Palupera Vallavolikogu — Palupera valla arengukava 2004-2010 kinnitamine — KO, 43, 353

Palupera Vallavolikogu 10. detsembri 2003. a määrus nr 1-1/19 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 7 ning arvestades volikogu liikmete ettepanekutega, Palupera Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Palupera valla arengukava aastateks 2004–2010 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 19. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Vambola SIPELGAS Palupera Vallavolikogu 10. detsembri 2003. a määruse nr 1-1/19 lisa PALUPERA VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 SISSEJUHATUS Arengukava väljatöötamise protsess kestis ajavahemikus kevad-sügis 2003. Arengukava väljatöötamiseks moodustati töörühm omavalitsuse esindajatest. Arengukava koostamisega seotud olulisi küsimusi otsustas ja arutas juhtrühm, kuhu kuulusid ka vallavolikogu esimees ja vallavanem. Arengukava väljatöötamise aluseks on sellest huvitatud osapoolte tahe ja initsiatiiv. Eesti Siseministeeriumi ja Taani Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse arendamise koostööprogrammi projekti «Kohaliku omavalitsuse arengukavade koostamine» raames valmis 2001. aastal Geomedia OÜ eestvedamisel «Otepää, Palupera ja Valgjärve valla ühise arengukava lähtetekst», millest käesoleva arengukava koostamisel ka suures osas lähtuti. Seega on paljud lähenemised Geomedia OÜ poolsed. Arengukava koostati lähtudes lähima 5–7 aasta perspektiividest. Arengukava loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel. Arengukava koostamisel lähtuti vallas kehtivatest arengudokumentidest: – Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava aastani 2013; – Palupera valla üldplaneering (arengustrateegia põhisuunad aastani 2013); – Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem (1997). Olukorra analüüsimisel on lähtutud eespool nimetatud dokumentides olevatest olukorra kirjeldustest, vajadusel olulisi andmeid täpsustades. Igasugune areng on pidev ja pikaajaline protsess ning kõiki võimalikke arenguvariante pole võimalik ette näha. Mida rohkem tehakse tööd käesolevas arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise nimel, seda tõenäolisem on, et Palupera valla tulevik saab olema selline, nagu me seda näha soovime. Arengukava koostamisel viidi läbi valla olukorra SWOT-analüüs ning alustati valla tulevikuvisiooni kujundamist (arengukava tööprotsessi materjalidega saab tutvuda vallavalitsuse ruumides). Valla olukorra analüüsi käigus koostati kokkuvõte omavalitsuses hetkel käimasolevatest projektidest ja valla traditsioonilistest üritustest (lisa 1). Probleemide ja arenguvajaduste täpsustamiseks korraldati intervjuusid ning töökoosolekuid (tööprotsessi kaust). Arengukava koostamisel jätkati valla tulevikuvisiooni kujundamist ning arengueesmärkide ning nende saavutamise vahendite sõnastamist (tööprotsessi kaust). Valla SWOT-analüüsi tulemustes ja ühise visiooni kujundamise käigus toodi enim välja Palupera valla soodne perspektiiv turismipiirkonnana. Valla tulevikuvisiooni ja arengumudeli tutvustamiseks korraldati vallavolikogu istungid 25. novembril ja 10. detsembril 2003. a. Arengukava lähtetekst koosneb neljast osast: 1. Palupera valla arengueelduste analüüs; 2. Palupera valla arengustrateegia – visioonist (tulevikupildist) lähtuv üldine teostustee kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks, mis arvestab valla tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte; 3. Palupera valla lähiaastate tegevusvajadused; 4. arengukava elluviimise organisatsioon ja rahastamine. Esimeses osas on antud ülevaade valla ajaloolisest kujunemisest ja olulisemate eluvaldkondade olukorrast. Tutvustatud on valla ja piirkonna arengut mõjutavaid väliskeskkonna arengusuundi. Valla arengueeldusi on esitatud SWOT-analüüsi tulemuste kajastamise kaudu. Analüüsitud on valla ja naaberomavalitsuste vastastikuseid huvisid ning omavalitsuste ühinemisest tulenevaid võimalikke muutusi. Teises osas esitatakse valla arengustrateegia, mis koosneb visioonist, arengumudelist, arengu strateegilistest eesmärkidest ning ülesannetest. Kolmandas osas on esitatud valla arengustrateegia ellurakendamise tegevusvajadused. Valla lähiaastate (tinglik ajapiir kuni 2010) tegevusvajadused on grupeeritud vastavalt arengustrateegia eesmärkidele ja ülesannetele. Esitatud on hetkel tunnetatud ning lähisaastatel lahendamist vajavad valla investeeringuvajadused ning hinnatud valla omavahenditest investeerimisvõimet. Valla arengustrateegia elluviimiseks vajalike konkreetsete tegevuste määratlemine ja tegevuskava iseloom on sõltuv järgmistest asjaoludest: – Vallas on olemas tinglikult kolm keskust. – Vald jääb tervikuna teiste omavalitsuste, keskuste – Otepää ja Elva mõjusfääri ning Palupera valla territoorium on ainult üks osa nende tagamaast. Piirkonna tõmbekeskus on Otepää. Sellises situatsioonis domineerib Otepää ning psühholoogiliselt ja majanduslikult on Palupera vallal ja teistel omavalitsustel Otepää naabritena raske olla võrdväärne partner. – Valla finantseerimisvõime on väike, sõltub peamiselt riigi investeeringutoetustest. Seega on tegevuste ja investeeringute konkreetne ajaline määratlemine keerukas. Valla arengukava realiseerimiseks on vajalik tagada: 1. Riigi tasandil: 1.1. haldusreformi käigus omavalitsuste reaalse ühinemise saavutamiseks on vajalik tagada selged garantiid ühinemisega seotud vältimatute kulude katmiseks; 1.2. üleüldise haldusterritoriaalse reformi planeerimise (HTR) faasis tuleb tagada piirimuudatustega seotud maakondade maakonnavalitsuste omavaheline koostöö ja infovahetus. Saavutada, et välditaks piirimuudatustega seotud omavalitsuste diskrimineerimist (kui Palupera vald jaguneks kahe – Elva ja Otepää vahel); 1.3. omavalitsuste puhul, kes on määratud HTR-i käigus oluliste osadena jagunema (1/2, 1/3) teiste omavalitsuste vahel, peab reaalne ühinemine toimuma üheaegselt, mis eeldab üleüldise HTR-i läbiviimist (ei ole mõeldav, et vabatahtliku reformi käigus Palupera vald ühineb eri osadena kahel-kolmel korral); 1.4. valla arengukavade rakendatavuseks on oluline selgete mehhanismide loomine riigi poolt, mille alusel on omavalitsusel võimalik oma tegevusprioriteetide kaasfinantseerimiseks riigipoolseid ressursse kaasata. Kusjuures programmeerimine peab toimuma vähemalt ühe arengukava perioodi (5 aastat) ulatuses ette (et oleks võimalik tegevuskavades määratleda planeeritavad ressursid ja vastavalt sellele ka tegevused). Konkreetsete tegevuskavade koostamine olukorras, kus tegevuskava koostaja (omavalitsuse) ressursivajadused ületavad võimalusi 32-kordselt (vt punkt 3.2), on ebaratsionaalne ja need tegevuskavad ei realiseeru; 1.5. haldusterritoriaalse reformiga peab kaasnema riikliku regionaalstatistika piirkondlike andmete võrreldavuse säilimine, mis kindlustaks arengutrendide tarvis algandmed eri tegevusvaldkondade lõikes (juhul, kui vald jaguneb eri omavalitsuste ja maakondade vahel). 2. Omavalitsuse tasandil: 2.1. seni kuni ei ole otsustatud reaalset omavalitsuste ühinemist, tuleb luua vajalikud eeldused ühiste prioriteetide ja tegevuste elluviimiseks, luues selleks ühised täidesaatvad struktuurid; 2.2. tegevusprioriteetide elluviimiseks on vajalik lisaressursside hankimine, kuna Palupera vald ei ole jõukas (seda näitavad omatulud elaniku kohta ja üksikisiku tulumaks elaniku kohta). Samuti on väike tööjõuliste osatähtsus vallas ja ka tööjõupotentsiaal. 1. PALUPERA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS 1.1. Palupera valla määratlus, ülevaade Ajalooline kujunemine Palupera vald oli enne 1939. aastat iseseisev vald algul Otepää, siis Rõngu kihelkonnas. 1939. a reformiga jaotati vald Aakre, Pühajärve, Otepää ja Rõngu valla vahel. Palupera külanõukogu moodustati 1945. a Rõngu vallas. 1950–1962 kuuulus Palupera külanõukogu Elva rajooni. Hiljem toimus veel mitmeid piiride muutmisi. Osa vallast liideti Rõngu külanõukoguga 1962. a ja Puka külanõukoguga 1966. aastal. Valga rajooni koosseisu arvati Palupera külanõukogu 1969. aastal. Palupera vald sai omavalitsusliku staatuse 4. juunil 1992. aastal. Asend, looduslikud tingimused, vaatamisväärsused Palupera vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla üldpindala on 123,61 km2, olles üks väiksemaid Valgamaal. Metsade all on 43% valla territooriumist ehk 5300 ha, riigimetsa on sellest 1604 ha ja seda haldab Aakre metskond. Naabervaldadeks on Rõngu, Nõo ja Kambja vald Tartumaal, Valgjärve vald Põlvamaal ning Otepää ja Puka vald Valgamaal. Palupera valla lõunaosa paikneb Otepää kõrgustikule omasel künklikul moreenmaastikul, kus asub looduslikult kaunis järverikas piirkond Päidla. Valla kesk- ja idaosa (Hellenurme ja Palupera) asetseb Kagu-Eesti lavamaal, kus on enamasti tegemist lameda, suuremalt jaolt põllustatud, viljaka mullastikuga moreentasandikuga. Olulisteks pinnavormideks on seal männimetsane Elva jõe orund ja soostunud lammiga Palupera ürgorg. Maavaradest on märkimisväärsed kruusa-liiva varud, mis omavad tähtsust kogu ümbritseva piirkonna jaoks (Palu kruusakarjäär – 21,19 ha ja Neeruti kruusakarjäär – 3,45 ha). Kaitsealadest paiknevad valla territooriumil Otepää Looduspark ja Elva -Vitipalu maastikukaitseala. Otepää Looduspargi piiridesse jääb pisut vähem kui pool valla territooriumist, seega Palupera vallas olev osa moodustab Otepää Looduspargi põhjapoolse osa (kaart: Keskkonna koondkaart, vt Kaardid). Otepää looduspark moodustati ENSV MN 1957. a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati 18. märtsi 1997. a määrusega nr 63 ning muudeti 8. detsembri 1999. a määrusega nr 376 (RT I 1999, 94, 837). Otepää looduspargi valitsejaks on Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusega nr 376 Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Otepää Looduspark. Elva-Vitipalu maastikukaitseala hõlmab Palupera valla maadel valla põhjaosa Elva jõe oru (50 ha, kaart: vt Kaardid). Maastikukaitseala moodustati Tartu Maavalitsuse 30. septembri 1992. a määrusega nr 152 eelkõige kaitsealale jäävate Elva jõe ning Laguja, Illi ja Ilusa oja ümbruse maastike säilimiseks ning siin leiduvate ohustatud elupaikade ja liikide kaitseks. Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1999. a määrusega nr 226. Kaitseala valitsejaks on Tartumaa Keskkonnateenistus. Olulisemateks vaatamisväärtusteks on vallas Hellenurme mõisakompleks koos Middendorffide perekonnakalmistuga (18.–19. saj) ja vesiveskiga ning Palupera mõisakompleks (18. saj). Samuti Käpa-Müürsepa taluhooned ja õu (1883. a). Puhkealana on vallas olulised Päidla (270 ha)–Nõuni (85 ha) järvestikuga ja künkliku maastikuga osa, samuti Hellenurme läheduses paiknev Lustimägi. Täielik nimekiri vallas asuvatest ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestistest on toodud lisas nr 10. Probleeme on maastiku võsastumisega, paiguti rikuvad maastikupilti korrastamata ja lagunenud tootmishooned. Otepää Looduspark (vt lisa kaardid) asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel ja hõlmab 1180 km 2 suurusest Otepää kõrgustikust 230 km2 (19%) ning on oma territooriumi poolest suurim maastikukaitseala Eestis. Looduspargist jääb välja Otepää linn. Looduspargi põhieesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Looduspark on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus ja looduspargi valitseja on Otepää Looduspargi Administratsioon. Looduspargi üheks tegevuse prioriteediks on turistide suunamiseks ning maastiku säästliku arengu tagamiseks olemasolevate matkaradade korrastamine, uute rajamine ning tähistamine. Renoveeritud on Pühajärve matkarada ning rajamisel Otepää–Kääriku matkarada. Prioriteetsed tegevused on ka eri puhkekohtade korrastamine ja uute rajamine, sh nende jäätmekäitluse tagamine. Eesmärk on looduskeskkonna säästlik kasutamine ja turistide hajutamine, pereturismi ja säästliku turismiga tegeleva väikeettevõtluse arendamine. Asustus, rahvastik Palupera vallas elas 01.10.2003 seisuga 1170 inimest, elanike keskmine tihedus on seega 9,5 in/km2. Valla territoorium jaguneb 13 külaks. Suuremad külad on Hellenurme (208 inimest), Palupera (168) ja Nõuni (260), kuhu on koondunud üle poole elanikkonnast ning mis on ümbritsevatele küladele esmatasandi keskusteks. Nõuni esmatasandi mõjupiirkond kuulub Otepää teise tasandi mõjupiirkonda, mille keskus on Otepää linn. Hellenurme ja Palupera piirkond kuuluvad osaliselt Tartu maakonna Elva ja Rõngu teise tasandi mõju piirkonda. Tabel 1. Valla asustussüsteem Keskus Küla Tagamaa elanike arv 01.10.2003 Hellenurme 422 Hellenurme 208 Mäelooga 50 Pastaku 49 Räbi 56 Urmi 59 Nõuni 510 Lutike 66 Neeruti 85 Nõuni 260 Päidla 99 Palupera 238 Astuvere 18 Atra 37 Miti 15 Palupera 168 Haridus Palupera vallas töötab üks kool – Palupera põhikool (kahe eraldi asuva majaga – Paluperas ja Nõunis) ja MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed. Palupera Põhikool asub Palupera mõisahoones ja koolis õpib 2003.–2004. õppeaastal 83 õpilast. 2003. aastal jätkati 18. saj ehitatud Palupera mõisahoone renoveerimisega ning koolile spordiväljaku rajamisega. Nõunis asuvas hoones õpib 2003.–2004. õppeaastal 10 õpilast. Osa valla põhikooli- ja algkooliealisi lapsi õpib Otepää Gümnaasiumis. Nõuni piirkonnast käib Otepääle kooli 73 last ja Palupera piirkonnast 10 last. Lisaks sellele käib Palupera valla lapsi veel ka teistesse koolidesse: Pühajärve Põhikooli 4, Nõo Põhikooli 5, Elva Gümnaasiumi 13 ja Elva Kaugõppesse 13 (2003–2004 andmetel). Lähiaastatel koolitulevate laste arv väheneb. MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed asub Hellenurme mõisahoones ja töötab ühe rühmaga, kus on 23 last. Nõuni piirkonna eelkooliealine laps kasutab enamasti Otepää valla lastepäevakodude teenust (18 Palupera valla last, 2003 andmed). Huvitegevust noortele pakub MTÜ Hellenurme Noortekeskus, mis tegutseb endises Hellenurme katlamajas. Haridusvaldkonna probleemidest on vallas olulisemad koolitulevate laste arvu vähenemine, noortele pakutava huvitegevuse võimaluste vähene kasutamine. Samuti on ebaselge Nõunis asuva koolihoone edasine saatus. Arenguvajadustest on olulisemad Palupera Põhikooli hoone renoveerimise lõpuleviimine, noorte huvitegevuse võimaluste arendamine ning vajalikul tasemel koolibussiliikluse tagamine Otepääga. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Palupera vallas tegutseb sotsiaalhoolekandeasutus MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu (90 voodikohta). Lähim meditsiiniline teenindus on Elvas ja Otepääl, kus asuvad SA Elva Haigla ja Otepää Tervisekeskus. Palupera valla elanikke teenindavad põhiosas Elva ja Otepää perearstid, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ning võivad seetõttu lähtuda patsientide aitamisel majanduslikust tasuvusest. Vallavalitsuse struktuuris töötab sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja. Kultuur Palupera vallas on kaks maakultuurimaja – Nõunis ja Hellenurmes. Aktiivsemalt töötab Nõuni maakultuurimaja, kus tegutsevad 8 taidlus- ja huviringi (laul – noored, eakad; tants – noored; noorte näitering; DUO AK; noorteliikumine; male). Hellenurme maakultuurimaja juures tegutseb meesansambel ja MTÜ Tantsuklubi Mathilde. Hellenurmes ja Nõunis tegutsevad kohalikud naisseltsid. On kaks külaraamatukogu Hellenurmes ja Nõunis. Hellenurme külaraamatukogu fondi suurus on 12 582 ühikut ja Nõuni külaraamatukogu fondi suurus on 5503 ühikut. Vallas on kaks vabaõhulava – Hellenurmes ja Nõunis. Vallas tegutseb Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Palupera Baptistide kogudus Hellenurmes. Kogudus asutati 23.05.1913. a. Aktiivselt tegutsevad vallas Palupera ja Nõuni jahiselts. Sport, aktiivse vaba aja veetmise võimalused Palupera vallas on sportimiseks Palupera põhikooli juurde rajatud staadion, Hellenurme võrkpalliväljakud ja Nõuni maakultuurimaja juures asuv palliväljak. Avalikuks kasutamiseks on ka Nõuni järve äärne puhkekoht Kullipesa Puhkemaja territooriumil Nõlva kinnistul. Seal asub ka pallimängude väljak. MTÜ Hellenurme Noortekeskuses saab tarbija kasutada sporditarbeid, on avatud internetituba ja peagi saab kasutada ka ühisürituste läbiviimiseks ehitatavat ruumi. Valda läbib Tartu Maratoni nelikürituse rada. Spordiüritustest on olulisemad Hellenurme võrkpalli karikamängud, mis 2003. aasta suvel toimusid juba 43. korda, ja arvestatava tasemega mälumäng Palupera valla karikale, mis 2003. aastal toimus 10. korda. Tehniline infrastruktuur Palupera vallas on olulisemateks valda läbivateks riigimaanteedeks Tatra–Otepää–Sangaste ja Rõngu–Otepää–Kanepi tugimaantee ning Elva–Palupera–Kähri ja Hellenurme–Päidla kohalik maantee. Riigiteed jäävad Valga Teedevalitsuse haldusalasse. Valda läbib Tartu–Valga raudteeliin, mis on üks osa Rail Baltica liinist (Tallinn–Tapa–Jõgeva–Tartu–Valga). Paluperas asub raudteejaam. Eestimaa raudteetransiidi arenedes võiks Palupera jaamast kujuneda kauba ladustamise ja ümberlaadimiskoht. See eeldab infrastruktuuride parandamist ning logistika arendamist. Vallateede pikkus on 79,7 km, millest vaid 0,6 km on mustkattega. Kuna aktiivsetele puhkamismeetoditele on hakatud senisest suuremat tähelepanu pöörama ka Emajõe jõgikonnas, siis loodab siit väljundi leida ka Palupera vald. Nimelt läbib valda Elva jõgi, mis on Emajõe lisaharu ja siit tulenevalt on Palupera vald seotud ka Emajõe Jõeriigi projektiga (kanuu- ja süstamatkad mööda Elva jõge, puhke- ja ööbimiskohtade rajamine). Palupera vallas asub 5 ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi: Palupera, Päidla, Hellenurme, Nõuni ja Kullipesa (individuaalelamurajoon Nõunis). Kommunaalteenuseid pakub 100% valla osalusega OÜ Palu-Teenus. 2001. aasta suvel renoveeriti 4 veehaaret ja paigaldati veepuhastusseadmed. 2002. a renoveeriti 4 küla reoveepuhastid, -süsteemid. Ettevõtlus Palupera vallas on suurimad tööandjad põllumajandusettevõtted (Tasemix OÜ, OÜ Nõuni Taimekasvatus, OÜ Palupera Agro, PPF Nurme OÜ, OÜ Päidla, Nurmus Grupp OÜ), puidu- ja tehnikafirmadest OÜ Nõuni Puit, OÜ Hiiesalu, OÜ Vahemetsa Puit, teenindavatest ettevõtetest MTÜ Hellenurme Mõis ja Palupera Vallavalitsus. Teenindussfääris on tuntumaiks ettevõtteks Leigo Turismitalu. Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud Palu-Veski Külalistemaja (OÜ Fennomar), tegutsemist jätkab ka staažikas Kullipesa Puhkemaja (FIE Andrus Kulasalu talu). Uutest tegijatest turismi vallas tekkis sügisel 2003 SINA Kodumajutus (OÜ Kirmatsi). Tagasihoidlikumaks on jäänud turismiga tegelenud Mesilinnu Salooni tegevus. Kaubanduse vallas töötab Palupera vallas 3 kauplust – üks Hellenurmes ja kaks Nõunis. Ringi sõidab ka OÜ Raave-H kaubabuss ja OÜ Merker MK rändkauplus. Teenindusasutuste võrk on alles kujunemas, arengustaadiumis. Teenindajateks võib aga kindlasti pidada ka vee-ettevõtjat OÜ Palu-Teenus, OÜ Hellenurme Veskit (töötav jahuveski, ekskursioonid jm), FIE Kalev Lõhmust (valla koolibuss), MTÜ Hellenurme Mõis (sotsiaalteenus), MTÜ Hellenurme Noortekeskus (vaba aeg) ja MTÜ Wiirus (IT, internet). Ühiskondliku toitlustamisega tegelejat vallas pole, v.a turismitalude külastajatele pakutav teenus. Omavalitsussüsteem Palupera valla vallavolikogu on 11-liikmeline, volikogul on 4 alatist komisjoni (revisjonikomisjon; eelarve- ja rahanduskomisjon; haridus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjon ning maa-, majandus- ja ettevõtluskomisjon). Vallavalitsus on 7-liikmeline. Vallamaja asub Hellenurmes ja valla haldusaparaadis on kokku 5,5 ametikohta. Need on vallavanem, vallasekretär, pearaamatupidaja, maakorraldaja, sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja. Valla eelarvemaht on ca 9,5 milj krooni (vt lisa 5). 1.2. Väliskeskkonna arengu trendid ja mõjurid 1.2.1. Globaalsed trendid ja mõjurid Globaalsetele väljakutsetele tuleb vastata olukorras, kus läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Eesti liigub ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on üldjuhul prognoositavad. Teisest küljest toovad globaalsed ümberkorraldused kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes, sh terrorismiohu, mis mõjutavad kõikjal kõiki. Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad ning uusi perspektiive loovad ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada valla ja piirkonna arengu planeerimisel, on olulisemad järgmised: • regioonide konkurentsivõime hakkab üha enam sõltuma nende rahvusvahelisest tähtsusest ja võrgustatusest. Tekkivate võimaluste taustal on otstarbekas naaberpiirkondi käsitleda mitte niivõrd konkurentidena vaid pigem partneritena, kellega koos võidakse saavutada enam, kui üksi pingutades; • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti. Piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab seejuures üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus-arendustegevuse kohaliku uuenemisvõime tagamiseks; • avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoraalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Oluliseks muutub strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ja avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö; • jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse arengut iseloomustavad järgmised trendid: • inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, mis loob eeldused reisimise kasvavaks arenguks. Uudistatakse maailma ja väärtustatakse unikaalsust, mille nimel ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid, et saada osa sündmustest, mis annavad uusi kogemusi; • loodus ja keskkonna puhtus muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning mõjuriks reisisihtkoha valikul, mis eeldab üha suuremat avaliku ja erasektori koostööd keskkonna taluvusvõime hoidmisel peamistel turismimarsruutidel ja enam külastatavates kohtades; • traditsiooniliste puhketegevuste (jalutamine looduses (õpperadadel), piknikupidamine, ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastamine jne) kõrval muutuvad üha enam olulisemaks aktiivsed tegevused (mägirattasõit, kanuusõit, orienteerumine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu reisisihtkohas; • järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks. 1.2.2. Eesti-sisesed mõjurid Eesti ühiskonnas aset leidnud muutused on rohkemal või vähemal määral mõjutanud ka Palupera valla arengut. Kuigi Eesti oma identiteedi otsimine on veel käimas ja spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, on siirdemajandusperioodi sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti potentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused, mille mõju Eesti sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning riigi ruumikorraldusele on üha enam tuntavad. Palupera valla arengu kontekstis on neist olulisemad: • Eesti ühinemiskõnelused Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumiga liitumiseks ning läbirääkimised koostööks NATO struktuuridega ühtlustavad Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendavad riiklikke kulusid töökeskkonna loomisele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele ning relvastusele. EL struktuurifondidest rahastatakse keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmisele alternatiivide loomist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka tootmistegevuse intensiivistamist, mis peaksid soodustama investeeringuid väljaspool suuremaid linnu; • Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee rekonstrueerimine I klassi maanteeks ja rahvusvahelise transiidikoridori Via Hanseatica (Peterburi–Narva–Tartu–Valga–Riia–Hamburg) väljaarendamine loob soodsad eeldused põhja-lõuna suunalise transiidi kasvuks ja trassidega seotud arengukoridoride väljaarenemiseks, mis pakub uusi võimalus terve Lõuna-Eesti arengus; • infokommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode arvu kasvav hulk, mis on suurendanud infoliikumise mahtu ja kvaliteeti ning avardanud tingimusi inimeste füüsilise ja sotsiaalse mobiilsuse kasvuks. Autostumise kasv on suurendanud keskkonna saastamisega kaasnevaid probleeme; infoühiskonna areng hakkab enam võimaldama kaugtööd; • regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad ning nende lähitagamaad. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad; • demograafiliste protsesside kiire muutumine – negatiivne iive, elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine. Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab, tööikka jõudvad rahvastikurühmad on võrrelduna pensionile siirdujatega väikesearvulised; • elukvaliteedi erinevused piirkonniti ja leibkonniti süvendavad pingeid regioonide ning sotsiaalsete gruppide vahel; • haldusterritoriaalse reformi läbiviimise ebaselgus, mis ei soosi arengu pikaajalist kavandamist ning vähendab ka omavalitsustes töötavate inimeste tööalast motivatsiooni. 1.3. Palupera valla arengueeldused Arengukava koostamise käigus koostati Palupera valla SWOT-analüüs (tööprotsessi kaust). Valla tugevaid ja nõrku külgi ning arenguvõimalusi ja -ohte iseloomustavad märksõnad järjestati prioriteetsuse alusel. 