Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 46, 369

Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 2. Määrus jõustub valla põhimääruses kehtestatud korras. Volikogu esimees Leemet LÕO Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 9 VIIRATSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA Arengukava on ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni edasise väljaarendamise kaudu ühtlasi suunatud Viiratsi valla keskkonnaseisundi olulisele parandamisele, kvaliteetse joogiveega varustamisele ja kogu tekkiva reovee ärajuhtimisega reoveepuhastitesse. Olemasolev ühisveevarustuse süsteem Olmasolev veevarustuse süsteem baseerub Viiratsi vallas põhiliselt kesk-devoni, alam-siluri, siluri ja devoni põhjaveel. Vallas on kokku ühisveevärgiga seotud 15 puurkaevu. Veevarustustorustike tänavavõrgu pikkus ulatub üle 20 kilomeetri. Torude vanus ulatub kohati 40 aastani. Viiratsi aleviku neli puurkaevu moodustavad ringsüsteemi. Probleemid ühisveevarustuses: – vee madal kvaliteet (raua ja fluori sisaldus); – jaotustorustike halb olukord; – ebapiisava ulatusega jaotusvõrk; – pumpade töö nõrk järelkontroll; – vanad hüdrandid ja reguleerventiilid vajavad väljavahetamist. Olemasolev ühiskanalisatsiooni süsteem Kogu kanalisatsiooni torustiku pikkus Viiratsi vallas on ca 25 kilomeetrit. Kanalisatsioonikaevude vettpidavus on küsitav, ilmne on pinnase- ja sademevee sissetung kanalisatsioonisüsteemi. Probleemid ühiskanalisatsioonis: – kanalisatsioonikaevude ja torustike halb olukord; – ei ole teada osa torustike täpseid asukohti, läbimõõte, olukorda. Valla veevarustuse ja kanalisatsiooni haldav ettevõte Viiratsi vallas haldab ja pakub nii veevarustuse kui ka kanalisatsiooni teenust munitsipaalasutus Viikom. Veeallikad Joogivesi pumbatakse veevõrkudesse ilma mingisuguse puhastuseta. Pumpade tööd ja vajalikku survet hoiavad ja kontrollivad pumbajaamadesse paigaldatud hüdrofoorid. Jrk Puurkaevu asukoht ja nimetus Ekspl. andmise aasta Kaevu sügavus m Horisont Tootlikkus l/s 1 Viiratsi alevik Viiratsi I 1970 140 D2-S1 5 2 Viiratsi alevik Viiratsi II 1975 140 D2-S1 6 3 Viiratsi alevik Viiratsi III 1979 160 D2-S1 3 4 Viiratsi alevik Viiratsi IV 1986 205 D2-S1 4 5 Ruudiküla küla Sillaotsa 1989 110 S1 3 6 Tänassilma küla Kalmetu 1966 110 S1 3 7 Uusna asula Uusna 1978 150 S1 7 8 Saareküla küla Uusna LPK 1975 100 S1 3 9 Vasara küla Ärma 1967 83 D2-S1 3 10 Mäeltküla küla Järve 1983 100 D-S 3 11 Valma asula Valma I 1967 90 S 3 12 Valma asula Valma II 1964 85 S 3 13 Tusti küla Tusti 1966 95 S 3 14 Vana-Võidu küla Keskuse 1964 125 S 4 15 Vana-Võidu küla Vana-Võidu aiandi 1973 130 S 3 Veejaotussüsteem Valla ühisveevärgi veemagistraalide kogupikkus on üle 20 kilomeetri. Magistraalid on ehitatud malm-, asbo- ja polüetüleentorudest läbimõõduga 50–150 mm. Viimase kümne aasta jooksul ei ole veemagistraale ehitatud. Vee tarbimine 2002. a Jrk Puurkaev m3/d tuhat m3/a 1 Viiratsi I, II, III, IV 215 78,5 2 Sillaotsa 18 6,6 3 Kalmetu 10 3,7 4 Uusna ja Uusna LPK 34 12,4 5 Ärma 7 2,6 6 Järve 17 6,2 7 Valma I, II 19 6,9 8 Tusti 5 1,8 9 Vana-Võidu keskuse, aiandi 94 34,3 Kokku 419 153,0 1997. a tarvitati vett ühisveevärgist 190 700 m 3/a ja 2002. a 153 000 m3/a. Võrreldavatel aastatel on vee tarbimine vähenenud ca 20%. Vee tarbimise prognoos Vee tarbimise suurenemine ühisveevärgist oleneb suuresti tööstuse arengust vallas ja elanike arvu suurenemisest vee tsentraliseeritud süsteemi piirkonnas. Järeldused Olemasolevate puurkaevude võimsused on täiesti piisavad praeguste ja prognoositavate vajaduste rahuldamiseks. Pikemas perspektiivis on võimalus tunduvalt vee tootmist suurendada reservi jäetud Viiratsi IV puurkaevuga. Vajalik on vähemalt osaline veepuhastus. Vanade torustike probleemiks on nende haprus ning pragunemine. Ventiilid on paigaldatud kaevudesse, mis on veega täitunud. Kanalisatsioon ja reovee käitlus Vallas on ühiskanalisatsioonitrasse ca 25 kilomeetrit. Viiratsi aleviku kanalisatsiooniga juhitakse reovesi aleviku äärel asuvasse reoveepuhastisse MRP-300. Samuti suunatakse Valma asulas reovesi reoveepuhastisse BIO-25 ja Uusnas OKYD-90+BT-sse. Biotiikidesse suunatakse reovesi Vana-Võidu asulast, Sillaotsa elamutest, Järve elamust, Vasara elamutest, Tusti elamust, Kalmetu Põhikoolist ja elamutest. Reovee andmed 2002. a Jrk Puhastusseadmed Võimsus Heitvee suubla 1 Viiratsi aleviku aktiivmuda puhastusseade MRP-300 650 m3/d Heitvesi suubub 700 m pikkust kraavi mööda Tänassilma jõkke 33 km-l 2 Sillaotsa biotiigid (2) 5 m3/d Heitvesi suubub Ärma jõkke 9,5 km-l 3 Kalmetu biotiigid S = 700 m2 Heitvesi suubub Tänassilma jõkke 18 km-l 4 Uusna aktiivmuda puhastussede OXSYD-80 210 m3/d Heitvesi suubub Tänassilma jõkke 22 km-l 5 Ärma biotiigid 4,3 m3/d Heitvesi suubub Ärma jõkke 9,5 km-l 6 Järve 1300 m pikune kraav —————— Heitvesi suubub Verilaske ojja 3 km-l 7 Valma aktiivmuda puhastusseade BIO-25 35 m3/d Heitvesi suubub Võrtsjärve 8 Tusti 200 m pikune kaav —————— Heitvesi suubub Tänassilma jökke 21 km-l 9 Vana-Võidu biotiigid S = 2145 m2 Heitvesi suubub Tänassilma jõkke 29 km-l Jrk Puhastusseade Heitveed tuh. m³/a BHT 7 kg/d t/a Nü kg/d t/a Pü kg/d t/a HA kg/d t/a 1 Viiratsi alevik MPR-300 156 13,9 5,08 8,1 2,96 2,3 0,84 11,6 4,24 2 Sillaotsa biotiigid 4 0,04 0,016 0,055 0,02 0,006 0,002 0,099 0,036 3 Kalmetu biotiigid 7 0,33 0,12 0,22 0,08 0,04 0,015 0,09 0,03 4 Uusna OXSYD-80 23 0,44 0,16 0,11 0,04 0,02 0,008 0,66 0,24 5 Ärma biotiigid 3 0,011 0,004 0,011 0,004 0,001 0,004 0,03 0,0011 6 Järve kraav 2 0,088 0,032 0,12 0,044 0,02 0,008 0,066 0,024 7 Valma BIO-25 6 0,2 0,08 0,44 0,16 0,11 0,04 0,14 0,05 8 Tusti kraav 4 0,26 0,096 2,26 0,825 0,055 0,02 0,14 0,03 9 Vana-Võidu biotiigid 86 2,52 0,92 3,62 1,32 0,6 0,22 2,08 0,76 Investeerimise eesmärgid Investeeringuprojektide väljatöötamisel saab lähtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest ja nõuetest: – lühiajalises programmis peab olema tagatud kõigile avalikest püstikutest vett tarbivatele elanikele vee kättesaadavus ühisveevarustussüsteemist; – pikemaajalises arengukavas peab olema tagatud valdava osa elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenusega; – vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti joogiveestandardile; – vee viibeaeg torustikes ei tohi enne tarbijani jõudmist ületada kahte ööpäeva; – suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtivatele normidele. Investeeringute kava Jrk Tegevuse asukoht Tegevus Tegevuse teostamise aeg Tegevuse maksumus 1 Viiratsi alevik Viiratsi reoveepumpla ja reovee survetorustiku ehitamine (reovesi juhitakse Viljandi linna uude ehitatavasse reoveepuhastisse) 2004–2005 2 100 000 2 Tänassilma küla Tänassilma rahvamajale veetrassi ehitamine 2004 110 000 3 Viiratsi alevik Reoveepuhasti MRP-300 likvideerimine 2005 150 000 4 Vana-Võidu ja Teemeistri Vana-Võidu reoveepumpla ja reovee survetorustiku ehitamine (3000 m), mis ühendatakse Viiratsi survetorustikuga, kust edasi Viljandi reoveepuhastisse 2005 3 200 000 5 Viiratsi alevik Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine (7100 m) (põhitrassid) Veetorustike (põhitrassid) rekonstrueerimine (6200 m) 2005–2007 8 600 000 6 Valma küla Reoveepuhasti BIO-25 rekontrueerimine koos heitveetiigi rajamisega 2005–2007 1 700 000 7 Viiratsi alevik Viiratsi aleviku elamukvartali laiendamise veetrasside ehitamine ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine ning ühendamine Vana-Võidu reovee survetrassiga 2005–2007 2 400 000 8 Tänassilma Asula ja kooli biotiikide korrastamine 2005–2007 450 000 9 Uusna Reoveepuhasti OXSYD-80 rekonstrueerimine ja heitveetiigi korrastamine 2005–2007 1 450 000 10 Ruudiküla Sillaotsa biotiigi korrastamine 2009 50 000 11 Vasara küla Ärma biotiigi korrastamine 2009 50 000 12 Mäeltküla Järve biotiigi rajamine 2009 60 000 13 Tusti küla Tusti kraavile biotiigi rajamine 2009 60 000 14 Vana-Võidu küla Kanalisatsiooni- (1300 m) ja veetorustike (900 m) rekonstrueerimine 2008–2010 2 600 000 15 Valma küla Uuele elamute grupile vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2011–2012 2 000 000 16 Puurkaevude pumbamajad Puurkaevude varustamine raua ja fluori ühendite eraldamise seadmetega 2007–2014 1 000 000 17 Valma küla Tänassilma küla Uusna asula Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 2010–2015 2 000 000 18 Vardja küla Päikese maaüksus. 80 väikeelamule vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2010–2017 6 000 000 19 Viiratsi alevik Sademevee kanalisatsiooni ehitamine 2005–2008 700 000 20 Vana-Võidu asula 10 väikeelamule vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2008–2012 1 000 000