Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandusministri 28. juuni 2002. a määruse nr 29 "Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord" muutmine — RTL, 18, 291

Määrus kehtestatakse «Surveseadme ohutuse seaduse» (RT I 2002, 49, 309; 2003, 88, 594; 2004; 2, 5) § 3 lõike 2, § 6 lõike 2 ja § 9 lõike 2 alusel. Majandusministri 28. juuni 2002. a määruses nr 29 «Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord» (RTL 2002, 75, 1160; 92, 1417) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulat täiendatakse viitega «Surveseadme ohutuse seaduse» § 3 lõikele 2; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 11 järgmises sõnastuses: « § 11. Välistused (1) Paragrahvides 2 kuni 105 sätestatut ei kohaldata järgmistele surveseadmetele ja surveseadmestikele: 1) torujuhtmed, mis koosnevad torudest või torude süsteemist ning mis on kavandatud fluidumi või aine ülekandmiseks rajatisest või rajatisse (maal või merel), kaasa arvatud viimane sulgeseadis, mis asub rajatise piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt nende torujuhtmete jaoks kavandatud lisaseadmed. See välistus ei kohaldu standardsetele surveseadmetele, mida kasutatakse näiteks rõhu alandamise ja kompressorjaamades; 2) veevarustus-, jaotus- ja tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja -kanalid, hüdroelektrijaama rõhusahtid ning nende lisaseadised; 3) lihtsad surveanumad; 4) aerosooliballoonid; 5) nafta-, gaasi- või geotermilistel uuringutel ja kaevandamisel ning maa-aluses ladustamises kasutatavad puuraugu kontrollseadised, mis on kavandatud hoidma või kontrollima puuraugu rõhku, kaasa arvatud rõhku puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadmes, samuti automaatsed sulgeseadmed, torustike kollektorid ning nende ja puuraugu vahel asuvad seadmed; 6) kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed, materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole oluline faktor, kusjuures selliste seadmete hulka kuuluvad mootorid, kaasa arvatud turbiinid ja sisepõlemismootorid, aurumootorid, gaasiturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja käivitusseadmed; 7) kõrgahjud, kaasa arvatud nende jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid; redutseerimisahjud, kaasa arvatud nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid ning terase ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-, degaseerimis- ja valamistiiglid; 8) kõrgepinge elektriseadmete, nagu lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate kered; 9) ülekandesüsteemides (näiteks elektri- ja sidesüsteemides) kasutatavad kaablite kaitsetorud ja kestad; 10) seadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks lennukitel, rakettidel ja laevadel ning muudel avamere ujuvvahenditel ja mis tagavad nende käikuvuse; 11) elastse korpusega surveseadmed, nagu rehvid, õhkpadjad, mängupallid, täispuhutavad paadid ja muud sellised seadmed; 12) väljalaske ja sisseimemise mürasummutid; 13) karboniseeritud jookide taara; 14) jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille puhul lubatud rõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis ei ületa 500 ja mille lubatud töörõhk ei ületa 7 baari; 15) seadmed, mis on reguleeritud järgmiste rahvusvaheliste lepingutega: Rahvusvahelise autoveo ohtlike veoste Euroopa kokkulepe (ADR), rahvusvahelise raudteeveo ohtlike veoste eeskiri (RID), Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks (IMDG) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni konventsioon (ICAO); 16) vesiküttesüsteemide radiaatorid, torustikud ning nende osad; 17) surveanumad, milles on ette nähtud väiksema kui 0,5-baarise sisemise rõhu tekkimine. (2) Paragrahvides 2 kuni 105 sätestatut ei kohaldata järgmiste sõidukite ja nende haagiste funktsioneerimiseks ette nähtud surveseadmetele ja surveseadmestikele: 1) teedel kasutamiseks mõeldud mootorsõiduk, millel on vähemalt neli ratast ja suurim ettenähtud kiirus ületab 25 km/h, samuti nende haagised, välja arvatud rööbasteedel kasutamiseks ettenähtud sõidukid ja põllumajanduslikud traktorid ja masinad nagu need on defineeritud Euroopa Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübihindamise kohta (EÜT L 42, 23.02.1970, lk 1); 2) põllumajandusliku või metsandusliku otstarbega mootorsõiduk, nagu see on defineeritud Euroopa Nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (EÜT L 84, 28.03.1974, lk 10); 3) kõik kahe- või kolmerattalised mootorsõidukid, mis on ette nähtud teedel kasutamiseks nagu need on defineeritud Euroopa Nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivis 92/61/EMÜ (EÜT L 225, 10.08.1992, lk 72). (3) Paragrahvides 2 kuni 105 sätestatut ei kohaldata seadmetele, mida klassifitseeritakse lähtuvalt §-st 2 mitte kõrgemasse kategooriasse kui I ja millele kohaldatakse järgmisi õigusakte: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EMÜ potensiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud seadmete ja kaitsesüsteemide kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 1); 2) Euroopa Parlamendi ja Nõukoja 23. juuni 1998. aasta direktiiv 98/37/EÜ masinate kohta (EÜT L 207, 23.07.1998, lk 21); 3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ liftide kohta (EÜT L 213, 07.09.1995, lk 1); 4) Euroopa Nõukogu 19. veebruari 1973. aasta direktiiv 73/23/EMÜ teatud pingevahemikes kasutamiseks mõeldud elektriseadmete kohta (EÜT L 77, 26.03.1973, lk 29); 5) Euroopa Nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiiv 90/396/EMÜ gaasiseadmete kohta (EÜT L 196, 26.07.1990, lk 15); 6) Euroopa Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.07.1993, lk 1).»; 3) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse seeriaviisiliselt valmistatavatele lihtsatele surveanumatele (edaspidi anum) ehk II liiki surveseadmetele. Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata tulekustutitele.» Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE