Rannu Vallavolikogu — Rannu valla arengukava 2002-2004 kinnitamine — KO, 86, 1520

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Rannu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Rannu valla arengukava 2002–2004» vastavalt lisale. 2. Tühistada Rannu Vallavolikogu 30. novembri 2000. a määrus nr 18 «Rannu valla arengukava 2001–2003 kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB Kinnitatud Rannu Vallavolikogu 1. novembri 2001. a määrusega nr 27 RANNU VALLA ARENGUKAVA 2002–2004 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus on kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Nii sätestab Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mille Riigikogu ratifitseeris 1994. aastal, see põhimõte on kirjas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Selleks et teostada oma õigusi ja täita kohustusi, on vajalik arengukava. Arengukava struktuur on järgmine: I osa – strateegilised eesmärgid; II osa – valla üldiseloomustus; III osa – arengukava 2001–2003 seletuskiri; IV osa – arengukava 2002–2004. I. STRATEEGILISED EESMÄRGID Rannu vald moodustab terviku, kus valdav osa avalikest teenustest osutatakse kohapeal ning on olemas üks ja ainuvõimalik tõmbekeskus – RANNU. Arvestatavad seosed naaberkeskustega puuduvad ning neid ei saa kunstlikult luua. Rannu vald ei ühine naabervaldadega. Igasugune inimtegevus hetkel ja perspektiivis peab arvestama keskkonna vajadusi, ümbritsevasse keskkonda tuleb suhtuda säästlikult. Infrastruktuuri arendamisel lähtutakse elanike ja ettevõtjate vajadustest, arvestades maakonna üldiseid arengusuundi. Kõrge tootlikkusega maa on püsivalt kasutuses ja hästi hooldatud. Sellele vastanduvad sood ja Emajõe luhad. Kokkuvõttes moodustab see tasakaalu kasutamise ja säästmise vahel, mille säilitamine on vajalik. II. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 158 km. Elanike arv 1900 (18.10.2001). Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991. a, seega veidi rohkem kui kuu enne Eesti taasiseseisvumist. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siinsed põlluharijad ja loomakasvatajad on olnud edukad olenemata ühiskonnakorrast ega ole lasknud põlde umbrohtuda ka nüüdsel ajal. Praeguseks on vallas tekkinud hulk tugevaid tootmistalusid. Tööstusettevõtteid on Rannu vallas olnud aja jooksul vaid üks – Rannu Juustutööstus. Rannu vallas on aastaid tegeldud ka teadusega. Siin asub Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Eesti järvede uurimise keskus. Haridus- ja kultuurielu on Rannu vallas väga tihedasti läbi põimunud. Kui puudus rahvamaja, tehti taidlusproove lastepäevakodus ja keskkoolis. Nüüd, mil on olemas ajakohane rahvamaja, toimuvad koolitunnid nii koolimajas, lastepäevakodus kui ka rahvamajas, kus on sisustatud muusika-, käsitöö- ja kunstiklassid. Samas töötab ka keskkooliväline laste muusikakool. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesanne on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla Interneti-lehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III. ARENGUKAVA 2001–2003 TÄITMISE SELETUSKIRI Rannu valla arengukava 2001–2003 kinnitati Rannu Vallavolikogu poolt 30. novembril 2000. aastal. Arengukava määras tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele investeeringud suunatakse. Tegelik investeeringute maht on arengukavas planeeritust positiivses mõttes erinev. Järgnevalt on lisatud 2001. a investeeringud: 1. Kaks bussipaviljoni (ristpalkehitis) 10 000 (koostöös OÜ Bangeman) 2. Puhkepaviljon noortele (ristpalkehitis) 5000 (koostöös OÜ Bangeman) 3. Õpilaste turvatee algus (40 m) 23 000 4. Vallateede kapitaalremont 184 000 5. Kaks komplekti koolipinke 57 000 6. Koolisöökla lauad 20 000 7. Tamme klubi katus 242 000 8. Rannu Keskkooli aknad + fassaad 450 000 9. Rannu Keskkooli võimla põrand 297 000 10. Rannu Keskkooli võimla katus 34 000 11. Rannu Keskkooli võimla kõrvalruumid 137 000 12. Rahvamaja vihmaveerennid 14 000 13. Rannu Keskkooli söökla põrand 47 000 14. Rannu Rahvamaja rõdu põrand 30 000 KOKKU: 1 550 000 Finantseerimine omavahenditest 950 000, laenu abil 600 000. Laenuga ehitati Rannu Keskkooli võimla põrand, kõrvalruumid ning vahetati kooli tagakülje aknad ja fassaad. Laenu tagastamine toimub nelja aasta jooksul. Lisaks arengukavas planeeritule ehitati Rannu noorte kogunemiskoht, see on ristpalkehitis koos kivist teega. Järgnevalt selgitus, miks erinesid nendele objektidele tehtud tegelikud kulutused oluliselt arengukavas planeeritust. Rannu Keskkooli võimla kõrvalruumide ehituse maksumus kujunes plaanitust suuremaks seetõttu, et põrandavahetuse käigus tuli välja vahetada osa soojatorustikke ning osa vahendeid kulus võimla seinte ja aknalaudade remondiks.Tamme klubi katus kujunes plaanitust kallimaks, kuna ei osatud ette näha objekti keerukat iseloomu, samuti oli vahetatava katuse üldpind suurem kui esialgne mõõtmine seda näitas. Vabaõhulava ehituse toetus jäi maksmata, kuna ehitus lükati edasi 2002. aastasse. Kureküla puhasti eelprojekti puhul, selgus, et investeerimisfondid ja projektid ei toeta üldjuhul eelprojektide finantseerimist ning seetõttu tuleb see kulutus teha puhasti omanikul ja vallal koostöös aastal 2002. IV. ARENGUKAVA 2002–2004 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alal on lähiaastate peamine küsimus jäätmemajandus. Kohalikud prügilad tuleb sulgeda ja korrastada. Tuleb luua korraldatud jäätmeveo süsteem hajaasustuse elanikele ning ohtlike jäätmete kogumispunkt. Rannu aleviku uus biopuhasti töötab alates 2001. aastast, kuid enamus väikepuhasteid on kaugel efektiivsest reovee puhastamisest. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Keskkonnaobjektide inventeerimine ja andmebaasi loomine 10 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2003 1.2. Kureküla biopuhasti eelprojekt 10 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 50% OÜ Kure Mõis 50% 2002 1.3. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine 10 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve, keskkonnaprojektid 2002 1.4. Kureküla biopuhasti rekonstrueerimine maksumust ei tea Vallavalitsus Sihtprogrammid Valla eelarvest 10% Kure Mõis OÜ 2003 1.5. Biotiikide puhastamine 10 000 kr iga aasta Vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 1.6. Suure-Rakke ja Kommi prügila korrastamine 400 000 kr Vallavalitsus KIK 90 % Vallavalitsus 10% 2002 2. Valla üldplaneering Rannu valla üldplaneering koostatakse koos Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringuga, kuna viimane hõlmab kogu valla territooriumi. Planeeringu ettepanek valmis septembris 2001. Üldplaneering kehtestatakse 2002. aasta I kvartalis. 3. Maakasutus Valla maakasutus 1. jaanuari 2001. a seisuga on järgmine. Valla üldpind 15 810 ha. Haritavat maad 5717 ha, looduslikku rohumaad 415 ha, metsamaad 3763 ha. Kasutusse andmata maad 3451 ha. Katastrisse kantud 1118 maaüksust kogupinnaga 10 400 ha, mis moodustab 65,8% valla üldpinnast. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.1. Vallale vajaliku maa munitsipaliseerimine 15 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 4. Side Rannu keskkoolis ja Rannu vallamajas on Interneti-püsiühendus. AS Eesti Mobiiltelefon paigaldas 2001. aastal Rannu alevikku raadiomasti, mis peaks oluliselt parandama mobiilside levi Rannu piirkonnas. Valla raamatukogudes on avalik ja tasuta Interneti kasutamise võimalus. 5. Teed Rannu valda läbivad Tartu–Viljandi ja Sangla–Rõngu asfaltkattega tugimaantee ning Vallapalu–Rannaküla, Elva–Rannu, Ervu–Konguta, Kureküla tee, Rannu puiestee, Rannu ringtee, Rannu–Paju kõrvalmaantee. Need maanteed kuuluvad riigile. Vallale kuuluvaid teid on 118 km. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 5.1. Vallateede kapitaalremont miinimum 100 000 kr iga aasta Vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 6. Transport Vallasisene reisijatevedu puudub, Rannu keskkooli teenindab neli õpilaste bussiliini, mille teenindamist ostetakse kohalikelt ettevõtjatelt, lisaks AS Tarbus bussiliin. Lähim raudteejaam asub 14 km kaugusel Elvas. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 6.1. Rannu bussijaama ehitus 80 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2004 7. Päästeteenistus Kohalik päästeteenistuse keskus asub Kureküla alevikus. Ruume renditakse Kure Mõis OÜ-lt. Varustuses on kolm tuletõrjeautot. Arstiabi saab Rannu perearstilt ja vältimatut abi Elva Haigla traumaosakonnast. Politseikonstaabel teenindab ühiselt Konguta ja Rannu valda. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 7.1. Tuletõrjekomandole varustuse soetamine 10 000 kr iga aasta Vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 7.2. Abi politseikonstaablile 5000 kr iga aasta Valla eelarve 2002–2004 8. Haridus Haridust annab vallas Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku kolmes hoones – koolimajas, lasteaias, rahvamajas. Koolimaja on ehitatud 1965. aastal. Muusikalist huvialaharidust antakse Rannu Rahvamajas, kus õpib 25 last. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 8.1. Rannu Keskkooli valgustus ja remont 150 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 8.2. Koolipinkide uuendamine 60 000 kr iga aasta Rannu KK Valla eelarve 2002–2004 8.3. Kooli asutamise mälestuskivi paigaldamine 7000 kr Rannu KK Valla eelarve 2003 9. Kultuur Kultuuritegevus toimub Rannu Rahvamaja ja Tamme klubi baasil. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 9.1. Rannu Rahvamaja välistrepi ehituse lõpetamine 35 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2004 9.2. Rannu Rahvamaja kõrvalruumide ehituse lõpetamine 20 000 kr iga aasta Rannu rahvamaja Valla eelarve 2002 2003 9.3. Rannu Rahvamaja rõdu toolid 50 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 9.4. Tehnilised seadmed Rannu rahvamajale 15 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 9.5. Vabaõhulava ehituse toetamine 20 000 kr Ettevõtjad Valla eelarve 2002 9.6. Rannu Rahvamaja signalisatsioon 30 000 kr Vallavalitsus Vallavalitsus Riigi toetus 2004 9.7. Tamme klubi akende vahetus 50 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 10. Sport Spordirajatised on Rannu Keskkooli võimla, jõusaal ja staadion, korvpalli- ja võrkpalliväljak Rannu pargis. Rannu Keskkooli võimlasse paigaldati 2001. aastal uus põrandakate. Rannu rahvamajas on aeroobikasaal ja lauamängude saal. 11. Heakord Heakord on Rannu valla märksõnaks olnud läbi aastakümnete. Selleks et olla parem kui eile, on vaja pingutada nii vallal endal, ettevõtjatel, kuid ka maa- ja majaomanikel. Vallavalitsuse ülesanne on hoida korras avalikud objektid ja nende ümbrus. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 11.1. Emajõe Jõeriigi projekt 30 000 kr Vallavalitsus Fondid, Valla eelarve 2002 11.2. Rannu pargi uuenduskava koostamine 3000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 11.3. Tamme paljandi hooldustööd 10 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve Fondid 2002 11.4. Rannu kalmistu inventariseerimine 20 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 12. Ettevõtluse ja mittetulundusühingute toetamine Valla suurimad tööandjad on OÜ Rannu Mõis, OÜ Kure Mõis, AS Estover Rannu juustutööstus ja OÜ Rannu Bangeman. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Aasta 12.1. Ettevõtluskursustest osavõtmise toetamine 10 000 kr iga aasta Koolitusfirmad, vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 12.2. Võrtsjärve Sihtasutuse tegevuseks, kaasfinantseerimine 45 000 kr iga aasta Vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 12.3. Seltside ja ühingute toetamine 5000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 13. Turism Vald toetab oma territooriumil asetsevate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand) ja uute objektide loomist (Rannu Jõesuu). Peamine suund on Võrtsjärve arengule kaasaaitamine osalemise kaudu Võrtsjärve Sihtasutuse töös. 14. Elamumajandus Valla elamufond koosneb korteritest ja elamutest. Vallale kuulub 35 korterit või majaosa. Nendest ei kuulu erastamisele 18 korterit. 17 korterit kuuluvad erastamisele ning eeltoimingud on nende taotlejate suhtes algatatud. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 14.1. Korteriomanike ühistegevuse toetamine 5000 kr aastas Vallavalitsus Valla eelarve 2002–2004 14.3. Rannu valla elanike küttemajanduse toetamine 80 000 kr Korteriühistu Elanikud Vallavalitsus Elanikud 2002 15. Veemajandus ja kanalisatsioon Rannu vallale kuulub Rannu aleviku veemajandus (puurkaevud ja trassid), kanalisatsioon ja reoveepuhasti. Otseselt tegeleb veemajandusega Rannu valla asutus Algor. Vee kvaliteet on rahuldav, kuid rauasisaldus on piirkonnale iseloomulikult suur. Vee puhastamine on võimalik filtritega. Rannu alevikus on vee- ja kanalisatsioonitorustike seisund rahuldav. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 15.1. Kureküla vee- ja kanalisatsioonitrassi remont 10 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 16. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Rannu vallas on 438 vanaduspensionäri, neist 29 on üksikvanurid. Töövõimetuspensionäre on 93. Tervishoiuteenuseid pakuvad perearstid Rannus ja Puhjas. Perearstikeskused on varustatud vajaliku meditsiinilise aparatuuriga. Lähimad statsionaarsed raviasutused on Elvas ja Rõngus. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 16.1. Sotsiaalkorteri remont 20 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 16.2. Rannu perearsti tegevustoetus 20 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 16.3. Rannu hambaravikabineti tegevustoetus 5000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 17. Lasteaed Rannu vallas on üks lastead asukohaga Rannu alevikus. Lapsed on jaotatud kahte rühma. Pool majast on Rannu Keskkooli algklasside kasutuses. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 17.1. Köögi ventilatsioon 30 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002 17.2. Lasteaia välisseinte remont 50 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2003 17.3. Tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine 40 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2004 17.4. Uue piirdeaia ehitamine 75 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2004 17.5. Siseruumide valgustuse parandamine 20 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2003 18. Raamatukogud Rannu vallas on kolm raamatukogu – Rannus ja Kureküla alevikus ning Väike-Rakke külas. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 18.1. Muusikakuulamise võimaluse loomine Rannu raamatukogus 10 000 kr Vallavalitsus Valla eelarve 2002