Võru Linnavolikogu — Võru linnavara eeskiri — KO, 44, 362 (võrulinnavaraeeskiri)

(õ) 30.05.2007 10:00 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 alusel. I osa ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Võru linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Võru linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskiri ei reguleeri Võru linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist. § 2. Linnavara mõiste (1) Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Võru linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. § 3. Linnavara valitsemine ja kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) linnavalitsemise otstarbel; 3) tulu saamiseks. (2) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. (3) Linnavara valitsejad on: 1) linnavalitsus; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused; 3) linnavalitsuse struktuuriüksused. (4) Avalikul otstarbel kasutatakse linnavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. (5) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavara valitsejale õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (6) Tulu saamiseks kasutatakse linnavara, mis pole kasutatav avalikul või valitsemise otstarbel. (7) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitseda ja kasutada olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu ning otstarbekohase kasutamise eest. (8) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele. II osa LINNAVARA OMANDAMINE § 4. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab: 1) linnavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla riigihangete seaduses toodud riigihanke piirmäära ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) üle 100 000 krooni väärtusega asja ostmisel või teenuse tellimisel peab linnavara valitseja kooskõlastama ostu vastava linnavalitsuse liikmega (kirjalik kooskõlastusmärge); 3) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves ning mille eest tasumist pole linnavalitsus otsustanud teostada linna eelarve reservfondi vahendite arvel; 4) muudel juhtudel linnavalitsus; 5) lepingute sõlmimise õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vara ostmiseks on vastava linnavara valitsejal. (2) Linnavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. (4) Linnale pärandi või kingitud asja vastuvõtmise otsustab linnavalitsus, kui pärandaja või kinkija ei ole ette näinud teisiti. Kui vara pärandatakse või kingitakse linnale ilmselt suuremate kohustustega kui on asjaga kaasnevad varalised õigused, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise volikogu. (5) Leiu omandamise otsustab linnavalitsus sõltumata leitud vara väärtusest. § 5. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldavad linna nimel vastavalt riigihangete seadusele linnavara valitsejad. (2) Riigihangete väljakuulutamiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab loa linnavolikogu. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (4) Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa linnavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks linnavolikogu luba küsima. (5) Linnavalitsus võib kehtestada riigihangete teostamise täpsema korra. III osa LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 6. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse: 1) enampakkumise, eelläbirääkimisega pakkumise või otsustuskorras rendile või üürile; 2) tasuta kasutada. § 7. Linnavara kasutusse andmise otsustab: (1) Linnavara valitseja kui: 1) kasutusse antakse vara bilansilise maksumusega kuni 50 000 krooni; 2) kasutusse antakse vastava linnavara valitseja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega; 3) kasutusse antakse linnavara valitseja kasutuses olevaid transpordivahendeid; 4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud vara võib valitseja kasutusse anda, kui neid ei vajata valitseja enda, linnavalitsuse ning teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevuseks ning kasutusse andmine ei ületa järjestikust seitset päeva. (2) Muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 3) antakse tasuta kasutusse kinnisasju (ehitisi kui vallasasju) või nende osi. (4) Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui linnavara võib osutuda vajalikuks linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (5) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus, välja arvatud juhul, kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse. Sellisel juhul sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava linnavara valitseja. (6) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valitseja käsutusse. § 8. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) sihtasutustele; 5) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 6) kui linnavara kasutusse andmine on enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras ebaõnnestunud. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. (4) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. (5) Käesoleva eeskirja § 7 lõikes 1 märgitud linnavara valitseja annab linnavara kasutusse otsustuskorras. § 9. Enampakkumise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine toimub avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja komisjoni. (3) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus või linnavara valitseja: 1) enampakkumise viisi; 2) enampakkumise alghinna; 3) enampakkumise korraldaja; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5) lepingu põhitingimused; 6) vajadusel muud tingimused. (4) Üüri ja rendi algsuuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama linnavolikogu kehtestatud tasumäärasid. (5) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes ning vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) kasutusse antava linnavara nimetus, täpne asukoht; 3) enampakkumise koht ja aeg; 4) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) enampakkumise alghind; 6) enampakkumisel osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused pole ära näidatud kuulutuses; 8) enampakkumise korraldaja pangarekvisiidid. (6) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. (7) Enampakkumine viiakse läbi, kui enamapakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. § 10. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad varalised kohustused. § 11. Suulise enampakkumise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad isikute ringi, kellel pole õigust enampakkumisel osaleda, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud kõik pakkujatele esitatavad tingimused, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele. Sellise keeldumise korral otsustab linnavalitsus, kas leping sõlmitakse osavõtjaga, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui linnavalitsus otsustab paremuselt teist pakkujat enampakkumise võitjaks mitte nimetada või kui teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. Allkirja andmisest keeldumisel tagatisraha ei tagastata. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu ei tagastata. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. § 12. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peab sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta esitatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada soovi korral kirjalikult kaebusi või märkusi enampakkumisega seonduva kohta ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Täiendav pakkumine ei tohi olla väiksem esialgsest pakkumisest. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, otsustab linnavalitsus, kas enampakkumine tunnistada nurjunuks. § 13. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga vastav leping. Lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade, kus on ära märgitud lepingu sõlmimise aeg ja koht. Kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkuja on kohustatud ilmuma lepingut sõlmima teates näidatud ajal ja kohta. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta väljastatud korralduse vastuvõtmisest või ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (8) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks osavõtjate puudumise tõttu, siis võib linnavalitsus alandada enampakkumise objekti alghinda kuni 50%. § 14. Tagatisraha ja osavõtutasu (1) Tagatisraha, mille on tasunud isik, kellega sõlmitakse vastav leping, loetakse lepingujärgse makse osaks. (2) Teistele pakkumises osalejatele tagastatakse tasutud tagatisraha hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. (3) Tagatisraha ei tagastata kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkujale, kui ta loobub lepingu sõlmimisest või ei ilmu lepingu sõlmimisele teates märgitud ajal ja kohta. § 15. Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) investeeringute suurus; 4) muinsuskaitsealaste tingimuste täitmine; 5) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 9–10, 12 ja 13 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuule, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. § 16. Kasutuslepingute muutmine ja uuendamine ning linnavara allkasutusse andmine (1) Kasutuslepingute muutmise ja uuendamise otsustab linnavalitsus. (2) Linnavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus. § 17. Kasutusse antud linnavara parendamine (1) Linnavara kasutaja peab tema kasutusse antud linnavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama linnavalitsuse määratud linnavara valitsejaga enne vastavate töödega alustamist. (2) Linnavara kasutaja poolt linnavara parendamisel tehtud kulusid võib hüvitada ainult juhul, kui see tuleneb linnavara kasutamise lepingust. Linnavalitsus võib sõlmida linnavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Linnavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele võivad kuuluda vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud dokumenteeritud kulud. (3) Taotlus linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb linnavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab linnavalitsus, näidates ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. IV osa LINNAVARA VÕÕRANDAMINE § 18. Linnavara võõrandamise tingimused (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. § 19. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 500 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle bilansiline maksumus on suurem kui 200 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 4) vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel. (2) Linnavara valitseja, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on alla 50 000 krooni (välja arvatud kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad). (3) Muudel juhtudel linnavalitsus. (4) Linnavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 20. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse: 1) enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras tasu eest, tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. § 21. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras (1) Linnavara müük enampakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja §-des 9–14 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on müügihind; 2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping üldjuhul pärast müügihinna tasumist; 3) enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes kohalikus lehes ja vajadusel üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. § 22. Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) teatud sihtotstarbelise tähtajalise kasutamise kohustus; 2) investeeringute kohustus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) uute töökohtade loomine; 5) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja §-s 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on linnavalitsusel õigus korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta tunnistada kehtetuks ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. § 23. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang, vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused. (2) Alghinna määrab vara võõrandamise otsustaja. § 24. Linnavara erastamine (1) Linnavara erastamine toimub seaduses ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. § 25. Müügilepingu kulud (1) Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud kannab ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 26. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. V osa LINNAVARA KOORMAMINE § 27. Linnavara koormamise mõiste (1) Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 28. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus. (3) Linnavara koormamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 29. Isikliku servituudi seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 30. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalomandis või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 31. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasja moodustamise; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (ehitise kasutamise otstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitise lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse enampakkumise viisi, osavõtumaksu ja tagatisraha suurust ning enampakkumise korraldajat. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 9–14 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud ajal ja kohta. § 32. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maatükil lasuvate maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud kokkulepped. § 33. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-dest 30–32. VI osa LINNAVARA MAHAKANDMINE § 34. Linnavara mahakandmine (1) Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 500 000 krooni; 2) linnavara valitseja, kui maha kantakse vara bilansilise maksumusega alla 50 000 krooni; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja poolt moodustatud komisjon mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise viis ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (4) Linnavara mahakandmise akti koostajad esitavad dokumendid vara mahakandmise kohta raamatupidamise osakonnale. (5) Raamatupidamise kanded koostatakse vastavalt kinnitatud mahakandmise aktidele ja raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. § 35. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab linna nimel kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus. (2) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. VII osa LÕPPSÄTTED § 36. Võru linna omandis oleva tee kasutamine (1) Võru linna omandis oleva tee kasutusse andmine liiklusväliseks otstarbeks, kui sellega kaasneb tee sulgemine, on lubatud seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. (2) Võru linna omandis oleva tee kasutamine (sulgemine) kohalike maksude seaduse tähenduses toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 37. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Võru Linnavolikogu 9. aprilli 1998. a määrusega nr 12 kinnitatud «Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine» punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. (2) Võru Linnavolikogu 15. aprilli 1999. a määrus nr 17 «Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja muutmine» tunnistatakse kehtetuks. (3) Võru Linnavolikogu 19. augusti 1999. a määrus nr 23 «Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja muutmine» tunnistatakse kehtetuks. (4) Võru Linnavolikogu 21. veebruari 2001. a määrus nr 29 «Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja muutmine» tunnistatakse kehtetuks. (5) Võru Linnavolikogu 12. veebruari 2003. a määrus nr 6 «Eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise ja eluruumide üürile andmise korra kinnitamine» punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. (6) Võru Linnavolikogu 4. aprilli 2003. a määrus nr 12 «Võru linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja muutmine» tunnistatakse kehtetuks. § 38. Võru linnavara eeskirja jõustumine Võru linnavara eeskiri jõustub 1. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Andres VISNAPUU Õiend Lugeda eRTs sisalduva Võru Linnavolikogu 14. jaanuari 2004 määruse nr. 27 „Võru linnavara eeskiri“ (ID 709639) vastuvõtmise aastana õigeks 2004. Alus: "Riigi Teataja seaduse § 17 lõige 31 punkt 2 ja Võru Linnavalitsuse e-kiri 28. maist 2007.