Sangaste Vallavolikogu — Sangaste valla arengukava 2004-2010 vastuvõtmine — KO, 41, 348

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7, Sangaste Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Sangaste valla arengukava 2004–2010 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 19. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Eduard AAMER Vastu võetud Sangaste Vallavolikogu 15. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 SANGASTE VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 I. SISSEJUHATUS Sangaste valla arengukava on valla üldine tegevusjuhis järgmiseks seitsmeks aastaks, mis määratleb vallavolikogu ja -valitsuse ja tegevuse eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondlikku kokkulepet valla töö juhtimiseks, saavutamaks olemasolevate vahenditega parim tulemus. Arengukava funktsiooniks ei ole pakkuda kõikidele eluvaldkondadele korraga lahendusi. See on dokument, mis paneb paika arenguprioriteedid ning tegevused lähitulevikuks. Igal aastal enne 1. oktoobrit vaatab volikogu arengukava läbi ja võtab vajadusel vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele ja investeeringute kavandamisele. Arengukava lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. II. VISIOON Aastal 2010 • on Sangaste loss tänu võimekale peremehele korras ja rahvale külastamiseks avatud. • on Sangaste vald arenguvõimelise ettevõtlusega turismipiirkond. • on Sangaste vallas aktiivne kultuurielu ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused nii noortele kui vanadele. Külakogukonniti toimub elav seltsitegevus selleks loodud kohtades ning au sees hoitakse vanu traditsioone. • pakutakse Sangaste vallas inimkeskset ja kvaliteetset haridust. • on Sangaste vald keskkonnasõbralik, turvaline ning arenenud infrastruktuuriga elukeskkond. III. MISSIOON Sangaste vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on tagada elanikele igakülgne heaolu ja soodne ettevõtluskeskkond, valla hea maine, kohalike traditsioonide säilimine, loodusressursside säästlik kasutamine ning võimaldada kõigil lastel omandada konkurentsivõimelist ja võimetele vastavat haridust. IV. STRATEEGIA Valla tähtsaim ressurss on inimesed. Selleks, et vallas oleks tegusaid elanikke, tuleb neile tagada piisavalt töökohti ja kvaliteetne elukeskkond. Kõrgetasemelise hariduse pakkumist tuleb alustada juba lasteaias ning jätkata seda põhikoolis. Hea hariduse ja huvihariduse pakkumise kaudu saab vald soodustada tulevikus sotsiaalselt aktiivse ja tööjõuturul konkurentsivõimelise elanikkonna osakaalu kasvu ning vältida noorte sattumist sotsiaalselt kindlustamata inimeste hulka. • Aastaks 2010 on Keeni koolimaja ja Sangaste lasteaed remonditud ning kaasaegselt sisustatud. Tehnilise infrastruktuuri arendamisel tuleb jälgida, et olemasolevad kommunikatsioonid ei laguneks. Uute ehitamine on kulukam kui õigeaegne hooldus. • Aastaks 2010 on remonditud pooled valla hallatavatest teedest. Valla tulubaasi tõstmiseks ja elanikele töökohtade tagamiseks on oluline mitmekülgne ettevõtluse areng vallas. Ettevõtluse mitmekesisus muudab valla vähem sõltuvaks turu kõikumistest. Palju arengupotentsiaali on turismimajandusel. • Aastaks 2010 töötab võrgustiku põhimõttel toimiv Sangaste turismiküla. Valla eelarve ei ole piisavalt suur, et toetada valla igakülgset kiiret arengut. Oluline on saada lisaks investeeringuid väljastpoolt. Fondidest raha taotlemisel on vajalik teha koostööd teiste omavalitsustega. • Vald on konkurentsivõimeline Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel. V. TEGEVUSVALDKONNAD 1. HARIDUS Hetkel tegutseb Sangaste vallas kaks haridusasutust: Keeni Põhikool ja Sangaste Lasteaed. Koolis õpib 176 last ja lasteaia nimekirjas on 28 last. Ka huvihariduse andmisega tegeleb põhiliselt kool, sest mujal puuduvad ringide läbiviimiseks vajalikud ruumid ja vallas ei ole palgalist kultuuritöötajat, kes huviringe koordineeriks. Vald toetab huviharidust rahaliselt, nii et ringides osalemine on lastele tasuta. Ilmselt jääb kool huvihariduse andmisel kesksesse rolli ka edaspidi. Hariduse kvaliteet vallas on väga oluline, sest see muudab valla noortele peredele atraktiivsemaks. Võrdselt tuleb tähelepanu pöörata nii alusharidusele kui põhiharidusele, sest hea koolieelne haridus loob aluse edaspidiseks edukaks haridusteeks. Laste igakülgse arengu tagamiseks ja vaba aja sisustamiseks on oluline huvihariduse pakkumine. 1.1. Alusharidus Probleemid: • Lasteaia mänguväljak on kehvas seisukorras. Atraktsioonid on vanad ja amortiseerunud. • Lasteaia maja vajab põhjalikku remonti. • Kasvatajad töötavad osalise koormusega. Sellest tulenevalt on nende palk väiksem ja tekib motivatsiooni puudus. • Lasteaias puudub korralik tuletõrjesignalisatsioon. • Kasvatajate täienduskoolituste jaoks ei ole piisavalt raha. • Vähe on kasvatajate eneseharimiseks vajalikke materjale. • Laste mööbel on vana. • Õppevahendeid on vähe. Tegevused: • Lasteaia hoone remontimine ja nõuetele vastavuse tagamine. • Lasteaia mänguväljaku täiustamine. • Kasvatajatele piisava täienduskoolituse pakkumine. • Laste mööbli väljavahetamine. • Pedagoogilise materjali hankimine kasvatajatele. • Õppevahendite hankimine. • Koostöö ja motivatsiooni tugevdamisega tegeleb lasteaed ise. 1.2. Põhiharidus Probleemid: • Keeni koolimaja vajab remonti. • Arvutiklass on liiga väike ega vasta tervisekaitsenõuetele. • Puudus on tütarlaste ja noormeeste tööõpetuse klassist ning kunstiklassist. • Koolil puudub korralik spordiväljak. • Kooli territoorium vajab korrastamist. Puudub vajalik piirdeaed. • Vajalike õppevahendite vähesus (näiteks grafoprojektorid ja ekraanid). • Klassimööbel vajab vahetamist. • Metoodilisi materjale on vähe. • Kooliraamatukogu jaoks kirjanduse hankimiseks ei ole raha. • Infotehnoloogia vananeb. • Puudus on infojuhist. • Õppekäikudeks ei ole raha. • Sündivuse vähenemine vallas võib põhjustada kooli tulevate laste arvu kahanemist. Tegevused: • Koolimaja rekonstrueerimine. • Infotehnoloogia pidev uuendamine. • Kooli infojuhi töölevõtmine. • Täiendavate õppevahendite hankimine. • Klassimööbli väljavahetamine. • Kooliraamatukogule kirjanduse hankimise toetamine. • Keeni küla haljastusprojekti koosseisus oleva kooli ümbruse haljastusprojekti elluviimine. 1.3. Huviharidus Probleemid: • Ringijuhtide puudus. Õpetajad ei tohi ülekoormusega töötada, raske on leida huvitatud inimesi. • Poiste huviringe on vähe. • Laste huvid on muutunud, paljude olemasolevate ringide vastu on huvi väike. • Ringijuhid ei suuda end ise koolitada, nende tasu pole selleks piisav. • Ekskursioonide korraldamiseks ei jätku raha. Tegevused: • Ringide juhtimiseks sobivate inimeste leidmine ja nende kaasamine. • Laste huvidele vastavate ringide loomine. • Vallapoolne rahaline toetus ringijuhtide koolitamiseks. • Vallapoolne rahaline toetus huviringide väljasõitude korraldamiseks. • Koostöös tööandjatega noortele puhke- ja töölaagrite korraldamine, kus saab omandada praktilisi töökogemusi ja -oskusi. 1.4. Ennetustöö ja nõustamine Lisaks hariduse andmisele on koolil oma osa ka laste kasvatamisel. Sotsiaalsete probleemide tekkimise vältimiseks tuleb tegelda laiaulatusliku ennetustööga ja pakkuda psühholoogilist ja kutsevalikuga seotud nõustamist. Tegevused: • Tagada lastele ja noortele vajadusel psühholoogilist nõustamist isiklikes, perekondlikes ja kooliprobleemides, võimaldades neil regulaarselt kohtuda psühholoogiga. • Teha koolis narkomaania, alkoholismi ennetustööd muretsedes raamatukogudesse vastavasisulisi trükised, kutsudes lektoreid ja korraldades teabepäevi. • Tagada koolis järjepidev seksuaalkasvatus. • Aidata noori nendele sobiva kutseala valikul ja õpingute planeerimisel, võimaldades kooli lõpetajatel kohtuda kutsenõustajaga ja külastada kutsevalikuga seotud messe ning üritusi. • Sotsiaaltöötaja tegeleb personaalselt põhikooli pooleli jätnud noortega. 