Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna arengukava — KO, 86, 1514

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 37 alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2002–2006. I. SISSEJUHATUS Kohtla-Järve linn on asutatud 1946. aastal ja on üks omalaadsemaid linnu Eestis ning koosneb kuuest üksteisest eraldi seisvast linnaosast (Järve, Ahtme, Sompa, Oru, Kukruse ja Viivikonna). Linn asub Põhja-Eestis Tallinn–Narva maanteest lõunas (kaugus Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast on 156 km ja Narvast 60 km). Linna administratiivkeskus asub Järve linnaosas. Keskusest kõige kaugemal (40 km) asub Viivikonna linnaosa. 1. oktoobri 2001. aasta seisuga oli linna elanike arv 47 105. Aastaid iseloomustati Kohtla-Järvet kui suurtootmisele orienteeritud olulise tähtsusega tööstuslinna, kus elanikkonna rõhuv enamus oli rakendatud kohaliku loodusvara – eesti põlevkivi tootmise ja töötlemisega seonduvatesse protsessidesse. Linna ja selle lähiümbrusse olid rajatud võimsad põlevkivikaevandused, keemiatööstuse suurettevõtted, elektrijaamad ja ehitusorganisatsioonid. Kergetööstus- ja teenindusettevõtted, välja arvatud üksikud, praktiliselt puudusid. Regiooni iseloomustas keskkonna kõrge saastatuse aste. Turumajandusele üleminekuga vähenes suurtootmise osakaal tunduvalt. Osa ettevõtteid restruktureeriti, osa vähendas oluliselt oma toodangut, osa lõpetas tegevuse. See protsess algas 1992. a ning pole veel tänini lõppenud. Jätkuvalt on käimas Eesti Põlevkivi restruktureerimine ja sellega seonduvalt kaevanduste sulgemine. Minevikus väljakujunenud suurtootmise lagunemine ning uute nõuete kehtestamine, eriti keskkonnatingimuste osas, mõjuvad oluliselt nii elanikkonna heaolule kui linna arengule tervikuna. Tekkisid uued, seniolematud probleemid, millest kolm kõige otsesemalt linna arengut mõjutavat tegurit on: 1. tööpuudus (ca 25%) ja sellest tulenevad sotsiaal- ja finantsprobleemid; 2. vajadus viivitamatute ja suuremahuliste keskkonnainvesteeringute järele; 3. migratsioonist (elanikkond on vähenenud alates üheksakümnendatest aastatest kuni tänaseni ca 13 000 inimese võrra) põhjustatud olmeprobleemide lahendamine, sealhulgas elamufondi ümberkujundamise vajadus, kaasa arvatud lahenduste leidmine soojavarustuse ja teiste kommunaalteenuste osutamise osas. Arengukava lähtub arengustrateegiast ning selles püstitatakse ülesanded ja vaadeldakse lähieesmärkide saavutamise viise. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 9 on linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. II. LINNA PLANEERIMINE Kohtla-Järve linna areng on seni toimunud planeerimisprojektide alusel nii üld-, detail- kui ka hoonestusprojektide olemasolul, mis olid koostatud alates 1946. aastast. Tänaseks on kasutuskõlblikud vaid osa nendest. Aastatel 2002–2006 on vajalik: 1. jätkata Kohtla-Järve linnaosade nn piirangute ja kitsenduste skeemide koostamist; 2. arvestada ülalmainitud skeemides Ida-Viru maakonna arengukavaga; 3. korrastada linnaosade transpordiskeemid; 4. uuendada olemasolevad geodeetilis-topograafilised materjalid digitaalsüsteemis. III. LINNAMAJANDUS 3.1. Teede ja tänavate ehitus- ja remonditööd Jrk nr Teede (tänavate) nimetused Linnaosa Tööde liik Maht m2 Maksumus tuhandetes kroonides 1. Ahtme mnt ehitus kompleksprojekti järgi: jalakäijate tsoon, elamurajoon Maleva tänaval ja spordikompleks Ahtme Kapitaalehitus 13 460 3 530 400 2. Aru tänav Ahtme Kapitaalehitus 700 300 000 Kokku: kapitaalehitus 14 160 3 830 400 3. Olevi tänav Järve Kapitaalremont 5610 953 700 Kokku: kapitaalremont 5610 953 700 4. Järveküla tee (endise ehitustrusti juures) Järve Jooksev remont 4040 686 800 5. Sinivoore tänav (ümbersõit) Järve Jooksev remont 5350 882 750 6. Torujõe tänav Kokku: jooksev remont Järve Jooksev remont 7120 16 510 1 317 200 2 886 750 7. Järveküla tee I järk (veetornist Kukruseni) Järve Pindamine 43 800 1 095 000 8. Järveküla tee II järk (veetornist Vanalinnani) Järve Pindamine 37 125 928 125 9. Kalevi tänav Järve Pindamine 23 867 668 276 10. Puru tee Ahtme Pindamine 9050 226 250 11. Ahtme mnt Ahtme Pindamine 39 200 1 117 200 12. Estonia pst (I ja II järk) Kokku: pindamine Ahtme Pindamine 40 500 193 542 1 012 500 5 047 351 Kõik kokku: 229 822 12 718 201 3.2. Veevarustus, olmekanalisatsioon ja sademevee süsteem Linna veevarustus-, ärajuhtimis-, puhastamissüsteemid on amortiseerunud ja vajavad tõsist ümberkorraldust. On vaja täita joogivee direktiiv (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ; erilist tähelepanu tuleb osutada keskkonnareostuse vähendamisele ning täita linnastusheitvee (91/271/EMÜ), samuti kehtestatud veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) ja teiste seadusandlike aktide nõudeid. Prioriteetsed suunad on: 1. Joogiveesüsteem Vaatamata tehtule (renoveeritud Kurtna-Vasavere veehaare, Ahtme II astme pumpla, jaotusvõrgud Ahtme ja Järve linnaosas üle 20 km) on veekaod suured (üle 40%) ning vee kvaliteet nõuab parandamist, eriti rauasisalduse osas. Vaja on jätkata Redos Projecti raames väljatöötatud joogivee arendusstrateegiat, milleks tuleb: – jätkata igal aastal jaotusvõrkude renoveerimist vähemalt 15 km ulatuses; – rajada veetöötlusjaamad Ahtme ja Järve linnaosas (raua ja teiste lisandite eemaldamiseks); – renoveerida 24 puurkaevu (tõusutorud, seadmed). 2. Olmekanalisatsioon Torustik on amortiseerunud ja toimub heitvee pidev filtratsioon pinnasesse. Mõnes linnaosas puuduvad kogumisvõrgud üldse (näiteks Karl Lutsu tänav, Ehitajate tänav jne). Kanalisatsioonipumplad on amortiseerunud. Olemasolevad reoveepuhastid töötavad ebaefektiivselt ning puudub lõplik seisukoht regiooni reovee puhastamiseks. Vaja on: – renoveerida olmekanalisatsiooni torustikke Ahtme linnaosas 19 000 m, Järve linnaosas 40 066 m; – rajada uusi olmekanalisatsiooni torustikke Järve linnaosas 3053 m ulatuses (sealhulgas Karl Lutsu tänavas 350 m, Ehitajate tänavas 1000 m); – renoveerida kanalisatsioonpumplad Ahtme linnaosas – 3 tk, Järve linnaosas – 5 tk; – koostöös Keskkonnaministeeriumiga kujundada lõplik seisukoht regiooni reovee puhastamiseks, sh märgalapuhastite kasutamise osas. 3. Sademevee kanalisatsioon Sademevee torustik on osaliselt amortiseerunud, paiguti aga ummistunud. Mõnes kohas puudub sademeveesüsteem üldse (näiteks Järveküla tee mõned osad). Sademevesi satub olmekanalisatsiooni. Vaja on: – teha olemasolevate kanalisatsioonitorustike läbipesu Ahtme linnaosas 4910 m, Järve linnaosas 6320 m; – renoveerida sademevee torustikke Ahtme linnaosas 970 m, Järve linnaosas 4710 m; – paigaldada uusi torustikke Ahtme linnaosas 5110 m, Järve linnaosas 10 980 m; – lahendada sademevee suunamise ja puhastamise küsimus, et vältida olmevee puhastusseadmete asjatut ülekoormamist sademeveega. Arvutused näitavad, et vajalike rahaliste vahendite suurus kavandatakse mahtude täitmiseks, välja arvatud kulutused puhastusseadmetele on 294 miljonit krooni. Praegu on ettevalmistamisel Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitluse projekti ISPA taotluse pakkumise kutse dokumentatsioon, mille I etapp (olmekanalisatsioon ja sademeveesüsteemide torustike renoveerimine) näeb ette Kohtla-Järve linna omaosalust projektis 10 miljoni krooni suuruses summas. 