära, s.o 1 miljon krooni. Kohus määras, et süüdistatav tuleb vabastada vahi alt pärast kautsjonisumma laekumist Tallinna Linnakohtu deposiitarvele. Ühtlasi pikendas kohus V. V. vahi all pidamist kuni kautsjonisumma laekumiseni. 4. V. V. ja tema kaitsja esitasid 29. juulil 2003. a Tallinna Linnakohtule kaks taotlust. Neist esimeses paluti kautsjoni asendamist tõkendiga vahi all pidamine ning teiseses kautsjonisumma vähendamist. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 29. augusti 2003. a määrusega jäeti taotlus kautsjoni asendamiseks tõkendiga vahi all pidamine rahuldamata. Samas ei pidanud kohus võimalikuks võtta seisukohta kautsjonisumma muutmise kohta. 5. V. V. kaitsja L. Olovjanišnikov esitas 3. septembril 2003. a linnakohtule uue taotluse kautsjoni asendamiseks tõkendiga vahi all pidamine. V. V. selgitas, et tal ei ole võimalik määratud kautsjonisummat tasuda. Kujunenud olukorras puudub tal seaduslik võimalus vaidlustada enda faktilist vahi all viibimist. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 19. septembri 2003. a määrusega jäeti ka seekord taotlus rahuldamata. 6. Viimatinimetatud määruse peale esitas V. V. kaitsja L. Olovjanišnikov erikaebuse, mis jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku 26. septembri 2003. a määrusega läbi vaatamata põhjendusel, et valitud tõkendi asendamata jätmise määrust ei saa vaidlustada erikaebe korras. 7. V. V. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov esitas ringkonnakohtule erikaebuse Tallinna Linnakohtu kohtuniku 19. ja 26. septembri 2003. a määruste peale. Kaitsja palus jätkuvalt tõkendi asendamist põhjendusega, et kujunenud olukorras puudub V. V.l igasugune võimalus vaidlustada enda edasist tähtajatut vahi all pidamist ja see on käsitatav kaitseõiguse rikkumisena. 8. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrusega tühistati linnakohtu vaidlustatud määrused ning V. V. vabastati vahi alt. Kohtukolleegium leidis, et linnakohtu 19. septembri 2003. a määrus, millega keelduti kautsjoni asendamisest tõkendiga vahi all pidamine, puudutab süüdistatava huve ning ainuvõimalik viis selle vaidlustamiseks on erikaebuse esitamine kõrgemasse kohtusse. Kohtukolleegium märkis, et kautsjoni kohaldamisel juhindus kohus KrMK § 711 lg-st 11, mille kohaselt kohtunik pikendab ilma uurija täiendava taotluseta süüdistatava vahi all pidamise tähtaega kuni kautsjonisumma laekumiseni kohtu deposiitarvele. Samas rõhutas kohus, et kautsjon on asendustõkend, mis jõustub alles raha laekumise hetkel ning kuni selle ajani tuleb isiku vahi all pidamisel juhinduda KrMK §-des 73 ja 74 sätestatust. Ringkonnakohus rõhutas, et V. V. oli kohtuistungi ajaks viibinud vahi all üle 6 kuu ning seetõttu on vastavalt KrMK § 74 lg-le 1 vajalik tema edasiseks vahi all pidamiseks riigi peaprokuröri või maakonna või linna vanemprokuröri taotlus. Kriminaalkolleegium sedastas, et sellist taotlust kriminaalasja materjalide hulgas ei ole. Seega puudub V. V. edasiseks vahi all pidamiseks õiguslik alus ja ta tuleb vabastada. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 9. Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määruses. Avaldaja palub määruse tühistada ja saata kriminaalasi kaitsja erikaebuses taotletud asjaolu, s.o kautsjoni asendamine vahi all pidamisega, osas samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuvea parandamise avalduse esitamise õigusliku alusena toob prokurör esile KrMK § 711 lg 11 sätete sisu eiramise ringkonnakohtu poolt, käsitades seda kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. 10. Avaldaja rõhutab, et kujunenud olukorras on õigusjõus Tallinna Linnakohtu kohtuniku 11. juuni 2003. a määrus, millega asendati tõkend vahi all pidamine tõkendiga kautsjon. Seega on V. V. isik, kelle suhtes on kohaldatud tõkendit ning see asjaolu omakorda takistab mõne teise tõkendi kohaldamist. Samas ei ole süüdistatav kautsjonisummat tasunud. Uurimisest kõrvalehoidumisega seotud õiguslikud tagajärjed ei ole antud olukorras temale siduvad. Avaldaja leiab, et kujunenud olukorras ei ole V. V. suhtes sisuliselt tõkendit kohaldatud, kehtib vaid formaalne kohustus kautsjonisumma ära tasuda. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu määrust tühistamata ja kaitsja erikaebust uuesti läbivaatamata ei ole võimalik lahendada küsimust V. V.le reaalselt toimiva tõkendi kohaldamise kohta. Kohtuistungil toetas prokurör kohtuvea parandamise avaldust selles esitatud motiividel, kaitsja aga palus jätta avaldus rahuldamata, märkides ühtlasi, et käesolevaks ajaks on uurija valinud V. V. suhtes uue tõkendi – allkirja elukohast mittelahkumise kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 11. KrMK §-s 66 sätestatu kohaselt on kautsjon kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille eripära vastavalt KrMK § 711 lg 1 esimesele lausele on selle kohaldatavus vaid vahi all pidamise asendajana (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-118-02 – RT III 2002, 34, 369). Põhimõtteline erisus avaldub ka tõkendi kohaldamise algusaja suhtes. Kautsjoni puhul ei ole ainsana tõkendiliikidest olulist tähtsust asjaolul, millal menetleja otsustas tõkendit kohaldada või millal isik osutus tõkendi kohaldajale kättesaadavaks. Vastupidi, määravaks on asjaolu, millal tõkendialune isik ise täidab teatud tingimused – tasub kautsjonisumma kohtu deposiitarvele. Alles pärast seda teatab maa- või linnakohtunik vastavalt KrMK § 711 lg-le 4 tõkendi vahi alla võtmine asendamisest ja kautsjoni kohaldamisest. Kuna vahi all pidamise asendamine kautsjoniga kohtuniku määruse alusel ja kautsjonisumma tasumine on tavaliselt ajas lahutatud, tuleb isikut kuni kautsjonisumma tasumiseni käsitada vahi all viibivana. 12. Kuna isiku põhiõiguse – õigus vabadusele – riive on sellises olukorras sama intensiivne kui tõkendi vahi all pidamise puhul, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et sellele isikule peavad säilima ka kõik menetlusõiguslikud garantiid, mis on antud vahistatule. Üheks selliseks garantiiks on KrMK § 74 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt isikut ei tohi eeluurimisel vahi all pidada üle kuue kuu. Vaid kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib kõne alla tulla selle tähtaja pikendamine, kuid siin on seadusandja selle erandi kohaldamise võimaldamiseks sätestanud ka tähelepanuväärse õigusjõuga lisagarantii. Nimelt ei ole erandliku vahi all pidamise – tähtajaga üle kuue kuu – taotlemise üle otsustamine enam vahetu menetleja pädevuses. Selle taotluse võib nüüd esitada vaid riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör. 13. Eeltoodud alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrus põhineb seadusel ning selle muutmiseks ei ole alust. Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Jüri ILVEST