Veriora Vallavolikogu — Viluste Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 87, 1547

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RTI 1993, 37, 558; 1999, 83, 775; 2000, 5, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RTI 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288, 75, 454) paragrahvi 31 lõike 3 ja Veriora Vallavolikogu 15. märtsi 2001. a määruse nr 3 «Koolide arengukavade kinnitamise kord» alusel Veriora Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viluste Põhikooli arengukava. 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 8. oktoobril 2001. a. Volikogu esimees Rein Raadla Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 15 Viluste Põhikooli arengukava I. ARENGUKAVA EESMÄRGID 1.1. Kooli arengukava on dokument, mis kajastab kooli kollektiivi ja omaniku visiooni kooli arengusuundade ja eripära kohta. 1.2. Viluste Põhikooli arengukava koostamise aluseks on: – Veriora valla arengukava; – Põlva maakonna arengukava; – põhikooli ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 15. septembril 1993. a) ning teised Eesti Vabariigi Valitsuse aktid. 1.3. Seadus määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse (munitsipaalomandis oleva) põhikooli ja gümnaasiumi õigusliku seisundi ja töökorralduse. Selles: – kavandatakse kooli areng pikemas perspektiivis – kolm aastat ning seda võidakse täiendada töö käigus vastavalt olukorrale ja vajadustele; – määratletakse kooli arendamise prioriteedid; – seatakse konkreetsed eesmärgid; – kavandatakse põhilised tegevused; – igaks õppeaastaks koostatakse arengukavast lähtuv kooli üldtööplaan. VILUSTE PÕHIKOOLI MISSIOON – Õpilaste arengut toetava positiivse õpikeskkonna loomine, kus õpilased ja õpetajad töötavad koos eesmärkide seadmisel ja saavutamisel. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. – Baashariduse andmine, et aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime kiirelt muutuvas ühiskonnas, orienteerub infotulvas, on suuteline tegema õigeid otsuseid oma haridustee jätkamiseks ning on valmis pidevõppeks. – Antud eesmärkide saavutamiseks vajalike tingimuste loomine. VILUSTE PÕHIKOOLI VISIOON – Luua loovust, arengut, edukust soodustav õpikeskkond, kus toimivad koostöösuhted: õpilane, õpetaja, lapsevanem, kooli juhtkond, haridusametkond, omavalitsus. II. VILUSTE PÕHIKOOLI AJALOOST 2.1. Arhiivimaterjalide põhjal on Räpina kihelkonna külakoolid asustatud 1769. aastal. Arvatakse, et samal aastal asutati ka Viluste kool. Esimene teadaolev koolimaja asus keset Viluste küla G. Siilbaumi õues. Püsivale olemasolevale kohale ehitati koolimaja 1873. aastal. Endine puidust koolihoone ehitati 1928. a ja kivist juurdeehitus 1966. a. Kuni I maailmasõja lõpuni oli koolis 3 klassi ja 1 õpetaja. Alates 1926. a oli kool 6-klassiline. Nõukogude aastail muudeti kool 7-klassiliseks, 1960. a 8-klassiliseks. Alates 1988. aastast on kool 9-klassiline, mis alates 1993. aastast kannab Viluste Põhikooli nime. III. VILUSTE PÕHIKOOLI TÄNAPÄEV 3.1. 2000/2001. õa õppis koolis 161 õpilast ja töötab 15 õpetajat. Koolis on 15 huvialaringi, millest võtab osa ca 60% õpilaste üldarvust. Põhimääruse kohaselt on koolis 1.–9. klass ning õppetöö toimub ilma õppemaksuta. Kool töötab 9 klassikomplektiga. Õppeperioodi pikkus on 175 õppepäeva. Õpingute alusdokument on riikliku õppekava alusel kujundatud kooli õppekava ning välja on töötatud strateegilise juhtimise plaan.Valmimas on 25-kohaline internaat. Õppetöö efektiivsemaks muutmise eesmärgil on tööle rakendatud algklasside pikapäevarühm. Hääldus- ja kõnehäiretega õpilaste tarbeks töötab koolis logopeed. Algklassid töötavad «Hea alguse» programmi järgi. IV. HOONED JA RAJATISED 4.1. Koolihooned 2001. a valmib uus koolikompleks, mille brutopind on 3662,5 m2. Hoone kasulik pind on 2144,7 m2 ja krundi üldpindala on 8,1 ha. 4.2. Spordiväljakud Spordiväljaku asukoht on ajalooliselt välja kujunenud