Prokuratuuriseadus

(1) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on

1) kuriteoteadete registreerimise ja kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalve;

2)

3) jälitusametkondade jälitustegevuse seaduslikkuse järelevalve tulenevalt jälitustegevuse seadusest (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557);

4) riikliku süüdistuse esindamine;

5)

6) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine;

7) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded.

(2) Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks.

(1) Prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid.

(2) Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.

(1) Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.

(2) Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja.

(1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.

(2) Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid ja riigiprokurörid.

(3) Riigiprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda kuuluvad riigiprokurörid määrab riigi peaprokurör.

(1) Juhtiv riigiprokurör juhib Riigiprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.

(2) Oma vastutusvaldkonnas on juhtival riigiprokuröril õigus anda korraldusi ringkonnaprokuratuuridele.

(3) Riigi peaprokurör määrab juhtivale riigiprokurörile Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtiv riigiprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.

(1) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.

(2) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid.

(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda kuuluvad eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus ilma konkursita viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ringkonnaprokuratuuri prokurör tema nõusolekul ühest piirkondlikust osakonnast teise.

Riigiprokuratuuri prokuröride ning ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvu määrab justiitsminister.

(1) Juhtivprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.

(2) Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.

(1) Vanemprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.

(2) Juhtivprokurör määrab vanemprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.

(1) Õppeteenistuses või katseajal olev abiprokurör tegutseb ringkonnaprokuratuuri prokuröri juhendamisel.

(2) Abiprokurör ei või õppeteenistuse või katseaja kestel täita prokurörile pandud ülesandeid esimese astme kuriteo asjades.

(3) Abiprokurör ei või olla prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liige ega prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige.

(1) Riigi peaprokurör määrab pärast Riigiprokuratuuri prokuröride arvamuse ärakuulamist kindlaks nende tööjaotuse. Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olles ära kuulanud ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvamuse.

(2) Töö jaotatakse kuriteo liikidest, subjektidest või muudest üldistest kriteeriumidest lähtudes. Tööjaotuskavas määratakse samuti prokuröride asendamise kord.

(3) Tööjaotuskava koostatakse üheks aastaks ette ja aasta kestel võib seda muuta üksnes mõjuvatel põhjustel.

(1) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses.

(2) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.

(3) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus tema valvele alluvalt prokurörilt nõuda seletusi ja andmeid.

Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv. Asendamise korraldus tehakse kirjalikult, märkides asendamise ulatuse ja põhjendades asendamise vajadust.

Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuride tegevuse koondaruande. Aruande esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab justiitsminister käskkirjaga.

Prokuratuuri põhimääruse kinnitab justiitsminister.

(1) Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. Abiprokurörid osalevad üldkogul sõnaõigusega.

(2) Prokuröride üldkogu

1) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja ühe Riigiprokuratuuri prokuröri prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmeks;

2) valib kolm ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja ühe Riigiprokuratuuri prokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks;

3) kinnitab prokuröride üldkogu töökorra;

4) kuulab ära justiitsministri ja riigi peaprokuröri ettekanded prokuratuuride tegevuse kohta;

5) arutab prokuratuuride tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks.

(3) Prokuröride üldkogu kutsub kokku ja selle tööd juhib riigi peaprokurör.

Prokuröriteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(1) Prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.

(2) Prokuröriks ei või nimetada isikut

1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;

3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist;

4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub;

5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon.

(3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina, samuti õppeteenistusest vabastatud abiprokuröri pärast katseaja lõppemist ning prokurörieksami sooritanud abiprokuröri pärast õppeteenistuse lõppemist.

(4) Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina.

(5) Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Abiprokuröri õppeteenistuses või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka.

(6) Riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal ning on sooritanud prokurörieksami.

(7) Juhtivaks riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal.

(8) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

(1) Prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile

1) isikuandmete ankeedi;

2) ametiisikule ettenähtud majanduslike huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga.

(2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmed.

(3) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kinnitab justiitsminister.

(4) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedis ja majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on riigi peaprokuröril, samuti tema poolt volitatud prokuratuuriametnikel õigus

1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega prokuröriteenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;

2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või kohtualused.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult.

(6) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.

(7) Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni, arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni otsusega.

(1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

(2) Juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.

