Pihtla Vallavolikogu — Pihtla Vallavolikogu 13. septembri 2000. a määruse nr 3 kehtetuks tunnistamine. Pihtla valla põhimääruse kinnitamine — KO, 42, 352

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9, Pihtla Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Pihtla Vallavolikogu 13. septembri 2000. a määrus nr 3. 2. Kinnitada Pihtla valla põhimääruse vastavalt käesoleva määruse lisale. Volikogu esimees Tõnu POST Kinnitatud Pihtla Vallavolikogu 20. juuni 2003. a määrusega nr 6 PIHTLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Pihtla valla põhimäärus Pihtla valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Pihtla valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Pihtla valla kohalik omavalitsus 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. § 3. Pihtla kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1. Kohalik omavalitsus Pihtla vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.6. tegevuse avalikkus; 1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Pihtla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Pihtla vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, Pihtla Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, lepingutest teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega ja rahvusvahelistest lepingutest. § 5. Omavalitsusorganid 1. Pihtla valla omavalitsusorganid on: 1.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 1.2 vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Pihtla vald avalik-õigusliku isikuna 1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 7. Pihtla valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 1. Pihtla Vallavolikogul on õigus moodustada Pihtla valla nimel teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud korras ja alustel. § 8. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega toimub valla esindamine vallavolikogu sätestatud korra kohaselt. § 9. Pihtla valla õiguste kaitse 1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 2. Pihtla Vallavolikogul on õigus Pihtla valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Pihtla valla ülesanded ja pädevus 1. Valla ülesanne on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Pihtla valla ülesanne on korraldada Pihtla vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuurimaja ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. 3. Pihtla vald otsustab ja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Pihtla vald täidab riiklikke kohustusi: 4.1. mis on talle pandud seadusega; 4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Pihtla Vallavolikogu vahelisest lepingust. 5. Käesoleva paragrahvi 4. punkti alapunkti 4.1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 11. Valla sümbolid 1. Pihtla vallal on oma vapp ja lipp. 1.1. Pihtla valla vapp ja lipp on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisümboolika osakonna poolt. § 12. Vapi, lipu ning muu sümboolika kasutamise kord 1. Pihtla valla vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste ning vallaasutuste pitsatitel. 2. Rakke valla vapi ja lipu kujutist võivad kasutada käesoleva paragrahvi 1. punktis nimetatud üksused dokumendiplankide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujunduselementidena. Muudel juhtudel reguleerib vapi ja lipu kujutise kasutamist vallavalitsus. 3. Pihtla valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga või mõne teise riigi lipuga asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. 4. Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse Pihtla Vallavalitsuse kantseleis. 5. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. § 13. Asjaajamiskeel Pihtla valla omavalitsusorganites 1. Asjaajamiskeel Pihtla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIRID JA TERRITORIAALNE STRUKTUUR § 14. Valla piir 1. Pihtla valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 2. Valla piir looduses määratakse koos teiste omavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 3. Pihtla vald piirneb läänes Kaarma vallaga, põhjas Leisi vallaga, kirdes ja idas Valjala vallaga. Lõuna- ja kagupiir kulgeb mööda Liivi lahe rannikut. 4. Valla piiride muutmise algatab vallavolikogu. 5. Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel. 6. Pihtla valla haldusterritooriumil on järgmised külad: Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi ja Väljaküla. 7. Valla piiride ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 8. Valla administratiivkeskus asub Pihtla külas. III. VALLAELANIK § 15. Vallaelaniku mõiste 1. Vallaelanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline või peamine elukoht Pihtla vallas. 2. Pihtla valla elanikeregistrisse kandmise aluseks loetakse elukoha registreerimist vallaelanike registris. § 16. Vallaelaniku valimisõigus 1. Pihtla valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 17. Vallaelaniku õigus kohaliku omavalitsuse teostamisel 1. Vallaelanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. 1.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes Pihtla Vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 1.2. Käesoleva paragrahvi punktis 1.1 ettenähtud algatus esitatakse Pihtla Vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub Pihtla Vallavolikogu pädevusse, esitab Pihtla Vallavalitsus selle ühe kuu jooksul Pihtla Vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 1.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus Pihtla Vallavolikogus või Pihtla Vallavalitsuses. 1.4. Igaühel on õigus taotleda Pihtla Vallavolikogult või Pihtla Vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 1.5. Kui Pihtla Vallavolikogu või Pihtla Vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 18. Muude isikute õiguslik seisund 1. Muudel isikutel on Pihtla vallas viibides Pihtla valla elanikuga võrdsed õigused ja kohustused, kui valla õigusaktidega või seadustega ei ole sätestatud teisiti. IV. VALLAVOLIKOGU § 19. Omavalitsusüksuse esinduskogu 1. Vallavolikogu on Pihtla kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 2. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. § 20. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 3. Vallavolikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Vallavolikogu liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 4. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. 5. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 21. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 3. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 4. Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 7. Vallavolikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 8. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 9. Huvide konflikti tekkimise juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. kui isiku püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Pihtla vallas; 1.4. asumisega tegevteenistusse kaitseväes; 1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Pihtla valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 1.7. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 1.8. Valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 1.9. nimetamisega kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 1.10. teovõimetuks tunnistamisega; 1.11. surmaga. 2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktis 1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 3. Käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktis 1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktides 1.3, 1.4 ja 1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 5. Käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktides 1.5–1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse volikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. § 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 2.1. kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud palgaliseks vallavalitsuse liikmeks; 2.2. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. 3. Käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikmete suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktides 2.1 ja 2.3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse; käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.3 sätestatud juhul vastava avalduse; käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 24. Vallavolikogu asendusliige 1. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise ja volikogu liikme volituste peatumise puhul astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa osaleda volikogu töös §-s 23 toodud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu asendusliikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 6. Asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijailt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas eespool. 7. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 8. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 9. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 10. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 25. Volikogu pädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla jaoskonnakomisjoni ning valimiskomisjoni moodustamine; 1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 1.22. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine. 1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.37. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 1.38. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 1.39. avaliku korra eeskirja kehtestamine; 1.40. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 26. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees: 1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 1.2. esindab Pihtla valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 1.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 2. Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) asendab teda aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. § 27. Vallavolikogu komisjonid 1. Vallavolikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Alalise komisjoni koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjon: 1.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 1.2. töötab välja tegevuskavasid; 1.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 1.4. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 1.5. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 2. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildisel volikogu. 3. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartali jooksul, kui komisjoni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. 4. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjonile läbivaatamiseks volikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni töö kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. 5. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. 6. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 7. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal komisjoni koosseisust tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 8. Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 28. Revisjonikomisjon 1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 3. Komisjonil on õigus saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikke dokumente ja informatsiooni. 4. Revisjonikomisjon kontrollib: 4.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 4.2. tulude tähtaegselt sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4.3. valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja OÜ Pihtla Vesi paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 4.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma vähemalt kord aastas ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 29. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 1. Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates oma töösse valla ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 2. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 3. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele. 5. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuse ametnikelt tööalast teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon võib teostada kontrollimisi ka väljaspool asutuse töökorraga kehtestatud tööaega. § 30. Pihtla Vallavolikogu fraktsioon 1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 2. Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu esimehe poolt fraktsiooni moodustamise otsuse teatavaks tegemise hetkest. 3. Igal fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. 4. Fraktsioonil on õigus: 4.1. seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4.2. esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel; 4.3. algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4.4. anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 4.5. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.6. teha ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 5. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise küsimused lahendatakse fraktsioonisiseselt. § 31. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsusele, mõnele valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele ja revisjonikomisjoni liikmele. 2. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või tema puudumisel vallavolikogu vanim liige. 3. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema vallavanema kohustustest ja ametist, samuti vabastab vallavalitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 4. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni KOKS-is sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. 5. Kirjalik algatus umbusaldamise avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse volikogule ja lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 6. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. § 32. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 1.5. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 1.6. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. V. VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 33. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu esimesel istungil oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu volituste ajaks. Igal vallavolikogu liikmel on õigus ka ennast esitada kandidaadiks valitavale vallavolikogu esimehe kohale. Volikogu liikmed teevad suulised ettepanekud volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmiseks. Valla valimiskomisjon kirjutab kandidaatide nimed hääletussedelitele nende esitamise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Kandidaatidel on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. Vallavolikogu moodustab kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. Valla valimiskomisjon jagab hääletussedelid volikogu liikmetele, kes teevad oma valiku kandidaadi suhtes ja jätavad neile sobiva kandidaadi nime hääletussedelile, ülejäänud kandidaatide nimed kriipsutatakse läbi. Vallavolikogu esimeheks loetakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui esimeses voorus ei saa keegi nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. Kui kandidaate oli ainult üks või kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses voorus) või ka lisavoorus ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval vallavolikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu häälteenamuse puudumisel korratakse valimise protseduuri kahe nädala jooksul uuesti. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vallavolikogu esimehe valimistega samadel alustel. § 34. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine 1. Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval, arvates vallavolikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest. Volikogu esimese istungi ning KOKS-i § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja ära näidata arutusele tulevaid küsimusi ja ei kehti nõue, et volikogu kutse peab neli päeva enne istungi algust volikogu liikmetele teatavaks tehtud olema. Volikogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Vallavolikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama vallavalitsusse, kust teade edastatakse vallavolikogu esimehele. § 35. Vallavolikogu istungi ettevalmistamine ja läbiviimine ja avalikkus 1. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka KOKS-i § 52 lõike 2 alusel kokku kutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. Vallavolikogu või vallavolikogu esimees võivad vallavalitsusele ja vallavolikogu komisjonidele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on vallavolikogu liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikul. 3. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutamisele võib kaasata vallavolikogu liikmeid, komisjonide ja vallavalitsuse liikmeid. Kõigil käesolevas lõikes nimetatutel on õigus esitada oma arvamused ja ettepanekud päevakorra eelnõu kohta vähemalt kuus päeva enne istungi toimumist. Ettepanekud päevakorra eelnõu kohta tuleb esitada kirjalikult vallavolikogu esimehele. 4. Vallavolikogu istungi päevakord või küsimuste väljaarvamine päevakorrast kinnitatakse vallavolikogu istungil kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Pärast päevakorra kinnitamist seda enam ei muudeta. 5. Vallavolikogu istungi materjalid saadetakse koos istungi kutsetega välja kõigile vallavolikogu liikmetele. 6. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega, milleks antakse aega üldjuhul kuni 15 minutit, kaasettekanneteks 5 minutit. Kokkuleppel ettekandjatega võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku eespool toodud tähtaega pikendada. Sõnavõttudeks kohalt antakse aega 5 minutit. 7. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning tühistab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. 8. Vallavolikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Protokolli tehakse sel juhul märge arutelu jätkamise aja kohta. Otsus arutelu katkestamise kohta võetakse vastu poolthäälteenamusega. 9. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või enamal lugemisel. Enam kui ühel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks alaline komisjon või või üle poole volikogu koosseisust. Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel lugemisel eelarve kinnitamise eelnõud, põhimääruse eelnõud ning valla arengukava eelnõud. 10. Eelnõu teine lugemine toimub volikogu järgmisel istungil. Vahepeal on volikogu liikmel, komisjonidel ja vallavalitsusel võimalik teha eelnõu esitajale kirjalikke ettepanekuid eelnõu täiendamise või parandamise kohta. 11. Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega, milles selgitab esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteerib muudatusettepanekuid. 12. Viimase lugemise muudatusettepanekute järel pannakse eelnõu tervikuna hääletamisele. 13. Volikogu istungid on avalikud.Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 14. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei sega vallavolikogu istungi läbiviimist või vallavolikogu liikmete tööd. § 36. Hääletamine volikogus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab või kui käesolevas põhimääruses fikseeritud juhtudel on vajalik küsimuse otsustamiseks hääletamine. 2. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 3. Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse § 25 punktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18 ja 1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 4. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 5. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. 6. Hääletamisele pannakse ainult kirjalikult esitatud eelnõud. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab istungi juhataja seletust. 7. Häältelugemise tulemused teatab istungi juhataja kuuldavalt. Volikogu liikmel on õigus nõuda hääletamise kordamist juhul, kui selgub, et küsimuse arutamisel või hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses fikseeritud korda. 8. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. § 37. Vallavolikogu istungi protokoll 1. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. 2. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed eraldi osavõtulehel, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 4. Volikogu istungid protokollib volikogu määratud isik. 5. Istungite protokollid säilitatakse vallakantseleis. 6. Üldkättesaadavaiks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 7. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 38. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 1. Vallavolikogu annab välja määruseid ja võtab vastu otsuseid. 2. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Pihtla valla haldusterritooriumil. 3. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse nende väljapanekuga vallavalitsuse ruumides. Õigusaktides tõstatatud probleeme avalikustatakse kohalikus valla infolehes. 4. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast allakirjutamist. 5. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 6. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 7. Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. 8. Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 9. Vallavolikogu määrusele ja otsusele ning teistele dokumentidele kirjutab alla vallavolikogu esimees, viimase äraolekul tema asendaja. 10. Vallavolikogu õigusaktide originaaleksemplare säilitatakse vallavalitsuses.Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse Pihtla vallas eesti keeles. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 11. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 12. Vallavolikogu otsuste ja määruste täitmist kontrollib vallavolikogu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 13. Järelevalvet vallavolikogu õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 39. Istungi lõpetamine 1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2. Kui volikogu otsustab erandkorras istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 3. Pärast istungi lõpetamist võib istungi juhataja volikogu liikmete poolthäälteenamuse nõudmisel välja kuulutada n.ö vabaarutelu e «vaba mikrofoni». Osavõtt sellest on vabatahtlik. VI. VALLAVALITSUS § 40. Vallavanem 1. Vallavanem: 1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 1.2. esindab Pihtla valda ja Pihtla Vallavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele; 1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisese töö korraldamiseks käskkirju; 1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 1.6. esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks allasutuse juhi kandidaadi; 1.8. sõlmib valla nimel valla ülesannete täitmiseks lepinguid või volitab selleks oma käskkirjaga teisi isikuid; 1.9. täidab talle seaduste alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 2. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, teenistusalane lähetus jms) abivallavanem, selle äraolekul vallavanema määratud isik. 3. Volitused vallavanemana saab vallavanem vallavolikogu poolt valitsuse koosseisu kinnitamise hetkest. 4. Vallavanema tagasiastumise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 41. Vallavanema valimine 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanema võib valida konkursi korras. 2. Vallavanema valimised viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3. Vallavolikogu valib vallavanema kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 6. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg ja viiakse pärast vaheaega läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, lükatakse vallavanema valimine edasi järgmiseks volikogu istungiks. 8. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 42. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. 3. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälteenamusega. 4. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmed või osa neist võivad olla palgalised. Vallavalitsuse liikmetele, kes ei ole palgalised, võib volikogu otsusel maksta hüvitist. 5. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse mittepalgalised liikmed ja nimetab ametisse vallavalitsuse palgalised liikmed. 6. Vallavalitsuse liikmed, v.a vallavanem, võivad olla samaaegselt teenistuses valla asutuses, sealhulgas ametiasutuses. Nimetatud isikute vabastamisel valitsuse liikme kohustest jätkub nende teenistus- või töösuhe ametikohal, kuhu ta on nimetatud või kuhu ta on tööle võetud. § 43. Vallavalitsuse pädevus 1. Vallavalitsus: 1.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruse või otsusega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 1.4. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 44. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogule uue koosseisu esimesel istungil. 3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 45. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavanema volitused lõppevad enne tähtaega: 1.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise päevast; 1.2. seoses vallavanema volituste lõppemisega – volikogu otsuse jõustumise päevast; 1.3. umbusalduse avaldamise korral –volikogu otsuse jõustumise päevast; 1.4. teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 1.5. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 1.6. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 2. Vallavanema volituste lõppemisel vabastatakse ta teenistusest. Teenistusest vabastamine vormistatakse volikogu otsusega, milles on sätestatud vallavanema kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras volikogu määratud tähtajaks. 3. Vallavalitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaega: 3.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 3.2. umbusalduse avaldamise korral – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 3.3. teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 3.4. seoses volituste tähtaja lõppemisega – sellele järgnevast päevast; 3.5. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 3.6. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 4. Valitsuse liikme volituste lõppemisel vabastatakse ta valitsuse liikme kohustustest ning see vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu otsuses sätestatakse valitsuse liikme kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras volikogu määratud tähtajaks. § 46. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 1. Vallavalitsuse määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallamajas stendil. 2. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse kohalikus valla infolehes. 