1.5. Põhikoolijärgne haridus • Töötada välja kutsekoolides õppivate Sangaste valla noorte rahalise toetamise süsteem, et vältida haridustee katkemist majanduslikel põhjustel. 2. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA KESKKOND Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks. 2.1. Teed ja transport Valla poolt hooldatavaid teid on kokku 60 km. Sealhulgas nii asulatevahelised asfalttänavad kui väiksemad peateed ja kõrvalteed külades. Valla hooldatavatel teedel on igal aastal korraldatud lumetõrjet ja aeg-ajalt teid hööveldatud. Remonditud on Keeni küla asfalttänavad ja väike osa kruusateedest. Kiiresti tuleb alustada lagunenud teede remondiga, sest kohati nende seisukord takistab liikumist. Probleemid: • Valla teed on lagunenud, paljudes kohtades on tee profiil hööveldamise tulemusena muutunud selliseks, et vesi ei voola enam ära. • Valla teed on inventariseerimata ja kinnistamata. See on eelduseks ka remondiks vajalike rahade taotlemisel. • Keskasulate asfalttänavad on lagunenud. • Valla ja riigi poolt hooldatavate teede jaotus on ebaloogiline. Riigiteede hooldaja ei suuda talvisel lumetõrjel tagada piisavat efektiivsust. • Paljud maaomanikud ei taga piisavat teeäärte hooldust. • Valda läbivad bussiliinid ei kata liikumisvajadust valla sees ega taga piisavat ühendust väljaspool asuvate keskustega. Tegevused: • Külateede järk-järguline remontimine. • Keskasulate asfaltteede remontimine. • Teede remondi ja ehituse pingerea ning teelõikudel vajalike tööde määramine maa- ja teedekomisjoni poolt. • Koostöö teiste valdadega teede korrastamisel ja selleks raha hankimisel. • Kokkuleppel riigi teede hooldajaga vahetada valla poolt hooldatavate ja riigi poolt hooldatavate teede lõike nii, et jaotus oleks loogiline. • Kui riigi poolt hooldatavate teede haldaja ei suuda tagada talvist operatiivset lumetõrjet, on vald nõus sama raha eest seda ise tegema. Vastavate allhankelepingute sõlmimine valla ja riigiteede hooldaja vahel ning tööde teostamiseks logistiliselt mõistlike lahenduste leidmine. • Valla teede inventariseerimine ja kinnistamine. • Teedevõrgu haldajate skeemi koostamine, üles panemine avalikesse kohtadesse ning jagamine külavanematele. • Heakorraeeskirjadega maaomanikelt teeäärte hoolduse nõudmine. • Uute teede ehitamine ja olemasolevate pikendamine. 2.2. Heakord Heakord on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks kui turismi arengu soodustamiseks. Hetkel on valmimas projekt Keeni küla haljastamiseks. Probleemid: • Korteriühistud hoolitsevad vaid oma kitsa territooriumi heakorra eest. Prügikastidest laiali lennanud prügi ja sügisel langenud lehed, mis jäävad sellelt alalt välja, jäävad koristamata ja tänu sellele kannatab küla üldilme. • Infotulpade puudumine vallas. • Prügikastide vähesus avalikes kohtades. • Tualettide puudumine avalikes kohtades. • Keskasulate tänavavalgustus on amortiseerunud. • Vallas puuduvad korrastatud suplemiskohad. • Kalmistu on inventariseerimata ja vajab laiendamist. Tegevused: • Korteriühistud sõlmivad otselepingud jäätmevedajaga (maksavad vastavalt prügi hulgale) või kommunaalteenuse pakkuja tõstab hinda ja koristab vajadusel laiali pillutatud prügi kokku (palkab koristaja). • Lehtede riisumise aktsiooni algatavad korteriühistud ise, mitte ei oota seda valla ametnikelt. Vajadusel vald toetab. Korteriühistud on valmis aitama ka muudel hoonetevahelisel alal tehtavatel töödel, näiteks mänguväljakute hooldamine ja järelevalve teostamine. • Keeni küla haljastusprojekti elluviimine. • Tervikliku süsteemi loomine tunnustamaks heakorra ja keskkonnahoidlikkuse tagamist vallas. Kodukaunistamiskonkursside jätkamine, lisaks avamaastike, teeäärte, veekogude äärte ja külade kokkukäimiskohtade ilme eest tunnustuse avaldamine. Oluline on jälgida, et tunnustuse saaja täidaks kõiki keskkonnanõudeid. • Valla territooriumile vallale iseloomuliku kujundusega infotulpade püstitamine. Esmalt keskasulatesse ja vajadusel ka külakeskustesse. • Bussiootepaviljonidesse ja bussipeatustesse istmete ja prügikastide paigaldamine. • Suuremate bussipeatuste juurde välikäimlate paigaldamine. • Keskasulate tänavavalgustuse kaasajastamine. • Kalmistu inventariseerimine. • Kalmistu laiendamine. • Kalmistul kabeli ja aia remontimine. • Kalmistule valla eelarvest majandamiskulude määramine. 2.3. Jäätmemajandus Valla ainus prügila asub Keenis, praegu on prügi ladustamine seal lubatud aastani 2009. Prügila on kasutamiseks oma valla elanikele. Prügila juurde on rajatud kaasaegne jäätmejaam, kus saab eraldi ära anda taaskasutatavaid jäätmeid. Jäätmejaam jätkab tööd ka peale prügila sulgemist. Tegevused: • Konkursi korraldamine jäätmevedaja leidmiseks, kelle teenuseid kõik valla majapidamised ja ettevõtted on kohustatud kasutama. • Keeni prügilas prügi ladustamise lõpetamine aastaks 2009 ja prügila sulgemine vastavalt sulgemisprojektile. • Prügila sulgemiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks sulgemisfondi loomine, mida finantseeritakse ladustamise eest tasutud summadest. 2.4. Elamumajandus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleemide lahendamisel jälgitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004–2015. • Küttemajanduse probleeme käsitleb energiamajanduse arengukava. • Munitsipaaleluruumide ja -pindade tarbeks remonditakse eelarveliste ja põhiliselt fondide vahendite arvel või riiklike vahendite võimaluse avanedes Keenis maja nr 7 ja Sangastes Nooruse 2. 2.5. Keskkond • Reoveepuhastite rekonstrueerimist käsitleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004–2015. • Valla üldplaneering valmib aastaks 2007. 3. ETTEVÕTLUS JA TURISM Sangaste vallas on maavalla kohta üle keskmise arenenud tööstus ja põllumajandus. Ettevõtluse kasvu takistab vaba kvaliteetse tööjõu vähesus. Põllumajandussektori kasvu piirab vaba põllumaa puudus. Vähe on ära kasutatud valla turismipotentsiaali. Turisminduse arengut soodustavad Sangaste loss, mitmekesine loodus, Otepää kui arenenud turismipiirkonna lähedus ning hea logistiline asukoht. Probleemid: • Kvaliteetse tööjõu puudus ja tööjõupuudus üldse. • Väike elektrivõimsus takistab uute tööstusettevõtete rajamist. Võimalikud tegevused: 3.1. Ettevõtlus • Elektrivõrkude probleemidega tegeleb energiamajanduse arengukava. 3.2. Turism Sangaste loss • Lossi ja lossikompleksi kuuluvate hoonete renoveerimise projektid valmivad koostöös muinsuskaitseametiga. • Loss saab Sangaste turismiküla keskuseks. • Lossi välimuse ja kasutusvõimaluste kohta koostatakse lossile eraldiseisev arengukava. • Lossi juures tegutseva käsitöökoja kontseptsiooni väljatöötamine ja ellurakendamine. • Lossikambrite temaatika väljatöötamine ning kambrite väljaehitamine. Sangaste turismiküla • Korraldada ideekonkurss «Sangaste turismiküla». • Ühtse Sangaste turismiküla kontseptsiooni ja strateegia väljatöötamine koostöös kohalike turismialaste ettevõtjatega nii vallas kui naabervaldades, selle ellurakendamine ja reklaamimine. • Toimiv turismitoode hõlmab nii Sangaste lossi ja selle ümbrust kui ülejäänud vallas turismiga tegelevaid ettevõtteid ja turismitalusid. Põhiatraktsiooniks on Sangaste lossi ja lossikompleksi hoonete võimaluste põhjal väljatöötatud aastaringselt toimiv turismitoode. • Villaveski ja Restu mõisa väljaehitamine turismiobjektideks. • Jalgrattamarsruudi võrgustiku pikendamine Käärikult lossini. • Telkimis- ja lõkkeplatside ning matkaradade rajamine ja kaardistamine. • Lõkke- ja telkimiskohtade, ettevõtete, talude tähistamine ühtse kujundusega viitadega. • Laste temaatiliste koolivaheaegade või üksikute teemapäevade korraldamine (looduse tundmaõppimine, hobupäevad, suusavaheaeg jms). • Ratsutamis- ja kalastusvõimaluste pakkumine ning kanuumatkade korraldamine. • Traditsioonilistes talutöödes osalemisvõimaluse pakkumine. • Traditsioonilise loomapidamisega turismitalud. • Marja- ja seenekorjamise ning koha peal konserveerimise teenuse pakkumine. • Sangaste valla kultuuripärandi tutvustamine. Koostöö • Kohalike ettevõtjate koostöö suurendamine ettevõtjate klubi ellukutsumise kaudu. • Kohalikele ettevõtjatele turismialaste koolitus- ja infopäevade korraldamine ning ettevõtjate nõustamine. • Turismialaste väliskontaktide arendamine, turismialane koostöö Läti ja Venemaaga. • Turismialase koostöö arendamine Otepääga. Turismipaketid ja turismiinfo • Tehakse Sangaste valda tutvustav kodulehekülg internetis, kus oleks kättesaadav kogu valla kohta käiv turismiinfo. • Ettevõtjate koostöö tulemusel töötatakse välja sise- ja välisturistidele erineva kestuse ja sisuga turismipaketid. • Koostatakse Sangaste valla turismipakette tutvustav voldik. • Sangaste turismivõimalusi tutvustatakse nii sise- kui välisturgudel. • Kujundatakse ja valmistatakse Sangaste sümboolikaga suveniirid. • Koos naabervaldadega koostatakse turismikaart. Üritused ja vaatamisväärsused • Krahv Bergi päevade kontseptsiooni väljatöötamine ja korraldamine. • Lossis jõulumaa kontseptsiooni väljatöötamine koostöös teiste turismialaste ettevõtjatega. • Vaatamisväärsustele juurdepääsuteede korrastamine ja viitadega varustamine, infotahvlite paigaldamine vaatamisväärsuste juurde. • Uute vaatamisväärsuste tekitamine, korraldades võistlusi, kus taiesed jäävad valda. Näiteks Nipernaadi kujude valmistamise võistlus. • Ausamba «Kummardus leivale» ideekonkursi korraldamine, selle valmistamine ja paigaldamine lossi juurde. 4. KULTUUR JA SPORT 4.1. Kultuur Sangaste valla kultuuritegevus on suhteliselt tagasihoidlik. Eesmärgiks on arendada võimalikult aktiivset seltsitegevust külakogukonniti, ärgitada rahva enda initsiatiivi seltsielu korraldamisel ning selle kaudu säilitada Sangaste kultuuripärandit. Omapärase kultuuri ja elava kultuurieluga paigana on Sangaste meeldiv elukoht kohalikele elanikele ja atraktiivne turistidele. Probleemid: • Sangaste valla kultuurielu on väheaktiivne, elav tegevus toimub vaid mõnes piirkonnas. • Elanike passiivsus. Tegevused: • Vaja on koostöös teiste valdadega ühiselt palgata kvalifitseeritud kultuurilise tegevuse eestvedaja, kes toetaks tegutsevaid ja tegutsemist alustavaid rühmasid, organiseeriks valla kultuuritegevust ning kirjutaks projekte raha taotlemiseks. • Jätkatakse traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist (jaanipäev jm). • Jätkatakse vallapäevade ja külapäevade korraldamist. Vallapäevad toimuvad iga kord erinevas kohas. • Haridus- ja kultuurikomisjon töötab välja seltside, mittetulundusühingute, organisatsioonide, ringide tegevuse ja muu isetegevuse, sh noorteorganisatsioonide rahalise toetamise korra. • Haridus- ja kultuurikomisjon kutsub kokku noorsootöö ümarlaua ja töötab välja noorte rahvusvaheliste suhete arendamise toetamise korra. • Pakkuda noortele võimalusi koolivälise vaba aja veetmiseks õppeperioodil ja vaheaegadel (huvialaharidus, avatud noorte keskus, ühekordsed üritused, rahvusvaheliste kontaktide loomine, laagrid). • Luua vaba aja veetmise keskus noortele. • Haridus- ja kultuurikomisjon koostab valla kultuuri- ja spordikalendri, mis ilmub ajalehes ning on väljas infotulpadel. Samadest kohtadest on kättesaadavad ka huviringide toimumise ajad. • Organiseeritakse omaalgatusel põhinevaid õpiringe ning üritusi. • Rahvatantsurühmad ja laulukoorid esinevad nii maakondlikel kui üleriigilistel tantsu- ja laulupidudel. • Kinnised ja vabaõhu kooskäimiskohad (näiteks kiige- ja lõkkeplatsid) luuakse küladesse nende endi initsiatiivil ja valla toetusel. • Keeni park korrastatakse ja haljastatakse Keeni haljastusprojekti järgi ning sellest kujundatakse avalik kooskäimiskoht. • Kirikuhoone laepealne ja torn ehitatakse välja galeriiks, kus oleks võimalik korraldada näitusi. Kirikus jätkatakse kirikukontsertide korraldamist ning vald toetab kiriku suvel turistide jaoks avatuna hoidmist. • Soodustatakse koduloo uurimist, paikkonna kohta materjali kogumist ja säilitamist. • Valmistatakse paikkondi tutvustavaid trükiseid. • Raamatukogudesse muretsetakse avalikuks kasutamiseks lisaarvuteid. • Sangaste raamatukogu ruume kasutatakse ka seltsitegevuse ruumidena. 4.2. Sport Sangaste valla traditsioonilisteks spordiüritusteks on Restu spordipäev ja vastlapäev. Uueks traditsiooniks on kujunemas korvpallivõistlus Sangaste korvpallikarikas. Samuti võetakse osa koos naabervaldadega toimuvast Jüriöö jooksust. Sportimiseks on elanikele avatud Keeni kooli võimla, kuid seda võimalust kasutab vaid väike osa vallarahvast. Võimlas treenib nii maakonnas kui riiklikult edukalt esinenud meeste korvpallimeeskond. Probleemid: • Kooli jõusaal koos sisustusega on vananenud ja amortiseerunud. • Puudub kooli spordiväljak. • Kooli võimlas puudub tabloo ning muusikakeskus koos võimenduse ja kõlaritega. • Kooli spordivarustus vajab täiendamist. • Vallas on puudus spordiväljakutest ja laste mänguväljakutest. • Vallas on ujumiskohad korrastamata. Tegevused: • Teha korda kooli jõusaal ja lõpetada kooli spordiplatsi ehitus. • Muretseda koolivõimlasse tabloo ning muusikakeskus koos võimenduse ja kõlaritega. • Täiendada kooli spordivarustust kaasaegsete spordivahenditega. • Muretseda tennisevõrk ja muu puuduv tennisevarustus. • Ehitada Sangastesse korralik palliväljak ja tenniseplats. • Rajada spordiväljakuid ja laste mänguväljakuid. Vald toetab rahaliselt spordiväljakute omaalgatuslikku rajamist. Laste kaasamine nende ehitamisel aitaks vältida rajatiste lõhkumist. • Rajada rularamp ja asfaltplats, kus oleks võimalik sõita nii rula kui rulluiskudega. • Soodustada tervisesporti rajades suusa- ja terviseradasid ning korrastades ujumiskohti. • Jätkata traditsiooniliste spordiürituste korraldamist – Restu spordipäev, vastlapäev, Sangaste korvpallikarikas. • Vajadusel toetab vald sportlasi rahaliselt, et nad saaksid osaleda võistlustel. 5. SOTSIAALSFÄÄR 5.1. Töötud Pikka aega töötud inimesed ei taha enam tööd teha ega tööle minna, nad on oma elu paremaks muutmisele käega löönud. Võtmeküsimuseks on, kuidas motiveerida neid uuesti tööd tegema ja aidata neil tagasi pöörduda aktiivsesse ühiskonnaellu. Probleemideks on töötute puhul nii rahapuudus, rahaga ümberkäimise oskamatus kui ka oskamatus teha elementaarseid töid. Alkoholism vaid süvendab probleeme. Probleemid: • Töötahte ja ettevõtlikkuse puudumine, toimetulematus. • Alkoholism ja avalikus kohas joomine. • Mitteametlik töölkäimine. • Tööpuudus nii enne kui pärast ümberõpet. • Terviseprobleemid, mis on tingitud alatoitlusest, ravikindlustuse pikaajalisest puudumisest ning alkoholismist. Sellest kõigest tulenevalt pole nad kvaliteetne tööjõud. Tegevused: • Sotsiaaltöötaja nõustab töötuid ja neid jälgitakse sotsiaalkomisjoni liikmete tihedamate kodukülastuste kaudu. • Korraldada töötutele toimetulekuõppe kursused, kus õpetataks elementaarseid töövõtteid, rahaga ümberkäimise oskust jm. • Kompenseerida sõidud ümberõppekeskustesse. • Sotsiaaltöötaja abistab töökoha leidmisel ning paigaldab ametlikele teadetetahvlitele töökuulutused. • Võimaldada töötutele tasuta tervisekontroll ja maksta neile ühekordseid ravimitoetusi. • Kaasata töötuid hoogtööpäevadele, et tekitada motivatsiooni töö tegemiseks. 