(3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul.

(4) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

(5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

(6) Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.

(7) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada.

(1) Justiitsministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.

(2) Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör, eriasjade prokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.

(3) Riigi peaprokuröril on õigus viia eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör või abiprokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises ringkonnaprokuratuuris.

(1) Riigi peaprokurör ja juhtivprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.

(2) Juhtiv riigiprokurör, riigiprokurör, vanemprokurör, eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.

(1) Riigiprokurör, eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

(2) Avaliku konkursi riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav justiitsminister või riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast.

(3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita.

(4) Prokurörieksami sooritanud abiprokurör nimetatakse ringkonnaprokuröri ametisse avaliku konkursita pärast õppeteenistuse lõppemist.

(1) Kandidaadi sobivust ametikohale hindab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon.

(2) Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör, kellele kandidaat vahetult allub, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse.

(1) Abiprokuröri ametikohale nimetatud isik läbib õppeteenistuse. Õppeteenistus kestab kaks aastat.

(2) Õppeteenistuse ajal omandab abiprokurör ringkonnaprokuratuuri prokuröri juhendamisel prokuröri tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja kutseoskused. Nõuded abiprokuröri õppeteenistusele kehtestab justiitsminister.

(3) Riigi peaprokurör vabastab õppeteenistusest isiku, kes on varem läbinud õppeteenistuse ja sooritanud prokurörieksami, ning võib vabastada õppeteenistusest isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud prokuröri, kohtuniku või vandeadvokaadina.

(4) Õppeteenistusest vabastatud abiprokurör nimetatakse ametisse kuuekuulise katseajaga. Katseajal kontrollitakse abiprokuröri kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust prokurörile esitatavatele nõuetele.

(5) Katseaja tulemust hindab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon, kuulates ära abiprokuröri juhendava prokuröri arvamuse. Konkursi- ja atesteerimiskomisjon teeb riigi peaprokurörile ettepaneku katseaeg lõpetada või vabastada abiprokurör teenistusest katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu.

(6) Riigi peaprokurör võib abiprokuröri õppeteenistuse kestust lühendada, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra.

(1) Õppeteenistuses olevad abiprokurörid teevad prokurörieksami. Prokurörieksam toimub mitte varem kui kaks kuud enne õppeteenistuse lõppemist.

(2) Prokurörieksamil kontrollitakse abiprokuröri teoreetilisi teadmisi ja situatsioonülesannete lahendamise oskust. Eksami tegemise nõuded ja korra kehtestab justiitsminister.

(3) Prokurörieksami tulemustele antakse hinnang "sooritatud" või "sooritamata".

(4) Kui abiprokurör eksamit ei soorita, teeb prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon riigi peaprokurörile ettepaneku abiprokuröri teenistusest vabastamiseks või õppeteenistuse pikendamiseks. Riigi peaprokurör võib õppeteenistust pikendada kuni kuue kuu võrra.

(5) Kui õppeteenistust on pikendatud, toimub korduseksam mitte varem kui kaks kuud enne pikendatud õppeteenistuse lõppemist.

(6) Kui abiprokurör korduseksamit ei soorita, vabastab riigi peaprokurör abiprokuröri teenistusest.

(1) Prokuröride palgaastmed ja neile vastavate ametikohtade nimetused on

1) riigi peaprokurör – palgaaste 8;

2) juhtiv riigiprokurör – palgaaste 7;

3) juhtivprokurör – palgaaste 6;

4) riigiprokurör – palgaaste 5;

5) vanemprokurör – palgaaste 4;

6) eriasjade prokurör – palgaaste 3;

7) ringkonnaprokurör – palgaaste 2;

8) abiprokurör – palgaaste 1.

(2) Prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks.

(3) Prokuröride palgaastmetele vastavad minimaalsed palgamäärad ning avaliku teenistuse seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Prokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis. Palgajuhendi kehtestab justiitsminister käskkirjaga.

(5) Prokurörile ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid, välja arvatud § 9 lõikes 3 sätestatud tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest.

Abiprokuröri juhendavale prokurörile makstakse juhendamistasu, mille suurus on 5 protsenti juhendava prokuröri ametipalgast iga juhendatava. kohta.

Prokurörile või tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju hüvitab riik.