3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 6. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 7. Määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. § 47. Vallavalitsuse istungi töökord 1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vallavanema otsusel. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema poolt volitatud isik. Vallavalitsuse istungid toimuvad ka siis, kui üle poole vallavalitsuse liikmetest on teinud vallavanemale ettepaneku vallavalitsuse kokkukutsumiseks. Vallavalitsuse istungid ei tohi toimuda harvemini kui üks kord kuus. 2. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja. 3. Vallavalitsuse istungile on õigusaktide eelnõude esitamise õigus vallavalitsuse liikmetel, vallavalitsuse ametnikel, volikogu komisjonidel ning vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks valmistada ette volikogu istungil arutusele tuleva küsimuse eelnõu. 4. Istungi toimumisest peab teatama hiljemalt üks päev enne istungit. 5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse liikmed annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 7. Igal vallavalitsuse liikmel on üks hääl. 8. Vallavalitsus arutab oma istungil päevakorras kinnitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Vallavanemal on õigus algatada istungil päevakorraväliseid küsimusi. Juhul kui päevakorravälise küsimuse arutamisel selgub küsimuse ettevalmistamise vajadus, on vallavanemal õigus nõuda otsustamise edasilükkamist järgmisele vallavalitsuse istungile. 9. Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Vallavalitsuse istungitest võib osa võtta vallavolikogu esimees. Vallavanem või tema asendaja võivad istungile kutsuda ka teisi isikuid. 10. Vallavalitsuse istungil kuulatakse ära eelnõu või küsimuse algataja ettekanne ja valitsuse liikmete arvamused. 11. Arutelu lõpetamise ettepaneku teeb vallavanem või tema asendaja. Kui ühelgi valitsuse liikmel ei ole vastuväiteid ja ükski valitsuse liige ei nõua hääletamist, tehakse otsus hääletamata. 12. Kui vähemalt üks valitsuse liige nõuab hääletamist, pannakse küsimus lahtisele hääletamisele. 13. Küsimuse hääletamisele panekul kontrollib vallavanem või tema asendaja, kas kõik vallavalitsuse liikmed said hääletamisele pandavast küsimustest aru. Kui küsimust on vaja täiendavalt selgitada, teeb seda vallavanem või tema asendaja. 14. Enne hääletamist loeb vallavanem otsuse eelnõu selgelt ette. 15. Kui küsimuse hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses kehtestatud korda, on vallavalitsuse liikmel õigus nõuda küsimuste täiendavat arutamist või hääletamise kordamist. 16. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, eriarvamused nende kohta ning vastuvõetud korraldused ja määrused. 17. Valitsuse liikme eriarvamusele jäämise korral on tal õigus nõuda selle kandmist valitsuse istungi protokolli. Selline eriarvamus tuleb istungi käigus üle anda istungi juhatajale kirjalikult. 18. Vallasekretär on kohustatud alla kirjutama ka juhul, kui vastuvõetud määrus või korraldus ei ole seaduslik. Sel juhul kantakse tema kirjalik eriarvamus istungi protokolli ning sellest informeerib vallasekretär kahe tööpäeva jooksul vallavolikogu esimeest. 19. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja või teda istungil asendav isik ning vallasekretär või tema asendaja. 20. Vallavalitsuse istungi protokoll vormistatakse hiljemalt kuue päeva jooksul vallavalitsuse istungi toimumisest ja trükitud protokoll asub vallakantseleis. 21. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 22. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 23. Vallavalitsuse korralduste ja määruste ärakirjad saadetakse asjaosalistele. 24. Vallavalitsuse korraldusega võib konkreetsete küsimuste läbivaatamiseks moodustada komisjone. Vallavalitsus määrab isiku, kes juhib komisjoni tööd ja kannab vallavalitsusele ette komisjoni töö tulemused. § 48. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. 2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 3. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 5. Vallasekretär: 5.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 5.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 5.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist; 5.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5.6. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 5.7. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5.8. hoiab valla vapipitsatit; 5.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendab tema äraolekul vallavanema määratud vallasekretäri asendaja. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED § 49. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses, mida finantseeritakse valla eelarvest ja kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 50. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 51. Hüvitis teenistusest vabastamisel 1. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1.1. alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk 1.2. 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk 1.3. 5–10 aastat – kuue kuu ametipalk 1.4. üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk 2. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse kutsumise tõttu makstakse teenistujale ühe kuu ametipalk. 3. Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk. § 52. Teenistuslik järelevalve 1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 2.3. tunnistada akt kehtetuks. 3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. VIII. MAJANDUS JA EELARVE § 53. Pihtla valla munitsipaalomand 1. Pihtla valla munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 2. Pihtla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on kehtestatud vallavolikogu poolt vastavalt seadusele. 3. Pihtla vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras. 4. Pihtla vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 54. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1. Pihtla vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 2. Pihtla valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab Pihtla Vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on Pihtla vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on Pihtla vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab Pihtla Vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab Pihtla Vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Pihtla vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Pihtla vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise Pihtla Vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku, aktsionäri, asutaja või liikme õigusi Pihtla Vallavalitsuse nimetatud isik. 5. Pihtla vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem või tema volitatud isikud. § 55. Maksud 1. Pihtla Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärad). 2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 56. Koormised 1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. 6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 57. Pihtla valla eelarve 1. Pihtla valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 3. Eelarve tulud on: 3.1. laekumised maksudest; 3.2. laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja varadest; 3.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 3.4. laenud ja intressid; 3.5. muud laekumised. 4. Eelarve kulud on assigneeringud: 4.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 4.2. lepingutega pandud kohustuste täitmiseks; 4.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 4.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 5. Pihtla valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 6. Pihtla valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele kohalikus Pihtla valla infolehes. 7. Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. 8. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. § 58. Pihtla valla eelarve projekti koostamine ja esitamine 1. Pihtla valla eelarve projekti koostab Pihtla Vallavalitsus ja esitab selle koos käosolevas paragrahvis nimetatud lisadega Pihtla Vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 2. Eelarve projektile lisatakse: 2.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 2.3. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 59. Pihtla valla eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1. Pihtla valla eelarve võtab vastu vallavolikogu oma määrusega. 2. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 4. Kui Pihtla Vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvestades eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. § 60. Pihtla valla eelarve täitmine 1. Pihtla valla eelarve täitmist korraldab Pihtla Vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. 2. Eelarve assigneeringute kasutamine: 2.1. eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega; 2.2. eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel; 2.3. Pihtla Vallavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 3. Reservfondi käsutab Pihtla Vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vallavolikogu kehtestatud korras. § 61. Pihtla valla eelarve muutmine, lisaeelarve 1. Eelarve muutmine: 1.1. eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus vallavolikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. 2. Lisaeelarve projekti esitamine: 2.1. kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. 3. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine: 3.1. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samuti nagu eelarve vastuvõtmine, selle erisusega, et lisaeelarve projektile tuleb lisada: 3.1.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 3.1.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse. § 62. Pihtla valla eelarve täitmise aruanne 1. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. 2. Eelarve täitmise aruandele peab olema alates 1. jaanuarist 2001. a lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. 3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 3.2. tulude ja kulude aruanne; 3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 4. Eelarve täitmise aruande kinnitab Pihtla Vallavolikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 5. Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. IX. VALLA ARENGUKAVA § 63. Pihtla valla arengukava Pihtla valla arengukava on dokument, mis sisaldab Pihtla valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 64. Pihtla valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine 1. Pihtla vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 2. Pihtla Vallavolikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avalikustamise korrale. 3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 4. Arengukava on aluseks: 4.1. vallaeelarve koostamisele; 4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 4.3. laenude võtmiseks ja võlakirjade emiteerimiseks eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 65. Valla planeerimine 1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute komplekt, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadustega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Pihtla valla ehitusmääruse. 3. Pihtla valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja Pihtla ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 66. Pihtla valla üldplaneering 1. Pihtla valla üldplaneering on seadusega ja Pihtla Vallavolikogu ja Pihtla Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu Pihtla valla territooriumi kohta. 2. Pihtla valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab volikogu. § 67. Pihtla valla detailplaneering 1. Pihtla valla detailplaneering on seadusega ning Pihtla Vallavolikogu ja Pihtla Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 2. Detailplaneeringu kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. § 68. Valla ehitustegevus 1. Pihtla valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Pihtla valla ehitusmääruses ning Pihtla Vallavolikogu ja Pihtla Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud korras. § 69. Kultuuriväärtuste kaitse 1. Pihtla Vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja muude mälestiste kaitse ja väärtuste säilitamine vastavalt eelarves kinnitatud vahenditele. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub EV õigusaktides ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 70. Külavanem 1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. XI. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 71. Pihtla valla suhted riigiorganitega 1. Pihtla valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 2. Pihtla Vallavolikogu ja Pihtla Vallavalitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 72. Pihtla valla kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve 1. Maavanem teostab järelevalvet Pihtla valla kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. 3. Järelevalvet Pihtla valla omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. XII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 73. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu vallavolikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu häälteenamusega. Põhimäärus või selles tehtud muudatused hakkavad kehtima vallavolikogu määratud päevast.