5.2. Eakad Aktiivse tegevuse ja sotsiaalse suhtluse puudumise tõttu on pensionäride peamiseks vaba aja veetmise viisiks kodus televiisori vaatamine. Probleemi lahendaks päevakeskuse loomine eakatele. Eakatele on loodud Sangastes pansionaadi kasutamise võimalus. Raskeimas olukorras on eelkõige üksi elavad eakad, kes ei tule iseendaga toime ja vajavad kõige enam sotsiaalteenuseid ja -toetusi. Probleemid: • Suhtlemisvaegus. • Suured eluasemekulud ja suured väljaminekud ravimitele. • Kehvad elamistingimused eramajades. • Hooldaja puudumine vanuritel, kes ei tule iseendaga toime. • Kehv tervis ja haiglakohtade puudus. Tegevused: • Päevakeskuste loomine Keeni ja Sangaste asulatesse. • Sotsiaalkomisjoni otsuste alusel ühekordsete toetuste maksmise jätkamine, leevendamaks kulutusi küttepuudele, ravimitele ja muule. • Vanuritele, kes ei tule iseendaga toime, pakkuda kohta pansionaadis, pöörduda omaste poole, leida tugiisik või sotsiaalhooldaja. • Kehva tervisega vanuritele pansionaadis koha pakkumine, et saaks jälgida nende ravirežiimi. • Vanuritele pansionaadis pesu pesemise võimaluse pakkumine. • Pansionaadile täiendavate abivahendite muretsemine, mida sealviibijad saaksid kasutada. • Vajadusel sotsiaalhooldaja leidmine valda (4–10 perele). • Eakatele jõulupakkide kinkimise traditsiooni jätkamine. 5.3. Lastega pered Probleemid: • Üks või mõlemad vanemad on töötud. • Vanemate alkoholism. • Raske toimetulemine vaid ühe vanemaga peredes. • Suured väljaminekud toidule, riietele, jalanõudele, spordivarustusele, õppevahenditele (eriti töövihikutele) ning suured olmekulud. Tegevused: • Valla sotsiaaltöötaja selgitab välja probleemsed pered ja aitab leida probleemidele lahendusi. • Jätkata senist toetuste maksmise süsteemi – koolitoidutoetus, sünnitoetus, toetus keskkooli lõpetajatele jm. • Otsida soodsamaid võimalusi lastelaagrites osalemiseks ning tutvustada neid perekondadele. Toetada perekondi transpordi korraldamisel ja laagri eest tasumisel. • Toimetulekuraskustega perede lastele kompenseerida töövihikute raha. • Jätkata lastele jõulupakkide kinkimise traditsiooni. • Organiseerida jalanõude ja spordivarustuse korduvkasutust. 5.4. Puuetega inimesed Oluline on vähendada puuetega inimeste sotsiaalset tõrjutust ja sõltuvust ning suurendada nende juurdepääsu tööturule. Tähtis on luua tingimused nende integratsiooniks ühiskonda ja võimaldada neile rehabilitatsioonikeskustes käimist. Pere on puuetega inimese jaoks tähtis sotsiaalne tugi, seetõttu on oluline teha tihedat koostööd puudega inimese perekonnaga. Tegevused: • Puude võimalikult varajane avastamine ja (re)habilitatsioon. • Võimaldada puuetega inimestel rehabilitatsioonikeskustes käimist. • Aidata abivajajatel kontakteeruda ühingutega, kes koondavad sarnaste probleemidega inimesi ja organiseerivad abi ning tuge nii haigetele kui nende perekondadele. 5.5. Erinoorsootöö Tegevused: • Teha varakult kindlaks laste ja noorte füüsilised, vaimsed ja psüühilised probleemid ning aidata otsida lahendusi parimaks elu korraldamiseks (haridustee, ravivõimalused jms). • Võimaldada lastele ja noortele vajadusel tasuta psühhiaatrilisi konsultatsioone. • Abistada vajadusel sanatoorse ravi korraldamisel. • Kohandada vajadusel koolikeskkonda ja õppetingimusi puuetega noorte õppimiseks tavakoolis või aidata sobivaima kooli valikul. • Sotsiaaltöötaja tegeleb erivajadustega noorte ning nende perede nõustamise ja juhendamisega. • Sotsiaaltöötaja edastab erivajadustega noortele infot vajalike teenuste jm abivõimaluste kohta. 5.6. Tervishoid Sangaste alevikus tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana perearst ning Keenis asub velskripunkt. Tagada tuleb jätkuvalt arstiabi kättesaadavus perearstikeskuse ja velskripunkti säilitamise kaudu vallas. Tegevused: • Kujundada elanikel tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustavat ellusuhtumist, korraldades teabepäevi tervislike eluviiside propageerimiseks. • Võimaldada tervishoiutöötajatele täiendusõpet. 6. VALITSEMINE Vallavolikogu on 11-liikmeline, vallavalitsusse kuulub 5 inimest ja ametnikke on 7. Vallas ilmub tasuta jagatav valla ajaleht, mis kajastab vallavalitsuse ja -volikogu tegemisi. Valla arenguks on oluline tagada konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel. Probleemid: • Valla ametnikud ei jõua piisavalt pühendada aega raha taotlemiseks vajalike projektide kirjutamisele. • Vallamaja inventar on puudulik ja vananenud. Tegevused: • Projektide kirjutamisega tegeleva kvalifitseeritud inimese palkamine. • Koostöö teiste omavalitsustega – info ja kogemuste vahetamine, ühised projektid. • Külavanemate kaasamine otsuste tegemisel ning vallavalitsuse ja külavanemate koostöö suurendamine. • Valla ametnikele täiendusõppe võimaldamine. • Valla internetileheküljel vallavalitsuse tegemisi kajastava info jagamine. • Infotehnoloogia uuendamine ja vajaliku inventari hankimine. VI. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE Arengukava elluviimine toimub • iga-aastase valla eelarve kaudu, • riiklike toetuste ja investeeringute abil, • Euroopa Liidu struktuurifondide ja muude fondide toetusel. Arengukava täitmisel on oluline teha koostööd teiste omavalitsustega, toetavate organisatsioonide ja valla ettevõtjatega. Kitsamate valdkondade arendamist reguleerivad sektorarengukavad. Arengukava täitmist kontrollib ja hindab vallavolikogu, kes iga aasta 1. oktoobriks teeb analüüsi ja kokkuvõtte saavutatust ning vajadusel teeb muudatused. Järgneva aasta tegevused määratakse kindlaks enne uue eelarve vastuvõtmist ja seejärel seotakse tegevused eelarvega. VII. LISAD Lisa 1. Tegevusplaanid 2004–2006 Lisa 2. Sangaste valla SWOT-analüüs Lisa 3. Turismi valdkonna SWOT-analüüs Lisa 4. Sangaste valla profiil Lisa 1. Tegevusplaanid 2004–2006 Hariduse tegevusplaan Aasta/summa kroonides Vastutaja Finantseerimisallikas Orienteeruv kogumaksumus 2004 2005 2006 Alusharidus Lasteaia mänguväljaku täiustamine 10 000 10 000 10 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Jätkuv Lasteaia hoone remont 50 000 50 000 50 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Jätkuv Kasvatajatele täienduskoolituse võimaldamine 10 000 10 000 10 000 Lasteaia juhataja Vallaeelarve, fondid Jätkuv Laste mööbli väljavahetamine 15 000 15 000 15 000 Lasteaia juhataja Vallaeelarve, fondid Jätkuv Pedagoogilise materjali hankimine kasvatajatele 1 500 1 500 1 500 Lasteaia juhataja Vallaeelarve, fondid Jätkuv Lasteaiale õppevahendite hankimine 3 000 3 000 3 000 Lasteaia juhataja Vallaeelarve, fondid Jätkuv Lasteaiale tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 60 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid 60 000 Põhiharidus Koolimaja rekonstrueerimine 350 000 5 000 000 5 000 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, riigieelarve Jätkuv Kooli infotehnoloogia uuendamine 75 000 75 000 75 000 Koolidirektor Vallaeelarve, fondid, riigieelarve Jätkuv Kooli infojuhi töölevõtmine * Koolidirektor Vallaeelarve Koolile täiendavate õppevahendite hankimine * * * Koolidirektor Vallaeelarve, 21. sajandi kool Jätkuv Klassimööbli väljavahetamine 50 000 50 000 50 000 Koolidirektor Vallaeelarve, fondid Kooliraamatukogule kirjanduse hankimine 10 000 10 000 10 000 Koolidirektor Vallaeelarve, fondid Jätkuv Kooli ümbruse haljastusprojekti elluviimine * * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Huviharidus Uute ringijuhtide leidmine ** ** ** Huvijuht Jätkuv Ringijuhtide koolituse toetamine 10 000 10 000 10 000 Koolidirektor Vallaeelarve, fondid Jätkuv Huviringide väljasõitude toetamine * * * Koolidirektor Vallaeelarve, fondid Jätkuv Ennetustöö ja nõustamine Kutse- ja psühholoogiline nõustamine 4000 5000 5000 Koolidirektor Vallaeelarve Jätkuv Narkomaania ja alkoholismi ennetustöö läbiviimine koolis 2000 2000 2000 Koolidirektor Vallaeelarve, fondid Jätkuv Seksuaalkasvatuse korraldamine koolis * * * Koolidirektor Personaalne tegelemine kooli pooleli jätnud noortega ** ** ** Sotsiaaltöötaja Jätkuv Poole kohaga koolipsühholoogi palkamine 12 600 37 700 * Koolidirektor Vallaeelarve Põhikoolijärgne haridus Töötada välja kutsekoolides õppivate noorte rahalise toetamise süsteem * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv * – summa kindlaks määramata ** – ei nõua olulisi kulutusi Tehnilise infrastruktuuri ja keskkonna tegevusplaan Aasta/summa kroonides Vastutaja Finantseerimisallikas Orienteeruv kogumaksumus 2004 2005 2006 Teed ja transport Külateede remontimine 100 000 3 000 000 3 000 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, riigieelarve Keskasulate asfaltteede remontimine 50 000 500 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, riigieelarve Teede remondi pingerea ja vajalike tööde määramine maa- ja teedekomisjoni poolt ** ** ** Maa- ja teedekomisjoni esimees Teede korrastamisel koostöö teiste valdadega ** ** ** Vallavanem Valla ja riigi poolt hooldatavate teede nimekirja ülevaatamine ja optimeerimine ** ** ** Abivallavanem Riigi hooldajaga talvise lumetõrje osas kokkuleppe sõlmimine. ** Maa- ja teedekomisjoni esimees Valla teede inventariseerimine 20 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, riigieelarve Teedevõrgu haldajate skeemi koostamine ja üles panemine * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Heakorraeeskirjade kehtestamine teeäärte hoolduse osas ** Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Heakord Korteriühistutega Keeni heakorraprobleemi lahendamine ** Abivallavanem Keeni küla haljastusprojekti elluviimine * * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Heakorra ja keskkonnahoidlikkuse tunnustussüsteemi loomine * * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Jätkuv Infotulpade püstitamine 50 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Bussiootepaviljonidesse prügikastide paigaldamine * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Avalikesse kohtadesse välikäimlate paigutamine * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Keskasulate tänavavalgustuse kaasajastamine 50 000 50 000 50 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Kalmistu inventariseerimine 35 000 Abivallavanem Vallaeelarve Jäätmemajandus Konkursi korraldamine jäätmevedaja leidmiseks vallas ** Abivallavanem Prügila sulgemisfondi loomine * Abivallavanem Vallaeelarve * – summa kindlaks määramata ** – ei nõua olulisi kulutusi Turismi tegevusplaan Aasta/summa kroonides Vastutaja Finantseerimisallikas Orienteeruv kogumaksumus 2004 2005 2006 Teha Sangaste valda tutvustav kodulehekülg internetis * Vallavanem Vallaeelarve, fondid Lossikompleksi hoonete renoveerimise projekti tellimine 100 000 Vallavanem muinsuskaitse Lossi arengukava koostamine * Vallavanem Vallaeelarve, fondid, erakapital Ideekonkursi «Sangaste turismiküla» korraldamine * Vallavanem Vallaeelarve Sangaste turismiküla kontseptsiooni ja strateegia väljatöötamine ** Vallavanem Kohalike ettevõtjate klubi ellukutsumine ** Vallavanem Turismipakettide väljatöötamine koostöös ettevõtjatega ** Vallavanem Sangaste valla turismipakette tutvustava voldiku trükkimine * * Vallavanem Vallaeelarve, fondid Vaatamisväärsustele juurdepääsuteede korrastamine, viitadega varustamine, infotahvlite paigaldamine vaatamisväärsuste juurde * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, eraosalus Telkimis- ja lõkkeplatside rajamine * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, eraosalus Lõkke- ja telkimiskohtade, ettevõtete, talude tähistamine ühtse kujundusega viitadega * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid, eraosalus * – summa kindlaks määramata ** – ei nõua olulisi kulutusi Kultuuri ja spordi tegevusplaan Aasta/summa kroonides Vastutaja Finantseerimisallikas Orienteeruv kogumaksumus 2004 2005 2006 Kultuur Noortele vaba aja keskuse loomine * Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid Välja töötada seltside, mittetulundusühingute, organisatsioonide, ringide tegevuse ja muu isetegevuse rahalise toetamise kord ** Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine 20 000 20 000 20 000 Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid Vallapäevade korraldamine 20 000 Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid Rahvatantsurühmad ja laulukoorid võtavad osa tantsu- ja laulupidudest * * * Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid Jätkuv Noorsootöö ümarlaua kokkukutsumine ** ** ** Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jätkuv Valla kultuuri- ja spordikalendri koostamine ** ** ** Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jätkuv Raamatukogudesse muretsetakse lisaarvuteid 10 000 10 000 10 000 Vallavanem Vallaeelarve, fondid Sport Restu spordipäeva korraldamine 30 000 30 000 30 000 Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid, sponsorid Jätkuv Vastlapäeva korraldamine 15 000 15 000 15 000 Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid, sponsorid jätkuv Sangaste korvpallikarika korraldamine 5000 5000 5000 Spordinõunik Vallaeelarve, fondid jätkuv Teha korda kooli jõusaal 100 000 100 000 100 000 Spordinõunik Vallaeelarve, fondid 150 000 Muretseda koolivõimlasse tabloo 75 000 Spordinõunik Vallaeelarve, fondid 75 000 Muretseda muusikakeskus koos võimenduse ja kõlaritega 52 000 Spordinõunik Vallaeelarve, fondid 52 000 Lõpetada kooli spordiväljaku ehitus 1 000 000 2 000 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid 3 000 000 Muretseda tennisevõrk ja muu puuduv tennisevarustus * Spordinõunik Vallaeelarve, fondid Rajada rularamp ja asfaltplats 200 000 200 000 400 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Rajada Sangastesse spordiplats 400 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Võistlustel osalemiseks toetada sportlasi rahaliselt * * * Spordinõunik Vallaeelarve, fondid Jätkuv Rajada suusa- ja terviseradasid * * * Abivallavanem Vallaeelarve, fondid Jätkuv Korrastada ujumiskohti 100 000 100 000 Abivallavanem Vallaeelarve, fondid * – summa kindlaks määramata ** – ei nõua olulisi kulutusi Sotsiaalvaldkonna tegevusplaan Aasta/summa kroonides Vastutaja Finantseerimisallikas Orienteeruv kogumaksumus 2004 2005 2006 Ühekordsed ravimitoetused 5000 * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Küttetoetus 3500 * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Muud ühekordsed toetused * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Jõuludeks kommipakid lastele ja eakatele * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Töötud Nõustamine ** ** ** Sotsiaaltöötaja Jätkuv Sotsiaalkomisjoni liikmete kodukülastused ** ** ** Sotsiaalkomisjoni esimees Jätkuv Hoogtööpäevade korraldamine 500 500 500 Pansionaadi juhataja Vallaeelarve, fondid Jätkuv Toimetulekuõppe korraldamine 10 000 * * Sotsiaalkomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid, sponsorid Jätkuv Ümberõppe keskustes käimise kompenseerimine * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Abistamine töökoha leidmisel ** ** ** Sotsiaaltöötaja Jätkuv Teadetetahvlile töökuulutuste panemine ** ** ** Sotsiaaltöötaja Jätkuv Eakad Päevakeskuste loomine * * Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Vallaeelarve, fondid Pansionaadikoha võimaldamine * * * Pansionaadi juhataja Vallaeelarve, omaosalus Jätkuv Tugiisiku leidmine ** ** ** Sotsiaalkomisjoni esimees Jätkuv Sotsiaalhooldaja palkamine * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Pansionaadis ravimirežiimi jälgimine ** ** ** Pansionaadi juhataja Jätkuv Pansionaadile uue pesumasina ostmine * Pansionaadi juhataja Vallaeelarve, sponsorid Abivahendite soetamine pansionaadile * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Lastega pered Jalanõude ja spordivarustuse korduvkasutuse organiseerimine ** ** ** Sotsiaalkomisjoni esimees Sünnitoetus 40 000 40 000 40 000 Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Koolitoidutoetus * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Keskkooli lõpetajate toetus * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Lastelaagritoetus toimetulekuraskustega peredele 5000 5000 5000 Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Toetus töövihikute ostmiseks toimetulekuraskustega peredele * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Puuetega inimesed Võimaldada rehabilitatsioonikeskustes käimist * * * Sotsiaaltöötaja Vallaeelarve Jätkuv Erinoorsootöö Abistada sanatoorse ravi korraldamisel ** ** ** Sotsiaaltöötaja Jätkuv Selgitatakse välja probleemsed noored ja nende pered ning püütakse leida probleemidele lahendusi ** ** ** Sotsiaaltöötaja Jätkuv Tervishoid Tervishoiutöötajatele täiendusõppe võimaldamine * * * Teabepäevade korraldamine * * * Perearst Vallaeelarve, fondid * – summa kindlaks määramata ** – ei nõua olulisi kulutusi Lisa 2. Sangaste valla SWOT-analüüs Tugevused ▪ Üle-Eestilise ja rahvusvahelise tuntusega Sangaste loss ▪ Mitmekesine ja saastamata Lõuna-Eesti loodus ▪ Ajalooliselt tuntud Sangaste kihelkond ▪ Vallal on olemas värvikad ajaloolised kujud ▪ Arenenud ettevõtlus ▪ Mitmekülgne sotsiaalne infrastruktuur (kool, lasteaed, 2 raamatukogu, pansionaat, meditsiiniline teenindus, apteek) ▪ Logistiliselt hea asukoht ▪ Võimetekohase põhihariduse pakkumine ▪ Otepää kui arenenud turismipiirkonna vahetu lähedus Nõrkused ▪ Valla elanike jaoks asuvad keskused kaugel ▪ Valla pidev rahapuudus, auk eelarves ▪ Kesine kultuurielu ▪ Puudulikud vaba aja veetmise võimalused ▪ Kvalifitseeritud ja töötahtelise tööjõu puudus ▪ Külateede halb olukord ▪ Vallasisese info raske kättesaadavus ▪ Valda puudutava info raske kättesaadavus ▪ Probleemid heakorraga ▪ Negatiivne iive ▪ Konkurents valla kahe keskasula vahel ▪ Põhihariduse ja alushariduse alafinantseering ▪ Loss ja koolimaja ei kompenseeri kooskäimiskohtade puudust Võimalused ▪ Turismimajanduse areng Eestis ▪ Projektide kaudu raha taotlemine ▪ Soodne haldusreformi käik ▪ Riigipoolsete toetuste saamine ▪ Toetavaks organisatsioonide (n. SA Lõuna-Eesti turism) abil turismi edendamine ▪ Arenemine suvituspiirkonnana ▪ Lossi baasil tugeva aastaringse turismitoote väljaarendamine ▪ Turismialane koostöö Otepääga Ohud ▪ Riigipoolsete toetuste vähenemine või kaotamine ▪ Linnad pakuvad noortele atraktiivsemat töö- ja elukeskkonda ▪ Narkomaania leviku oht. ▪ Ääremaastumine ▪ Riigi tervishoiusüsteem ei suuda tagada piisavat meditsiinilist teenindust ▪ Maaelu arendamine pole valitsuse jaoks prioriteetne ▪ Töötus seoses võimalike pankrottidega Lisa 3. Turismi valdkonna SWOT-analüüs Tugevused ▪ Üle-Eestiliselt ja rahvusvaheliselt tuntud Sangaste loss ▪ Mitmekesine loodus ▪ Värvikad ajaloolised kujud ▪ Logistiliselt hea asukoht ▪ Otepää lähedus ▪ Läti ja Venemaa lähedus ▪ Sangastes asub Eesti liigirikkamaid dendroparke ▪ Väike-Emajõgi Nõrkused ▪ Külateede halb olukord ▪ Valda puudutava info raske kättesaadavus ▪ Probleemid heakorraga ▪ Kvaliteetse tööjõu puudus ▪ Elanikkonna passiivsus ▪ Omandivaidlused lossi ümber ▪ Telkimis- ja suplemiskohtade vähesus ▪ Vaatamisväärsused on süstematiseerimata, puudub kaart ▪ Väike-Emajõe potentsiaal on kasutamata ▪ Puudulik vaatamisväärsuste tähistamine Võimalused ▪ Riigipoolsete toetuste saamine ▪ Investeeringute kaasamine ▪ Euroopa Liiduga liitumisega seoses tuleb rohkem turiste ▪ Koostöö valla sees vallavalitsuse ja ettevõtjate vahel ▪ Sangaste turismiküla loomine kompleksteenuse pakkumiseks ▪ Koostöö turismifirmadega ▪ Rahvusvaheliste broneerimissüsteemide kasutamine ▪ Turismiteenuse pakkumine nii sise- kui välisturistile ▪ Aastaringse turismitoote väljatöötamine Ohud ▪ Riigipoolse toetuse vähenemine ▪ Konkurentsis allajäämine ▪ Pakutavate teenuste vähene atraktiivsus Lisa 4. Sangaste valla profiil 1. Asend Sangaste vald paikneb Valga maakonna keskosa idapoolsel serval. Valla pindala on 144,7 km2, keskus on Sangaste alevik. Vallas on 13 küla, neist suurim Keeni küla. Vallas elab 1584 inimest. Vald piirneb lõunast Tõlliste, läänest Õru, põhjast Puka ja loodest Otepää vallaga. Valla idapiiriks on Valgamaa piir Võrumaaga. 2. Ajalugu Sangaste on vanimaid Eesti kihelkondi, mida allikmaterjalides nimetatakse esmakordselt 1272. a (Toyvel). Sangaste nimi pärineb mõisalt, mis rajati juba 1287. a. Keskajal kuulus Sangaste mõis (1522, Sangnitz) Tartu piiskopile. Poolakate valitsemise ajal 1583–1609 läksid mõisa valdused üle riigile, Rootsi ajal liideti sellega veel mitmeid mõisaid. 1723 kinkis Peeter I Sangaste kindralmajor Ivan Mihhailovits Golovitsile. 1808. a ostis Sangaste õuenõunik Friedrich von Berg, kelle suguvõsa kätte jäi see rohkem kui sajandiks. Sangaste mõisa viimane omanik Friedrich Georg Magnus Berg (1845–1938) jäädvustas oma nime Eesti põllumajanduse ajalikku eeskätt hea saagikuse ja talvekindluse poolest laialt tuntud «Sangaste» rukkiga. Kuid ta rakendas võtteid ka maaparanduse, soo- ja rohukultuuri alal, tähelepanu leidis metsamajandus, eriti pajude ja tammede kasvatus, tähelepanu väärisid tema karjalaudad, hea kari, hobused, kalakasvandus. Esimese Eesti Vabariigi ajal kuni 1920 aastani kuulus Sangaste vald Tartu maakonna Sangaste kihelkonda. 1920. a loodi Valga maakond. 1945 nimetati vallad külanõukogudeks, Sangastega liideti osa endisest Kuigatsi vallast. Seejärel hakati moodustama põllumajanduslikke majandeid – 1961 Sangaste kolhoos, millele liideti 1986 Sangaste aretuspunkt ja 1957 moodustati Keeni sovhoos. Mõlemas tegeldi peamiselt tõusea ja -veisekasvatusega. Sangaste sai uuesti vallastaatuse 1991 aastal. 3. Rahvastik 2003. aasta seisuga elas Sangaste vallas rahvastikuregistri andmetel 1584 inimest, mis moodustab kogu Valga maakonna elanikest 4,3 protsenti. Rahvastiku tihedus Sangaste vallas on 11 inimest km2 kohta. Rahvastiku dünaamika on esitatud tabelis 1 ja joonisel 1. Tabelist selgub, et elanike arv väheneb olenemata mõnede aastate väikesest kasvust. Tabel 1. Sangaste valla elanikkonna dünaamika aastatel 1989–2003 Aasta Elanikke Muutus eelmise perioodiga 1989 1679 – 1998 1684 +5 1999 1646 –38 2000 1654 +8 2002 1616 –38 2003 1584 –32 Joonis 1. Sangaste valla rahvaarvu muutus

Rahvaarvu vähenemise peamiseks põhjuseks on nii negatiivne rändesaldo kui ka negatiivne loomulik iive. Loomulik iive Sangaste vallas 2002. aastal oli –17: 17 sündi, 34 surma. Rändeiive Sangaste vallas 2002. aastal (seisuga 31.12.2002) oli –28 inimest: sisseränne 46 inimest, väljaränne 74 inimest. Sangaste Vallavalitsuse andmeil oli 2003. aasta 1. jaanuari seisuga Sangaste vallas 1584 elanikku, neist mehi 791 (49,9%) ja naisi 793 (50,1%). Naiste osakaal, erinevalt kogu Eestist, ei olnud märkimisväärselt suurem. Elanikkonna jaotus vanusegruppidesse on toodud joonisel 2. Joonis 2. Sangaste valla elanikkonna sooline ja vanuseline struktuur