3.3. Soojamajandus Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosa soojamajanduse areng on AS Kohtla-Järve Soojus arengukavas. Oru linnaosa on varustatud gaasil töötava automaatkatlamajaga, mis vastab täielikult kaasaegsele tasemele. Viivikonna ja Sirgala linnaosas toodetakse soojust vedelkütusel töötavate kateldega, kus minnakse üle saepurul (pelletiküte – saepurubrikett) töötavatele kateldele. Sompa ja Kukruse linnaosa katlad tuleb efektiivsuse suurendamiseks varustada nn NOCO reaktoritega (ressursside olemasolul), mis tagab kütuse täieliku põlemise ning efektiivse soojusülekande. Kütteressursi tagamiseks peab vähendama tsentraalse soojusvarustusega haaratud elamukvartali osi. Soojavarustuse ekspluatatsiooniga seonduvate kulutuste vähendamiseks näha ette: Kukrusel: – soojusvõrkude renoveerimine koos soojamõõturite paigaldamise ja majasiseste võrkude läbipesemisega – 9,25 miljonit krooni – rajada gaasitrass 1,5 km – 1,5 miljonit krooni – katlad ja muud seadmed – 1,63 miljonit krooni Kokku – 12,38 miljonit krooni. Sompas: – soojusvõrkude renoveerimine koos soojamõõturite paigaldamise ja majasiseste võrkude läbipesemisega – 2,53 miljonit krooni – katelde töörežiimi parandamine (NOCO reaktor) – 0,28 miljonit krooni Kokku: – 2,81 miljonit krooni 3.4. Ühistransport Linna ülesanne on kindlustada linnasisene ühistransport ning tuleb taastada ühendus riigi teiste piirkondadega. Ühistranspordi teenindaja on Järve Bussipark AS, kellele pakuvad konkurentsi isemajandavatel alustel teenindavad ettevõtted OÜ VS Angiras, OÜ Ormatron ja Ekspress Auto-L OÜ. Linnal on sõlmitud AS-ga Järve Bussipark avaliku teenindamise leping viieks aastaks ja OÜ-ga VS Angiras veoleping viieks aastaks. Teha tihedat koostööd mõlema firmaga ja korraldada reisijate vedu järgmiselt: 1) tipptundidel reisijate vedu suurte bussidega; 2) päeval väikebussidega; 3) piletihindade ühtlustamine kõikides reisijaid teenindavates firmades; 4) on vaja korraldada bussiliini võrgu kujundamise eeluuringud; 5) tõhustada piletimüüki ja kontrolli; 6) tuleks uuendada linnaliinide busside välisilmet; 7) ehitada juurde uusi bussipaviljone; 8) ehitada juurde bussipeatusi Prestone kaubamaja juurde ja Tammiku mikrorajooni. 3.5. Elektrivarustus Linna elektrivarustus toimub üleriigilises võrgus oleva Eesti Energia AS-i allüksuste kaudu, rahuldades praegused vajadused ja soovid. Linna omandis olevad elektrivõrgud ja seadmed vajavad hooldust ja remonti. Selleks koostatakse vajaduse korral eelarve kooskõlas linna eelarvega ja ühisprojektidega. Linna tänavavalgustussüsteem vajab renoveerimist, tuleb rakendada väiksema energiakuluga valgustusseadmeid. 3.6. Eluase ja elamumajandus Kohtla-Järve linnas on 1300 elamut, millest 15% on eramud. Eluruumide erastamine on lõpujoonel, käivitatud on mitteeluruumide erastamise protsess. Linna hooldada on mõned sotsiaalkorteritega elamud ja 6 ühiselamut, neist 4 on Järve ja 2 Ahtme linnaosas. Eluasemena on kasutusel: 1) vanurite hooldekodu; 2) lastekodu; 3) turvakodu Rudolf; 4) laste varjupaik. Sotsiaalkorteritega elamufondi renoveerimiseks ja hooldamiseks näha ette vahendeid iga aasta eelarves. 3.7. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus Põlevkivi kaevandamise ja keemiatööstuse suure kontsentratsiooni tõttu on Kohtla-Järve linn üks Eesti saastatuim piirkond. Siinsed tuha- ja aherainemäed on jätkuvaks saasteallikaks, seda nii õhu, vee kui ka maapinnale. Elukeskkonna seisundi säilitamine ja parandamine, loodusvarade otstarbekas ja säästev kasutamine on eesmärgiks lähiaastatel. Probleemide lahendamiseks tuleb: 1) jätkata koostööd naaberomavalitsustega Uikala jäätmeladustuskompleksi väljaehitamisel; 2) korrastada jäätmemajanduse olukorda linnaositi; 3) tõhustada kontrolli jäätmekäitluseeskirja täitmise üle; 4) likvideerida omaalgatuslikud prügilad; 5) koristada vanad autokered linna territooriumilt; 6) tõhustada kaevetööde järelevalvet; 7) lõigata ja kujundada puid; 8) välja töötada haiglajäätmete käitluskord; 9) välja töötada jäätmekava; 10) juurutada ohtlike jäätmete kogumissüsteem; 11) korrastada õhuseiresüsteemid; 12) teavitada keskkonnakaitseliste probleemide tähtsust; 13) tõhustada heakorraeeskirja täitmise kontrolli; 14) koostada keskkonnaalaseid projekte; 15) suurendada koostööd jäätmemajandusega tegelevate ettevõtetega (jäätmete vedu); 16) koostada õhu kvaliteedi parandamise tegevuskava; 17) kasutada jäätmeid teisese toormena. 3.8. Ettevõtluspoliitika Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsus ettevõtete tegevuse korraldamisega otseselt ei tegele, kuid tal on õigus teostada järelevalvet ja reguleerimist (tegevuslubade väljastamine, müügipunktide asukohtade ja tööaja kooskõlastamine). Linna seisukoht on oma võimaluste piires ettevõtlust toetada. Ettevõtluse edasisest arengust sõltub tunduvalt ka linna areng tervikuna, seega tuleb pidada vajalikuks: 1) erastamistulust laekuvate vahendite osaline suunamine linna sotsiaalprobleemide leevendamiseks; 2) erakapitali kaasamine linlaste vajaduste rahuldamiseks; 3) näha ette soodustused kohapeal tegutsevatele ettevõtjatele; 4) toetada väikeettevõtlust ja turismi välispartneritega realiseerivate projektide kaudu. IV. HARIDUS 4.1. Koolieelsed lasteasutused (alusharidus) Alushariduse hetkeseis Koolieelsete lasteasutuste võrgu moodustavad 16 lasteaeda (neist üks eralasteaed – töötab 18. septembrist 2001. a) 1850 kohaga. Laste arv lasteaedades on 1800 last. Rühmi töötab 99, neist eesti õppekeelega 28, vene õppekeelega 71. Järve, Ahtme, Kukruse linnaosas on lasteaiad komplekteeritud vastavuses kohtade arvuga, alakomplekteeritud on Sompa ja Oru linnaosa lasteaiad. Lasteaiaõpetajad on 95% erialase pedagoogilise haridusega, ülejäänud lasteaiaõpetajatel on muu pedagoogiline haridus. Lasteaedade pedagoogide töötasu on tunduvalt madalam koolide pedagoogide