1.3.1. Palupera valla olukorra tugevad küljed Palupera vald on kauni, vaheldusrikka ning väärtusliku loodusmaastikuga, valdavalt puhta keskkonnaga, mistõttu vald on läbi aegade olnud atraktiivne elamiskoht, mida iseloomustavad rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand ning mitmekesised traditsioonid. Välja on arenenud teenindusvõrk puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks. Kõik see on loonud Palupera vallas positiivse maine atraktiivse elamis-, puhkamis- ja aktiivse vaba aja veetmise kohana, mistõttu on kasvanud piirkonna potentsiaal investeerimiskohana, seda eriti turismi ja puhkemajanduse valdkonnas. 1.3.2. Palupera valla olukorra nõrgad küljed Valla nõrgad küljed on peamiselt seotud majandusstruktuuri muutustega maapiirkondades, üleminekuga sotsialistliku plaanimajanduse poolt eelisarendatava seisusest turumajanduse vaba konkurentsi tingimustesse. Tööhõive põllumajanduses ja kohalikus tööstuses on vähenenud ning vallas napib töökohti, mis omakorda põhjustab noorte lahkumist maapiirkonnast suurematesse keskustesse, kus töövõimalused on mitmekesisemad. Samas napib vallas kvalifitseeritud tööjõudu. Elukeskkonna atraktiivsust vähendavad infrastruktuuri kohati halb kvaliteet ning vajadustele tihti mittevastav ühistranspordikorraldus (just Otepää suunas). Põllumajanduse taandareng on pärssinud maakasutust, mistõttu on probleem maastiku võsastumine. Maastiku atraktiivsust vähendavad ning vaatelist risustatust suurendavad sotsialistliku suurpõllumajanduse jäänuknähud, nagu kasutuseta ja sageli lagunenud tootmishooned jms. Inimeste passiivsus, eri tasandite (avalik, era- ja kolmas sektor) koostöö ja süsteemse arendustegevuse puudumine ei võimalda piirkonna arengupotentsiaali täiel määral rakendada. Turismi- ja puhkemajanduse investeeringute pikk tasuvusaeg ning kohaliku kapitali vähesus pärsib kohaliku ettevõtluse arengut ning ideede elluviimist. 1.3.3. Palupera valla olukorrast ja väliskeskkonna arengutest tulenevad võimalused Palupera valla tugevad küljed ja väliskeskkonna trendid annavad kaaluka võimaluse arengus edu saavutada mitmekesise ja rahvusvahelisel tasemel turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisega. Selle saavutamise võimalustena nähakse turismi- ja puhkekohtade väljaarendamist ning alternatiivsete spordialade mitmekesistamist ja tegevuse aastaringsemaks muutmist, mis omakorda parandab kohalikku ettevõtluskeskkonda. Valla atraktiivsuse suurendamiseks elu- ja puhkepiirkonnana nähakse võimalusi tehnilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, elamuehituse soodustamiseks, mahepõllunduse arendamiseks, looduspargi ja maastikukaitseala tegevuse tõhustamiseks, heakorra- ja keskkonnaseisundi parandamiseks ning noorte vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks. Valla arengupotentsiaali näeme koostöö süvendamisel naaberomavalitsuste, era- ja kolmanda sektoriga. Koostöös nähakse võimalusi vajalike sektorstrateegiate väljatöötamiseks, EL struktuurifondide poolt pakutavate rahastusvõimaluste kasutamiseks, luues piirkonna arenguks uusi eeldusi. 1.3.4. Palupera valla olukorrast ja väliskeskkonna arengutest tulenevad ohud Suurima ohuna nähakse valla rahvastikustruktuuri negatiivsetest arengutest põhjustatud tagajärgi. Negatiivne iive, noorte väljaränne ja seetõttu suurenev eakate osakaal rahvastikus vähendab omavalitsuse maksubaasi ja suurendab kulutusi sotsiaalhoolekandele. Tööealise elanikkonna arvu langus vähendab valla majanduslikku elujõudu, mis võib viia ääremaastumiseni. Järgnevatel aastatel võib statistikale tuginedes prognoosida rahvaarvu jätkuvat vähenemist. Sündimus tõenäoliselt väga oluliselt ei muutu, seega saab rahvaarvu juurdekasv tulla peamiselt sisserände arvelt. Rahvaarvu suurenemine sõltub eelkõige üldisest elukeskkonnast: sobivate töökohtade olemasolu, infrastruktuuride seisukord, keskkonnaseisund, teenuste kättesaadavus, eneseteostuse võimalused jne. Ohtu valla arengule nähakse Eesti-siseses regionaalpoliitikas. Ohtu keskkonnale kujutab massiturismi kiire areng määrani, mis ületab looduskeskkonna koormustaluvuse ning viib keskkonna reostumisele ja kokkuvõttes valla turismipotentsiaali vähenemisele. 1.4. Palupera valla ja teiste omavalitsuste vastastikused huvid piirkonnas Omavalitsuste vastastikuste huvide väljaselgitamiseks analüüsiti Otepää piirkonna ühiseid funktsioone ning olemasolevaid koostöösidemeid ning uuriti omavalitsuste omavahelisi koostöövajadusi ning huvide vastandumist. Geograafiline asend ja ühtsed teeninduspiirkonnad Otepää piirkond (Otepää, Palupera, Valgjärve valla 3 küla, Puka vald), edaspidi «ala» paikneb Otepää kõrgustikul ja on peaaegu kogu ala ulatuses sarnase loodusmaastikuga. Ala keskus on Otepää, kuhu on koondunud suurem osa piirkonna teenindusasutustest ja ettevõtetest ning mis on sõlmpunktiks suurematele piirkonda läbivatele maanteedele. Mitmete teenindusasustuste teeninduspiirkonnad hõlmavad ala või sellest suuremat territooriumi. Piirkonda hõlmava teeninduspiirkonnaga asutused on: • Otepää Gümnaasium – piirkonna suurim haridusasutus, kus õpib lapsi kogu alalt ja kaugemaltki. Palupera valla Nõunis õppivad lapsed suunduvad edasist koolikohustust üldjuhul täitma Otepää Gümnaasiumi põhikooli ossa, paljud Palupera valla noored omandavad Otepääl keskharidust; • lasteaed – taastusravi keskus («Võrukael»), kus käib Palupera valla lapsi; • Otepää Muusikakool, milles õpib lapsi Palupera vallast; • Otepää Tervisekeskus, mille juures töötavad Palupera valda ja Valgjärve vallaosa teenindavad perearstid ning mille Kiire- ja Vältimatu Abi Punkt teenindab Palupera ja Valgjärve valda; • Otepää Politseijaoskond, mille tööpiirkonda kuulub Palupera vald ning mille koosseisu kuulub Palupera valla konstaabel; • Valgamaa Päästeteenistuse Otepää Komandopunkt, mille teeninduspiirkond hõlmab Palupera valda; • MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu, mis majutab samuti Otepää ja Puka vallast pärit vanureid; • Otepää Turismiinfokeskus, mille teeninduspiirkond hõlmab Palupera valda ning mille ülalpidamisel Palupera vald osaleb. Toimiv omavalitsuste koostöö Otepää piirkonnas on seni pidev koostöö toiminud peamiselt Palupera valla ja Otepää valla vahel. Ühist koostööd omavalitsuste vahel planeeritakse ja korraldatakse Piirkonnanõukogu (koos Puka vallaga) kaudu. Olulisemaks koostöötegevusteks on Otepää Turismiinfopunkti ühine finantseerimine ja piirkonna viidamajanduse arendamine ning piirkondlike infotrükiste väljaandmine. Samuti antakse ühiselt välja piirkonna ajalehte – Otepää Teataja. Turvalisuse ja õiguskorraalase infovahetuse arendamiseks on loodud piirkondlik turvakomisjon (koos Puka vallaga). Kultuuri- ja haridusvaldkonnas korraldatakse mitmeid ühisüritusi ja -koolitusi (õpetajate päev jt). Otepää ja Palupera valla ühistegevus toimib ka maakondlike ühenduste kaudu, milleks on Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Turism ning SA Valgamaa Fond. Koostöö laiendamise vajadus Otepää piirkonna omavalitsused ise on deklareerinud koostöö laiendamise vajadust mitmetes valdkondades. Kõige olulisemaks peetakse koostööd kogu piirkonda hõlmava kaasaegse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, et tagada ala äärealade kvaliteetne ühendus keskusega ning ala ühendus teiste ümberkaudsete keskustega (Tartu, Võru, Valga, Põlva). Seda eelkõige ühtsete seisukohtade kujundamiseks riiklike investeeringute taotlemisel piirkonda. Teiseks oluliseks enam koostööd vajavaks valdkonnaks peetakse ala loodusmaastiku heakorrastamist, heakorrastatust soosivate majandusmehhanismide ühist juurutamist ning keskkonnakaitse ning säästva arengu tagamist ühtlaselt kogu piirkonnas. Ühiseks koostööhuviks on Otepää Looduspargi ja Vapramäe–Vellavere–Vitipalu SA areng. Siinkohal tuleks ära mainida vajadus arendada sisukamaks koostööd Rõngu valla ja Elva linnaga (Elva Postipoiss, Elva Laskespordibaas, spordiklubid, huviringid, kultuuriüritused, taidlusvõimalused). Ala tervikliku arengu seisukohalt on vajalik Valgjärve vallaosa, Rõngu vallaosa ja Elva linna integreerimine ala koostöösse. Ka Elva linna arengukavas 2000–2005 nähakse Elvale võimalusi väliskeskkonna arengute taustal: tugevdada omavalitsustevahelist kostööd maakonna siseselt ning väliselt (Otepää, Valga jt satelliitvallad), luues ja toetades ühiseid arendusinstitutsioone. Koostöö arendamine lubab suuremahuliste projektide realiseerimist (infrastruktuur jm) ning toetusrahade taotlemist välisfondidelt. Senise suhteliselt nõrga integreerituse põhjuseks võib olla maakondlik kuuluvus, kuna enamike riiklike struktuuride teeninduspiirkonnad lähtuvad territooriumi maakondlikust jaotusest. Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et näiteks Palupera ja Valgjärve valla territoorium jaguneb mitme tõmbekeskuse mõjusfääri vahel. Seega eeldab Valgjärve valla täielikum piirkonda hõlmamine vallaosa reaalset ühendamist Otepää vallaga, muutes sellega ka maakonnapiire. Palupera valla osas tuleb aga teha otsus kas tervikuna tõmbekeskuse Otepää suunas või jagunedagi kahe põhitõmbekeskuse suunas (Elva, Otepää). Funktsioonide, mille täitmine ei sõltu administratiivpiiridest (erasektori poolt pakutavad teenused kaubandus-teenindussfääris jt), laiendamine ala äärealadele on seotud eelkõige infrastruktuuri (teed) arenguga, mis parandavad nii keskuste kättesaadavust vallaosast kui ka vallaosa kättesaadavust keskusest. Vastandlikud huvid Ala omavalitsuste huvide vastandlikkus ilmneb omavalitsuste ühinemisest tulenevate muutuste prognoosimisel ja on seotud hirmudega – ühinemise tulemusel praeguse olukorraga võrreldes milleski kaotada. Need on eluvaldkonnad, kus ollakse üksteisele eraldi omavalitsustena tegutsedes mingil moel konkurendid ning milles omavalitsuste ühendamise tulemusena võivad toimuda muutused. Peamine valdkond, milles omavalitsustel on vastandlikud huvid, on haridus, eelkõige alg- ja põhihariduse teenus. Negatiivse loomuliku iibe ja laste arvu vähenemise taustal on kõigil piirkonna omavalitsustel soov säilitada olemasolev alg- ja põhiharidust andvate asutuste võrgustik oma piirkonnas. Piirkonda hõlmava ühtse omavalitusüksuse puhul tajutakse ohuna Palupera Põhikooli ja Valgjärve Põhikooli muutumist algkoolideks, ehkki need muutused ei pruugi olla otseselt seotud omavalitsuste ühinemise tulemustega, vaid ühinemine võib arengut selles suunas kiirendada. Teine oluline huvide vastandumise valdkond on piirkondlik areng ehk arenguprioriteetide seadmine teljel keskus-tagamaa. Palupera valla ja Valgjärve vallaosa puhul tajutakse ohtu ühtse omavalitsusüksuse arenguprioriteetide muutumist kas siis Otepää või Elva keskseks ja äärepiirkondade tagasihoidlikumat arengut senise tasemega võrreldes. Ühe ohuna nähakse seejuures ka kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) võrgustiku väiksemat arengut Palupera valla ja Valgjärve vallaosa piires. 1.5. Piirkonna omavalitsuste ühinemisest tulenevad võimalikud muutused Siin analüüsiks eelkõige Otepää-Palupera-Valgjärve (OPV) valla piirkonda, kust on pärit ka 2001. aastal koostatud «OPV ühise arengukava lähtetekst». Nimetatud ala jaguneb hetkel kolme omavalitsusüksuse territooriumi vahel. Piirkonna üks võimalik ühendamine üheks omavalitsusüksuseks võiks olla Otepää valla, Palupera valla ja Valgjärve vallaosa baasil uue omavalitsusüksuse moodustamist, mille eeldatavaks nimeks saaks olema Otepää vald ja uue valla keskuseks ning vallavalitsuse asukohaks Otepää linn. Teiseks võimalikuks variandiks võiks olla veel sama ala jagunemine, kus Palupera Nõuni-poolne vallaosa ühineks Otepää vallaga ja Hellenurme–Palupera vallaosa Elva linnaga (omakorda Rõngu vallaosa ühinemisel Elva linnaga). Elva linna arengukava (2000–2005) näeb haldusreformi võimalust Palupera osas kahel moel – osa Palupera valla või terve Palupera valla ühinemise näol Elva linnaga. Arvestades, et nimetatud ala moodustab juba praegu funktsionaalse terviku, mille tõmbekeskuseks on põhiosas Otepää linn, kuhu on koondunud suurem osa ala teenustest, aga siiski ka Elva linn, siis sotsiaal- ja majandusstruktuuris omavalitsuste ühendamisel olulisi muutusi ette ei ole näha. Ühinemine on pigem seotud peamiselt piirkonna halduse omavahelise ühendamisega ning asjaolud, millega tuleb seejuures arvestada, on alljärgnevad: • Piirkonna avaliku halduse ühendamine võib tuua endaga kaasa töökohtade vähenemise avalikus halduses. Eeldada võib, et piirkonna (Otepää või siis Elva) haldusaparaat tervikuna on väiksemaarvulisem kui hetkel kolme omavalitsuse ametnikkond kokku. Samuti võib eeldada, et mitte kõik praegused vallaametnikud ei saa uues omavalitsusaparaadis tööd. Tegelikkuses sõltub see asjaolu enim uue moodustatava omavalitsusüksuse volikogust ning volikogu poolt määratavast vallavanemast. • Muutuvad avaliku halduse jõujooned. Eraldi omavalitsusstaatuse kadumine piirkonna Palupera ja Valgjärve osal võib tuua endaga kaasa ressursside kaudse ümberkandumise piirkonna keskuse arengu ja funktsioneerimise tarbeks rohkemal määral, kui senine peamiselt haridusvaldkonnaga seotud kaasfinantseerimise maht (õpilase pearaha). Võib eeldada nende omavalitsuste seniste esmatasandi keskuste (Hellenurme, Palupera, Valgjärve) arengu mõningast pidurdumist eeldatava ressursimahu vähenemise tõttu. Mingil määral võib seda tasakaalustada eeldatav valitsemiskulude kokkuhoid piirkonnas. Samuti seab iseseisva omavalitsusstaatuse (sh eraldi haldusaparaadid) kadumine piirkonna eraldi osadelt need alad iseregulatsiooni tingimustesse, mis tähendab, et kohalik areng hakkab enam sõltuma elanike aktiivsusest ja algatusvõimest ning võimest ühiseid huvisid koondada ning ühiselt tegutseda. Muutuse määr sõltub sellest, milline on olnud omavalitsuste haldusaparaadi roll kohaliku arengu kujundamisel-korraldamisel seni. • Omavalitsuste ühendamine toob endaga kaasa erakorraliste kulutuste vajaduse. Ühinemisega seotud erakorralised kulutused on seotud haldusaparaatide ühendamiskuludega (kolimiskulud, formularide trükkimine, teemärkide ümberpaigutamine, ametnike koondamiskulud, haldusaparaadis uute töökohtade loomisega seotud kulud jms) ning investeeringutega, mis on seotud peamiselt ühinevate omavalitsuste territooriumite omavahelise kättesaadavuse parandamiseks (OVP ala puhul seotud peamiselt ühendusteede renoveerimisega). • Kogukondadeks jaotumine. Kogukondadeks jaotumine omavalitsustes nähtusena eksisteerib. 2. PALUPERA VALLA ARENGUSTRATEEGIA 2.1. Palupera valla arenguvisioon, tulevikupilt aastaks 2010 Palupera vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, kodune koht elamiseks ning tuntud turismipiirkond Palupera vald on tuntud turismipiirkond, kus on olemas tingimused rahvaspordiga tegelemiseks, mitmekesiseks aktiivseks vaba-aja veetmiseks ja puhkamiseks. Piirkonnas toimub aastaringselt mitmesuguseid rahvaspordiüritusi ning kultuurisündmusi. Turismitooted on konkurentsivõimelised. Palupera valla rahvastik on noorenenud. Palupera vald on hinnatud oma kvaliteetse elukeskkonna tõttu. Arenenud on nii keskusalad kui hajaasustusega piirkonnad. Valla elanikud on tugeva kodukanditunnetusega ning osalevad aktiivselt valla elu kujundamisel. Vallas on piisavalt töökohti ja ettevõtlus on mitmekesine. Põllumajandus ei ole põhiline tootmisharu vallas. Väikeettevõtlus on peamiselt orienteeritud mitmekesiste aktiivse vaba aja veetmise ja puhketeenuste pakkumisele. Levinud on mitmekesiste teenustega turismitalud, mis etendavad olulist rolli maastikuhoolduses. Vaatamisväärsused on korrastatud. Välja on ehitatud valla vajadusi rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Tagatud on konkurentsivõimeline põhiharidus. On olemas mitmekesised võimalused noorte huvitegevuseks. Valla kultuuri- ja spordielu on elav, elanikud on kaasatud seltside ja klubide tegevusse. Elanikele ja külalistele on tagatud turvalisus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem, mille osutamisel on suur osa kolmanda sektori organisatsioonidel. Valla teedevõrk on kvaliteetne, tagatud on ohutu ja kiire ühendus ümbritsevate suuremate magistraalidega (Tartu–Valga, Tartu–Võru) ja tähtsamate tõmbekeskustega. Ühistranspordikorraldus vastab valla lanike vajadustele. Nõudlusele vastav transpordikorraldus ja teede hea kvaliteet on suurendanud inimeste mobiilsust ja töövõimaluste kasutamist väljaspool valda. Kättesaadavad on kaasaegsed telekommunikatsiooniteenused, mis võimaldab kaugtööd. Valla miljööväärtus on kõrge. Maastiku üldilme on heakorrastatud ja kaunid maastikuvaated on avatud. Inimtegevus on loodust säästev ja keskkonna bioloogiline mitmekesisuse säilimine on tagatud. Valla suurimaks rikkuseks on puhas loodus, omanäoline kultuur ja traditsiooniline eestlaslik elulaad. Traditsioonid on säilinud. Maakultuurimajad on remonditud ja töötavad, kultuurielu on elav. Toimib elanike tagasivool maale. 2.2. Palupera valla arengumudel Palupera valla arengumudeli ülesanne on tuua välja valla perspektiivsed prioriteetsed arengusuunad ja nende piires püstitatud eesmärkide saavutamise lahendusteed, mille järgi sihipäraselt tegutsedes on võimalik püstitatud arenguvisiooni realiseerida. Arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades seejuures alljärgnevaid põhimõtteid: jätkusuutlikkus – valla elujõu ja vallaelanike elukvaliteedi areng toetab valla põhiliste väärtuste – loodusliku keskkonna, kultuuripärandi, traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut; koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ning tasakaalustatud ja efektiivse arengu tagamisel; innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; demokraatia – kõigile elanikele võimaluste tagamine omavalitsuste elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks. Palupera valla arendustegevuse peamine ülesanne: PALUPERA VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE Ülesande täitmine eeldab vallas tööealise ja töövõimelise ning majanduslikult elujõulise elanikkonna suurendamist, mis omakorda eeldab: • valla töövõimaluste mitmekesistamist ja uute töökohtade loomist peamiselt kohalikule omapärale rajaneva turismi- ja puhkemajanduse arendamise kaudu; • elanike tööalase mobiilsuse suurendamist ja tööalast pendelrännet soodustavate meetmete rakendamist; • atraktiivse elukeskkonna loomist (uute püsielanike juurdemeelitamine ja elanikkonna paiksuse suurendamine). Arengumudeli koostisosad on alljärgnevad: I. TURISMI- JA PUHKEMAJANDUS Turismi- ja puhkemajanduse arendamise eesmärgid on säilitada olemasolevad ja luua uusi töökohti kohalikule elanikkonnale. Aastaringsete, mitmekesiste ning atraktiivsete ajaviite- ja sportimisvõimaluste olemasolu ning teeninduse kõrge kvaliteet võimaldab pikendada turistide viibimist piirkonnas ja seeläbi suurendada kohaliku teenindussfääri tulubaasi. Turismi- ja puhkemajanduse arendamine peab lähtuma kohaliku keskkonna jätkusuutlikkuse printsiibist, tagades loodus- ja kultuuriväärtuste kestvuse. Turismi- ja puhkemajanduse areng peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteedi paranemist, kohaliku omapära ja traditsioonide säilimist. Palupera valla turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel on olulised järgmised tegevussuunad: • mitmekesiste tingimuste loomine rahvaspordiga tegelemiseks, puhkamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks. Kohaliku turismi- ja puhkemajandusteenuseid pakkuvate väikeettevõtete tarbijaskonna suurendamiseks ja elukeskkonna atraktiivsuse parandamiseks on oluline vallas mitmekesiste rahvaspordi- ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste väljaarendamine, mis sisaldab endas alljärgnevaid tegevussuundi: ○ polüfunktsionaalse loodus- ja rahvaspordipunktide väljaarendamine. Toetatakse polüfunktsionaalsete teenustega loodus- ja spordipunktide väljaarendamist ning erasektori poolt rahvaspordi- ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste loomist, vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega ja arendusprojektide kaasfinantseerimisega (looduse õpperajad, matkarajad, suusarajad, jalgrattarajad, orienteerumine, kalapüük, piknikud, telkimine, matka- ja suusapäevad koolidele, looduse õppepäevad jms). Elva-Vitipalu maastikukaitseala, mis ulatub ka Palupera valda, on eeldatavasti huvipakkuv üha enam mitte ainult Eestimaa turistile vaid ka välisturistile, seda eelkõige Via Hanseatica arengukoridori arenedes (Eesti Üleriigiline Planeering. Eesti 2010); ○ kohaliku omavalitsuse munitsipaal-spordirajatiste väljaarendamine. Renoveeritakse olemasolevad ja ehitatakse välja vallas munitsipaalasutuste spordirajatised (staadion, võrkpalliplatsid jms). Luuakse vajalikud tingimused nende kasutamiseks nii kohaliku elanikkonna kui ka väljastpoolt piirkonda tulnud külastajate poolt; ○ külakeskuste üldkasutatavate vaba aja rajatiste väljaarendamine. Renoveeritakse olemasolevad ja ehitatakse välja suurematesse külakeskustesse üldkasutatavad sportimis- ja vaba aja rajatised (eelkõige mänguväljakud elamukomplekside, lasteaia, kooli juures), eesmärgiga mitmekesistada elanikkonna, eriti noorte, sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi; ○ matka-, tervise- või liikumisradade võrgustiku väljaarendamine. Mitmekesise valiku aktiivset liikumist võimaldavate radade, talveperioodil ka rahvasportlastele mõeldud suusaradade, väljaarendamine võimaldab suurendada piirkonna atraktiivsust nii elukeskkonnana kui ka vaba aja veetmise ja puhkamise kohana, mis omakorda mõjub positiivselt kohaliku teenindussfääri arengule; ○ üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine. Puhkevõimaluste mitmekesistamiseks arendatakse välja üldkasutatavad puhkealad (pargid, supluskohad, mänguväljakud jms). Puhkealadel ehitatakse välja vajalik infrastruktuur, tagatakse keskkonnakaitsemeetmed ning toetatakse teenindussfääri arengut; • koostöö arendamine eri tasandite vahel aastaringse turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel. Oluline on tagada koostöö avaliku ja erasektori vahel, seda nii piirkonna turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja ka jätkusuutlikul haldamisel. Perioodiline infovahetus, vastastikune tegevusplaanide tutvustamine ja kooskõlastamine ning ühiste ideede genereerimine võimaldab tagada arendatava turismiinfrastruktuuri otstarbekohasuse ja kasuteguri piirkonna atraktiivsuse tõstmisel ja puhkajate (vaba aja veetjate) ligimeelitamisel, mis motiveerib ettevõtjaid osalema ühiskondlikus kasutuses turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja hilisemal haldamisel. Toetatakse erasektori omavahelist võrgustumist ühiste tootepakettide loomisel, mis sisaldavad endas nii erasektori teenuseid kui ka üldkasutatavat turismiinfrastruktuuri, eesmärgiga täielikumalt ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali. Toetatakse piirkonna mainet parandavate ja teenindussfääri tulubaasi tõstvate mastaapsete kultuuri- ja spordiürituste korraldamist. Oluline on koostöö SA Lõuna-Eesti Turismiga, mille heaks näiteks Lõuna-Eestis turismiga tegelevate inimeste ja ettevõtete koostööst on Lõuna-Eesti Arengustrateegia aastani 2010; • valla ühtse kohaturunduse ja infosüsteemi väljaarendamine. Valla kui puhkemajandusala väljaarendamisel on olulisel kohal valla ühtne eesmärgistatud kohaturundus ning efektiivne infosüsteem ja koostöö Otepää, Elva piirkonna puhkealade ja -majandusega. Valla maine kujundamine ehk valla kui koha turundus eeldab eelkõige vallale iseloomulike ja valla atraktiivsust võimendavate sümbolite väljakujundamist ja nende levitamist mitmekesisel viisil. Selleks töötatakse välja valla ühtse kohaturunduse strateegia, kaasates protsessi kõik valla olulisemad huvigrupid. Valla maine kujundamiseks arendatakse koostööd eri huvigruppide vahel informatsiooni suunamisel sihtturgudele (turismimessid jms) ning valla mainet loovate ja kõlapinda omavate ürituste korraldamisel ja reklaamimisel. Vallas sisalduva turismipotentsiaali parimaks rakendamiseks on oluline valda külastada soovijatele ja vallas viibijatele suunatud efektiivse infosüsteemi väljaarendamine. Selleks toetatakse igati kohaliku turismiinfopunkti väljaarendamist ning selle teenuste mitmekesistamist, täiustatakse valla interneti kodulehekülge ning tõhustatakse info aktualiseerimist, produtseeritakse valla võimalusi tutvustavaid infomaterjale, tähistatakse ning varustatakse vajaliku informatsiooniga turismiinfrastruktuur ning -objektid. Koostöös eri huvigruppidega tagatakse info aktuaalsus. II. MITMEKESISTE TÖÖVÕIMALUSTEGA, KAASAEGNE JA ATRAKTIIVNE ELUKESKKOND Kaasaegse ja atraktiivse elukeskkonna väljaarendamise eesmärkideks on kohalike elanike elukvaliteedi parandamine ja seeläbi elanikkonna paiksuse suurendamine, mis loob eeldused ka elanikkonna vanusstruktuuri noorenemiseks. Kaasaegne ja atraktiivne elukeskkond võimaldab valda juurde meelitada uusi elanikke linnastunud aladelt, kes hindavad elukeskkonna kvaliteeti. Valla töö- ja elukeskkonna väljaarendamine peab toetama kohaliku omapära ja väärtuste säilimist, võimaluste mitmekesisust ning riskirühmade vajadustega arvestamist. Mitmekesiste töövõimalustega, kaasaegse ja atraktiivse elukeskkonna väljaarendamisel on olulised alljärgnevad tegevussuunad: • Soodsa ettevõtluskeskkonna väljaarendamine mitmekesise väikeettevõtluse arenguks. Valla töövõimaluste mitmekesistamiseks ja majandusliku potentsiaali tõstmiseks on oluline väikeettevõtluse arenguks soodsate tingimuste väljaarendamine. Selleks arendatakse välja kohalik ettevõtluse tugisüsteem. Soodustatakse ettevõtlusalast koolitust. Uute investeeringute juurdetoomiseks reklaamitakse aktiivselt valla investeerimisvõimalusi. Valda oleks vaja väga näiteks ühte toitlustuskohta – oleme omalt poolt pidanud sobivaks muinsuskaitseobjekti – Palupera kuivatit (kooli kõrval, WIFI võimalus, Rõngu–Otepää tee ääres, infrastruktuur olemas jne), kus võiks asuda ka likvideeritud Palupera küla kauplus jms. Soositakse keskkonnasõbralike ja maastiku miljööväärtust suurendavate maakasutusviiside viljelemist ja keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamist, eelkõige naiste tööhõive parandamiseks. • Valla heakorrastatuse ja keskkonna säästva arengu tagamine. Elukeskkonna atraktiivsuse ja turismi- ja puhkemajandusliku potentsiaali suurendamiseks on oluline valla miljööväärtuse parandamine. Selleks rakendatakse ühtseid heakorranõudeid ning tõhustatakse heakorrajärelevalvet. Jäätmekäitluse arendamiseks tõhustatakse prügikogumispunktide arvu juurdekasvu suunalist tegevust. Heakorra parandamiseks viiakse läbi üldiseid heakorraaktsioone ja -konkursse. Korrastatakse üldkasutatavad puhkealad. Maastiku atraktiivsuse suurendamiseks töötatakse välja maastikukujunduskontseptsioon ja toetatakse vajalike meetmete rakendamist. Inimtegevuse mõjude vähendamiseks keskkonnale arendatakse välja ja renoveeritakse suuremate ühisveevärki omavate külakeskuste veevarustus- ja reoveekäitlussüsteemid. • Kaasaegse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine. Elanikkonna mobiilsuse suurendamiseks ja vallaosade omavahelise ühenduse tõhustamiseks on oluline osa maanteedevõrgustiku rekonstrueerimine ja oluliste riigimaanteede kõvakattega katmine. Selleks taotletakse aktiivselt olulisemate valda läbivate riigiteede renoveerimist (Hellenurme–Päidla, nr T-23173). Tõhustatakse kruuskattega teede hooldust nii suve- kui talveperioodil. Liiklemistingimuste parandamiseks külakeskustes ja jalakäijate turvalisuse suurendamiseks rekonstrueeritakse külakeskustes teedevõrgutikku ja rajatakse tänavavalgustus. Elanikkonna liikumisvõimaluste parandamiseks tõhustatakse ühistranspordikorraldust. Selleks hooldatakse, tagatakse renoveeritud valla bussiootepaviljonide seisundi säilimine ning tagatakse vajalik bussiinfo kättesaadavus. Väga oluliseks tuleb pidada interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamiseks võimaluste leidmine ja rakendamine. • Konkurentsivõimelise haridusteenuse väljaarendamine. Valla elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks, noorte piirkonnast lahkumise vältimiseks on vajalik kvaliteetset haridusteenust pakkuva haridusasutuse – Palupera Põhikooli väljaarendamine. Selleks renoveeritakse ja ehitatakse välja olemasolev hoonetekompleks. Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks ning kvalifitseeritud õpetajate piirkonda juurdetoomiseks soetatakse võimalusel juurde munitsipaalkortereid või leitakse teisi võimalusi õpetajate perede majutamiseks. Jõupingutused suunatakse ka õppetingimuste kaasajastamisele. Palupera Põhikooli puhul arendatakse välja olemasolevas hoonetekompleksis lisafunktsioone (kultuur, sport), mis võimaldavad tagada täies mahus kasutuse, juhul kui koolitulevate laste arvu vähenemise jätkumisel haridusasutuse staatus muutub (põhikoolist algkooliks). Põhihariduse saamine koduvallast on oluline tegur noore inimese puhul ka koduvalda jäämisel. Põhihariduseta noorte töötusrisk on suur, kuna põhihariduse puudumine jääb takistuseks tulevikus töökoha saamisel, kutseoskuste omandamisel. Noorte vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamise eesmärgil arendatakse välja olemasoleva noortekeskus (Hellenurmes) ja toetatakse noorteühendust Nõunis, toetatakse huviringide tegevuse arendamist haridusasutuse, kultuurimajade juures ning vallas tekkinud või tekkivate noorteorganisatsioonide tegevust. • Kaasaegsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine. Elanikkonna sotsiaalse heaolu ja turvalisuse suurendamine eeldab vallas sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamist. Vanurite ja puuetega inimeste heaolu tagamiseks arendatakse välja sotsiaalhoolekandesüsteem, milleks renoveeritakse, laiendatakse olemasolevat hooldekodu Hellenurmes ning säilitatakse olemasolevad sotsiaalkorterid. Hooldekodu laiendamiseks on menetlemisel detailplaneering praeguse mõisahoone vastas asuval Mõisa aia territooriumil, kuhu vald planeerib ehitada täiendavalt uue sotsiaalhoolekandeasutuse «Lõuna-Eesti Hooldekeskus». Sotsiaalhoolekannet laiendatakse vallas ka avahoolduse väljaarendamisega, kaasates sellesse kolmanda sektori organisatsioone, sest suurenenud töökoormuse tõttu ei suuda valla sotsiaalametnikud piisavalt sotsiaalteenuseid pakkuda. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vallas tehakse koostööd Otepää Tervisekeskuse ja SA Elva Haiglaga, mis pakuvad nii perearsti-, eriarstiabi- kui ka kiirabi- ja pikaraviteenust. Pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööhõive soodustamiseks töötatakse välja abitööde programm ning arendatakse kommunikatsiooni töötute, ettevõtjate, tööhõiveameti ning omavalitsuste vahel. Toetatakse jätkuvalt toimetulekuraskustega ja erivajadustega inimeste toimetulekut. Leitakse võimalused kooli sotsiaaltöötaja ametisse rakendamiseks. • Kohaliku kultuurielu arendamine. Korrastatakse olemasolevad kultuuriasutused ja -ehitised. Elanike ühiskonnaelus osalemise aktiviseerimiseks tagatakse suuremates külakeskustes (esmatasandi keskustes) vajalike kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) olemasolu, arendades need välja polüfunktsionaalseteks keskusteks, mis omaksid nii aktiivse vaba aja veetmise, päevakeskuse, teabetoa kui ka kohaliku seltsielukeskuse funktsiooni. Elanikkonna ühistegevuse aktiviseerimiseks toetatakse küla-, kultuuri- ja spordiseltside arengut, sest just vähene seltsitegevus on üks elanike passiivsuse näitajaid ja süvendab sotsiaalset passiivsust. Palupera valla külakogukonnad on eri arengustaadiumites, arenenumate külakogukondade tunnuseks on mingit liiki külaseltsi (Neeruti Külaselts, Nõuni maanaisteselts, Hellenurme maanaisteselts, MTÜ P-rühm) ja/või külavanema ning -aktiivi olemasolu. Kogukonnaks saab koonduda ka mitme küla kaupa (Palupera–Astuvere–Miti–Atra küla Palupera vallas). Külade ülevalgamaalist ühistegevust kureerib MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus, mis on aastate jooksul järk-järgult arenenud. Hea näitaja on see, et Palupera vallast on seal juhtpositsioonidel kaks liiget. Kohalik omavalitsus saab julgustada kogukondi pakkuma kohalikke teenuseid oma sisemiste ressursside ja oskuste baasil. Seega on võimalik osaliselt kompenseerida teenuste puudumist, halba kättesaadavust või nende kallidust. Kohalikul omavalitsusel on oluline roll soodustada koostööd huvigruppide (noored, pered, väikeettevõtjad jne) sees kui ka nende vahel. Samuti tugevdada koostööd ja partnerlust avaliku, era ja kolmanda sektori vahel kohaliku elu arendamisel. Kogukonnasuhete tugevdamine külades. Selleks et külakogukonnad areneda saaksid, peab neis olema piisav sotsiaalne võrgustik, et teave võimaluste ja pakutavate teenuste kohta sihtrühmadeni jõuaks. Kogukonnasuhete puudulikkus takistab neil piirkondadel kasutada arenguks kohalikke resursse ning samuti hankida neid väljastpoolt. Tuleb leida külades eestvedajad, kellel on huvi hakata tegelema kogukonda kaasava arendustegevusega. Kohalik omavalitsus peaks olema igati toetav külavanemate valimistoimingutes, koostööle positiivselt suhtuv. Samuti tuleks teavitada külakogukondi enam küla(de) arengukava vajadusest ja toetama selle valmimist. III. KOOSTÖÖLE JA ÜHISTEGEVUSELE TUGINEV, VALLA SIHIPÄRAST JA STABIILSET ARENGUT TAGAV OMAVALITSUSE ORGANISATSIOON Valla sihipärase ja stabiilse arengu seisukohalt on oluline haldussuutliku omavalitsussüsteemi olemasolu. Aktiivne roll on täita omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel), kelle ülesanne on omavalitsuse arengu eestvedamine ja arengudokumentide väljatöötamine, kehtestamine ning täitmise tagamine. Arenguplaanide kavandamisel on oluline eri huvigruppide kaasamine, et tagada otsuste otstarbekohasus. Omavalitsuse aktiivne roll seisneb eri huvigruppide koostöö ja infovahetuse pidevas vahendamises ja initsieerimises. Arenguplaanide elluviimiseks ja eri huvigruppide vahelise koostöö koordineerimiseks on vajalik sihipärane juhtimistegevus ja tulemustele orienteeritud professionaalsete ametnike olemasolu. Selleks on vaja tõsta ametnike professionaalsust koolituste ja arenenud maade omavalitsusametnike töökogemuste tundmaõppimise abil. Otstarbekas on käesolevast arengukavast ja üldplaneeringust juhindudes koostada vallas • Turismi arengukontseptsioon, mida tuleks teha koostöös naaberomavalitsuste ja etevõtjatega • Arengukava vallas asuvatele teedele (omandi küsimus, hooldamine) ja seejärel maavarade kasutamise kontseptsioon • Jäätmekäitluse arengukava • Valla maastikukujunduse kontseptsioon • Allasutuste arengukavad Omavalitsuse töö tulemuslikumaks muutmisel ja üksikisiku vajaduste arvestamisel on oluline omavalitsuse elanike kaasamine omavalitsuse otsustusprotsessi «rohujuure tasandil». Selleks on vaja kaasata võimalikult lai huvigruppide ring valla oluliste otsuste kujundamisse ja rakendada külavanemate kui külaühiskonna esindajate institutsioon omavalitsuse valitsemisstruktuuri osana. Üksikute külade huvide koondamine nn «omakandi» põhimõttel ja külaliikumise organisatsioonide (külaseltside) tegevuse soodustamine, võimaldab suurendada kohalikku identiteeti ning elanike huvi paikkonna arengu suhtes. Valla tasakaalustatud arengu tagamiseks on oluline valla eri osade omavaheline pidev koostöö. Oluline on arengudokumentide vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine valla kui terviku huvidest lähtuvalt, ühtsete arusaamade kujundamine väliskeskkonnaga suhtlemisel, ühiste finantseerimistaotluste koostamine jt tegevused. Ühise tegevuse initsieerimine, koordineerimine ja elluviimine eeldab ühiste koostööorganite olemasolu. Esimeses etapis on oluline külavanematega koostöö taaskäivitamine, vallavolikogu komisjonide töö tõhustumine ning ühiste tegevuste initsieerimine ning elluviimiseks eelduste loomine. Viisid, millega vald saab ettevõtlust otseselt aidata, oleks täienduskoolituse võimaluste vahendamine, ettevõtlust puudutava info levitamine nii valla siseselt kui ka väljaspoole valda, samuti ettevõtluseks sobiva maa pakkumine selleks sobivatesse kohtadesse. Lähtudes viimati toodust on valla üldplaneeringus reserveeritud maid ettevõtlus- jt otstarvetel. 5.1. Palupera valla strateegilised eesmärgid ja ülesanded Valla arengumudeli elluviimisel on tähtsamad strateegilised eesmärgid ja ülesanded järgmised: HEAKORRASTATUD ELUSKESKKOND, MINIMISEERITUD KESKKONNAREOSTUS • Maastiku heakorrastatuse tagamine ühise heakorda puudutava reeglistiku kehtestamisega, aktsioonide ja meetmete käivitamisega • Omavalitsuse rolli suurendamine Otepää looduspargi ja VVV SA arengus ja seeläbi maastiku heakorrastamine ja atraktiivsuse suurendamine • Kogu valda hõlmava jäätmekäitlussüsteemi propageerimine ühtlaselt ja järelevalve tõhustamine jäätmekäitluse alal • Maastiku miljööväärtust soodustavate maakasutusviiside soodustamine ning mahepõllunduse arendamine MITMEKESISED TINGIMUSED SPORTIMISEKS JA AKTIIVSEKS VABA AJA VEETMISEKS • Rahvaspordiga tegelemiseks vajalike sportimistingimuste väljaarendamine • Valla munitsipaalasutuste spordirajatiste väljaarendamine ning nende kasutamiseks tingimuste loomine nii kohalikule elanikkonnale kui külastajatele • Suuremates külakeskustes üldkasutatavate sportimis-mängimisrajatiste väljaarendamine • Valla üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine • Looduslike ja kultuuriajalooliste vaatamisväärsuste korrastamine • Matka-, tervise- ja liikumisradade ning suusaradade rajamine • MTÜ Hellenurme Noortekeskuse väljaarendamine, teabetoa avamine ja töös hoidmine • Palupera Tuletõrje Seltsimaja kordategemine • Olemasolevate traditsiooniliste ürituste säilitamine KVALITEETNE HARIDUSTEENUS • Eelkooliealiste lasteasutuste teenuste kättesaadavuse tagamine kogu vallas • Palupera Põhikooli elujõu tagamine ning õppetingimuste kaasajastamine, haridusteenuse konkurentsivõime tõstmine vallas tervikuna • Koostöö arendamine haridusasutuste vahel piirkonna ühtse hariduskeskkonna väljaarendamisel • Noorte huvihariduse võimaluste mitmekesistamine • Elukestva õppimise võimaldamine (täiskasvanute koolitus, ümberõpe) SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND, MITMEKESINE VÄIKEETTEVÕTLUS • Valla olemasolevate investeeringuvõimaluste aktiivne reklaamimine potentsiaalsetele investoritele • Valla ettevõtete toetamine vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega ning arendusprojektide toetamisega, võimalusel kaasfinantseerimisega • Kohalikul omapäral rajaneva ning seda toetava (turismitalud, mahepõllumajandus, käsitöö, kaubandus jms) ning naiste tööhõivet soodustava väikeettevõtluse arengu toetamine AKTIIVNE KULTUURIELU • Elanike kultuurialase ühistegevuse toetamine • Valla territooriumil asuvate ajalooväärtuste korrastamine, tähistamine ning vaatamisväärsustena esiletoomine • Maakultuurimajade renoveerimine • Kultuuriasutustesse erialaspetsialistide leidmine • Küla(de) arengukavade koostamine, külavanemate valimine • Nõuni kultuurimaja baasil noorte huvikeskuse väljaarendamine, huviringide tegevuse kvaliteedi tõstmine KAASAEGSED SOTSIAALTEENUSED • Olemasoleva sotsiaalhoolekandeasutuse väljaarendamine, juurdeehituse teostus ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse väljaarendamine MTÜ Hellenurme Mõis baasil • Avahooldusteenuse loomine ja kvaliteetsemaks muutmine • Mittetulundussektori kaasamine hooldusteenuse osutamisse • Tööhõivet soodustavate abinõude rakendamine KAASAEGNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR • Valla terviklikkuse tagamise ning ümbritsevate keskuste ja transiidikoridoridega sidumise seisukohalt oluliste maanteede renoveerimine ja kõvakattega katmine • Valla keskusalade teede renoveerimine, asfalteerimine ning tänavavalgustuse rajamine • Valda hõlmavat jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine ning tähistamine • Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine keskustes, sh trassid • Optimaalse ühistranspordiühenduse tagamine valla äärealade ja keskuse vahel • Interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamine VALLA EFEKTIIVNE TURUNDUS JA TOIMIV INFOSÜSTEEM • Koostöö arendamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel valla sümbolite kasutamisel ning valla maine kujundamisel • Valla info aktuaalsuse tagamine • Turismiinfrastruktuuri tähistamine ja ühtsete infomaterjalide süsteemne ja adekvaatne produtseerimine (Valgamaa Aastaraamat jt) EFEKTIIVNE OMAVALITSUSSÜSTEEM • Omavalitsuse ametnikkonna professionaalsuse tõstmine ja rahvusvahelise suhtlusoskuse arendamine • Külavanemate institutsiooni väljaarendamine kogu vallas ning nende aktiivne kaasamine arendustegevusse • Valla tasakaalustatud arengu tagamine valla olukorra ühtse analüüsi teostamise ja arendustegevuse planeerimise kaudu, eri arengukavade koostamine • Arenguks vajaliku munitsipaalmaa ja munitsipaalkorterite muretsemine • Kehtestatud õigusaktide täitmise tagamiseks järelevalve 3. PALUPERA VALLA LÄHIAASTATE TEGEVUSVAJADUSED 3.1. Palupera valla tegevuskava aastani 2010 Vastavalt valla arengueesmärkidele ja ülesannetele on valla tegevusvajadused arengustrateegia ellurakendamisel alljärgnevad: Arengueesmärk I: HEAKORRASTATUD ELUKESKKOND, MINIMISEERITUD KESKKONNAREOSTUSEGA Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Maastiku heakorrastatuse tagamine 1.1 Valla maastikukujunduse kontseptsiooni väljatöötamine X Vallavalitsus 1.2 Maastiku heakorrastatust soodustavate projektide algatamine X X Vallavalitsus 1.3 Üleüldiste heakorrapäevade ja -konkursside korraldamine X X Vallavalitsus 1.4 Valla heakorrajärelevalve tõhustamine X X Vallavalitsus 1.5 Valla heakorraeeskirja rakendamine X Vallavalitsus 1.6 Otepää Looduspargi ja VVV SA poolt rakendatava maastikuhooldustoetussüsteemi toetamine X Vallavalitsus 1.7 Ammendunud karjääride edasine kasutamine – nt tehisjärve ja supluskoha ehitus Mitis Palu kruusakarjääri X Erasektor, riik, KOV 2. Jäätmekäitluse väljaarendamine 2.1 Prügiurnide paigaldamine külakeskustesse X Vallavalitsus 2.2 Järelevalve tõhustamine prügimajanduses (prügiveolepingute või -tšekkide kontrollimine) X X Vallavalitsus 2.3 Ebaseaduslike prügiladustamiskohtade likvideerimine X X Vallavalitsus Arengueesmärk II: TAGATUD LOODUSKESKKONNA SÄÄSTEV ARENG JA LOODUSLIK MITMEKESISUS Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Looduskaitsemeetmete rakendamine 1.1 Osalemine piirkonna Agenda 21 väljatöötamises X Vallavalitsus 1.2 Keskkonnainfobaasi loomine ning info pidev aktualiseerimine ja levitamine X Vallavalitsus 1.3 Keskkonnateadlikkust tõstvate teabepäevade, konkursside jms korraldamine X X Vallavalitsus 2. Loodusväärtuste korrastamine ja väärtustamine 2.1 Viidaprojekti jätkamine: turismiobjektide ja -teenuste viidastamine ja infotahvlitega varustamine X X Vallavalitsus, fondid 2.2 Neeruti tiigi puhastamine X Fondid, erasektor 2.3 Hellenurme ja Palupera mõisaparkides korrastustööde jätkamine (sh vaba aja teema – paviljon, kiik, pingid, õueala, lõkkeplats jm) X X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 2.4 Hellenurme paisjärve puhastamine mudast X Vallavalitsus, fondid, erasektor Arengueesmärk III: MITMEKESISED TINGIMUSED SPORTIMISEKS JA AKTIIVSEKS VABA AJA VEETMISEKS Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Valla haridusasutuse spordirajatiste väljaarendamine 1.1 Palupera Põhikooli staadioni rekonstrueerimise lõpetamine X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 1.2 Palupera Põhikooli spordiinventari hankimine X X Vallavalitsus 2. Valla keskustesse spordiplatside rajamine 2.1 Laste mänguväljakute rajamine X X Vallavalitsus, fondid 2.2 Nõuni ja Hellenurme korvpalliplatsi asfalteerimine X Vallavalitsus, fondid 2.3 Nõuni kultuurimaja taga asuva palliplatsi väljaehitamine X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, eraomanik 3. Valla avalike puhkealade võrgustiku väljaarendamine 3.1 Palupera ja Hellenurme mõisaparkide renoveerimine X X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 3.2 Lustimäe taastamine X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, VVV SA 3.3 Middendorffi kabeli ja selle ümbruse korrastamine X X Vallavalitsus, riik 3.4 Elva jõe ääres Hellenurme ranna väljaarendamine X Vallavalitsus 3.5. Lõkkeplatsi korrastamine VVV SA matkaraja ääres Palus X X Vallavalitsus, VVV SA 3.6 Põhikooli metsamaaga seotud looduse õpperaja rajamine X X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 3.7 Neeruti küla puhkeala väljaehitamine, külamaja ehitus, pallimänguväljakute rajamine X X Fondid, kolmas sector, eraomanik, vallavalitsus 3.8 Kolmanda sektori toetamine spordi- ja muu vaba aja tegevuse arendamisel vallas (nt jõusaal Nõunis vms) X X Fondid, Vallavalitsus, erasektor 3.9 Palupera ja Nõuni jahi- ja kalameeste seltside puhkemajade ehitus X Fondid, kolmas sektor, erasektor, vallavalitsus 3.10 Miti küla ümbruses jooksu-, matka- ja suusaradade rajamine (koolile eriti vajalik) X X Vallavalitsus, kolmas sektor Arengueesmärk IV: KVALITEETNE HARIDUSTEENUS Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Eelkooliealiste lasteasutuste kättesaadavuse ja teenuse kvaliteedi tagamine 1.1 Alushariduse teenuse võimaldamine kõigile valla lastele X X Vallavalitsus 2. Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi arendamine 2.1 Palupera Põhikooli renoveerimine (sisetööd) X X Vallavalitsus, riik 3. Õppetöö kvaliteedi parandamine 3.1 Pedagoogide täiendushariduse soodustamine X X Vallavalitsus 3.2 Õppetingimuste ja -vahendite kaasajastamine X X Vallavalitsus 3.3 Ametikorterite soetamine õpetajatele x x Vallavalitsus 4. Noorsootöö ja huvihariduse arendamine 4.1 Huviringide tegevuse arendamine kooli juures X X Palupera Põhikool, vallavalitsus 4.2 Vallas toimivate noorteorganisatsioonide tegevuse toetamine X X Vallavalitsus, fondid 4.3 Hellenurme Noortekeskuse arendamine X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 4.4 Nõuni kultuurimaja baasil noorte huvikeskuse väljaarendamine, huviringide tegevuse kvaliteedi tõstmine X X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor Arengueesmärk V: SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND. MITMEKESINE VÄIKEETTEVÕTLUS Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Ettevõtlusalase teabesüsteemi väljaarendamine 1.1 Valla ettevõtete ja ettevõtlike inimeste infobaasi loomine X Vallavalitsus 1.2 Valla investeeringuobjektide ja vabade äripindade infobaasi loomine ja teabe levitamine X Vallavalitsus 2. Turismialase infosüsteemi väljaarendamine 2.1 Prioriteetsete turismiobjektide/projektide fikseerimine X Vallavalitsus 2.2 Edukamate ergutamine, tunnustamine avalikkuse tähelepanu pälvimiseks X X Vallavalitsus Arengueesmärk VI: AKTIIVNE KULTUURIELU Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Kultuuriasutuste võrgustiku väljaarendamine 1.1 Hellenurme kultuurimaja renoveerimine X Vallavalitsus, fondid 1.2 Nõuni kultuurimaja renoveerimine X X Vallavalitsus, fondid 1.3 Nõuni ja Hellenurme raamatukogu ühendamine maakondlikusse ühisesse arvutitarkvarasse (nt RIKS) X Vallavalitsus 2. Elanike kultuuri- ja spordialase ühistegevuse arendamine 2.1 Vallasiseste ürituste kava väljatöötamine, läbiviimine, traditsiooniks muutmine, statuudi väljatöötamine (valla sünnipäev, lastekaitsepäev, pidulikud sündmused – sünd, juubel, tööpanus, ergutus, tunnustus jms) X X Vallavalitsus, kolmas sektor 2.2 Arenguspetsialisti leidmine, projektijuhtidega lepingulise suhte loomine X X Vallavalitsus 3. Ajalooväärtuste korrastamine ning väärtustamine 3.1 Palupera Tuletõrje Seltsimaja korrastamine X Kolmas sektor, fondid, vald Arengueesmärk VII: KAASAEGSED SOTSIAALTEENUSED Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Valla sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutuste väljaarendamine 1.1 MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu peahoone (mõis) renoveerimine, lisahoone väljaehitus ja arendamine X X Vallavalitsus, fondid, riik, kolmas sektor 1.2 Mõisa aed DP alale Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ehitus ja arendamine MTÜ Hellenurme Mõis majandamisel X Vallavalitsus, fondid, riik, kolmas sektor 2. Valda hõlmava avahooldusteenuse väljaarendamine 2.1 Avahoolduse arendamine mittetulundussektori baasil, tugiisikute võrgustiku loomine X Vallavalitsus, kolmas sektor 2.2 Koduhoolduse arendamine X Vallavalitsus 2.3 Sotsiaaltöö personali koolitamine X X Vallavalitsus 2.4 Avahoolduseks vajaliku inventari hankimine X Vallavalitsus, kolmas sektor 2.5 Hooldajate koolitus X X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 3. Tööhõivet soodustavate abinõude rakendamine 3.1 Töötute rakendamiseks abitööde programmi väljatöötamine ja käivitamine X Vallavalitsus 3.2 Valla tööhõive infobaasi loomine ja kommunikatsiooni arendamine tööhõiveameti, ettevõtjate ja omavalitsuse vahel X Vallavalitsus 3.3 Töötutele nõustamisteenuse väljaarendamine X Vallavalitsus 3.4 Erivajadustega inimeste toimetuleku toetamine X X Vallavalitsus 3.5 Toimetulekuraskustega inimeste toetamine X X Vallavalitsus 4. Vallale vajalike munitsipaalkorterite muretsemine 4.1 Sotsiaalkorterite renoveerimine X Vallavalitsus 4.2 Munitsipaalkorterite ostmine Hellenurmes või Paluperas X Vallavalitsus Arengueesmärk VIII: KAASAEGNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Piirkondliku tähtsusega maanteedevõrgustiku renoveerimine 1.1 Hellenurme–Päidla–Kintsli tee kõvakattega katmine 1.2 Makita–Lutike–Vana-Otepää tee kõvakattega katmine 1.3 Neeruti–Nõuni tee kõvakattega katmine 1.4 Palupera–Kähri tee kõvakattega katmine 1.5 Hellenurme–Mäelooga tee kõvakattega katmine 1.6 Päidla–Laguja tee kõvakattega katmine 1.7 Ristimäe–Kintsli tee kõvakattega katmine 2. Teede ehitamine ja renoveerimine keskustes 2.1 Vallamaja ümbruse parkimisplatsi asfalteerimine X Vallavalitsu 2.2 Hellenurme ja Palupera keskuse elamute ümbruse asfaldi parandused X Vallavalitsus 2.3 Nõuni elamute juurdepääsutee kõvakattega katmine X X Vallavalitsus 2.4 Middendorffi kabeli juurde sissesõidutee killustikuga katmine X Vallavalitsus 2.5 Valla teederegistri korrastamine X Vallavalitsus 2.6 Valla külakeskuste teevalgustuse rajamine X Vallavalitsus 3. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine 3.1 Kullipesa elamute veetrasside re.projekti koostamine ja rek.tööde teostamine X X Vallavalitsus, fondid 3.2 4 küla kanal.trasside rek.projektide koostamine ja rek.tööde teostamine X X Vallavalitsus, fondid 3.3 Nõuni biotiikide puhastamine (vajalik eelnev projekt) X X Vallavalitsus, fondid 3.4 Nõuni, Päidla, Palupera, Kullipesa ja Hellenurme joogivee- ja reoveepuhastussüsteemide haldamine X X Vallavalitsus 3.5 Valla keskustevälistel aladel olevate majapidamiste veevarustuse, kanalisatsiooni ja jäätmemajanduse olukorra kaardistamine, probleemide lahendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja rakendamine X Vallavalitsus 4. Valla vajadustele vastava ühistranspordikorralduse väljaarendamine 4.1 Uute bussiootepaviljonide ehitamine (Neeruti lasteaed, Hellenurme, Palupera) X Vallavalitsus 4.2 Bussiootepaviljonide korrastamine vallas X X Vallavalitsus 4.3 4.4 Otepää ja Hellenurme–Palupera vahelise ühistranspordiühenduse parandamine X Vallavalitsus Arengueesmärk IX: VALLA EFEKTIIVNE TURUNDUS JA TOIMIV INFOSÜSTEEM Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Valla aktiivne reklaamimine 1.1 Valla marketingistrateegia väljatöötamine X Vallavalitsus 1.2 Valla vapi ja lipu väljatöötamine ja kasutuselevõtt X Vallavalitsus 1.3 Valda tutvustavate ürituste korraldamine X X Vallavalitsus 1.4 Valla mainet tõstvate massiürituste organiseerimise toetamine X X Vallavalitsus 1.5 Interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamine X X Vallavalitsus 2. Aktuaalse turismiinfo kättesaadavuse tagamine 2.1 Turismiinfopunkti väljaarendamine X Vallavalitsus, kolmas sektor 2.2 Külasiltide, suunaviitade, teadetetahvlite paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatavate teeäärsete puhkekohtade juurde X X Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor 2.3 Jalgsimatka- ja jalgrattamatkaradade tähistamine vallas, objektidele legendid X X Vallavalitsus, Otepää Looduspark, VVV SA 2.4 Valla üldinfo, kultuuri- ja spordiürituste kalendri ning sihtsuunitlusega teede ja radade (matka-, suusa-, ratta-, rollerirajad) info produtseerimine ja kättesaadavuse tagamine (voldikud, kodulehekülg) X X Vallavalitsus 2.5 Otepää Teataja leviku tagamine X X Vallavalitsus Arengueesmärk X: EFEKTIIVNE OMAVALITSUSSÜSTEEM Nr Ülesanne, tegevus 2004 2005– 2010 Teostaja 1. Omavalitusaparaatide haldussuutlikkuse tõstmine 1.1 Palupera vallamaja renoveerimine ja sisustuse kaasajastamine X Vallavalitsus 1.2 Palupera vallamaja arvutivõrgu täiustamine X Vallavalitsus 1.3 Kodanike ühenduste ja külaliidrite ümarlaua töö käivitamine ja koostöö arendamine KOV-i ja erasektoriga X X Vallavalitsus 2. Valla tasakaalustatud arenguks eelduste loomine 2.1 Valla arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine X X Vallavalitsus 3. Ettevõtjate ja avaliku sektori vahelise kommunikatsiooni tagamine 3.1 Omavalitsuse ja ettevõtjate vaheliste regulaarsete kohtumiste algatamine (ümarlaud, ühised hommikukohvid vms) X Vallavalitsus 3.2. Palupera valla investeeringuvajadused Alljärgnevas tabelis on koondatud Palupera valla lähiaastate (kuni 2010) investeeringuvajadused (omavalitsuse hinnangul). Jrk nr Investeeringu nimetus Maksumus HARIDUS 1. Palupera Põhikooli renoveerimine 1 200 000 Valdkond kokku: 1 200 000 KULTUUR 1. Nõuni kultuurimaja renoveerimine 1 400 000 2. Hellenurme vabaõhulava ehitus mõisaparki 100 000 Valdkond kokku: 1 500 000 SPORT JA VABA AEG 1. Hellenurme Noortekeskuse väljaehitamine 200 000 2. Palupera staadioni lõputööd + inventar 500 000 3. Palupera ja Nõuni Jahi- ja Kalameeste Seltsi puhkemajade ehitus 500 000 4. Nõuni korvpalliplatsi asfalteerimine 80 000 5. Nõuni kultuurimaja taguse palliplatsi väljaehitamine 500 000 6. Laste mänguväljakud 100 000 7. Palupera ja Helelnurme mõisaparkide renoveerimine 1 500 000 Valdkond kokku: 3 380 000 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID 1. MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu peahoone renoveerimine, lisahoone väljaehitus ja arendamine 50 000 000 2. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ehitamine ja arendamine MTÜ Hellenurme Mõis baasil 3. Avahoolduseks vajaliku inventeri soetamine 100 000 Valdkond kokku: 50 100 000 KESKKONNAKAITSE 1. Kullipesa ja Kaasiku ühendamine Nõuni veepuhastusseadmega + projekt 600 000 2. Nelja küla kanalisatsioonitrasside renoveerimine + projektid 1 500 000 3. Nõuni biotiikide puhastamine + projekt 80 000 4. Palupera puurkaevu puhasti paigaldus 100 000 Valdkond kokku: 2 280 000 TEED JA TÄNAVAD 1. Teede kõvakattega katmine, sh: Hellenurme–Päidla–Kintsli Makita–Lutike–Vana-Otepää, Neeruti–Nõuni tee Middendorfi kabelini Palupera–Kähri tee (ca 7 km) Hellenurme–Mäelooga tee Päidla–Laguja, Ristimäe–Kintsli tee Nõuni elamute mäkketõus 2. Valla teegeregister 3. Uute bussiootepaviljonide ehitamine, pinkide paigaldamine 70 000 3. Külasiltide, suunaviitade, teadete tahvlite paigaldamine rajatavate avalikuks kasutamiseks mõeldud teeäärsete puhkekohtade juurde 500 000 Valdkond kokku: 570 000+RIIK! HALJASTUS, HEAKORD, TURISM: VAATAMISVÄÄRSUSED, RANNAD, PUHKEKOHAD 1. Middendorff’i kabeli ja selle ümbruse ala korrastamine 60 000 2. Hellenurme paisjärve puhastamine ja ranna väljaarendamine 800 000 3. Viidaprojekti jätkamine, bussiootepaviljonide, -inventari muretsemine 100 000 4. Lustimäe taastamine 150 000 5. Ebaseaduslike prügiladustamiskohtade likvideerimine 60 000 6. Neeruti küla puhkeala väljaehitamine, külamaja ehitus, pallimänguväljakute rajamine 1 000 000 7. Põhikooli metsamaaga seotud looduse õpperaja loomine 300 000 8. Neeruti tiigi puhastamine 150 000 Valdkond kokku: 2 620 000 ELAMUMAJANDUS 1. Sotsiaalkorterite renoveerimine 50 000 2. Munitsipaalkorterite soetamine 100 000 Valdkond kokku: 150 000 KORRAKAITSE JA PÄÄSTETEENISTUS, TURVALISUS 1. Nõuni kultuurimaja ja raamatukogu valvesüsteemide ehitus 100 000 Valdkond kokku: 100 000 ÜLDHALDUS 1. Vallamaja (Hellenurme kulturimaja) renoveerimine, sisustuse kaasajastamine 1 350 000 Valdkond kokku: 1 350 000 INFOTEHNOLOOGIA, TELEFONIVÕRK, ELEKTRIVÕRK 1. Internetiühenduse võimaluste loomine külades 200 000 2. Amortiseerunud alajaamade renoveerimine Riik Valdkond kokku: 200 000 Valla investeeringuvajadus kokku: ca 63 450 000 Valla lähiaastate omavahenditest investeerimisvõime prognoos Valla investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuse omavahendeid (vallaeelarve või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid. Valla investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab valla- ja linnaeelarve seadus eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Palupera vallas on 2003. a oktoobrikuu seisuga võetud arvelduskrediiti 1 miljon krooni. Aastal 2004 täiendavaid laene ei võeta. Ligikaudne maksimaalne laenumaht, arvestades olemasolevate laenude tagasimakseid, on ca 0,5 milj krooni aastas, mis võrdub ka valla aastase investeeringute omafinantseerimisvõimega. Tabel 3.1. Valla laenukoormus ja võimalik laenumaht kuni aastani 2010 Omavalitsus Laenukoormus 01.10.2003 Laenukoormuse kasv 2004. aastal (planeeritav) Laenu katteallikas Investeeringute mahu plaan 2004. a Võimalik maksimaalne laenumaht aastas Kokku võimalik laenumaht kuni 2010 Palupera 1 000 000 – Arvelduskrediit EÜP-st 500 000 500 000 2 000 000 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE Palupera valla arengukava viiakse ellu valla sõltumatute tegevuste või eri partnerite ühiste arendusprojektide kaudu. Arengukava elluviimist rahastatakse valla eelarvest, riiklikest toetustest ja investeeringutest ning Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest (-fondidest) saadavatest sihtfinantseeringutest. Arengukava elluviimist ning koostööd partneritega koordineerib vallavolikogu, vallavalitsus, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Piirkonna Arengunõukogu vm, olenevalt arendusprojektist ja sellesse kaasatud partneritest. Vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on initsieerida arendusprojekte ja koordineerida nende edasiarendamist, rahastamist ning elluviimist. Arendusprojektide väljaarendamiseks moodustatakse vajadusel töörühmasid või palgatakse projektijuhte. Vallavolikogu ja -valitsuse poolt töötatakse igal aastal enne kohaliku eelarve koostamist välja omavalitsuse järgneva aasta arendusprojektide nimekiri ja lepitakse kokku projektide väljatöötamise ning elluviimise kord. Käesolev arengukava on haldusreformi protsessis ühinemise korral aluseks uue omavalitsuse arengukavale ja ühinemislepingule ning mitteühinemise korral rakendatav omavalitsuste omavahelise koostöö ja ühisprojektide arendamiseks. 5. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Otepää, Palupera ja Valgjärve valla ühine arengukava lähtetekst, 2001 Geomedia OÜ. 2. Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava aastani 2013, Palupera VVKm, KO 2000, 51, 785. 3. Palupera valla üldplaneering, Palupera VVKm, KO 1999, 12, 177. 4. Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem 1997, AS MASP. 5. Palupera valla põhimäärus, VVKm, KO 2003, 77, 1699. PALUPERA VALD LISA 1 PALUPERA VALLA TRADITSIOONID VÕI SÜNDMUSED MIS ON SEOTUD MINGIL MOEL AASTAID PALUPERA VALLAGA 1. Hellenurme võrkpalli karikamängud. 2. Mälumänguturniir Palupera valla karikale. 3. Leigo järvemuusikakontserdid. 4. Hellenurme, Palupera, Nõuni endiste ja praeguste koolide kokkutulekud. 5. Valla eelarvest finantseeritav emadepäevaeelne koristuspäev. 6. Jaanipäeva tähistamised. Projektid, milles Palupera vald osales aastal 2003 ja milles kas jätkuprojektina või täiesti uue projekti raames osaleb aastal 2004 2003 Märts 2003 – Projekt «Mälumäng Palupera valla karikale – 10» läbiviimine. Projekti toetasid rahaliselt Kohalik Omaalgatus, Valga Maavalitsus, ettevõtjad. Juuni 2003 – «43. võrkpalliturniir Hellenurme karikale». Projekt viidi ellu doonorite abiga: Kohalik Omaalgatus, Valga Maavalitsus, ettevõtjad. August 2003 – Projekt «Hellenurme masuuditünnide likvideerimine». Rahastajad KIK ja ettevõtja. August 2003 – Projekt «Neeruti küla 500. aastapäeva tähistamine». Kohaliku omavalitsuse toetus tegevust alustanud aktiivsele Neeruti Külaseltsile. August 2003 – külastas Palupera vallas asuvat Kullipesa Puhkemaja KINOBUSS. Filmi «Nimed marmortahvlil» tuli vaatama piirkonnast palju rahvast. Suvi 2003 – Hellenurme ja Palupera mõisaparkide hooldustööd. Projekti viiakse ellu jätkuprojektina alates 1996. aastast. Rahastajaks KIK, lisaks valla eelarve. Suvi 2003 – teostas Otepää Looduspark Nõuni järve kallastel hooldustöid. Töödega jätkatakse 2006. a. Suvi 2003 – Palupera Põhikooli staadioni täiendamine. Projekti viiakse samuti ellu jätkuprojektina alates 1999. aastast. Rahastajaks Eesti Olümpiakomitee, kohalik eelarve. Suvi 2003 – Palupera Põhikooli kapitaalremont (kool sai nn eurosöökla koos uute köögiseadmetega; samas renoveeritakse ka poiste tööõpetuse klassiruumid). Projekti rahastatakse jätkuprojektina alates 1995. aastast. Samast ajast on saadud RIP-st toetust. Kohalik omaosalus suure osakaaluga. Suvi 2003 – Viidaprojektis II osalemine. Projekti kaudu saadi infostendid mõisaparkidesse. Rahastajateks kohalik omavalitsus ja Valgamaa Turism SA. Suvi 2003 – Palupera vald osales keskkonnateadlikkuse projektis «Mida tunned, seda oskad kaitsta», mille koostas ja korraldas põhikool. Põhirahastajaks KIK. Suvi-sügis 2003 – Nõuni ja Hellenurme said ADSL sõlme. Püsiühenduse levikuala laienes, kvaliteet paranes, 2002 ehitatud Päidla EMT mast siiski Hellenurmes leviala oluliselt ei parandanud, siis taotlesime Hellenurme lisaks repiiteri paigaldamist. Sügisel 2003 see ka paigaldati. Sügis 2003 – rekonstrueeriti üle 30 km valla teid. Ehitati 8 uut truupi. Sügis 2003 – osaleti projektis «Avatud teabetuba Hellenurme Noortekeskusesse», mille raames kaasfinantseerija MTÜ Wiirus andis üle teabetoale kasutatud arvuti, osteti printer, ID kaardilugeja, tagati võimalus ühendada hoone interneti püsiühendusega, paigaldati hoonele tutvustav valgussilt. Sügis 2003 – Hellenurmes avati uus renoveeritud hooldekodu lisahoone. Hellenurme hooldekodu järeltulija MTÜ Hellenurme Mõis tähistas oma 10. tegevusaastat koos 75 vanuriga. Aastaringselt osaleti Tartu maratoni ürituste läbiviimisel, sest kõikide ürituste ajal on kontrollpunktid ka meie valla territooriumil. Aastaringselt osaleti Vapramäe–Vellavere–Vitipalu SA töös ja üritustel (heakorratööd, 3-päevane koolitus Soomes Perniö vallas, Viti järve äärse vaatetorni avamine jms). Palupera valla kaunis kodu on esitatud juba aastaid konkursile «Kaunis Eesti kodu» (kahel aastal saadud maakonnas ka I koht: aastal 2001 perekond Vakman, aastal 2002 M. Viks ja A. Liivamägi). Traditsioone jätkatakse ka edaspidi. 2004 Jätkatakse traditsiooniliste ürituste elluviimist, osalemist, millest oli juttu meie valla traditsioonides ja eelmise aasta projektides (võrkpalliturniir Hellenurme karikale, mälumänguturniir Palupera valla karikale, Leigo järvemuusikakontserdite toetamine, Vihti–Otepää sõprussilla vahelised üritused, emadepäevaeelsed koristustalgud, konkursil Kaunis Eesti kodu osalemine). Jaanuar 2004 – projektis «Palupera valla memme-taadi valimisürituse korraldamine» osalemine. Korraldajaks: Hellenurme Maanaisteselts, rahastajaks Kohaliku omaalgatuse programm ja kohalik omavalitsus. Suvi 2004 – Palupera ja Hellenurme mõisaparkide hooldustööde, Palupera Põhikooli kapitaalremondi ja Palupera Põhikooli staadioni ehituse jätkamine – võimalik lõpetamine. Suvi 2004 – Kullipesa elamute veesüsteemide rekonstrueerimine. Teostatakse taotluse rahastamisel KIK poolt. 2004 – projektis «E-volikogu ja koostöövõrgustiku loomine Otepää piirkonna omavalitsustes» osalemine. Koostöö MTÜ AT Koostöökeskusega. 2004 – Nõuni kultuurimaja elektrisüsteemine rekonstrueerimine. Koostatakse Palupera valla teede register. Jätkatakse teede rekonstrueerimist. 2004 – Otepää Looduspark jätkab Mõrtsuka järve kallastel hooldustöid. Aastaringselt jätkatakse osalemist Tartu maratoni ürituste läbiviimisel, SA Vapramäe–Vellavere–Vitipalu töös ja üritustel. Aastaringselt toetatakse Palupera vallas Nõunis Nõuni Naisseltsi eestvedamisel ja Hellenurmes Hellenurme Naisseltsi korraldatud üritusi. Ülevaate Palupera valla projektidest tegi Terje Korss Palupera valla muinsuskaitsealused objektid LISA 2 Ajaloomälestised Jrk nr Reg nr Nimetus Aadress 1 Mälestuskivi 03.07.1941 rongiõnnetuse kohas Palupera rdt.jaamast 3 km Puka poole rdt. ääres 2 4571 Karikas, 19/20 saj. (messing, hõbetatud) Palupera EEKB palvemaja 3 4474 Vabadussõjas hukkunute ühishaud (mõisapargis) Palupera küla 4 4475 Hellenurme mõisa kalmistu Hellenurme küla Arheoloogiamälestised Jrk nr Reg nr Nimetus Aadress 1 Kivikalme ja maa-alune kalmistu «Lüllemägi», 13.–18. saj. – üks Rõngu kihelkonna arvatav keskusekoht Atra küla 2 13112 Asulakoht, II aastatuhat Räbi küla, end. Elva küla 3 13113 Maa-alune kalmistu «Kabelimägi», II a.t Räbi küla 4 13114 Kivikalme «Pihlusaar», I a.t Räbi küla 5 Looga kabelimägi Makita küla 6 13101 Asulakoht, II aastatuhat Lutike küla 7 13102 Maa-alune kalmistu «Kabelimägi», kivikalme, I a.t–18. saj Lutike küla 8 13103 Asulakoht, II a.t Neeruti küla, Kuusiku talu 9 13104 Maa-alune kalmistu «Jaanimägi», 13–18. saj Neeruti küla, Tiigi talu 10 13105 Asulakoht, I a.t lõpp – II a.t Nõuni küla, Kassioti talu 11 13106 Maa-alune kalmistu «Kitka kalmemägi», 13–18. saj Nõuni küla, Kassioti talu 12 13107 Asulakoht, II a.t Päidla küla, Päidla talu 13 13108 Asulakoht Päidla küla 14 13109 Asulakoht Päidla küla 15 13110 Maa-alune kalmistu «Kalmemägi», 13–18. saj Päidla küla, end Päidla asundus 16 13111 Maa-alune kalmistu «Kalmemägi», 13–18. saj Päidla küla, Laame talu Arhitektuurimälestised Jrk nr Reg nr Nimetus Aadress 1 Hellenurme villaveski varemed Hellenurme küla 2 Palu veskihooned Miti küla 3 Lustimägi Mäelooga küla 4 23147 Hellenurme mõisa peahoone, 19. saj Hellenurme küla 5 23148 Hellenurme mõisa park ja allee Hellenurme küla 6 23149 Hellenurme mõisa piirdemüürid Hellenurme küla 7 23150 Hellenurme mõisa käsiait Hellenurme küla 8 23151 Hellenurme mõisa piimaköök Hellenurme küla 9 23152 Hellenurme mõisa tall Hellenurme küla 10 23153 Hellenurme mõisa tõllakuur Hellenurme küla 11 23154 Hellenurme mõisa moonakatemaja Hellenurme küla 12 23155 Hellenurme mõisa vesiveski Hellenurme küla 13 23156 Hellenurme mõisa saeveski Hellenurme küla 14 23157 Hellenurme mõisa kuur-kelder Hellenurme küla 15 23158 Hellenurme mõisa magasiait Hellenurme küla 16 23159 Hellenurme mõisa kabel, 19. saj Hellenurme küla 17 23160 Palupera mõisa peahoone, 18. saj Palupera küla 18 23161 Palupera mõisa park Palupera küla 19 23162 Palupera mõisa ait Palupera küla 20 23163 Palupera mõisa viinavabrik Palupera küla 21 23164 Palupera mõisa linnumaja Palupera küla 22 23165 Palupera mõisa ait-kuivati Palupera küla 23 23166 Käpa-Müürsepa talu rehielamu Urmi küla 24 23167 Käpa-Müürsepa talu ait Urmi küla Palupera valla ettevõtted LISA 3 TÄHT NIMI REG NR AADRESS A PPF NURME OÜ 10289415 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond A PÄIDLA, OÜ 10299394 Päidla, Palupera vald, 67501 Valga maakond D Deca, AS 10352444 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond A, I OÜ VEVASI 10608702 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond D HIIESALU, OÜ 10252524 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond D OÜ NÕUNI PUIT 10440131 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond H OÜ Fennomar (Palu-Veski Külalistemaja) 10621938 Miti, Palupera vald, 67503 Valga maakond A OÜ PALUPERA-AGRO 10252274 Palupera, Palupera vald, 67503 Valga maakond A OÜ NÕUNI TAIMEKASVATUS 10151160 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond G DÜÜN, OÜ 10389499 Räbi, Palupera vald, 67501 Valga maakond A Tasemix OÜ 10667917 Nõuni, Palupera vald, 67501Valga maakond H LEIGO TALU 10125300 Lutike, Palupera vald, 67501 Valga maakond H Fie Andrus Kulasalu talu (Kullipesa Puhkemaja) Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond A Nurmus Grupp OÜ 10884939 Lutike, Palupera vald, 67501 Valga maakond O MTÜ Hellenurme Mõis 80112150 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond O MTÜ Wiirus 80155484 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond E OÜ PALU-TEENUS 10352579 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond O MTÜ Hellenurme Noortekeskus 80124839 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond K KÜ Populus 80055162 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond K KÜ Nõuni-3 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond O MTÜ P-Rühm 80037098 Palupera, Palupera vald, 67503 Valga maakond O MTÜ Nõuni Maanaiste Selts 80065883 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond O MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts 80037098 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond O EEK ja Baptistide Koguduse Liidu Palupera baptisti kogudus Helelnurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond I FIE Kalev Lõhmus 10437175 Miti, Palupera vald, 67503 Valga maakond K MERILO GRUPP, OÜ 10241644 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond D OÜ HIIESALU GRUPP 10597849 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond H OÜ Metsatäht 10273495 Neeruti, Palupera vald, 67501 Valga maakond D HELLENURME VESKI, OÜ 10599558 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond G ETÜ Nõuni ja Hellenurme kpl-sed 10023216 Nõuni, Hellenurme 67502, 67501 Valga maakond G FIE Lembit Viks (Merle pood) 10299879 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond A OÜ Vahemetsa Puit 10735665 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond O MTÜ Tantsuklubi Mathilde 80155314 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond O, F FIE Siim Jänes MA 1195 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond A, I, O FIE Andrus Pastak 10851325 Hellenurme, Palupera vald, 67502 Valga maakond A FIE Jaanus Juhkam MA 2781 Räbi, Palupera vald, 67501 Valga maakond A, I FIE Ermo Kruuse Põrgumäe talu 10599676 Päidla, Palupera vald, 67501 Valga maakond A, I FIE Vahto Sikk MA 2142 Palupera, Palupera vald, 67503 Valga maakond A FIE Meelis Värva 10735671 Räbi, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE ANTI KULASALU MÄRDI TALU 10209310 Neeruti, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE Johannes Värva Kruusamäe talu 10698705 Päidla, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE Aun Harri MA 994 Palupera, Palupera vald, 67503 Valga maakond A FIE Ilves Enn MA 1515 Päidla, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE Kruusa Arno MA 959 Palupera, Palupera vald, 67503 Valga maakond A FIE Kukk Tõnu MA 3295 Räbi, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE Heldur Kurig MA 1012 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond M FIE Priit Loide MA 2478 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE Arvo Lokk MA 1711 Astuvere, Palupera vald, 67503 Valga maakond A FIE Kaido Lokk MA 1931 Astuvere, Palupera vald, 67503 Valga maakond I FIE Karli Pastak MA 3221 Pastaku, Palupera vald, 67502 Valga maakond A FIE Rudolf Raudsepp MA 1789 Palupera, Palupera vald, 67503 Valga maakond A FIE Jaan Reidolf MA 1209 Lutike, Palupera vald, 67501 Valga maakond K FIE Tõnu Riivik MA 655 Räbi, Palupera vald, 67501 Valga maakond A FIE Kalmer Salundi 10942298 Nõuni, Palupera vald, 67501 Valga maakond A, I FIE Kaido Sikk MA 2222 Palupera vald, 67503 Valga maakond A – põllumajandus, jahindus ja metsamajandus H – hotellid ja restoranid D – töötlev tööstus I – veondus, laondus ja side E – energeetika, gaasi- ja veevarustus K – kinnisvara-, üürimis- ja äriteenused F – ehitus O – muud riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid G – hulgi- ja jaemüük STATISTIKAT PALUPERA VALLAST (rahvastik, õpilased) LISA 4 Tabel 4.1. Palupera valla rahvaarv 2001–01.10.2003 Sugu 2001 2002 01.10.2003 Mehed 590 580 570 Naised 611 605 605 Kokku 1201 1185 1175 Tabel 4.2. Palupera valla loomulik iive aastatel 2001–01.10.2003 2001 2002 01.10.2003 Sünnid 11 15 6 Surmad 26 29 9 Kokku –15 –14 –3 Tabel 4.3. Palupera valla rahvastiku vanusrühmad aastal 2003 Vanusrühmad 0–9 10–19 20–29 30–39 40–49 50–59 60–69 70–79 80–84 85+ Kokku Mehed 55 103 69 86 86 58 67 37 4 5 570 Naised 73 99 53 76 67 59 58 79 19 22 605 Kokku 128 202 122 162 153 117 125 116 23 27 1175 Tabel 4.4. Palupera valla rahvastikurühmade osakaal elanikkonnas 2003 andmetel Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad Kokku in. % in. % in. % 310 26 581 50 284 24 1175 Tabel 4.5. Palupera vallas koolide õpilaste arvu prognoos kuni aastani 2010 Kooliminejaid 2003 I kl. tulevate õpilaste arvu prognoos 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 13 10 16 7 13 9 16 9 LISA 5. Tabel 5.1. Palupera valla eelarved aastatel 2001–2003 Eelarve täitmine tuhandetes kroonides 2001 % tulud 2002 % tulud 2003 % tulud T u l u d sh tulumaks füüsilistelt isikutelt 1 209 15% 1 464 14% 1 269 13% sh maamaks 602 7% 606 6% 595 6% M A K S U D k o k k u 1 811 22% 2 070 20% 1 864 19% RIIGILÕIV k o k k u 0% – 0% – 0% SEGATULUD k o k k u 35 0% 36 0% 30 0% TULU VARADELT k o k k u 497 6% 402 4% 803 8% FINANTSTULUD k o k k u 532 7% 438 4% 833 9% LAEKUMINE MAJANDUSTEGEVUSEST k o k k u 43 1% 94 1% 29 0% O M A T U L U D K O K K U 2 386 29% 2 602 25% 2 726 28% KULUDE KATTEKS SUUNATUD J Ä Ä G I D 176 2% 375 4% – 0% ARVLEMISED ja ÜLEKANDED kokku 90 1% 69 1% 60 1% Eraldised valla- ja linnaeelarvetele k o k k u 5 447 67% 6 596 64% 6 409 67% Vabariigi Valitsuse reserv – 0% 0% 0% RIIGIKOGU 0% 0% – 0% HARIDUSMINISTEERIUM 410 5% 950 9% 1 136 12% KAITSEMINISTEERIUM – 0% 6 0% 1 0% KESKKONNAMINISTEERIUM 1 044 13% 1 249 12% 712 7% KULTUURIMINISTEERIUM 3 0% 8 0% – 0% MAJANDUSMINISTEERIUM – 0% – 0% – 0% PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM – 0% 8 0% 8 0% RAHANDUSMINISTEERIUM 3 976 49% 3 875 38% 4 216 44% SISEMINISTEERIUM – 0% – 0% – 0% SOTSIAALMINISTEERIUM 14 0% 500 5% – 0% TEEDE- ja SIDEMINISTEERIUM – 0% – 0% 336 4% ARVLEMISED ja ÜLEKANDED ning laekumised kokku 8 089 100% 10 241 100% 9 595 100% LAENUD kokku – 0% 599 6% 400 4% Ü L D S E T U L U D 8 089 100% 10 241 100% 9 595 100% K U L U D – – ÜLDVALITSEMINE 989 12% 1 012 10% 846 9% RIIGI- JA KORRAKAITSE 4 0% 4 0% 4 0% HARIDUS JA TEADUS 2 969 37% 4 199 41% 5 728 60% KULTUUR JA KUNST 540 7% 450 4% 618 6% SPORT JA PUHKUS 21 0% 13 0% 20 0% TERVISHOID 56 1% 4 0% – 0% SOTSIAALHOOLEKANNE 376 5% 1 436 14% 791 8% MAJANDUS 1 422 18% 1 974 19% 1 588 17% RESERVFOND – 0% – 0% – 0% K U L U D k o k k u 6 377 79% 9 092 89% 9 595 100% ARVLEMISED ja ÜLEKANDED 1 337 17% 1 149 11% – 0% T u l u d e ü l e k a a l k u l u d e s t 375 5% – 0% 0% LISA 6. Tabel 6.1. Palupera valla investeeringud aastatel 2001–2003 LISA 6. Tabel 6.1. Palupera valla investeeringud aastatel 2001–2003 Investeeringud tuhandetes kroonides 2001 2002 2003 s e l l e s t: Üldvalitsemine Riigi- ja korrakaitse Haridus ja teadus 452 1 570 1 930 Kultuur ja kunst Sport ja puhkus Tervishoid Sotsiaalhoolekanne Majandus Muud eespool nimetamata kulutused Investeeringud kokku 452 1 570 1 930 Laene tagastatud (koos intessidega) 299 281 193 sh intresse 64 46 75 Laene võetud Laenujääk aastalõpu seisuga 235 717 1 000