Lammasmäele, mis asub 200 m kaugusel spordihoonest ning on looduslikult väga soodne koht sportimiseks. Spordiväljakut on oma jõududega aastate jooksul täiustatud, kuid vajaks suuremaid investeeringuid. Sellekohane projektdokumentatsioon koos eelarvega on olemas. Selles on ette nähtud: MEETMED – Jooksuradade ja mänguväljakute kate. – Muru renoveerimine. – Terviseradade väljaehitamine sellise arvestusega, et talvel saaks neid kasutada suusaradadena. – Spordiväljakute valgustus. – Algklasside mängulinnaku väljaehitamine. V. ÕPILASED 5.1. Viluste Põhikooli põhimäärusega on määratletud õpilaste kohustused ja õigused. 5.2. Õpilaste arvu prognoos 2004. aastani. Klass 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 1. klass 18 13 14 4 2. klass 26 18 13 14 3. klass 10 26 18 13 4. klass 17 10 26 18 5. klass 19 17 10 26 6. klass 24 19 17 10 7. klass 27 24 19 17 8. klass 9 27 24 19 9. klass 11 9 27 24 KOKKU 161 163 168 145 MEETMED – 2001/2002. õa võimaldada õpilastel kasutada psühholoogi teenuseid. – Alates 01. septembrist 2001. a rakendada tööle parandusõppe rühm. – Koolidevaheliste sõprussidemete arendamine maakonnas, riigis jne. – Viluste Põhikooli väljapaistvate saavutustega esiletõstetud õpilaste ja õpetajate premeerimine. – Tervislike eluviiside arendamine ja propageerimine õpilaste seas. – Jätkata õpilaste vedu õpilasbussiga. VI. ÕPPEPROTSESS JA ÕPIKESKKOND 6.1. KOOLI ÕPPEKAVA Riikliku õppekava järgi peab kooli õppekava koosnema üldosast ja ainekavadest. Kooli õppekava sisaldab: – kooli õppe-kasvatuse eesmärke. Õppetöö ajalist korraldust; – kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavasid; – valikainete loendit, ainekavasid ja valikutingimusi. 6.2. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid Viluste Põhikoolis – Kool seisab eesti rahvusliku kultuuri säilimise ja arengu eest, arvestades samuti Eesti ühiskonna suundumust integreeritud Euroopa. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. Silmas peetakse pidevõpet, orienteerumist infotulvas, ühiskonna arengut, konkurentsivõimet, integratsiooni. – Kooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest. 6.3. AINEKAVAD Kooli ainekava on dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme ulatuses. See on töö põhialuseks kõikidele aineõpetajatele. Viluste Põhikoolis koostatakse ainekavad klasside kaupa lähtudes kooli õppekavast ja kasutatavast kirjandusest ning selle kinnitab direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal. 6.4. ÕPETAJA TÖÖKAVA Õpetaja töökava on dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimisel antud kooli tingimustes, õpetatavate klasside ja õppeveerandite lõikes koos kasutatava õppevara (õppevahendid) põhivahendite loeteluga. 6.5. KOOLIKULTUUR Viluste Põhikoolis on suurt tähelepanu pööratud õpilaste esteetilisele kasvatustööle ja keelte õpetamisele. Märkimisväärseid tulemusi on saavutatud maakondlikel ainealastel olümpiaadidel ning spordivõistlustel. Koolil on oma lipp ja sümboolika. Koolis töötab lasteorganisatsioon ELO ja õpilasomavalitsus. Seoses uue koolihoone valmimisega on kooli koondunud Veriora ümbruskonna spordi- ja kultuurielu. Kooli kultuuri säilitamise ja arendamise põhieesmärkideks on turvalise sotsiaalse keskkonna ning turvatunde loomine õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. 6.6. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED – Õppetöö algab septembrikuu esimesel tööpäeval tarkusepäeval, mille puhul korraldavad aktuse 1. ja 9. klassi juhatajad. – 9. kl omavalitsuspäev oktoobris. – Krõllilapseks saamise traditsioon algklassides. – Algklasside ja 5.