Pensioniealisi inimesi on vallas 17%, tööealisest nooremaid 21% ja tööealisi elanikke 62%. Rahvuslik koosseis: 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 2000. aastal Sangaste vallas 1522 inimest, kellest 1467 olid eestlased (96,4%), 35 venelased (2,4%), 17 muust rahvusest (1%) ja kolme inimese rahvus ei ole teada. Tabel 2. Sangaste valla elanike arv külade kaupa (08.01.2003) Sangaste alevik 251 inimest Keeni 385 inimest Tiidu 147 inimest Lauküla 142 inimest Restu 110 inimest Lossiküla 100 inimest Kurevere 80 inimest Sarapuu 75 inimest Ädu 73 inimest Mäeküla 58 inimest Pringi 54 inimest Vaalu 44 inimest Risttee 37 inimest Mägiste 27 inimest 4. Looduskeskkond Sangaste vald asub Otepää kõrgustiku kaguservas. Reljeefivormide ja absoluutsete kõrguste järgi võib valla jagada kaheks osaks. Valla põhjaosas on tüüpiline Otepää kõrgustiku kuppelmaastik, kus kõrgused merepinnast ulatuvad 100–200 meetrini, kõrgeimaks punktiks on Harimägi 211 m. Lõunaosas on lainjas moreenmaastik, kus kõrgused jäävad valdavalt 40–70 meetri vahele. Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted). Suurema osa pinnakattest moodustab saviliivmoreen. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10 m-st valla lõunaosas kuni üle 100 m-ni Otepää kõrgustikul ja mattunud ürgorgudes). Pinnasevesi lasub 0–10 m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega (sitkeplastne saviliivmoreen), kuid ehitustegevust võib takistada reljeef. Samuti võib moreeni ebaühtlase ja üldiselt vähese veejuhtivuse tõttu sulade ja sadude ajal esineda ülavett. Pinnasevee kõrgtase võib ulatuda kuni 0,5 m maapinnast. 4.1. Maavarad Märkimist väärib valla põhjaosas asuv 11,61 hektari suurune Siimu karjäär (EGF, nr 554), milles 2000. aasta seisuga on määratud 152 000 m3 ehituskruusa aktiivset reservvaru. Käesoleval ajal seal kaevandamist ei toimu. Valla ainus töötav karjäär on Raul Nämile kuuluv ehitusliiva karjäär. 4.2. Vesi Sangaste valla tähtsaimaks veekoguks on Väike-Emajõgi, mis saab alguse Otepää kõrgustikult Pühajärve lõunapoolsest väljavoolust, kulgeb läbi Sangaste valla ja suubub Võrtsjärve. Väike-Emajõgi on kogu Sangaste valda jäävas osas nimetatud keskkonnaministri määrusega oluliseks lõheliste ja karpkalaliste kudemis- ja elupaigaks ning reostustundlikuks suublaks. Seal koeb suurem osa hiljem Võrtsjärve siirduvast kohast ning ka mitmetest teistest kalaliikidest. Väike-Emajõkke juhitakse peale puhastamist Sangaste aleviku ja Lossiküla reovesi. Valla põhjaosast Otepää kõrgustikult saab alguse Laatre jõgi, mis suubub Väike-Emajõkke. Suured looduslikud järved Sangaste vallas puuduvad. Suurimaks järveks on valla põhjaosas Otepää valla piiril asuv Pülme järv. Järvedel on peamiselt puhkemajanduslik tähtsus. Sangaste valla järvede nimistu tabelis 3. Tabel 3. Sangaste valla järved Järv Pindala (ha) Presnikovi järv 2,2 Nakrijärv 1,0 Kirgjärv 1,1 Pülme järv 6,4 Suuremat tähtsust omavad jõgedele rajatud paisud ja selle tulemusel tekkinud paisjärved (Tabel 4). Sangaste valla territooriumil on nii Väike-Emajõel kui ka Laatre jõel kummalgi kaks paisu. Sangaste veskipaisule on OÜ Wing paigaldanud kaks generaatorit (30 ja 40 kW), mis toodavad elektrienergiat. Ka Pikaantsu tammile on rajatud vesiveski, kuid käesoleval ajal see ei tööta. Samuti pole hetkel eriotstarvet Restu ja Räimekese tammil. Tabel 4. Sangaste valla paisjärved Järv Asukohajõgi Pindala (ha) Pikaantsu paisjärv Laatre jõgi 2,8 Räimekese paisjärv Laatre jõgi 3,1 Sangaste veskijärv Väike-Emajõgi 7,2 Restu paisjärv Väike-Emajõgi 5,0 4.3. Sood Vallas suuri soomassiive ei ole, leidub vaid väikseid soolaike hajusalt üle valla. 4.4. Metsad Keskkonnateenistuse mitteametliku arvestuse alusel on 2003. aasta alguse seisuga Sangaste valla metsamaa pindala 5935 ha, sellest riigimetsa 1785 ha ja erametsa 4150 ha. Metsasus on 38%. Tabel 5. Metsaraie erametsadest Aasta raie kokku ha/tm lageraie ha/tm rekultiveeritud ha 2000 280/13 900 22/4596 18 2001 262/14 844 24/5478 0 2002 123/6876 22/3589 2 4.5. Looduskaitse Kaitsealad Sangaste valla territooriumile jääb Otepää looduspargi kaks sihtkaitsevööndit, mis on loodud looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks: • Karja sihtkaitsevöönd • Pülme sihtkaitsevöönd Looduskaitse üksikobjektid: • Antsi tamm (Ansi tamm) – asub Laukülas. Ümbermõõt 568 cm, kõrgus 16 m. Väga halvas seisus, osaliselt kuivanud. • Tiidu mänd – asub Tiidu külas Kingu talu juures põllul. Ümbermõõt 254 cm, kõrgus 11m. • Restu park – on vana mõisapark Restu külas endise Restu kooli juures. • Sangaste park – on krahv Bergi poolt rajatud park-dendraarium Sangaste lossi juures, mis koosneb lossipargist, metsapargist ja tammealleest. Viimane palistab ligi kolme kilomeetri ulatuses üht teepoolt. • Jaanimägi (Kurevere Jaanimägi) – asub Kurevere külas. Väärtuslike maastike nimistusse on Sangaste vallast arvatud: • Otepää looduspark, klass I Ala pindala: 23 200 ha Ala asukoht: Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste vald • Sangaste – Lossiküla – Kuiksilla, klass I Ala pindala: 1498 ha Ala asukoht: Sangaste vald • Pikaantsu – Priipalu – Kuigatsi – Mägiste, klass II Ala pindala: 2276 ha Ala asukoht: Õru, Puka ja Sangaste vald 4.6. Keskkonnakaitse Reoveepuhastid Sangaste vallas on kolm reoveepuhastit: • Sangaste alevikus Suubla – Väike-Emajõgi • Keeni külas Suubla – Keeni oja • Lossiküla külas Suubla – Väike-Emajõgi Reoveepuhastid on amortiseerunud ja vajavad kiiresti uuendamist. Jäätmemajandus Vallale kuulub Keeni prügila, kuhu prügi ladestamine on esialgu lubatud aastani 2009. Prügila on oma valla elanike tarbeks. Kuni sõiduauto käru täis prügi võetakse elanikelt vastu tasuta, suuremate koguste puhul tuleb maksta 25 krooni/m3. Ladestatava prügi hulga vähendamiseks rajatakse prügila juurde jäätmejaam, kus saab eraldi ära anda taaskasutatavaid jäätmeid. 2002. aastal koguti vallast kokku 57,454 t jäätmeid, sellest kodumajapidamistelt 7,886 t ja ettevõtetelt 49,568 t. 4.7. Maakasutus Sangaste valla põllud on suhteliselt viljaka mullaga. Suur osa maast on üles haritud põldudeks ja kasutusel rohumaana. Maafond on kokku 14 473 ha, sealhulgas haritavat maad 6163 ha, looduslikku rohumaad 926 ha, metsamaad 5441 ha ja muud maad 1943 ha. Tagastatud on maad 4692,0 ha, erastatud 3706,4. Riigi omandis on 267,5 ha maad. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine on peaaegu lõpule jõudnud, 530-st toimikust on 47 menetlust veel lõpetamata. 5. Sotsiaalne keskkond Tööhõive Suurimaks tööandjaks Sangaste vallas on AS Sanwood, mis tegeleb puidutööde ja mööbli valmistamisega, seal töötab 130 inimest. AS-le Sanwood järgneb palkmajade ehitusega tegelev OÜ Landhaus 21 töötajaga. Suuremad ettevõtted on veel AS Sangaste Linnas ja AS Silva-Agro. Suuremad põllumajandustootjad vallas on OÜ Kesa-Agro ja OÜ Sanlind. Tööandjateks on ka vallavalitsus, kool, lasteaed ja pansionaat. 1999. a jaanuari seisuga oli tööealisi töötajaid 616 ja pensionieas töötajaid 13. Tööealiste töötajate arv on aastatega tõusnud, kuid pensionieas töötajaid vähenenud. 1996. a 1. jaanuari seisuga olid need arvud vastavalt 461 ja 37. 6. Elanike toimetulek Valla sotsiaaltöötaja toimetulekutoetuste aastaaruandes on kirjas vaid toimetulekutoetust saavate perede ja pereliikmete arv koondarvudena, samuti rahuldatud taotlused, sellepärast saab võrrelda neid kui suhtarve. Väljamakseid tehti 2002. aastal summas 513 086 krooni. Võrreldes 2001. aastaga on nii rahuldatud taotluste arv kui ka toimetulekutoetuseks eraldatud summa vähenenud. Traditsiooniliselt suurenevad väljamaksed talvekuudel, mil inimeste rahalisi väljaminekuid suurendavad küttekulud, mistõttu ollakse sunnitud taotlema täiendavat sotsiaaltoetust. Tabel 6. Sangaste valla toimetulekutoetuse taotlused 2000–2002 2000 2001 2002 Rahuldatud taotlusi 833 929 675 Taotlusi esitanud perede arv 240 127 94 Taotlusi esitanud perede liikmete arv 2072 1905 1408 Arvestatud taotlused kroonides 583 247 569 843 513 086 Perede toimetulematuse põhjustest on olulisemad töötus, inimeste madal haridustase, tervislik seisund, pere lagunemine ja riigikeele mitteoskamine. Paljud inimesed on tööl osalise tööajaga ja saavad töötasu alla miinimumpalga. Viimaste hulka kuuluvad sageli naised, kes lisaks hooldavad peret. Statistikaameti andmeil oli pereliikme keskmised sissetulekud aastatel 1996–2001 Sangaste vallas järgmised (Tabel 7): Tabel 7. Pereliikmete keskmine netosissetulek Sangaste vallas ja Eesti keskmine aastatel 1997–2001 Aasta Sangaste vallas Eesti keskmine krooni/kuus Muutus eelmise aastaga (kr) % Eesti keskmisest krooni/kuus Muutus eelmise aastaga (kr) 2001 1589 –43 69,4 2289 +105 2000 1632 +230 74,7 2184 +184 1999 1402 –70 70,1 2000 +111 1998 1472 +233 77,9 1889 +259 1997 1239 +82 76,0 1631 +216 1996 1157 – 81,8 1414 – Elanikkonna keskmine netosissetulek on võrreldes Eesti keskmisega vähenenud 81,8%-lt 1996. aastal 69,4%-ni 2001. aastal. 7. Tervishoid Sangaste alevikus tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana perearst ning Keenis asub velskripunkt. Sangastes on Sangaste Pansionaat, mis on segatüüpi hoolekandeasutus, aga põhiliselt suunatud eakatele inimestele. Erihooldekodu, internaat ja lastekodu Sangaste vallas puuduvad. 8. Kirikud ja kogudused Vallas asub Sangaste kirik ja EELK Sangaste Püha Andrease kogudus, kus on õpetajaks Ivo Pill. 9. Korrakaitse ja päästeteenistus Korrakaitsega tegeleb vallas konstaabel, kes on ametis kahe valla peale (Sangaste ja Õru). Päästeteenistus vallas eraldi puudub. Sangaste vald kuulub Valgamaa Päästeteenistuse teeninduspiirkonda. 10. Teed ja kommunikatsioonid Valda läbivad kaks suuremat maanteed: • Valga–Otepää–Tartu maantee • Võru–Tõrva–Pärnu maantee Nende teede ristumiskohas asub valla keskus Sangaste alevik. Valla läänepiiri mööda kulgeb Tartu–Valga raudteeliin. Valla piirides peatub reisirong Keeni peatuses. Lähimate keskusteni Sangaste alevikust on: 18 km Otepääle ja Antslasse, 32 km Valka, 20 km Pukasse ja 60 km Tartusse. Sangaste alevikul on teiste keskustega suhteliselt hea bussiühendus, teiste külade ühendus keskustega on ebapiisav. Samuti ei ole olemasolevate maakonnasiseste bussiliinidega kuigi hästi kaetud vallasisene bussiühenduse vajadus. Seepärast tuleb vallal korraldada eraldi õpilaste transport hommikul ja õhtul. Vallale kuuluvatel teedel ei ole juba aastaid põhjalikku remonti tehtud. Peamiselt on tegeldud hooldustöödega (talvine lumetõrje ja hööveldamine). Sangastel ja Keenil on alates 2000. aastast täisoptikal põhinev telefoni- ja andmeside. Avalikud internetipunktid on AS Silva-Agro toidupoes ja pubis. Peatselt avatakse internetipunktid raamatukogudes. Keeni Põhikoolis on interneti püsiühendus, õpilaste käsutuses on 17 hetkel töökorras arvutit. 11. Haridus 11.1. Kool Keeni külas asub valla ainus põhikool. Koolis õpib 176 õpilast ja põhikohaga töötab 16 õpetajat, neist 14 naist ja 2 meest. Väljaspool valda käib põhikoolis 60 last, neist enamus Otepää Gümnaasiumis ja Pühajärve Põhikoolis. Koolis on interneti püsiühendus, õpilaste kasutuses on arvutiklass 17 arvutiga, õpetajatel on 4 ja juhtkonnal 2 arvutit. Noortel on võimalus peale kooli osaleda paljudes huviringides: • muusikakoolis klaveri ja akordioni erialal • spordiringides • rahvatantsuringides • kunstiringis • lilleseaderingis • arvutiringides • käsitööringides • inglise keele ringis • lauluringides Kooli juures tegutseb terve aasta läbi ettevalmistusklass koolieelikutele. Valla lapsed käivad gümnaasiumis peamiselt Otepääl, Valgas ja Tartus. 11.2. Lasteaed Sangastes asub lasteaed, kus on lapsi 28 ja pedagooge 5. 12. Kultuur Vallas puuduvad kultuurimaja ja palgaline kultuuritöötaja. Ürituste korraldamiseks kasutatakse Sangaste lossi ja Keeni koolimaja. Kirikus ja lossis toimuvad aeg-ajalt kontserdid. 12.1. Isetegevus Aktiivne kultuuritegevus toimub Kuigatsi piirkonnas (Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu küla). Sangastes ja Keenis tegutsevad rahvatantsurühmad ja mõned omaalgatuslikud ringid. Aktiivsemad pensionärid kuuluvad Valga maakonna pensionäride ühendusse. 12.2. Sport Keeni kooli võimlas toimuvad täiskasvanutele õhtuti treeneri juhendamisel korvpalli- ja võrkpallitreeningud. Sangaste korvpallimeeskond on edukalt esinenud nii maakondlikul kui riiklikul tasemel. Traditsiooniliselt korraldatakse Sangaste vallas Restu spordipäeva ja vastlapäeva. Üle kolme aasta toimub Sangastes naabervaldadega ühine Jüriöö jooks. Uueks traditsiooniks on saamas korvpallivõistlus «Sangaste korvpallikarikas». 12.3. Raamatukogud Raamatukogud asuvad Keenis ja Sangastes. Mõlemas on plaanis peatselt avada avalik internetipunkt. 13. Elamu- ja kommunaalmajandus 13.1. Soojamajandus Soojust tootvad ettevõtted on OÜ Sanva ja AS Sanwood. Tabel 8. Katlad ja kasutatud kütused Katlamaja asukoht Katla tüüp Katelde arv Võimsus (MW) Kasutatavad põhikütused Sangaste alevik Kiviõli 80 1 1 saepuru AS Sanwood Kiviõli 80 2 1,6 puidujäätmed Sangaste loss Kiviõli 25 Kiviõli 50 3 1 0,6 0,4 küttepuud küttepuud 13.2. Veevärk Ühisveevärgi teenuseid kasutab veidi üle 30% elanikkonnast. Keskne veevarustussüsteem hõlmab vallas asuvaid korruselamuid Sangastes, Keenis ja Lossikülas. Hetkel kasutatakse selleks kolme puurkaevu. Ühisveevärki vallas haldab OÜ Sanva. Ülejäänud elanikkond saab vee salvkaevudest või erapuurkaevudest. 13.3. Kanalisatsioon Ühiskanalisatsioon on Sangastes, Keenis ja Lossikülas. Sellega on ühendatud umbes 25% valla elanikest. Ülejäänud majapidamised kasutavad kogumiskaeve või imbkaeve. 14. Majandus 14.1. Eelarve ja investeeringud Tabel 9. Sangaste valla eelarved aastatel 1999–2002 Aasta Eelarve maht (kroonides) Investeeringud (kroonides) Investeeringute osakaal (%) 2001 9 673 047 627 073 6,5 2000 7 544 120 322 302 4,3 1999 7 194 447 826 389 11,5 Tabel 10. Tulude jaotumine (tuhat krooni) aasta üksikisiku tulumaks maamaks majandus- tegevusest laenud hariduskuludeks riigieelarvest toetus riigieelarvest muud kokku 2002 2767,0 636,9 1246,4 700,0 1843,0 3476,0 735,7 11405,0 2001 2402,6 641,2 726,1 0 1721,0 2494,0 1635,6 9620,5 Tabel 11. Kulude jaotumine (tuhat krooni) aasta valitsemine haridus kultuur sotsiaal- hoolekanne majandus laenude tagasimaksmine muud kokku 2002 901,3 5591,9 2255,9 1187,7 998,7 26,1 283,4 11245,0 2001 777,1 4604,6 1749,9 960,5 1144,7 25,4 288,8 9551,0 14.2. Ettevõtted Sangaste valla majanduselus on olulisel kohal tööstus, olles suurimaks tööandjaks. Põllumajandus on heal järjel, üles on haritud praktiliselt kogu põllumajanduseks kõlblik maa. Peamised majandusvaldkonnad ja ettevõtted on: • Puidu töötlemine – AS Sanwood, OÜ Landhaus • Põllumajandussaaduste tootmine ja ümbertöötamine – OÜ Sanlind, OÜ Kesa-Agro, AS Sangaste Linnas ja kohalikud talunikud • Kaubandus ja teenindus – AS Silva-Agro 14.3. Teenused Sangastes on kolm toidupoodi ja üks tööstuskaupade pood. Keenis on kaks ja Lossikülas üks pood. Sangaste asulas on lisaks Silva pubi, apteek ja juuksur. Sularahaautomaate vallas ei ole, pangateenindus toimub postkontori kaudu. Postipank on olemas Sangaste alevikus ja Keeni külas. Valla ainus tankla asub Keeni külas. 14.4. Turism Ööbimiskohad: • Kunstimäe puhkemaja 16 • Sangaste lossi hostel 25 • Silva pubi 14 Söögikohad: • Silva pubi 50 • Sangaste lossibaar 80 Ratsutamine: • Laane talu Vaatamisväärsused: • Sangaste loss ja lossipark • Sangaste kirik • Sangaste kalmistu • August Gailiti sünnikodu • Eduard Grosschmidt-Suursepa kodutalu • Harimägi • Sangaste linnamägi • Kirgjärv ja Presnikovi järv 15. Valla juhtimine Sangaste valla valitsusorganid on vallavolikogu kui esinduskogu ning vallavalitsus ja volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Vallavalitsusesse kuuluvad: • vallavanem Kaido Tamberg • abivallavanem Tõnu Saarman • rahandus- ja eelarveküsimuste nõunik Heli Kirsimäe • sotsiaalnõunik Ruth Muttik • haridusnõunik Diana Sarapuu Vallaametnikke on seitse. Volikogus on liikmeid üksteist, volikogu esimeheks on Eduard Aamer. Vallalvalitsuse ja volikogu info jõuab elanikeni valla ajalehe «Sangaste» vahendusel, mis ilmub 6 korda aastas.