(1) Prokuröril, kes on prokurörina töötanud vähemalt 25 aastat, on pensioniea saabumisel õigus prokuröri vanaduspensionile.

(2) Õigus prokuröri vanaduspensionile on ka isikul, kes on prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt 10 aastat.

(3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasest ametipalgast.

(4) Kui muutub selle prokuröri ametipalk, kellena prokuröri vanaduspensioni saav isik töötas, arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Prokuröri vanaduspensioni see osa, mis ületab üldise vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.

(1) Prokuröri invaliidsuspensionile on õigus isikul, kes on invaliidistunud prokurörina töötamise ajal ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž.

(2) Kui prokurör on invaliidistunud seoses teenistusülesande täitmisega tema suhtes toimepandud ründe või prokuröri poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel, on tal õigus invaliidsuspensionile staažist sõltumata.

(3) Prokuröri I invaliidsusgrupi pension on 65 protsenti, II invaliidsusgrupi pension 50 protsenti ja III invaliidsusgrupi pension 30 protsenti prokuröri viimasest ametipalgast.

(4) Kui muutub invaliidsusgrupp või selle prokuröri ametipalk, kellena prokuröri invaliidsuspensioni saav isik vahetult enne invaliidistumist töötas, arvutatakse prokuröri invaliidsuspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Prokuröri invaliidsuspensioni see osa, mis ületab üldise invaliidsuspensioni, makstakse riigieelarvest.

(1) Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

(2) Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri matuse kulud kannab riik.

(3) Seoses teenistusega prokuratuuris püsivalt töövõimetuks tunnistatud prokurörile makstakse ühekordset toetust

1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa teenistusest vabastamist, – tema ühe aasta palga ulatuses;

2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa teenistusest vabastamise, – tema kahe aasta palga ulatuses;

3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

(4) Prokurörile, kellele seoses teenistusega prokuratuuris tekitati tervisekahjustus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, makstakse ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

(5) Seoses teenistusega prokuratuuris tervisekahjustuse saanud või haigestunud prokuröri terviseuuringute, ravi- ja ravimikulud kannab riik.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Prokurör ei tohi avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, kui see võib kahjustada õigusemõistmist. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(1) Ringkonnaprokuratuuri prokurör on kohustatud juhtivprokuröri korraldusel juhendama õppeteenistuses või katseajal olevat abiprokuröri või praktikanti.

(2) Ringkonnaprokuratuuri prokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte abiprokuröri või praktikanti.

(1) Prokurör ei või väljaspool teenistuskohustusi töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

(2) Prokurör ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige.

(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse.

(2) Distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses;

3) palga vähendamine;

4) teenistusest vabastamine.

Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks.

(1) Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon.

(2) Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad üks Riigiprokuratuuri prokurör, kolm ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike esinduskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks.

(3) Distsiplinaarkomisjoni esimehe ja tema asendajad valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast.

(4) Distsiplinaarkomisjoni töökorra kinnitab justiitsminister.

(1) Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on

1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul;

2) riigi peaprokuröril ringkonnaprokuratuuri prokuröride ning abiprokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul.

(2) Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul.

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on

1) justiitsministril ja riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes;

2) juhtivprokuröril temale teenistuslikult alluvate prokuröride suhtes.

(3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib justiitsminister teha ülesandeks riigi peaprokurörile, riigi peaprokurör või juhtivprokurör aga temale vahetult alluvale prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on distsiplinaarkomisjoni liige.

(4) Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega.

(1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse

1) süüdistatava ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;

3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;

4) süüdistuse esitaja, süüdistuse koostamise aeg ja koht.

(2) Distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui üks aasta.

(1) Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees.

(2) Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüdistuse esitaja ning prokurör, kelle distsiplinaarsüütegu arutatakse. Abiprokuröri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka abiprokuröri juhendav prokurör.

(1) Prokurörile, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit.

(2) Prokuröril, kellele esitati distsiplinaarsüüdistus, on õigus tutvuda distsiplinaarsüüdistuse materjalidega. Abiprokuröri distsiplinaarsüüdistuse materjalidega võib tutvuda ka teda juhendav prokurör.

(1) Distsiplinaarsüütegu arutab distsiplinaarkomisjon kinnisel istungil.

