Tartu Linnavolikogu — Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava täiendamine — KO, 88, 1572

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Täiendada Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 32 kinnitatud «Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava» (edaspidi kava) alljärgnevalt: 1.1. Lisada pärast sissejuhatust ja enne sõnu «1. Arengusuunad ja -mõjurid» eraldi real sõnad «1. peatükk. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon». 1.2. Täiendada kava pärast punkti 7 «Arengumudeli elluviimise rahastamine» 2. peatükiga «Sademe-, drenaaži- ja pinnavee ärajuhtimine» vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 1.3. Täiendada kava lisaga 9 «Sademevee ärajuhtimisega seotud kulude ning investeeringute prognoos aastateks 2001–2015» ja lisaga 10 «Sademe-, drenaaži- ja pinnavee ärajuhtimise ajakava» vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 2. Määrus jõustub 21. novembril 2001. a. Volikogu esimees Aadu MUST Tartu Linnavolikogu 15. novembri 2001. a määrus nr 91 lisa 1 2. PEATÜKK. SADEME-, DRENAAŽI- JA PINNAVEE ÄRAJUHTIMINE (2001–2015) Üldine taust. Sademevee käitlemine. Põhiosa Tartu kanalisatsioonist on ühisvoolne – reovesi ja sademevesi juhitakse ära samas torus. Ainult Annelinna piirkonnas on lahkvoolne kanalisatsioon (valdavalt betoontorud). Küll aga on kohati linnas paralleelselt reoveetorustikku ja sademeveetorustikku, millel on üks eelvool. Ärajuhitav sademevesi suubub tänavatelt ja kinnistutelt restkaevudesse, kust see juhitakse ühendustorustikke pidi kas sademeveekollektoritesse (Annelinnas) või ühiskanalisatsiooni. Sademeveekollektorisse suubuv sademevesi suubub Emajõkke. Ühiskanalisatsiooni suubuv reovesi ja sademevesi suubuvad tunnelkollektori-peapumpla ja Tähe tn kollektori kaudu reoveepuhastisse, kus see puhastatakse. Tugevate valingvihmade korral, kui sademevee hulk ületab tunduvalt reoveehulka, kasutatakse tunnelkollektorit, mille maht on 16 000 m3 ja peapumpla vastuvõtureservuaari, mille maht on 2000 m3, sademevee akumuleerimismahutitena. Peapumpla maksimaalne jõudlus on kuni 2 m3/sek 31 m tõstekõrguse korral (kõrguste vahe pumba ja puhasti sissevoolu vahel). Tunneli ja šahtide täitumisel hakkab tööle avariiülevool, mis asub endise Emajõe ääres Ropka tee pikendusel. Puhastist väljuv vesi heidetakse loodusesse ning selle pealt tasub AS Tartu Veevärk saastetasu seaduses ettenähtud korras. Täna ei suubu Supilinna, Kesklinna, Tähtvere ja osa Veeriku reovesi ja sademevesi puhastisse, kuid see on plaanis lahendada tunnelkollektor Kesklinna-2-ga. Ühiskanalisatsioon Tartu ühiskanalisatsioonitorustiku pikkus on 184 km, sellest 120 km on betoon-, 35 km keraamilist, 2 km malm- või teras- ning 27 km plasttorustikku. Ühiskanalisatsioonitorustik kuulub ASle Tartu Veevärk. Valdav osa torustikest on ehitatud nõukogude ajal, mil nii materjalide kui ehitamise kvaliteet oli väga kõikuv. Seetõttu on torustike seisund väga erinev, suurem osa on siiski amortiseerunud. Renoveerimist vajab ca 60 km torustikke. AS Tartu Veevärk tegeleb endale kuuluva torustiku plaanilise hoolduse ja renoveerimisega, kuigi piiratud ressursside tõttu ei ole tempo soovitaval tasemel. AS Tartu Veevärgile kuuluvad ühisvoolse kanalisatsiooni torustikud on inventariseeritud kunagise ME Tartu Veevärk poolt ning nendega on tehtud sissemakse AS Tartu Veevärk aktsiakapitali. Torustike kohta on olemas digitaalne andmebaas, mida pidevalt täiustatakse (sh ka videouuringutest saadav info). Lahkvoolne kanalisatsioon Lahkvoolse kanalisatsiooni torustikud koos restkaevudega ja ühisvoolsel kanalisatsioonil paiknevad restkaevud koos ühendustorustikega kuuluvad Tartu linnale. Linnale kuuluva lahkvoolse kanalisatsiooni (hinnanguliselt kuni 50 km osas) süstematiseeritud info puudub, eriti mis puudutab torustiku seisukorda. Viimastel aastatel ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni süsteemselt renoveeritud. See võib seada linlased ohtu, sest tavaliselt sõidutee all paiknev torustik võib kokku kukkuda, tagajärjeks uputus ning võimalik autode või inimeste sissekukkumine ja kahjustamine vajunud kohtades. Kokkukukkumisi on juba esinenud (näiteks Turu tn). Linnavalitsus soovib sademeveetorustikud vee-ettevõttele anda, kuid asja komplitseerib see, et ei teata täpselt, missuguses seisus üleantav vara on. 18. septembril 2001. a otsustas linnavalitsus valida strateegia, kus sademeveetorustikud antakse üle vee-ettevõtjale enne inventariseerimist eesmärgiga vabaneda tehnilistest toimingutest ja kuludest inventariseerimiseks ning vabaneda linnale valitsemiseks mittevajalikust varast. Pikaajaline eesmärk on saavutada seisund, kus sademevesi on Tartu haldusterritooriumilt ära juhitud; torustik on seisus, mis (I) võtab vastu piisaval hulgal sademevett ilma ujutusi tekitamata ning (II) ei lange kokku, mille tagajärjel võiks tekkida üleujutusi ning muid kahjustusi. Sademevee ärajuhtimise kitsaskohad. Üldplaneering Visuaalsed vaatlused näitavad, et suurte sadude ajal on üleujutusi, mis põhjustavad linlastele probleeme, järgmistes olulisemates kohtades, kus torustikku ei ole või on dimensioon ebapiisav: Kroonuaia–Emajõe tn ristmik; Laia tn–Emajõe tn ristmik; Vallikraavi–Ülikooli ristmik; Soola–Turu ristmik; Pargi–Kalevi ristmik, Aida tn ja Aida–Turu ristmik; Vaba tn; Ropka–Turu ristmik; Ringtee–Turu ristmik ja Ringtee tn kuni AS Tarbuseni; Raatuse–Uus ristmik; Riia mnt–Vaksali tn ristmik. Nendes kohtades tuleb kas rajada otsevool jõkke või suurendada olemasolevate torude läbimõõtu. Pärast tunnelkollektori Kesklinna-2 rajamist ja selle kaudu täiendava sademevee suubumist puhastile tuleb paigaldada peapumplasse täiendavad pumbad (ca 1m3/sek) ja laiendada järelsetiteid, et valingvihmade korral ei toimuks heljumi väljakanne puhasti väljalasku. Vastavalt üldplaneeringule (töö TA-033-99, A.16138, AS Kommunaalprojekt, aprill 1999, Tartu) tuleb sademevee ärajuhtimise seisukohalt lähtudes suurendada Pika tn kollektori läbilaskevõimet, tegeleda Kalda tee valgala sademevee puhastamiseks liiva-õlipüüduri rajamisega ning Kalda tee kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisega ja Vaba tn kollektori koormuse vähendamiseks mikrotunneli rajamisega Lembitu ja Riia tn ristmikust piki Raudtee tänavat kuni ristumiseni Väike-Kaare tänavaga. Arvestades linna arenguprioriteeti katta kruusakattega tänavad kõvakatetega, tuleb nendel rekonstrueeritavatel tänavatel lahendada sademevee ärajuhtimine kas olemasoleva torustiku või uue rajatava torustiku baasil. Võib osutuda vajalikuks mõnede eelvoolude suurendamine. Tegevuskava Olemasolevad linnale kuuluvad sademeveetorustikud antakse Tartu linna poolt pärast Tartu Linnavolikogu vastavat otsust vee-ettevõtte omandisse ilma torustikke inventariseerimata. Vee-ettevõte inventariseerib torustikud (tehakse torustiku uuringud, mille käigus selgitatakse välja torustike pikkus, läbimõõt, materjal, seisukord, ehitusaasta, kõrgusmärgid, kalded ning väärtus) ning koostab digitaalse andmebaasi koos selle sidumisega digitaalse kaardiga (GIS); koos mõõdistamisega saadud maapinnakõrgusmärkidest ja olemasolevast tänavate skeemist moodustatakse valgalade plaan; torustikud mõõdetakse üle 1,5 aasta jooksul pärast nende üleandmist. Vee-ettevõte koostab Tartu linna haldusterritooriumi sademe-, drenaaži-, muu pinna- ja pinnasevee ärajuhtimise digitaalse võrgumudeli koos vajalike täiendavate torustikega ning kraavidega, mida edaspidiste sademeveerajatiste dimensioneerimisel enne renoveerimist, rajamist ja/või mahajätmist kasutatakse; tuginedes rakendusprogrammile, mis kasutades andmebaasi andmeid arvutab torustike läbimõõdud ja vajalikud kalded – 2,5 aasta jooksul pärast torustike üleandmist. Andmebaasile ja loodud võrgumudelile toetudes koostab vee-ettevõte pikaajalise täpsustatud tegevuskava sademeveetorustike opereerimiseks (hooldus- ning remonttööd), renoveerimiseks ning uute torustike rajamiseks, mille kohaselt töid tehakse. Tasustamise põhimõtted 4.1. Linn tasub sademevee ärajuhtimise teenuse eest teedelt ja tänavatelt; tasu sisaldab torustike hooldamiseks, remondiks ja sademevee puhastamiseks vajalikke kulutusi; selleks sõlmitakse vastav kokkulepe. 4.2. Linn tasub uute sademeveetorustike rajamisel (nii teede ehituse protsessis kui ka torustiku kitsaskohtade likvideerimisel) liitumistasu Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud liitumise eeskirja alusel. Tartu Linnavolikogu 15. novembri 2001. a määruse nr 91 lisa 2 LISA 9 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA JUURDE SADEME-, DRENAAŽI- JA PINNAVEE ÄRAJUHTIMISEGA SEOTUD KULUDE NING INVESTEERINGUTE PROGNOOS AASTATEKS 2001–2015

LISA 10 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA JUURDE SADEME-, DRENAAŽI- JA PINNAVEE ÄRAJUHTIMISE AJAKAVA