töötasust. Vahe lasteaia õpetajate ja tehnilise personali töötasu vahel on aasta-aastalt vähenenud seoses miinimumpalga tõusuga. Kõikidel lasteaedadel on riikliku õppekava alusel välja töötatud oma lasteaia õppekava, millest lähtuvalt toimub õppekasvatustöö korraldamine lasteasutuses. Lasteaedade materiaalne baas on rahuldav: remonti vajavad suuremal või vähemal määral kõik lasteaedade hooned, kaasajastamist pesumajad ja köögiblokid. Põhiülesanded alushariduses on: – tagada kõikidele koolieelsetele lastele kvaliteetse alushariduse omandamise võimalus teeninduspiirkonna lasteaias; – tagada lasteaias lapse arenguks ja tervise kaitseks turvaline keskkond; – tagada erialaspetsialistide abi hälvikalastele sõltuvalt puude iseloomust. Põhiülesannetest lähtuvalt lugeda alushariduse edendamisel prioriteetseteks valdkondadeks: – pedagoogide kaadri kujundamine, kes omavad tööks vajalikke kutseoskusi, oskusi luua tihedad ja tulemuslikud koostöösuhted eri tasanditel: õpetaja – laps, õpetaja – lapsevanem, õpetaja – õpetaja; – kõikidel pedagoogidel läbida erialane 160-tunnine täienduskoolitus hiljemalt aastal 2004; – tingimuste loomine hälviklastele kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega või erirühmades; – tingimuste loomine lasteaiarühmades laste igakülgseks arenguks, sealhulgas rühmade kindlustamine arendavate mängu- ja õppevahenditega vastavalt laste vanusele ja arengutasemele. Tegevused lasteasutuste arengu planeerimisel 1. Lasteaedade võrk: – korrastada lasteaedade võrku vastavalt rühmade ja laste arvule. Sompa lasteaia töötamise või sulgemise otstarbekus otsustada laste arvu vähenemisel; – säilitada lasteaedades piisav kohtade arv tagamaks kõikidele lastele võimaluse alushariduse omandamiseks vastava linnaosa lasteaias; – erirühmade võrk kujundada lasteaedades «Tareke», «Tuhkatriinu», «Aljonuška», «Kirju-Mirju» vastavalt hälviklaste arvule ja puude iseloomule; – avada lasteaedades süvendatud õpetusega rühmi ja tasulisi ringe vastavalt lastevanemate soovile. 2. Lasteaedade kaader: – korraldada lasteaedade juhatajate, õpetajate täienduskoolitust vastavuses pedagoogide kvalifikatsiooninõuetega. Maksimaalselt tellida kursusi kohapeale; – korrigeerida lasteaedade töötajate töötasusid arvestades elukalliduse tõusu, pedagoogide vastavust kvalifikatsiooninõuetele ja võimalusi linna eelarves. 3. Majandustegevus: – soodustada lasteaedade arengukavades planeeritud majandustegevuse teostamist. 4.2. Põhiharidus ja üldkeskharidus, huviharidus, kutse- ja kõrgharidus Missioon Võimaldada igale õpilasele võimetekohane haridus. Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Visioon Kohtlajärvelane on loov, oma õppimist ise juhtiv, refleksioonivõimeline ja motiveeritud õppija. Eesmärgid – Kohtla-Järve linnas on ühtne haridussüsteem, kus venekeelsed koolid toimivad samadel alustel ja õpivad samade riiklike õppekavade järgi kui eestikeelsed koolid. Venekeelse õppekava lisaroll on kaasa aidata õpilaste päritolumaa kultuuritraditsioonide säilitamisele, toetada nende rahvusliku identiteedi tunnet ja samal ajal luua tingimused, mis soodustavad vene keelt kõnelevate noorte integreerumist Eesti ühiskonda. – Vähemuskeelse enamusega peab eestlaskond hoolitsema oma keele ja kultuuri kestmise ja arenemise eest. – Aastail 2002–2006 korraldatakse aineõpetajaile täienduskoolitus, et aineõpetajate oskused vastaksid nõutavale tasemele. – Kohtla-Järve koolivõrgu kavandamisel arvestatakse põhihariduse kohustuslikkust ning vajadust tagada kesk- ja põhihariduse õppekohad. Algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi avamiseks sätestatakse seadusega minimaalne suurus. – Kohtla-Järve linnas pakutakse lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele täiendavaid võimalusi hariduse omandamiseks ja isiksuse arenguks huvialakoolides, pikapäevarühmades, eri ringides. – Infotehnoloogia arendamine. Indikaatorid Eesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: 1. igale õpilasele võimetekohase haridustee valiku võimalikkus; 2. konkurentsivõimelisus järgmisele haridustasemele üleminekul; 3. tööhõive; 4. sotsiaalabi vajavate noorte inimeste arv; 5. gümnaasiumide lõputunnistuste aktsepteeritavus maailmas; 6. kaasaegsete õppevahendite ja -meetodite kasutamine. 4.2.1. Olukorra kirjeldus 1. Põhikoolid ja gümnaasiumid Kohtla-Järvel asub 3 põhikooli, 7 gümnaasiumi, 1. septembril 2000/2001. õppeaastal õppis 6820 õpilast, neist 1140 eesti ja 5680 vene keeles. Peale nende on Humanitaarne Eragümnaasium 135 õpilasega ja Kohtla-Järve Õhtukeskkool 242 õpilasega. Ahtme linnaosas on 3 gümnaasiumi. Õpilaste arv on 3339, neist eesti keeles õpib 361 õpilast. Järve linnaosas on 4 gümnaasiumi, 2 põhikooli. Õpilaste arv on 3565, neist eesti keeles õpib 763 õpilast. Oru Põhikoolis õpib 20 õpilast eesti keeles ja 142 õpilast vene keeles. Haridusministeeriumi otsealluvuses töötab eriinternaatkoolina Ida-Virumaa Eriinternaatkool. Kohtla-Järve gümnaasiumidel on järgmised suunad: 1) Ahtme Gümnaasium – ökonoomika, humanitaarainete, üldhariduslik suund; 2) Tammiku Gümnaasium – reaalainete, humanitaarainete, üldhariduslik suund; 3) Ühisgümnaasium – süvendatud riigikeele õppe suund, üldhariduslik suund; 4) Järve Vene Gümnaasium – akadeemiline, reaalainete, humanitaarainete suund; 5) Järve Gümnaasium – üldhariduslik suund; 6) Slaavi Gümnaasium – üldhariduslik suund; 7) 3. Keskkool – üldhariduslik suund. Kohtla-Järve linna munitsipaalkoolides on 446,918 riigieelarvest ja 472,57 kohalikust eelarvest tasustatavat pedagoogi, Õhtukeskkoolis riigieelarvest 14,423 ja kohalikust eelarvest 13,5 tasustatavat pedagoogi. Umbes 80% pedagoogidest on kõrgharidus. 2. Huviharidus Kohtla-Järve linnas tegutseb kolm huvialakooli. Kohtla-Järve Kunstide Kool, kus töötab kaks osakonda: kunstiosakond (76 õpilast) ja muusikaosakond (195 õpilast). Ahtme Kunstide Kooli muusikaosakonnas õpib 206 õpilast ja kunstiosakonnas 125 õpilast. Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemajas (õpilaste arv on 840) edukalt tegutsevad järgmised huviringid: käsitöö, tantsurühm «Vallatud», instrumentaalansambel, solistide stuudio, draamastuudio, kunstiring, matkaklubi «Erudiit», aviamudeliring, raadioring jne. Samuti saab õpilane veeta vaba aega huviringides, mis tegutsevad üldhariduslike koolide baasil. Suvel on Kohtla-Järve noortel võimalus puhata Kurtna Noortelaagris. 3. Kutse- ja kõrgharidus Kohtla-Järve linna territooriumil tegutseb Kohtla-Järve Kutsekool (577 õpilast), Kohtla-Järve Meditsiinikool (325 õpilast), Kohtla-Järve Polütehnikum (1028 õpilast), Tallinna Tehnikaülikooli Kolledž. 4.2.2. Koolivõrk Koolivõrgu korrastamisel arvestada laste sündivuse statistilisi andmeid, põhihariduse kohustuslikkust ja vajadust tagada kesk- ja põhihariduse õppekohad. Koolivõrgu korrastamisel arvestada kvaliteetse hariduse kõrval põhimõtteid, et põhikoolis on hea hariduse tagamiseks vaja erialase pedagoogilise koolitusega õpetajaid ja aineõpetuse materiaalset baasi. Kohtla-Järve linnas on tekkinud selline olukord, et sündinud laste arv langeb igal aastal järk-järgult. Statistilised andmed: 1992 on sündinud 538 last 1993 on sündinud 479 last 1994 on sündinud 454 last 1995 on sündinud 431 last 1996 on sündinud 416 last 1997 on sündinud 356 last 1998 on sündinud 200 last Oletatavasti õpilaste arv Kohtla-Järve linnas väheneb, aga mitte nii palju, et koolimajad tühjaks jääksid. Väikeste koolide sulgemine soodustab maakonna laste tulekut linna. See tähendab, et 2003. aastaks on esimese klassi õpilaste klassikomplektide arv linnas umbes 14. See toob esile küsimuse väikeste koolide ellujäämisest (Pärna Põhikool, Oru Põhikool). 4.2.3. Olukorra analüüs Tugevused – Kohtla-Järve linna lastel on võimalus õppida kodulinnas ja saada mitmekesist haridust. Linnas on olemas eri suundadega üldhariduskoolid, kool erivajadustega lastele, erakool, õhtukeskkool, kutseõppeasutused, kõrgkool, huvialakoolid, noortelaager. – Koolide teenistuses on logopeedid, psühholoogid, linnavalitsuse haridusteenistuse kooliteenistus kui organiseeriv, koordineeriv ja nõustav üksus. – Üldhariduskoolile pakub tuge alushariduse ja huvikoolide võrk. – Tähelepanu on pööratud hariduslike erivajadustega laste probleemidele – Ida-Virumaa Eriinternaatkooli tegevus. – Infotehnoloogia areng on heal tasemel. – Muuseumide, raamatukogude olemasolu pakub võimalusi nii enda arendamiseks kui koostööks. – Hea lasteaedade võrk praktiliselt kõikides linnaosades. – Keskhariduse rahuldav tase, mis võimaldab pääseda kõrgkoolidesse. – Piisavad sportimisvõimalused õpilastele. Nõrkused – Ühtse riikliku hariduspoliitika puudumine. – Asutuste võrk korrastamata – koolivõrk vajab rekonstrueerimist. – Haridussüsteemi eelarve ei kata tegelikke vajadusi, eriti remondi, õppevahendite, inventari, raamatute, õpilasürituste osas. – Pedagoogilise kaadri probleem on naissoo domineerimine, kaadri vananemine, motivatsiooni puudumine, muukeelse kooli kaadri vähene riigikeele oskus. Puudub konkurents õpetaja ametikohale. – Atesteerimine esitab nõudeid täienduskoolituse mahule, mitte sisule. – Liigne ainekesksus, vähene õpilaskesksus – individuaalse õppekava rakendamine, klassijuhatamine jms pole motiveeritud. – Vastuolulised ja puudulikud seadused. – Vähemedukatele ei ole kindlustatud võimetekohast haridust. Koolidel on ebapiisavad võimalused ja vähene motivatsioon õpi- ja kasvatusraskustega lastega tegelemiseks. – Riigikeele õpetuse nõutava taseme saavutamine on raske seoses sellega, et puudub riigikeele keelekeskkond. – Vähene rahvusvaheline koostöö tegevharidustöötajate tasandil. Tegevõpetaja ei jõua end kurssi viia muutuste ja suundumustega. – Erivajadustega laste koolide lõpetanute edasiõppimiseks ja tööleasumiseks on väga vähe võimalusi. – Ilma olulise põhjuseta osa lapsi õpib naaberhaldusüksuse koolides (põhiliselt Jõhvis). – Põhikooli lõpetajate nõrk konkurentsivõime keskkooli astumisel ja ka seal püsimisel. – Koolide vaheline nõrk koostöö. Gümnaasium peab dikteerima omapoolsed tingimused ettevalmistamisel põhikoolis ja võtma arvesse konkreetsete põhikoolide õppekavasid igaaastaseks gümnaasiumi erialade komplekteerimiseks, – Mentaliteet lastevanemate hulgas on selline, et iga hinna eest püütakse last paigutada kooli, kus asub gümnaasium, sest sõltumata lapse võimekusest tagab see edasipääsu gümnaasiumi. – Võõrkeele õpetajate muret tekitav olukord nii eesti kui ka vene koolis. – Professionaalsete tööõpetuse õpetajate puudumine poeglastele. – Venekeelses koolis eesti keele õpetajate-spetsialistide vähesus. – Kutsehariduse, kõrghariduse ja üldhariduse õppeasutuste vaheline koostöö. Võimalused – Haridussüsteemi korrastamine ja kaasajastamine. – Linna investeeringute suurenemine haridusse – õppe- ja remondikulud, pedagoogide täiendus- ja ümberõpe, infotehnoloogia, pedagoogilise kaadri järelkasvu kindlustamine (toetused, stipendiumid, laenud). – Süsteemse ja toimiva koostöömehhanismi loomine kõigi lastega tegelevate institutsioonide vahel (lasteaiad, koolid, huvialakoolid, noortelaager jne). – Koostöö kodu ja kooli vahel. – Rahvusvahelise koostöö laiendamine. – Erakooli toetamine. – Õppimis- ja elukutse omandamise võimaluste suurendamine neile, kel on raskusi põhihariduse omandamisega. – Kutsealaste teadmiste andmine gümnaasiumiõpilastele. – Põhikooli lõpetanud mitte-eestlaste integreerumisvõimaluste laiendamine. – Üldharidusliku koolivõrgu rekonstrueerimisega suurendada hariduse andmise ja saamise võimalusi. – Kaasata koolide võimalusi kompleksselt, sh ka kohaliku kultuuri ja spordi tarbeks. Ohud – Hariduspoliitika sõltuvus võimul olevast parteist, populistlike ja ebakompetentsete otsuste oht. – Elatustaseme langus, hariduse muutumine teisejärguliseks. – Ebapiisavad investeeringud – õpikeskkonna halb seis on ohtlik õpilaste ja õpetajate elule ja tervisele. – Vananev ja stagneeruv pedagoogiline kaader. – Riigikeele õpetamise puudulik tase ei võimalda noortel riigi ellu integreeruda. – Õpilaste arvu vähenemine tulevikus jätab osa pedagooge töötuks. – Ametikoolituse erialade vähesus kohapeal, mis viib õppijaid teistesse piirkondadesse, kust nad tagasi ei tule. 4.2.4. Probleemid Lähtudes olukorra analüüsist on probleemideks: 1. Majadega seonduvad probleemid: – alatäituvusega koolimajad; – ebapiisavad investeeringud. 2. Registriga seonduvad probleemid: – ei saa kasutada üleriigilise registri andmeid. 3. Õpilastega seonduvad probleemid: – kooliküpsuse nõuded; – õpilase koormuse kasv; – õpilase tervis; – kasvatusraskustega õpilased; – asotsiaalsetest peredest õpilased; – erivajadustega õpilased; – muukeelsete koolide õpilased; – koolivägivald; – narkomaania. 4. Kaadriga seonduvad probleemid: – ümber- ja täiendusõppe süsteemitus; – konkurentsi puudumine õpetaja ametikoha täitmiseks; – noorte õpetajate vähesus; – muukeelsete koolide pedagoogide ebapiisav riigikeeleoskus. 5. Koostööprobleemid: – õpetaja ja õpilase koostöö õppeprotsessis; – kodu ja kooli koostöö; – kooli ja linnavalitsuse haridusteenistuse koostöö; – lastega tegelevate institutsioonide koostöö; – omavalitsuse vähesed võimalused mõjutada kutsehariduse arengu suundasid. 6. Õppe- ja arenguprotsessiga seonduvad probleemid: – formaalsed õppe- ja arengukavad; – liigne akadeemilisus ja orienteeritus kõrgkoolile; – põhikooli õpilast toetava süsteemi eklektilisus. 7. Haridusalaste uuringute vähesus. 8. Vastuolulised ja puudulikud seadused. 4.2.5. Arengusuunad: – avatud haridussüsteem; – heal tasemel pedagoogide kaader ja infotehnoloogia; – igal lapsel on võimalik omandada võimetekohane haridus; – toimub töö asotsiaalsuse ja kuritegevuse ennetamiseks; – integratsiooni protsesside arendamine (sh keelekümblus). 1. Seoses üleminekuga Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikule õppekavale korraldada õpetajatele ja koolijuhtidele laiemat koolitust Eesti koolist ja haridussüsteemist üldse, muutuvast õppimiskäsitusest, sellest johtuvatest didaktilistest suundadest ja võimalustest. 2. Eesti keele oskuse parandamiseks tugevdada koolide juhtkonda ja venekeelsete koolide eesti keele õpetajate kaadrit, et tagada kvaliteetne õpe ja Eesti õigusaktide järgimine. 3. Aidata koolidel keelekümblusprojekte ellu viia. 4. Õpetajate kaadriprobleemi lahendamiseks kindlustada õpetajad korteriga. Soodustada noorte spetsialistide linna tulekut. 5. Toetada eri rahvuskogukondade initsiatiivi rahvuskoolide loomisel ja üldhariduskoolides eri rahvuskultuuride tutvustamisel. 6. Forsseeritult juurutada arvutikoolitust, luua kõikides koolides arvutiklassid ja ühendada need loodava kohaliku infopanksüsteemiga Järve Net ja ühendada need ülemaailmsetesse arvutivõrkudesse. 7. Koolide materiaalse baasi tugevdamine. 8. Vanemate soovil on avatud eestikeelseid klasse lastele, kelle kodune keel pole eesti keel, üksikud lapsed on asunud õppima või jätkanud õppimist eesti õppekeelega koolis. Eestikeelsetes koolides on niisugustest õpilastest moodustatud eraldi õpperühmad. Õpilaste jaoks tähendab see kogu õppekava haridusliku sisu omandamist võõras keeles. Täiendavate ressursside leidmine (koolitatud õpetajad, õppematerjal, raha) on selles olukorras väga tähtis. 9. Säilitada koolieelsetes lasteasutustes piisav kohtade arv, st et soovijatel oleks võimalus oma lapsi sinna panna elukoha läheduses. 10. Asuda korrastama linna haridusasutuste võrku nii piirkondlikkuse kui funktsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, arvestades seejuures traditsioonide ja olemasolevate majanduslike võimalustega. 11. Luua kõigile lastele võimalus saada alg- ja põhiharidus turvalistes ja tervislikes tingimustes hommikupoolses vahetuses. 12. Tupikteede vältimiseks ja igale Kohtla-Järve õpilasele võimetekohase hariduse andmiseks ning ühiskonnas toime tuleva inimese kasvatamiseks vajab Kohtla-Järve eripalgelisi ja konkurentsivõimelisi koole, turvalist ja kaasaegset õpikeskkonda, kõrge professionaalsusega pedagooge. 13. Kohtla-Järve põhikoolid, gümnaasiumid, huvialakoolid arendavad õpilaste loovust, iseseisva õppimise oskust, suhtlemisoskust, paindlikkust, initsiatiivi ja valmidust meeskonnatööks, on avatud uutele ideedele ja meetoditele, mis kajastuvad koolide õppekavades ja arengukavades. 14. Koolid varustatakse kaasaegse infotehnoloogiaga, mille kasutamine mitmekesistab õppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakub tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel, suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga. Interneti-ühenduse näol saab kool enda käsutusse suure ja pidevalt täieneva inforessursi, tehnoloogilise lahenduse koostööprojektidele, reklaamikanali, kiire ja süsteemse organisatsioonisisese infovahetuse. 15. Vältimaks vähem võimekate eemaletõrjumist haridussüsteemist teevad koolid koostööd huvialakoolide, haridusosakonna, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei, teiste õpilastega tegelevate institutsioonidega. 16. Kohtla-Järve huvialakoolide ja Kurtna Noortelaagri tegevus on suunatud paljude võimaluste loomiseks noorte vaba aja sisustamiseks. Kutsehariduse ja kõrghariduse valdkonnas on linn huvitatud linna territooriumil tegutsevate õppeasutuste arendamisest ja igasuguste õppevõimaluste loomisest, mis saaks tagada kooli lõpetajatel tööturul töökoht leida. 4.2.6. Arengukava 2002–2006 Majadega seotud probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Alatäituvusega koolimajad Pärna Põhikooli õpilased koos õpetajatega viia üle Vahtra Põhikooli LV 2003 Hoone kasutada Kohtla-Järve Kunstide Kooli ruumidena Kaaluda võimalust muuta üks Järve linnaosas asuvatest gümnaasiumidest põhikooliks LV 2005 Ebapiisavad investeeringud Hoonete viimine kooskõlla tervisekaitsenõuetega LV 2005 Renoveerida koolide spordibaasid LV 2001–2005 Vananenud mööbel Uuendada koolipingid koolides LV 2001–2005 IT-vahendite kiire vananemine ja vähesus Uuendada ja täiendada koolide IT-vahendite baasi eri projektides osalemise kaudu LV koolid 2001–2005 Õpilastega seonduvad probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Kooliküpsuse nõuded Nõustamiskomisjoni tegevuse tugevdamine LV 2001–2005 Õpilase koormuse kasv Õpilase nädalakoormuse, kodutööde mahu, tunniplaani jms jälgimine ja reguleerimine LV, MV koolid 2001 Asotsiaalsetest peredest õpilased Tasuta toitlustamine koolis Koolid Sotsiaalabikeskus 2001–2005 Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite pidev kontroll LV, SHK koolid 2001–2005 Koostöö Kohtla-Järve Lastevarjupaigaga LV 2001–2005 Erivajadustega õpilased Erivajadustega laste kutseõppekeskuse loomise toetamine LV, MV 2002 Muukeelsete koolide õpilased Integratsiooniprogrammi elluviimine LV, koolid 2001–2005 Koolivägivald Noorsookeskuse loomine LV 2004 Narkomaania Nõustamiskeskustega koostöö LV, projektid Kaadriga seonduvad probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Ümber- ja täiendusõppe süsteemitus Koolitusvajaduse uuringud Riigikeele ja Täiendusõppekeskus, koolid 2001–2005 Andmebaasi koostamine koolitusvõimaluste kohta Riigikeele ja Täiendusõppekeskus, koolid 2001–2005 Noorte õpetajate vähesus Soodustused noorele õpetajale, eraldada õpetajatele ametikorterid LV 2005 Muukeelsete koolide pedagoogide riigikeeleoskus Pedagoogide riigikeele tasemel valdamise toetamine ja stimuleerimine LV Kool 2005 Probleem Tegevus Teostaja Koostööprobleemid igal tasandil Koostöökomisjonide töö toetamine ja jätkamine õpilastega seotud probleemide lahendamiseks LV Õppe- ja arenguprotsessiga seonduvad probleemid Õppe- ja arengukavade koostamise nõustamine; õpilast toetava süsteemi kujundamine LV ja noortega tegelevad institutsioonid Vastuolulised ja puudulikud seadused Ettepanekute tegemine seaduste täiendamiseks ja parandamiseks H V. KULTUUR Kohtla-Järve linna kultuuri arengukava lähtub linnakodanike kõikide huvigruppide taotlusest ning seostub eelkõige kultuuri, kunsti, hariduse ja spordi ning vaba aja veetmise struktuuridega. 5.1. Linna kultuuriasutuste prioriteedid on: – elanikkonna igakülgne teenindamine kultuuri vallas; – tagada elanikkonnale erinevate kultuuriteenuste kättesaadavus; – tingimuste loomine kultuuri- ja kunstihuvide igakülgseks rahuldamiseks ja arendamiseks; – kultuuriürituste korraldamine; – kõrgkunsti vahendamine; – rahvusvahelise kultuurialase koostöö jätkamine ja arendamine sõpruslinnadega; – kultuurikontaktide loomine; – rahvuskultuuri ja taidluskollektiivide säilitamine ja arendamine; – taidluskollektiivide tegevuse toetamine, laste osakaalu suurendamine; – koostöö jätkamine ja ühisürituste korraldamine spordi- ja haridusasutustega; – kohtla-Järve puhkepargi vaba aja veetmise võimaluste laiendamine elanikkonnale; – ühendada elanikkonda kõikidelt elualadelt, võimaldada neil suhelda, et säiliks Kohtla-Järve vaimsus; – raamatukogu avamine ja raamatukogu võrgu korrastamine Ahtme linnaosas; – eriharidusega spetsialistide kaasamine linna kultuuriasutustesse; – arendada Ahtme linnaosas eesti rahvuskultuuri; – luua Kukruse Klubi baasil linna noortekeskus; – muusika ja kunsti erialade õpetus; – professionaalse muusika ja kunsti eelhariduse tagamine vastavalt õppekavale; – osavõtt maakondlikest- ja vabariiklikest festivalidest ja konkurssidest; – näituste ja kontsertide korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste asutustega; – osalemine muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses (konkursid, kursused, seminarid); – võimaluste loomine õpilaste ja õpetajate loominguliste võimete arendamiseks; – ida-Viru maakonna põlevkivibasseinis asuvate linnade, külade, asustatud punktide ja Eesti Põlevkivitööstuse ajaloo ja tänapäeva kajastava materjali kogumine ja säilitamine; – maakonna ja põlevkivitööstuse ajaloopärandit puudutava teadustöö korraldamine ja läbiviimine; – muuseumi kogusse kuuluvate museaalide eksponeerimine; – kaasaaitamine kaevandusmuuseumi loomisele Kohtla-Nõmmel; – korraldada teaduslikke konverentse ja seminare; – anda välja muuseumit tutvustavaid trükiseid, levitada teavet ja reklaami muuseumi tegevuse kohta; – tingimuste loomine kultuuri- ja muusikahuvide igakülgseks rahuldamiseks ja arendamiseks; – ühiskondliku ja sotsiaalse aktiivsuse suurendamine, mis on orienteeritud Eesti Vabariigi huvidele; – kontsertide ja muusikaürituste korraldamine; – noorte pillimeeste kaasamine linna kultuuritegevusse ja väljaõpetamine; – linna kultuurielu järjepidev kajastamine kohalikus meedias. 5.2. Kohtla-Järve linna kultuuri struktuur ja vormid – Struktuuri moodustavad munitsipaalhalduses olevad kultuuriasutused. – Kohtla-Järve linnas koordineerib kultuuri linnavalitsuse peaspetsialist kultuuri alal. Linnavalitsuse juures tegutseb nõuandva häälega linnavolikogu poolt kinnitatud haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon. – Kohtla-Järve linna kultuuriasutused töötavad ja juhinduvad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, linna ja kultuuriasutuste põhimäärusest. 5.3. Tegevuskava – Üldkasutatavad linna omandis olevad kultuuriasutused peavad olema kohalikust eelarvest finantseeritavad. – Elanikkonna igakülgseks teenindamiseks tuleb säilitada olemasolevad kultuuriasutused. – Kultuuriürituste korraldamise ning vaimselt arendavate vaba aja veetmise vormide otsimine. – Kaasaaitamine linna suurürituste korraldamisel ja läbiviimisel. – Kultuurikontaktide edendamine riigi teiste piirkondade ja välisriikidega. – Kultuuriasutuste finantseerimine toimub Kohtla-Järve linna eelarvest. – Kultuuriüritused toimuvad kultuuriasutustes ja vabas õhus (ettenähtud kohtades). – Kultuuri teatmik-kalendri väljaandmine. 5.4. Võimalused, vajadused – Antud momendil on kultuuriasutuste töö linnaosades erinev. – Leida esinemiskohti linnaosades. – Pakkuda elanikkonnale suveperioodil mitmeid vaba aja veetmise võimalusi linnaosades. Kohtla-Järve linnas tegutseb viis klubilist asutust: Kohtla-Järve Kultuurihoone (kelle hallata on linnagalerii), Ahtme klubi, Sompa klubi, Kukruse klubi ja Oru klubi. Linnas on kaks kunstidekooli: Kohtla-Järve kunstide kool ja Ahtme kunstide kool. Järve linnaosas asub Keskraamatukogu, lasteosakond ja lugemissaal. Raamatukogude võrgu moodustavad 10 haruraamatukogu. Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoones asub Põlevkivimuuseum. Iseseisva asutusena tegutseb Kohtla-Järve linnaorkester. 2000. aastal korraldati 960 kultuuriüritust, milles osales ligikaudu 89 tuhat külastajat. Klubides tegutsevad laulukoorid ja ansamblid, rahvapilli- ja levimuusikaansamblid. Au sees on tantsukultuur, neist teatud ja tuntud on rahvatantsuansambel Virulane, tantsukollektiivid Rütm, Radost ja Antares, kaasaegne vene lauluansambel Beseduška. Töötavad tantsuklubi Marika, mudilaste kool. Toimuvad salongiõhtud, kus on võimalik kohtuda huvitavate inimestega. Linnas korraldatakse traditsioonilisi üritusi: laste lillepidu ja lavatantsufestival, kultuuriedendajate tänupäev, lumelinna ehitamine ja talvepeod linnaosades. Kultuuriüritustega tähistatakse vabariigi sünnipäeva, emadepäeva, jaanipäeva ja jõule. Suveperioodil tuleb suurt rõhku panna suveürituste korraldamisele kaaslinlastele, nagu perepäevad, koos võistluste ja konkurssidega. – Korraldada suvemuusika kontserte ja tantsuõhtuid. VI. SPORT 6.1. Prioriteedid Kohtla-Järve linna spordi arengukava lähtub linnakodanike kõikide huvigruppide taotlustest ning seostub eelkõige hariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolduse, kultuuri, kunsti ja keskkonnakaitsega ning vaba aja struktuuridega. 1. Linna spordiorganisatsioonide tegevuse prioriteedid on spordirühmade tunduv rohkendamine ja iseseisva spordiharrastuse igakülgne soodustamine, vastavate võimaluste loomine (liikumis-, jalgratta- ja suusarajad, spordikeskused jne). Sportimispaikade rajamine ja rekonstrueerimine linna eelarvest. 2. Tervise- ja kohaliku massilise võistlusspordi arendamine, tippspordi osas toetatakse linna spordiklubisid ja eraspordikoole koostöös vabariiklike spordiorganisatsioonidega. 3. Linnale oluliste spordialade toetamine ja propageerimine. Olulised I grupi spordialad on ujumine, kergejõustik, poks, korvpall, jäähoki, jalgpall, maadlus. Olulised II grupi spordialadeks on tõstmine, džuudo, suusatamine, võrkpall, male, lestaujumine, võimlemine. 4. Munitsipaalhalduses olevate spordirajatiste finantseerimine, spordiklubide, eraspordikoolide toetamine, sihtgruppide (naised 14 ja vanemad, mehed 14 ja vanemad, erirühmad – heidikud ja hälvikud) toetamine 5% ulatuses linna aastaeelarvest. 6.2. Tegevuskava 1. Linna üldplaneeringus määrata maa-alad spordirajatistele. 2. Üldkasutatavad linna omandis olevad spordirajatised peavad olema kohalikust eelarvest finantseeritavad. 3. Spordivajadusteks tuleb säilitada kõik olemasolevad spordirajatised. 4. Linn lõpetab lähiajal Ahtme spordihalli ehitamise. 5. Spordiürituste süsteemi tegevuse jätkamine ja propageerimine, suurürituste korraldamisele kaasaaitamine. 6. Sportlike kontaktide säilitamine sõpruslinnadega. 7. Sportlike eluviiside propageerimine. 8. Kohtla-Järve spordielu järjepidev kajastamine kohalikus meedias. 6.3. Kohtla-Järve spordi struktuur ja vormid 1. Struktuuri moodustavad spordiklubid, eraspordikoolid ja munitsipaalhalduses olevad spordirajatised. 2. Kohtla-Järve linnas juhib ja koordineerib sporti linnavalitsuse peaspetsialist spordi alal, linnavalitsuse juures tegutseb nõuandva häälega linnavalitsuse poolt kinnitatud spordikomisjon. 3. Kohtla-Järve eraspordikoolid töötavad erakooli seaduse alusel peamise eesmärgiga üldise spordiharrastuse tagamine lastele ja noortele. Finantseerimine toimub Kohtla-Järve linna eelarvest, eraspordikooli omanikelt ning spordiliitudelt. 4. Spordimeisterlikkuse arendamine rakendub peamiselt spordiklubides. 5. Organiseeritud tervisesport ning tervisespordiüritused toimuvad spordiklubides ja spordirajatistes. 6. Spordiklubide arvestuse pidamine, sporditeatmiku ja spordikalendri väljaandmine. 6.4. Võimalused ja vajadused 1. Sportimisvõimalused ei jää alla sportimisvajaduste miinimumnõuete tasemele. 2. Linnaositi on sportimisvõimalused väga erinevad (väiksemate linnaosade mahajäämus). 3. Remontida üldhariduskoolide spordibaasid ning anda need spordiklubide ja eraspordikoolide kasutusse 5 krooni tund iga päev vähemalt kolm tundi. 4. Luua ja võtta kasutusele rohkem looduslikke sportimispaiku. VII. SOTSIAALHOOLEKANNE 7.1. Olukorra kirjeldus 2000. aasta maikuust tegutseb linnas reorganiseeritud sotsiaalhoolekandekeskus, mille allasutused on: – sotsiaalabikeskus, kes teostab toimetulekutoetuse arvestamist ja maksmist; – laste varjupaik, kes annab ajutist peavarju vanemliku hoolitsuseta jäetud lastele; – pensionäride päevakeskus, mis tegeleb vanurite ja puuetega isikute nõustamise ja vaba aja organiseerimisega koostöös pensionäride liidu ja ühendusega; – Eraldiseisvad sotsiaalobjektid on vanurite hooldekodu Ahtme ja Viivikonna linnaosas. Tööhõiveametis on sellel aastal igas kuus keskeltläbi registreerunud üle 3000 inimese, lisaks sellele on linnas veel hulk inimesi, kes ei saa end registreerida, kuna puuduvad kehtivad või kehtivuse tähtaja ületanud isikut tõendavad dokumendid. Sotsiaalabikeskusest saab toimetulekutoetust ligikaudu 3500 inimest. Taotlejate arv võib suureneda seoses kaevanduste sulgemisega. Sotsiaalhoolekande arengu üldpõhimõtted on: – kliendikeskne lähenemisviis teenuste osutamisel ja administreerimisel; – nende teenuste arengu eelistamine, mis on suunatud elanikkonna ühiskonnaelus igakülgse osalemise tagamisele ning mis võimaldavad ennetada ja vältida ööpäevaringsele institutsionaalsele hooldusele sattumist; – hoolekande sihtgruppide iseseisva toimetuleku igakülgne toetamine; – oma eluga iseseisva toimetuleku toetamiseks minimaalselt vajalike teenuste olemasolu tagamine. 7.2. SWOT-analüüs Nõrkused Kõige suurem nõrkus on linna hajutatus suurele maa-alale. Kohtla-Järve on kõige suurema tööpuudusega piirkond. Praktiliselt on soikunud ehitustegevus. Tunduvalt on vähenenud põlevkivi tootmine, mis tugevalt vähendas kaevandustöötajate arvu ja mis on seotud kaevanduste sulgemisega. Teiste ettevõtete turustusraskused sundisid ettevõtteid kas töö lõpetama või läbi ajama minimaalse personaliga. Kõige vajalikuma oskustööliste kaadri säilitamiseks kasutatakse osalise tööajaga tööd ja enamlevinum on nn «ümbrikupalk». Oru, Sompa, Kukruse ja Viivikonna linnaosas puudub tööstus täielikult ja linna elanikkonna moodustavad pensioniealised inimesed. Tööhõiveameti kaudu ei loodeta tööd leida, kuna tööandjad ei usalda tööturuameteid ja sellepärast laekub vakantse vähem. Paljude pikkaajaliste töötute konkurentsivõime ja tihti hea soov töötada on niivõrd väikesed, et nende tagasi toomine tööle on seotud suurte kulutustega ja on üldse küsitav nende inimeste töötahe. Vastuolulised ja puudulikud seadused. Riigi poolt lisatakse kohalikule omavalitsusele ülesandeid ilma vastava rahalise katteta. Võimalused Sotsiaalhoolekandesüsteemi korrastamine ja kaasajastamine, investeeringute suurendamine sotsiaalhoolekandesse: – avahooldus; – vanurite ja puuetega inimeste hooldamine perekonnas; – koduteenuste kvaliteetsem osutamine; – välja arendada vanurite, puuetega inimeste hooldamist perekonnas; – laiendada laste tugiperede süsteemi; – eluasemeteenuste osutamine. Kõigi kuue eespool nimetatud sotsiaalteenuste osutamine abivajajatele on odavam kui hooldamine mis tahes hoolekandeasutuses. Koduhooldus ja vanurite hooldekodu peavad ka edaspidi eksisteerima kõrvuti ja vastavalt edasi arenema kuna vanuritele on vajalikud mitmed hooldamise vormid. Toimetulekutoetuse määramisel peaksime jõudma olukorrani, kus toetust saaksid kõik, kes seda tõeliselt vajavad ja saajate hulgast oleks välja lülitatud kõik, kes ei püüagi oma elu teisiti seada. Tuleks arendada ja tihendada veelgi koostööd sotsiaalhoolekandekeskuse, tööturuameti, migratsiooniameti ja kommunaalteenuseid osutatavate ettevõtetega. 7.3. Probleemid – Elatustaseme langus, probleemi mittemõistmine, eelarve alalaekuvus, millega kaasneb ebapiisav finantseerimine. – Elanikkonna vananemine. – Jätkuv tööpuudus. – Riigi poolt ettenähtud elatusrahade väljamaksmisega seotud kulude mittekatmine. – Puudulik seadusandlus. 7.4. Arengusuunad Tähtsaks teguriks sotsiaalhoolduse planeerimisel on linna rahvastiku vanuseline jaotus. Kuna linna elanikkond väheneb, on lähemas tulevikus karta et praegune töötavate elanike ja pensionäride suhe muutub veelgi halvemaks. Seoses Eesti Põlevkivi restruktureerimisega on hetkel suurenenud ja suureneb veelgi töötute arv. Sotsiaalhoolekande süsteemi järkjärguline väljaarendamine peab tagama isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või kergendamise abi osutamisel ning üksikisikutele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamise. Sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel tuleb: – täiendada sotsiaalregistrit kõigi abivajajate kategooriate osas ning kindlustada vajalik analüüs ja statistika linnaosade lõikes; – sotsiaalselt mittetoimetulevate isikutega tehtava töö korraldamine ning selleteemaliste programmide ja ürituste elluviimine; – leida finantsilisi vahendeid sotsiaaltöötajate täienduskoolituseks; – alustada sotsiaalpindade süsteemi väljaarendamist linnaosade lõikes ja taotleda riiklikke investeeringuid sotsiaalmaja ja pindade loomiseks; – laiendada lastevarjupaika ja luua noorsookeskus; – toetada olemasolevate lastetubade tegevust; – leida lahendus koostöös maakonnaga täiendavate lastekodukohtade loomiseks; – jätkuvalt toetada päevakeskuse tegevust; – jätkata koostööd mitteriiklike organisatsioonidega hoolekande alal (sh kirikute ja usuorganisatsioonide diakooniatöö); – vajadusel jätkata supiköökide tööd linnaositi; – otsida võimalusi (välisabi) täiskasvanud puuetega abivajajatele nõustamiskeskuse rajamiseks; – leida lahendusi narkomaania probleemile ning abistada selle probleemiga seotud peresid; – leida finantsilisi vahendeid korrastamaks linnatänavate kõnniteid ja muuta nad läbitavamaks invaabivahendeid kasutatavatele inimestele; – laste asendusperekonnas kasvamise soodustamiseks arendada hooldusperede koolitamist ja nõustamist ning taotleda linnapoolset rahalist toetamist; – hooldusperedele ja hoolduspereks taotlejatele korraldada ühisüritusi, mille eesmärk on motiveerida peresid võtma hooldusele vanemliku hoolituseta jäänud lapsi ning avaldada tunnustust ja toetust hooldusperedele; – muude seaduste ja õigusaktidega pandud sotsiaalhoolekande ülesannete täitmine. VIII. TERVISHOID 8.1. Ambulatoorne meditsiiniline abi 1. Käesoleval ajal annavad I etapi ambulatoorse abi peamiselt perearstid. Kohtla-Järve linna territooriumil töötab käesoleval ajal kaks perearstikeskust: Järve Tervisekeskus OÜ – 10 arsti ja Puru Tervisekeskus OÜ – 5 arsti. 10 perearsti töötavad FIE alustel, 1 arst (Sompa asula) töötab jaoskonna printsiibil. Lähiaastatel areneb peremeditsiin edasi. Praeguste suurte meditsiinikeskuste asemele planeeritakse väiksemad arstide ühendused (3–4 arsti). See võimaldab I etapi meditsiinilist abi maksimaalselt lähendada elanikkonnale. Järgnevatel aastatel on vajalik vähendada perearsti praksist eesmärgiga, et oleks väiksem koormus vastuvõttudel ja väheneksid järjekorrad (käesoleval ajal on ühe perearsti «hingekirjas» 1675 elanikku, 2006. aastaks peab see arv olema 1500 elanikku arsti kohta). 2. Spetsialiseeritud ambulatoorne abi (II etapi ambulatoorne meditsiiniline abi). Käesoleval ajal osutavad ambulatoorset abi kõikide haiglate eriarstid Kohtla-Järve linna haiglatele kuuluvates polikliinikutes. Lähema viie aasta jooksul spetsialiseeritud ambulatoorse abi maht väheneb: sest osa eriarstide funktsioone võtavad enda peale perearstid. 8.2. Kiirabi Praegu eksisteerivad kiirabiosakonnad Kohtla-Järve linna kahe suurema haigla juures: kaks kiirabibrigaadi Kohtla-Järve Haigla juures ja üks brigaad Puru Haigla juures. Kuni 1. jaanuarini 2002. a ühendatakse kõik kiirabibrigaadid sihtasutuse Ida-Virumaa Kiirabi koosseisu. See ühendamine peaks oluliselt suurendama elanikkonnale vältimatu, esmase meditsiinilise abi osutamise efektiivsust ja kvaliteeti. 8.3. Statsionaarne meditsiiniline abi Käesoleval ajal osutatakse statsionaarset meditsiinilist abi neljas haiglas: 1) Kohtla-Järve Haigla – 198 aktiivset voodikohta 2) Puru Haigla – 166 aktiivset voodikohta 3) Ahtme Haigla – 110 aktiivset voodikohta 4) Kopsuhaigla – 45 aktiivset voodikohta Kokku – 519 voodikohta Haige ravi jätkamise eesmärgil peab aktiivselt arendama järelravi võrku. Lähematel aastatel planeeritakse avada Ahtme mnt 16c (Vanurite Hooldekodu kõrval) järelravihaigla (60 voodikohta). Teise variandina planeeritakse avada järelraviosakond praegu tegutseva Puru Haigla sünnitusosakonna ruumides (see on juhul, kui ei leita sünnitusosakonna renoveerimiseks vajalikku 5 miljonit krooni). Osa Kohtla-Järve aktiivsetest voodikohtadest profileeritakse samuti ümber järelravi voodikohtadeks, kuna Kohtla-Järve Haiglal on selleks hea baas olemas. IX. TÖÖHÕIVE Tõsiste muudatuste tõttu tööstuses on Kohtla-Järvel tekkinud märgatav tööpuudus ja olukorra paranemist lähiaastatel ei ole ette näha. Tööhõiveprobleemi lahendamisel tuleb koostöös Sotsiaalministeeriumiga leida täiendavaid võimalusi täiskasvanute ümberõppesüsteemi loomiseks ja korraldamiseks. X. AVALIK KORD Linn avaliku korra kaitsega otseselt ei tegele. Kuritegevuse kasv on tõsine ja seoses majanduses tekkinud olukorraga võib kasvada veelgi. Linna avaliku korra turvalisemaks muutmiseks tuleb: 1. eraldada Ida-Viru Politseiprefektuuriga kooskõlas teenistuslikud ruumid politseipatrullidele ja konstaablitele; 2. jälgida avaliku korra eeskirja täitmist; 3. jätkata linnavalitsuse ja politseiprefektuuri infovahetust. XI. SUHTED RIIGIASUTUSTE, KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA AVALIKKUSEGA Peame vajalikuks teha senisest tihedamat koostööd Ida-Viru Maavalitsuse ja teiste riigiasutustega, et aidata kaasa Ida-Virumaa ning Kohtla-Järve linna kui maakonna tööstuskeskuse ühise arengustrateegia väljatöötamisele ja riiklike investeeringute põhjendatumale kasutamisele. Suhtlemine Ida-Viru maakonna ja teiste kohalike omavalitsustega toimub IVOLi, Eesti Linnade Liidu ja otsekontaktide kaudu. Kohtla-Järve linn korraldab regulaarseid kokkusaamisi linnas tegutsevate riigiasutuste (politsei, päästeamet, maksuamet, tööhõiveamet jt) esindajatega ning vastavate ministeeriumide juhtkondadega, tutvustamaks üksteisele oma probleeme, et neile efektiivsemaid lahendusi leida. Linnaelanike informeerimiseks tuleb linnavalitsusel hakata välja andma infolehte. Jätkata Interneti-punkti arendamist ning pidevalt täiendada olemasolevat kodulehekülge, kasutada ka kaabeltelevisiooni võimalusi. XII. VÄLISSUHTED Jätkata käesolevaks ajaks välja kujunenud sõprus- ja koostöösuhteid Soome Vabariigi Outokumpu, Saksamaa Liitvabariigi Norderstedti, Leedu Vabariigi Kedainiai, Venemaa Saranski ja Slantsõ linnaga. Laiendada sõprussidemeid Ungari ja Inglismaaga. Rõhuasetus välissuhetes tuleb asetada edaspidi haridusele, spordile, kultuurile ja pereturismile. Jätkata osalemist ettevõtlus- ja omavalitsusalastes ühisprojektides ning toetada igakülgselt uute projektide käivitamist. XIII. ARENGUKAVA MUUTMINE JA TÜHISTAMINE 1. Arengukava muutmise ja tühistamise otsustab Kohtla-Järve Linnavolikogu. 2. Avaldada käesolev määrus RT elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 9. novembril 2001. a. Volikogu esimees Valeri KORB