(2) Distsiplinaarkomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget, sealhulgas esimees.

(3) Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees.

(4) Distsiplinaarkomisjoni liikmena ei saa isik osaleda temale esitatud distsiplinaarsüüdistuse arutamisel.

(1) Distsiplinaarkomisjoni otsusega tehakse justiitsministrile või riigi peaprokurörile ettepanek määrata distsiplinaarkaristus või jätta distsiplinaarkaristus määramata või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus, kui puudub distsiplinaarsüütegu.

(2) Kui on vaja koguda lisatõendeid, lükkab distsiplinaarkomisjon distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks ühele distsiplinaarkomisjoni liikmele või distsiplinaarsüüdistuse esitajale.

(3) Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab distsiplinaarkomisjoni esimehe hääl.

Justiitsminister või riigi peaprokurör otsustab distsiplinaarkaristuse määramise või käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemise ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkomisjoni ettepaneku saamisest.

(1) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib isikuid, kes kandideerivad prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, korraldab prokurörieksami ning hindab abiprokuröri katseaja tulemust.

(2) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike esinduskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi ametnik. Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikme, välja arvatud riigi peaprokuröri ja Justiitsministeeriumi ametniku volitused kestavad kolm aastat.

(3) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees on riigi peaprokurör.

(4) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis komisjoni liiget, sealhulgas esimees.

(5) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni asjaajamist korraldab Riigiprokuratuur.

Atesteerimisel prokurörile esitatavad nõuded ja atesteerimise viisi kehtestab justiitsminister.

Prokurör võidakse teenistusest vabastada omal soovil.

Abiprokurör vabastatakse teenistusest, kui ta ei soorita prokurörieksamit või korduseksamit.

Prokuröri võib vabastada teenistusest, kui ta on saanud 65-aastaseks.

Prokurör vabastatakse teenistusest, kui on välja kuulutatud tema pankrot.

Distsiplinaarsüüteo eest vabastatakse prokurör teenistusest käesoleva seaduse 5. jaos sätestatud korras.

(1) Ametiaja lõppemisel vabastab justiitsminister riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri ametist ning nimetab ta avaliku konkursita riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks.

(2) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.

(3) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral.

(4) Kui riigi peaprokurör või juhtivprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamisega või puudub vaba ametikoht, vabastatakse ta teenistusest.

Prokurörile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 117 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud teenistusest vabastamise aluseid.

(1) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib justiitsminister nimetada prokuröri tema nõusolekul Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuride haldamise ülesannete täitmiseks.

(2) Prokuröri nimetamise korral Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale säilivad tal prokurörile ettenähtud ametihüved.

(3) Prokurör, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel töötanud Justiitsministeeriumis vähemalt kaks aastat, nimetatakse avaliku konkursita tema soovil tagasi prokuröriks. Sel juhul ei või justiitsminister prokuröri vaba ametikoha olemasolu korral keelduda prokuröri ametisse tagasi nimetamisest.

(4) Teenistusaeg Justiitsministeeriumis arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus prokurör töötas enne Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale nimetamist.

Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppejõuks valitud või õppejõuna tööle võetud prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub õppejõuna töötamise ajaks. Õppejõuna töötamise aeg arvatakse senise ametikoha teenistusaja hulka. Kui õppejõuna töötamise aeg lõpeb, on prokuröril õigus senisele ametikohale tagasi pöörduda.

(1) Seaduse jõustumise ajal ametis olevad prokurörid nimetab justiitsminister

1) maa- või linnaprokuröri - maakonna või linna vanemprokuröriks;

2) maa- või linnaprokuröri asetäitja - maa- või linnaprokuröriks;

3) maa- või linna abiprokuröri - maa- või linnaprokuröriks, kui tal on käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigusalane kõrgharidus;

4) maa- või linna abiprokuröri - abiprokuröriks, kui ta ei vasta käesoleva lõike punktis 3 märgitud nõudele;

5) prokurörikandidaadi - abiprokuröriks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ametisse nimetatud abiprokurörile õppeteenistust ja katseaega ei kohaldata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel ametisse nimetatud abiprokurör läbib õppeteenistuse. Prokurörikandidaadina töötamise aeg arvatakse õppeteenistuse aja hulka.