–9. kl õpilaste jõulupeod koos vanematega. – Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus ja lahtiste uste päev. – Kooli sümboolika kasutamine (lipp, medal, nimepitsat, voldik jne). – Emadepäeva pidu koos näitusega. – Õpetajate väljasõit – mõttetalgud enne uue õppeaasta algust. – Ülekooliline matkapäev (aprill, mai). – Kooli vilistlaste kokkutulek iga viie aasta järel. MEETMED ÕPPEKASVATUSTÖÖ OPTIMEERIMISEKS JA SUUREMA ÕPILASKESKSUSE SAAVUTAMISEKS – Ainekavade arendamine. – «Hea alguse» programmi jätkamine. – Ainekabinettide ja klassiruumide sisustamine suurema õpilaskesksuse saavutamiseks õppetöös (tehnilised vahendid, teatmeteosed jne). – Õpilaste individuaalsuse ja eripära arvestamine tunni metoodilisel ülesehitusel. – Ainetestide süsteemne kasutamine õpitulemuste hindamisel. – Laiendada ja tihendada koostööd lastevanemate ja aineõpetajate vahel. – Kooli almanahhi väljaandmine. – Koolimööbli uuendamine. – Muretseda koolile juurde kolm komplekti arvuteid. – Viia lõpuni Interneti-püsiühenduse ehitamine. – Muretseda juurde audiovisuaalseid vahendeid (kolm videomakki ja telerit, neli grafoprojektorit ja muusikakeskust). – Koolikultuuri säilitamise eesmärgil teha tihedat koostööd noorsoo- ja narkopolitseiga. – Täiustada huvialaringide tööd (tehnikaring, kodundusring, skaudid, gaidid jne). VII. ÕPETAJAD 7.1. Õpetajate üldiseloomustus Enamik Viluste Põhikoolis töötavaid õpetajaid on saanud hariduse ajal, mil õpetajakoolitus oli suunatud headele ainealastele teadmistele. Tänases koolisituatsioonis sellest ei piisa, et mingis ainevaldkonnas on saadud tunnistus või diplom. Õpetajal läheb aina rohkem tarvis teadmisi lapse arengupsühholoogiast, sotsiaalpsühholoogiast, juhtimisest jne. Osaliselt eespool mainitud faktoritest, osaliselt ka pedagoogilise erihariduse puudumise tõttu on kuus õpetajat asunud end täiendama. Viluste Põhikoolis töötab 15 põhikohaga õpetajat ja logopeed kohakaasluse alusel. 7.2. Pedagoogide haridus Ametikohti Pedagoogide arv N/M Ped kõrh Muu kõrh Ped. keskh Muu keskh Üld keskh Kokku 14,52 15 13/ 2 7 2 4 1 1 15 7.3. Pedagoogide kvalifikatsioon ja edasiõppimine Õpetaja- metoodik Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja Õpetajakandidaat Õpib edasi – 2 8 1 4 6 MEETMED – Õpetajate isikliku arengu ja edasiõppe toetamine – Rakendada 1. septembrist 2001. a tööle parandusõppe rühm. – Jätkata tööd aine- ja töökavade täiendamisega. – Paremate õpitulemuste saavutamiseks jagada klassid, kus õpilaste arv on üle 25 õpilase, keeleõppe tundides rühmadeks. VIII. JUHTIMINE JA PERSONAL 8.1. KOOLI JUHTIMINE Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 sätestab, et kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest (vt Viluste Põhikooli põhimääruse punkt 5). Direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal vastutab kooli õppe-kasvatustöö organiseerimise, õppeprogrammide täitmise, õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi eest. Huvijuhi kohustuseks on koolis huvitegevuse organiseerimine. Kooli pedagoogid moodustavad õppenõukogu, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks on moodustanud 7-liikmeline hoolekogu. 8.2. PERSONAL Viluste Põhikooli põhimääruse § 4 punkti 4.2 kohaselt määrab personali koosseisu kooli direktor kooskõlastatult hoolekoguga, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud tüüpkoosseisule ja Veriora Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarvele. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorra, ametijuhendite ja töölepinguga. MEETMED – Selgitada ning töösse rakendada kvaliteedijuhtimise põhimõtted. IX. ARENGUKAVA KINNITAMINE JA MUUTMINE 9.1. Arengukava muudab ja võtab uueks perioodiks vastu Veriora Vallavolikogu oma otsusega teisel lugemisel. 9.2. Kehtivat arengukava saab muuta või täiendada järgnevast õppeaastast ning volikogu otsusega, mis on vastu võetud enne 1. juulit. 9.3. Arengukava muutmised või uue perioodi arengukava eelnõu esitab kooli direktor vallavolikogu haridus -ja kultuurikomisjonile hiljemalt 1. märtsiks. 9.4. Arengukava võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 9.5. Arengukava paranduseelnõu juures peavad olema kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsused.