Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna noorsootöö kontseptsiooni ja Kuressaare linna noorsootöö arengukava 2001-2003 kinnitamine — KO, 90, 1613

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 6 lõike 3 punkti 1 ja noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) § 6 lõike 1 punkti 1, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna noorsootöö kontseptsioon (lisa 1). 2. Kinnitada Kuressaare linna noorsootöö arengukava (lisa 2). 3. Määrus jõustub 10. oktoobril 2001. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 23 KURESSAARE LINNA NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON Sissejuhatus Noorsootöö kontseptsiooni koostamisel on lähtutud Eesti üldisest noorsootöö kontseptsioonist. Viimase lähtealus on noorsootöö seadus. 1. Noorsootöö eesmärk Noorsootöö eesmärk on tingimuste loomine noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemekoolitust ja tööaega, et toetada noort sotsialiseerumisprotsessis ning soodustada tema kujunemist ühiskonnas hästi toimetulevaks liikmeks. 2. Noorsootöö põhimõisted Noor Noor on seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. Noorsootöö Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööd. Noorsootöö sisuks on sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustav noore vaimset ja füüsilist arengut. Noorsootöötaja Sobiva ettevalmistusega isik, kes on tegev noorte projektides, programmides ja noorsootöö struktuurides. Noorsootööasutus Asutus, mille põhitegevus on noorsootöö korraldamine. Erinoorsootöö Erinoorsootöö on noorsootöö valdkond, mis on suunatud riskioludes elavate ja/või sotsiaalselt hälbiva käitumisega noorte kasvamis- ja arengueelduste tagamiseks, nende võimete ja oskuste aktiviseerimiseks ning motivatsiooni suurendamiseks. Noorsootegevus Noorsootegevus on noorte vaba tahte alusel, väljaspool perekonda, õppekava ja tööd toimuv noori arendav tegevus. Noorteühing Noorte poolt aktsepteeritud ühistegevuse institutsionaliseeritud vorm, kus noored tegutsevad oma liikmete huvidest lähtuvalt ning osalevad endi valitud viisil ühiskonna arengus. 3. NOORSOOTÖÖ PÕHIMÕTTED 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega. Noored on kaasatud noori puudutavate otsuste tegemisse. 2. Noorsootöö eeldab noore omaalgatust ja vabatahtlikku osalust ning loob tingimused vabatahtlikuks noorsootegevuseks. 3. Linnavolikogu määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded linna arengukavas. 4. Noorsootöö sisu tuleneb noorte tegelikest vajadustest, huvidest ja soovidest, mis ei ole vastuolus seadusandlusega. 5. Noorsootöö teostamisel on suur roll kolmandal sektoril ehk noorsootöö ühingutel, vabatahtlikel noorsootöötajatel ning formaalsetel ja mitteformaalsetel noorteühingutel. 6. Avalik sektor loob tingimused kolmanda sektori kaasamiseks noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel. 7. Noorsootöö prioriteetne aspekt on ühiskonnapädevuse suurendamine, lojaalse kodanikkonna kujundamine. 4. NOORSOOTÖÖ PÕHIMÕTTED JA STRUKTUUR KURESSAARE LINNAS 1. Noorsootegevuses on prioriteetne koht noorteühingutel ja omaalgatusel. Noorsootöö ja -tegevuse rahastamine toimub projektitaotluse põhimõttel. 2. Noorsootöö struktuur võimaldab noorte osalemist otsustamisprotsessides, eelkõige arengukava ja noorsootöö rahaliste vahendite jaotamise kavandamises. 