(3) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseni täidab tema ülesandeid käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olev riigiprokurör või tema kohusetäitja.

(4) Riigiprokurörid nimetab justiitsminister ametisse avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigiprokuröride ametisse nimetamiseni täidavad riigiprokuröride ülesandeid seaduse jõustumise ajal Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid.

(5) Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olevat riigiprokuröri asetäitjat või Riigiprokuratuuri prokuröri ei nimetata riigi peaprokuröriks või riigiprokuröriks, viib justiitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab justiitsminister ta teenistusest koondamise tõttu.

(6) Kõik maakonna ja linna vanemprokurörid nimetab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ametisse justiitsminister ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri ei nimetata maakonna või linna vanemprokuröriks, viib justiitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab justiitsminister ta teenistusest koondamise tõttu.

(7) Prokuröri vabadele ametikohtadele maa- ja linnaprokuratuuris nimetab justiitsminister prokurörid avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud ametisse nimetamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3-5.

(9) Käesoleva paragrahvi alusel ametisse nimetatud prokuröri teenistusaeg ametisse nimetamisele eelneval prokuröri ametikohal arvatakse uue ametikoha teenistusaja hulka käesoleva seaduse § 15 tähenduses.

(1) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri senise ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks.

(2) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- või linnaprokuröri ringkonnaprokuröriks.

(1) Käesoleva seaduse § 53 lõike 3 teises lauses märgitud riigiprokurör või tema kohusetäitja saab riigi peaprokuröri ülesannete täitmise ajal riigi peaprokuröri ametipalka.

(2) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud riigiprokuröri asetäitja saab riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalka.

(3) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 märgitud palgamäära ja 1,15 korrutis.

(1) Kui alates 2004. aasta 1. märtsist prokuratuuris kehtestatud palgatingimuste alusel prokuröri põhipalk koos individuaalse lisatasuga osutub madalamaks tema senisest ametipalgast koos lisatasudega teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, hüvitatakse prokurörile tekkinud vahe juurdemaksega ühe aasta jooksul, alates prokuratuuri üleminekust uutele palgatingimustele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juurdemakseid tehakse juhul, kui prokuröri ei viida tema nõusolekul üle teistsuguse keerukusastmega ametikohale.

(1) Esimese prokuröride üldkogu kutsub kokku riigi peaprokurör ühe kuu jooksul ametisse nimetamisest.

(2) Esimene prokuröride üldkogu valib prokuröridest konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning distsiplinaarkomisjoni liikmed.

(3) Kuni kohtunike esinduskogu ei ole distsiplinaarkomisjoni ega prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni kohtunikust liiget valinud, teeb seda Kohtunike Ühingu juhatus.

(4) Distsiplinaarkomisjoni ning prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni riigiprokurörist liige valitakse pärast riigiprokuröride ametisse nimetamist.

(1) Kõik prokurörid kuuluvad atesteerimisele kolme aasta jooksul, arvates karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284) jõustumisest.

(2) Atesteerimise käigus hinnatakse prokuröri teadmisi ja kutseoskusi.

(3) Atesteerimise korra, nõuded, viisi ja aja ning atesteerimiskomisjoni määrab justiitsminister.

Isiku, kes on saanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses eraõiguslikus ülikoolis, võib nimetada prokuröriks, kui ta on omandanud kõrghariduse akrediteeritud õppekava alusel.

(1) Kahe aasta jooksul pärast 2004. aasta 1. märtsi nimetatakse vanemprokurörid ametisse kolmeks aastaks.

(2) Riigi peaprokurör nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ametisse nimetatud vanemprokuröri tema ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, ringkonnaprokuröriks või eriasjade prokuröriks.

Käesoleva seaduse jõustumisest kümne aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus mõnes piirkonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni neljandiku võrra.

(1) Käesoleva seaduse §-e 25 ja 26 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad prokurörina seaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist.

(2) Prokurörina töötamise aja hulka arvatakse ka prokuratuuri uurijana töötamise aeg.

Kuni 2000. aasta 31. detsembrini annab prokuröri ametit taotlev isik, kes seni ei ole vannet andnud, kirjaliku süümevande.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2)

(3) Maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid alustavad nende ülesannete täitmist, mida enne seaduse jõustumist täitsid Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid, ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.