Rakke Vallavolikogu — Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 88, 1565

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 ning paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670), Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskiri» (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2001. a. Volikogu esimees Andrus BLOK Kinnitatud Rakke Vallavolikogu 13. novembri 2001. a määrusega nr 33 RAKKE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on reguleerida suhteid veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutava vee-ettevõtja ning Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud abonentide vahel. 1.2. Vee-ettevõtja teeninduspiirkonda kuuluvad abonendid, kes on ühendatud Rakke Vallavalitsuse omanduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga ning kellel on vee-ettevõtjaga sõlmitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste saamiseks abonentleping. 1.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Rakke valla kinnitatud arengukava alusel, mille osa on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 1.4. Klientide nõuetekohase teenindamise tagab vee-ettevõtja lähtudes käesolevast eeskirjast ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. 1.5. Kasutatavad mõisted: 1) üldkasutatav ühisveevärk ja -kanalisatsioon – Rakke Vallavalitsuse omanduses olev ehitiste ja seadmete kompleks vee ammutamiseks loodusest, selle puhastamiseks ja tarbijale edastamiseks, heitvee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks; 2) abonent – juriidiline või füüsiline isik, kelle omandusse kuulub või kelle halduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud vee- ja/või kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga vee- ja kanalisatsiooniteenuste abonentlepingu; 3) allabonent – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsiooni teenuseid abonendi vahendusel; 4) piiritluspunkt – koht, mis on piiriks VK ettevõtte ja abonendi torustiku vahel; 5) liitumispunkt – koht, kus abonendi ühendustorustik liitub ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni peatoru või varem välja ehitatud ühendustorustikuga; 6) majatorustik – liitumispunktist kinnistu pool asuvad torustikud, kaasa arvatud hoonete sisetorustikud, veetorustik pärast veearvestit ja kanalisatsioonitorustik pärast esimest vaatluskaevu abonendi kinnistul (kaev kaasa arvatud), kaevu puudumisel alates hoone vundamendi välispinnast; 7) ühendustorustik – abonenti veega varustav torustik peatorust veearvestini või heitvett ärajuhtiv torustik peatorust esimese kontrollkaevuni abonendi kinnistul, kaevu puudumisel hoone vundamendini; 8) peatoru – torustik, millest toimub abonendi varustamine veega või millesse toimub abonendi heitvee vastuvõtmine; 9) peakraan – sulgemisseade ühendustorustikul veeandmise piiramiseks või peatamiseks; 10) veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga abonendi veekulu mõõtmiseks; 11) heitvesi on kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi; 12) reostus – vee (sh heitvee) omadusi halvendav reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; 13) fekaalid – kuivkäimlast väljaveetavad jäätmed; 14) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine. 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OMANDI PIIRITLEMINE 2.1. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste ning abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste vaheline piir on määratletud piiritluspunktiga. 2.2. Piiritluspunktideks omandite vahel on: 1) vee puhul peakraan ühendustorustikul, sealjuures peakraan, mis üldjuhul paigaldatakse kuni 2 m väljapoole kinnistu piiri, kuulub ühisveevärgi koosseisu; 2) kanalisatsiooni puhul kinnistupoolseim vaatluskaev enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni koosseisu. Nõuetekohase kaevu puudumisel määratakse piiritluspunkt vee-ettevõtte ja abonendi vahelise kokkuleppega. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks hoonele lähim vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett; 2.3. Kui ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on liitumispunktiks ja ühtlasi peakraaniks peatorule lähim sulgeseade, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 2.4. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel täpsustatakse ka piiritlust. 2.5. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga. Liitumispunktide muutmine toimub poolte kokkuleppel ja taotleja kulul. 3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kõigil kinnistute omanikel ja valdajatel õigus antud eeskirjas toodud korras liituda ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. 3.2. Liitumine toimub vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotluse ja selle põhjal vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimuste alusel, mis on liitumislepingu osa. 3.3. Vee-ettevõtja võib liitumistaotlust mitte rahuldada, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik rahuldada ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus on suurem lubatust; 3) heitvee kogust ei ole võimalik juhtida kanalisatsiooni seda kahjustamata. 3.4. Liitumistaotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) andmed taotleja kohta; 2) kinnistu plaan 1:500; 3) omandiõigust kinnitav dokument; 4) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 5) andmed kavandatava veetarvituse otstarbe ja koguse kohta; 6) vee keskmine ööpäevane ja suurim tunnitarve; 7) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostuse kohta; 8) ettepanek liitumispunkti kohta; 9) ettepanek ühenduse tähtaja kohta; 10) vajadusel võib vee-ettevõtja nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi. 3.5. Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi ja annab põhjendatud kirjaliku vastuse kahe nädala jooksul. 3.6. Liitumistingimustes näidatakse: 1) liitumispunkt; 2) tehnilised erinõuded; 3) lubatud suurim veekasutus ning reoainete piirkontsentratsioonid; 4) minimaalne ja maksimaalne rõhk kinnistu veevärgis; 5) liitumistingimuste kehtivusaeg (vähemalt üks aasta); 6) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 7) vajalikud kooskõlastused eri asutustega. 3.7. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumistingimuste alusel koostatud liitumisprojekti või lihtsamatel juhtudel liitumisjooniste kohaselt vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. 3.8. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine toimub ehitusalaste õigusaktide kohaselt ning liituja kulul. 3.9. Liituda soovijal on õigus liitumisleping lõpetada, teatades sellest kirjalikult vee-ettevõtjale. 3.10. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada: 1) juriidilisest isikust liituja likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 2) füüsilisest isikust liituja surma korral, kui tal ei ole pärijat. 3.11. Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liituda soovijal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Vee-ettevõtjal on õigus liitumistingimuste pikendamisel esitada õigusaktidest tulenevaid täiendavaid tingimusi. 3.12. Liitumistingimuste muutmiseks, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavate ühenduste tegemiseks või olemasoleva ühendustorustiku ümberehitamiseks esitab liituja uue liitumistaotluse. 3.13. Vee-ettevõtjal on õigus võtta liituda soovijalt liitumislepingu sõlmimisel põhjendatud liitumistasu vastavalt Rakke Vallavolikogu kehtestatud korrale ja piirmääradele (punkt 12.6). 4. AJUTISED TORUSTIKUD 4.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veekasutust või heitvee ärajuhtimist ehitusele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kasutuslepingu alusel. 4.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult vee-ettevõtja antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kui abonendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vajalik abonendi nõusolek. 4.3. Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loataotleja kulul. 5. SADEMEVETE KANALISATSIOON 5.1. Abonendilt ärajuhitava sademevee kogus arvestatakse sademete keskmiste statistiliste andmete alusel katuste, kõrvakattega teede ja platside pinnalt, kust toimub äravool kanalisatsiooni, või mõõdetakse. 5.2. Statistiliste andmete või mõõtmistulemuste puudumisel võetakse normiks 0,60 m3 ruutmeetri kohta aastas. 5.3. Drenaaživee kogus arvestatakse vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. 6. VEEGA VARUSTAMISE JA KASUTAMISE NÕUDED 6.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme-, tootmis- ja kastmisvajadusteks ning tulekahjude kustutamiseks. 6.2. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja selle kontrolli vastavalt riiklikult kehtestatud nõuetele. Veeettevõte ei vastuta vee kvaliteedi muutuse eest kinnistu veevõrgus. 6.3. Vee-ettevõtja peab tagama kinnistu veemõõtesõlmes minimaalse vabarõhu 1,5 bari. 6.4. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrasoleku eest vastutab vee-ettevõtja. Nendest muuks otstarbeks vee kasutamine võib toimuda ainult vee-ettevõtja loal. Muudel juhtudel loetakse veevõtt omavoliliseks ühenduseks (punkt 10.5). 6.5. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult vee-ettevõtja nõusolekul ning nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib vee-ettevõte kehtestada piirkoguse ja kasutusrežiimi, mis on fikseeritud veetarbimise lepingus. 7. KANALISATSIOONI KASUTAMINE 7.1. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste töörežiimi, ei kahjusta torustikke ja rajatisi ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 7.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid; 4) radioaktiivseid aineid; 5) keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid; 8) kui vee temperatuur on üle 40 °C; 9) kui vee pH 10,0. 7.3. Vajaduse korral kehtestab vee-ettevõtja, olenevalt olemasolevate puhastusseadmete tüübist ja tehnilistest võimalustest, täiendavad nõuded reoainete kontsentratsioonile. 7.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms. 7.5. Abonendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostust määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitveeproovidest. Olmereoveest või viimasele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 7.6. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab vee-ettevõtja ja fikseerib need lepingus. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab abonent selle välja ehitama vee-ettevõtte ettekirjutuste kohaselt. Kui abonendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 7.7. Regulaarse proovivõtu sageduse (mitte harvemini kui üks kord kvartalis), võimalikud proovivõtu eritingimused ja määratavad reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja sõltuvalt reostuse iseloomust. 7.8. Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud vee-ettevõtja töötaja või vee-ettevõtja poolt selleks volitatud laboratoorium. Proovivõtmine toimub abonendi esindaja ja kohaliku keskkonnakaitseteenistuse esindaja juuresolekul. 7.9. Kui abonendi heitvesi ei vasta eeltoodud nõuetele (punktid 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4), tuleb abonendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb abonendil ehitada ühtlustusseadmed. 7.10. Abonent on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalsed puhastid ja pumplad töökorras. 7.11. Ühiskanalisatsioonis on keelatud sisselaskudega tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi. 7.12. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõttega. 7.13. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat vee-ettevõtja luba omavad ettevõtjad. Purgimise koha ja korra määrab vee-ettevõtja. 7.14. Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning antakse ühiskanalisatsiooni kasutajale teada liitumistingimustes või abonendile abonentlepingus. 8. VEE MÕÕTMINE 8.1. Ühisveevärgiga ühendatud kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega. 8.2. Kinnistule rajatakse üks veemõõdusõlm, erandina kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja kinnistu omaniku kulul võib veemõõdusõlmi olla rohkem kui üks. 8.3. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välispiiride taga, võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatavas ruumis, kus temperatuur ei lange alla +4 °C. Kui hoones ei leidu veemõõdusõlmele sobivat ruumi, siis võib vee-ettevõtja juhiste kohaselt paigaldada veemõõdusõlme kaevu või mõnda teise sobivasse ruumi. Veemõõdusõlme tagasilöögiklapi ja settekoguja paigaldamise ning ruumi põrandalt vee äravoolu korraldamise vajaduse üle otsustab vee-ettevõtja. 8.4. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 8.5. Kõrvaliste isikute juurdepääs veearvestile peab olema välistatud. 8.6. Veearvesti tüüp ja nominaalvooluhulk valitakse vastavuses läbivooluga ning kooskõlastatakse vee-ettevõtjaga. Paigaldatud veemõõtja peab olema taadeldud vastavalt mõõteseadusele. 8.7. Veemõõdusõlme paigaldab vee-ettevõtja või tema volitatud allettevõtja pärast kliendiga abonentlepingu sõlmimist kümne päeva jooksul. Plommid paigaldab veearvestile vee-ettevõtja, mille kohta koostatakse akt veemõõdusõlme ja paigaldatud plommide kohta. 8.8. Veearvesti ja veemõõtesõlme plommide säilimise eest vastutab abonent. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab abonent. 8.9. Perioodilist mõõteseaduses ettenähtud veemõõtja taatlemist teostab vee-ettevõtja omal kulul, asendades taadeldava arvesti taadeldud arvestiga. 8.10. Abonendi nõudel teostatud erakorralise taatlemise kulud kannab vee-ettevõtja, kui taatlemise tulemusena selgub, et veearvesti viga oli suurem lubatust ja abonendi kahjuks, vastupidisel juhul kannab kulud abonent. 8.11. Kui punkti 8.10 kohaselt erakorralise taatlemise tulemusena selgus, et veemõõtja viga oli suurem lubatust ja abonendi kahjuks, tagastab vee-ettevõtja abonendi poolt enammakstud raha vea avastamisele eelnenud kolme jooksva kalendrikuu ulatuses või arvestatakse abonendi nõusolekul ettemaksuks. 8.12. Erandina võib kokkuleppel abonendiga veearvesti rikke või taatlemise ajal veekulu arvestada kolme rikkele või taatlemisele eelneva kuu keskmise veetarbimise alusel. 9. HEITVEE MÕÕTMINE 9.1. Abonendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse üldjuhul võrdseks ühisveevärgist tarbitud veekogusega. 9.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust ja muudest asjaoludest johtuvalt on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest, võib abonent taotleda vee-ettevõtja heitvee koguse vähendamist, kui kanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi veemõõtja või kanalisatsiooni juhitava reovee kogus mõõdetakse heitvee arvestiga. Kõik lisaarvestid paigaldatakse abonendi kulul. 10. KEELATUD JA OMAVOLILISED ÜHENDUSED 10.1. Keelatud on veetorustiku vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, seadmete ja kaevudega (v.a joogivee reservuaarid). 10.2. Reovee kanalisatsiooniga ei tohi ühendada sademe- ja drenaaživeetorustikke, kui selleks ei ole saadud vee-ettevõtja luba. 10.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul võib vee-ettevõtja vee abonendile andmise peatada, kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi ühiskasutatava veevärgi torustikus, vastutus langeb selle eest abonendile. 10.5. Omavoliliseks ühenduseks loetakse: 1) ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud vee-ettevõtja loata; 2) vee-ettevõtja poolt torustikele ja armatuurile paigaldatud plommide ning veearvesti taatlusplommi omavolilist eemaldamist, samuti veearvesti rikkumist; 3) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu); 4) piiritluspunkti ja veemõõdusõlme vahelise ühendustorustiku muutmist vee-ettevõtja nõusolekuta; 5) vee-ettevõtjaga kooskõlastamata veevõttu ühisveevärgist või heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni; 6) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine; 7) vee-ettevõtjaga kooskõlastamata veevõttu ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest muul otstarbel kui tule kustutamiseks. 10.6. Omavoliliste ühenduste ilmsikstulekul koostab vee-ettevõtja sellekohase akti ning omavolilised ühendused kuuluvad kohesele sulgemisele. Kinnistu omanikul või valdajal tuleb tasuda omavoliliste ühendus(t)e sulgemiseks tehtud kulutused. 10.7. Omavoliliste ühenduste (punkt 11.5) ilmsikstulekul arvestatakse tarbitud veekogus ühendustorustiku läbilaskevõime järgi vee-ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Seejuures algab arvestuse aeg ühenduse tegemise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui ühenduse tegemise aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse alguseks jooksva kalendriaasta algus, kuid mitte vähem kui kolm kuud. Veemõõdusõlme rikutud plommide või rikutud veearvesti korral loetakse omavolilise ühenduse kaudu tarbimise ajaks aeg viimasest veearvesti kontrollimisest kuni rikkumise avastamiseni. 10.8. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja punkti 10.6 alusel koostatud akti ja punkti 10.7 alusel arvutatud koguste järgi maksenõude vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 11. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE LEPING 11.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine toimub abonendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud abonentlepingu alusel, mis võib olla tähtajatu või tähtajaline. Allabonent suhtleb abonendiga. 11.2. Tähtajatu abonentleping sõlmitakse, kui liitumistingimused on täidetud, tähtajaline abonentleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus või heitvee ärajuhtimine. 11.3. Abonentleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdaja avalduse alusel, kui liitumistingimused on täidetud. 11.4. Vee-ettevõtja väljastab lepinguprojekti kümne päeva jooksul pärast avalduse saamist. 11.5. Kui elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 11.6. Vee-ettevõtjal on õigus leping lõpetada: 1) kliendi kirjaliku taotluse alusel; 2) kui klient ei ole veeettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee ärajuhtimine käesoleva eeskirja alusel peatatud; 3) juriidilisest isikust kinnistuomaniku likvideerimisel, kui tal ei ole järglast; 4) füüsilise isiku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 5) muudel eeskirjast ja lepingust tulenevatel põhjustel. 11.7. Lepingu lõpetamisest teatab veeettevõte kliendile kirjalikult. 11.8. Kortermajade puhul käsitletakse abonendina korteriühistut. Korteriomanikud on korteriühistu allabonendid. Korteriomanikud võivad tegutseda ka ühiskasutamise lepingu alusel (vt ka punkt 11.5). 12. TEENUSTE HINNAD 12.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad kalkuleerib vee-ettevõtja ja esitab kinnitamiseks vallavalitsusele kord aastas. 12.2. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise majanduslikult põhjendatud hinnad kehtestab Rakke Vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud vee ja kanalisatsiooniteenuste hinna reguleerimise korra alusel. 12.3. Hinna muutmine avalikustatakse vähemalt kolm kuud ette. 12.3. Vee ja heitvee ärajuhtimise hinnad peavad tagama: 1) tootmiskulude katmise; 2) kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmise; 3) keskkonnakaitsetingimuste täitmise; 4) põhjendatud tulukuse. 12.4. Vee ja heitvee ärajuhtimise hinnad koosnevad: 1) abonenttasust; 2) tasust tarbitud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. 12.5. Liitumistasu võetakse Rakke Vallavolikogu kehtestatud korras ja tingimustel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovijalt liitumisega seotud kulutuste katteks. 12.6. Liitumistasuga kaetakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste vastavus nõuetele; 3) keskkonnakaitsetingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. 12.7. Vee-ettevõtjalt tellitavate muude tööde ja teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõte kalkulatsiooni alusel ja kokkuleppel kliendiga. (See ei ole volikogu ega üldse kellegi pädevuses peale vee-ettevõtja). 12.8. Viiviste protsent tasumata arvetele tasumisega viibitud päeva eest määratakse abonentlepingus. 13. ARVELDAMINE 13.1. Abonendile antud veekogust ja ärajuhitud heitveekogust arvestatakse veearvesti (ja heitveearvesti) näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti (ja heitveearvesti) näidud registreerib abonent iga kalendrikuu viimasel päeval ja edastab vee-ettevõtjale. 13.2. Omavolilise ühenduse kaudu tarbitud vee või ärajuhitud heitvee eest tasub abonent vastavalt punktile 10.8. 13.3. Veearvesti puudumisel arvutatakse tarbitud veekogus vastavalt ajutisele vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise lepingule. 13.4. Veearvesti (ja heitveearvesti) rikke korral, kui abonent pole rikkes süüdi, arvutatakse antud vee ja ärajuhitud heitvee kogus rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase heitveekoguse järgi. Nimetatud arvestust rakendatakse rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 13.5. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee eest tasu ei võeta. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust tuletõrje ja esitab igas kuus vee-ettevõtjale andmed kasutatud koguste kohta. 13.6. Arveldamine abonendiga, sh. arvesti või arvestite näitude teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingus sätestatud korras kuupmeetrise täpsusega. 13.7. Arvel näidatakse: 1) tarbitud vee kogus ja maksumus; 2) ärajuhitud heitvee maksumus; 3) muud maksed. 13.8. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale abonentlepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise kuupäevast. Nimetatud tähtaja möödumisel hakkab klient vee-ettevõtjale tasuma viivist vastavalt punktile 12.7 iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 13.9. Pretensioone arvete kohta võib abonent esitada kirjalikult kümne päeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne päeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Põhjendatud pretensiooni puhul arvestatakse enammakstud summa järgneva perioodi eest ettemakseks või makstakse abonendi nõudel tagasi jooksval kuul. 13.10. Maksenõuete täitmata jätmisel kahe kuu jooksul on vee-ettevõtjal õigus ühekuulise etteteatamisega: 1) peatada abonentidele vee andmine ja neilt heitvee vastuvõtmine; 2) esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks. 14. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE VÕI PEATAMISE KORD 14.1. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui abonendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmise või heitvee vastuvõtu katkestamine, peatamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja veeseaduses ettenähtud juhtudel. 14.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine abonentidele või heitvee vastuvõtt neilt: 1) loodusõnnetuse korral; 2) veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; 3) vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele; 4) tuleb ilmsiks omavoliline või keelatud ühendus ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooniga (punkt 10.8); 5) lekke ilmnemisel abonendile kuuluvast ühendustorust, samuti veearvestita abonendi majavõrgust. 14.3. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada või piirata vee andmist või heitvee vastuvõtmist, kui see on vältimatu veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima abonente eelseisvast vee andmise või heitvee vastuvõtmise katkestamisest või piiramisest vähemalt kolm päeva ette, pannes avalikes kohtades välja vastavad teated. 14.4. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel üks kuu ette peatada abonendile vee andmine ja/või temalt heitvee vastuvõtmine: 1) kui abonent on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega kaks kuud (punkt 13.10) alates maksenõude esitamisest; 2) kui abonent ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida veearvestit ja selle näite ning plommide korrasolekut (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud); 3) vee-ettevõtja poolt tema pädevuse piires tehtud ja käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel. 15. VEE-ETTEVÕTTE KOHUSTUSED, ÕIGUSED JA VASTUTUS 15.1. Vee-ettevõtja peab tagama abonentide varustamise kvaliteetse veega ja heitvee ärajuhtimise vastavalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepingule ja käesolevale eeskirjale. 15.2. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet abonendi kohta, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumisega või ohuga ühisveevärgile või ühiskanalisatsioonile. 15.3. Vee-ettevõtja on kohustatud korrastama remonditööde käigus kahjustatud maa-ala vastavalt vallavalitsuse väljastatud kaeveloa tingimustele. 15.4. Vee-ettevõtjal on õigus: 1) kontrollida mõõtevahendite ja nendele paigaldatud plommide korrasolekut; 2) teha vajalikke hooldus- ja remonditöid kinnistut läbivatel ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni rajatistel. Vee-ettevõtja on kohustatud pärast töid töökoha korrastama. 16. ABONENDI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 16.1. Abonent on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi ja kanalisatsiooni avariidest ja leketest ning teistest avariidest ja juhtumistest, mis võivad ohustada ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni. 16.2. Abonent ei tohi ühendustorustike kohale püstitada rajatisi ega ladustada materjale. Abonent ei tohi kinnistu veevärgitorustike kohale jäävale maale istutada puid ja hekke. 16.4. Abonent vastutab tema hoole alla antud vee-ettevõtja plommide ja tähiste säilitamise eest ning on kohustatud vee-ettevõtjale kohe teatama nende kadumisest või rikkumisest. 16.5. Abonent peab hoidma lume- ja jäävabad tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja peakraani maapealsed kaaned. 16.6. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt plommide mahavõtmine: 1) tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on abonent kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul; 2) tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks, pärast selle eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga. 16.7. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste vigastamises ja veekaos, kannavad vastutust vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonivõrke, -seadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. 16.8. Abonent on kohustatud tagama vee-ettevõtja töötajatele ligipääsu kinnistut läbivatele torustikele ja seal asuvatele muudele ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistele kontrolli, hoolduse ja remondi eesmärgil. 16.9. Abonendil on õigus nõuda töökoha korrastamist pärast tööde lõppu. 16.10. Abonendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelistest lepingutest ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 17. ERIARVAMUSED Kõik abonendi ja vee-ettevõtja vahelised vaidlused lahendatakse, ilmutades head tahet, poolte kokkuleppel või vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja õigusaktidele.