3. Kohaliku omavalitsuse tasandil on noorsootöö korraldamise ülesanded delegeeritud vähemalt ühele kohaliku omavalitsuse ametnikule, noorsootöö vahetuks korraldamiseks on asutatud huvialakoole, avatud noortekeskusi. On tagatud noorsootöö täienduskoolitussüsteem. 4. Noorsootöö on ametkondi läbiv ühiskonnaelu valdkond, mille toimimiseks on Kuressaare Linnavalitsuse juurde moodustatud Noorsoonõukogu. Viimases on esindatud kõik noorsootööasutused ja noortega tegelevad institutsioonid. Noorsootöö partneritena rakendatakse nende kõrval ka kohalikke kultuurikeskusi, spordikeskusi, huvialakoole ja erafirmasi. Olemasolev huvihariduse struktuur tuleb integreerida noorsootöö struktuuri. 5. Noorsootöö tulemuslikkuse tagab noorsootöö valdkondade (erinoorsootöö ja kriminaalpreventsioon, huviharidus, mitte-eestlaste ja erivajadustega noorte integratsioon, rahvusvaheline noorsootöö, noorte tööhõive, noortelaagrid, noorte nõustamine ja teavitamine, noorsoo organiseerumine, koolitus) süsteemne töökorraldus. 6. Noorsootööd koordineerib Kuressaare linnas Kuressaare Noorte Huvikeskuse noorsootöötaja, kes kutsub kokku Noorsoonõukogu. 7. Kuressaare Linnavalitsuse juures töötab Õigusrikkumisi Ennetav Nõukogu, kes teeb koostööd Noorsoonõukoguga. Noorsootöö struktuuri skeem

5. NOORSOOTÖÖ FINANTSEERIMINE Noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) § 16 kohaselt: 5.1. Kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritakse – munitsipaalnoorsootööasutuste ülalpidamise ja tegevuskulud; – toetused kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogrammidele ja projektidele, noorsootööasutustele; 5.2. Noored ja vanemad tasuvad – noorsootööasutuste pakutavate teenuste osamaksu. – noorte programmide ja projektide osalusmaksu; – kuni 25% munitsipaalhuvikoolide kuludest (linna arengukava, haridus p 9.3). 5.3. Ärisektor – osaleb partnerina noorsootöö korralduses (sponsorlus, annetus, heategevus). Lisa 2 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 23 KURESSAARE LINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2001–2003 Kuressaare linna noorsootöö hetkeseis Seisuga 1. jaanuar 2000. a elab Kuressaare linnas ligikaudu 5070 noort. Oma üldises mõttes on noorsootöö hetkel veel koolikeskne e enamasti on tegevus kooli poolt organiseeritud ja suunatud kooliskäivatele lastele ja noortele (vanuses 7–17). Läbiviijateks seega koolide huvialajuhid. Ülelinnalist noorsootööd on oma äranägemise järgi koordineerinud Kuressaare Noorte Huvikeskus seoses 1996. a. Kuressaare Linnavolikogu otsusega ühendada Saaremaa Koolinoorte Maja ja Saaremaa Poiste Maja ühise direktsiooni alla, säilitades tegutsevad huvialaringid ning laiendades noorsootöö valdkonda. Seoses selle otsusega loodi Kuressaare Noorte Huvikeskusesse uus ametikoht – noorsootöötaja. Senini on puudunud omavalitsuse noorsootöö arengukava (on olnud Kuressaare Noorte Huvikeskuse arengukava üheks osaks 1998. a ja 1999. a) ja noorsootöö struktuur on lõplikult välja kujunemata. Noorsooküsimustega tegelevad: – omavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond – omavalitsuse sotsiaalosakond – Kuressaare Noorte Huvikeskus – Avatud Lastekeskus – Avatud Noortekeskus – Saaremaa Noorte Infopunkt – Kuressaare Haigla Noorte Nõustamiskabinet – Saaremaa Perenõuandla – noorsoopolitsei – koguduste juures töötavad laste- ja noortetöö juhid – koolide huvialajuhid – Kuressaare linna noortevolikogu (KLNV). Tegutsevad järgmised laste- ja noorteasutused, klubid ning organisatsioonid: – munitsipaalhuvikoolid: – Kuressaare Muusikakool – Kuressaare Kunstikool – Saaremaa Spordikool – Kuressaare Noorte Huvikeskus (ilma riikliku õppekavata) – erahuvikoolid: Saarepiiga Koolitus MTÜ - Saare Noorte Huvikool, Noorte Artistide Kool, Saaremaa Kunstistuudio, Jane Pärlid OÜ, Revalia, Flamingo – spordiklubid: Saaremaa Spordiselts Kalev, Võimlemisklubi Fleks, Korvpalliklubi Lomt, Kergejõustikuklubi Saare, Spordiklubi Harry, Saaremaa maleklubi jne – ELO Saaremaa – Noorkotkad, Kodutütred – Saaremaa Punase Risti Selts – Kuressaare Linna Noortevolikogu Üldised probleemid 1. Noorsootöö vähene väärtustamine riiklikul ja omavalitsuse tasandil 2. Noorsootöö finantseerimise kindlate põhimõtete ja aluste puudumine 3. Sotsiaalsete probleemide süvenemine ning tööpuuduse ja kuritegevuse pidev kasv 4. Narkomaania ja alkoholismi levik 5. Vähetoimiv kolmas sektor Võtmeprobleemid 1. Noorsootööd koordineeriva struktuuri puudumine ning eri institutsioonide vaheline vähene koostöö omavalitsuses 2. Noorsooalase info vähene levik (laiema ringkonna vähene teadlikkus noorsootöö olemusest ja tegemistest ning saavutustest selles valdkonnas) 3. Noorsootöö asutuste vähesus 4. Noorte vähene omaalgatus 5. Noorte töötus Olulisemad arengut soodustavad tegurid 1. Üksikute aktiivsete noorte olemasolu 2. Omavalitsuse tärkav huvi noorsootöö vastu 3. Noorsootöö arendamisest huvitatud inimeste olemasolu 4. Töösolev noorte infopunkt 5. Kuressaare Linna Noortevolikogu (toetab noorte omaalgatust ja on omavalitsusele noorte soovide edastajaks) Noorsootöö prioriteedid 1. Noorteühenduste ja -projektide rahaline toetamine 2. Preventiivprojektide ja programmide rahaline toetamine (alko/narkoennetus) 3. Kuressaare linna noorsootöö struktuuri väljatöötamine ja linna Noorsoonõukogu moodustamine. 4. Õppekavajärgse huvialakoolituse kõrval toetada uute töösuundade – Avatud Lastekeskuse, Avatud Noortekeskuse ja Noorte infopunkti – käivitamist ja edendamist 5. Noorte kaasamine noori puudutavate otsuste vastuvõtmisse 6. Tegelemine noorte tööhõivega (alternatiivsete töötamisvõimaluste leidmine) 7. Noorte tervistava puhkuse korralduse koordineerimine 8. Huvialategevusega seotud rahastamissüsteemi väljatöötamine 9. Välissuhete ja koostöö arendamine Visioon 2005 1. Noorsootööl on oluline koht omavalitsuse töös ja noorsootöö toimib professionaalse struktuuri kaudu ning linnavolikogu poolt vastuvõetud arengukava alusel 2. Aastaks 2003 on Kuressaare linnas välja kujunenud noorsootöö süsteem, mis on suunatud tingimuste loomisele ühiskonnas ise toime tuleva noore arenguks 3. Noorsootöö rahastamine toimub stabiilselt ja vastavalt kehtestatud kriteeriumidele kohaliku eelarve ja riikliku finantseerimise kaudu 4. Ümarlaua põhimõttel toimiv linna Noorsoonõukogu tagab tiheda koostöö kõigi noortega tegelevate institutsioonide vahel 5. Seni toiminud noorsootööasutuste kõrval on töösse rakendunud Avatud Noortekeskus ja Avatud Lastekeskus 6. Töötab efektiivselt noorte info- ja nõustamiskeskus 7. Töötab suvist töötamist võimaldav töömalev 8. Toimib preventiivne töö vastavalt alaealiste komisjoni arengukavale 9. Noored osalevad aktiivselt kohaliku noorsoopoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel 10. Toimib laste ja noorte hoolekande ja preventsiooni võrgustik