Maidla Vallavolikogu — Maidla Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 85, 1498

Vaadanud läbi Maidla Põhikooli arengukava eelnõu aastateks 2001 – 2006 ning lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punktist 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 31 lõikest 3, Maidla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Maidla Põhikooli arengukava aastateks 2001–2006 (lisatud). 2. Määrus jõustub 21. augustil 2001. a. Volikogu esimees Enno VINNI Kinnitatud Maidla Vallavolikogu 15. augusti 2001. a määrusega nr 33 MAIDLA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2001–2006 I. ARENGUKAVA EESMÄRGID Maidla Põhikooli arengukava üldine eesmärk on kõigile Maidla valla territooriumil elavatele õppuritele eelduste ja tingimuste loomine selliste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks, mis aitavad edukalt toime tulla nii töötajana, pereliikmena, sõbrana kui ka kodanikuna. Et saada kõrgelt haritud spetsialiste, peab olema õppuritel võimalus omandada heatasemeline kõrgharidus, mis baseerub tugevale keskharidusele. Ei tohi aga unustada, et keskhariduse kvaliteet põhineb heal põhiharidusel, kus kujundatakse iseseisev õppija ning omandatakse traditsioonilised põhioskused: lugemine, kirjutamine, arvutamine ning eneseväljendusoskus, mis võimaldab dialoogi ning mõistmist. Just sellel põhinevadki Maidla valla hariduse arengueesmärgid järgnevaks viieks aastaks. Selleks: 1) teha omalt poolt kõik selleks, et tagada Maidla vallas 9 klassikomplektiga põhikooli tegutsemine; 2) stabiilse ja kvaliteetse õppetöö tagamiseks soodustada kompetentsete ja võimekate õpetajate sidumine kooliga; 3) soodustada investeeringute tegemist Maidla kooli, et õpilastel oleks võimalik õppida nüüdisaegses õppekeskkonnas; 4) õpilaste tervisekasvatus läbi spordiringide ja inimeseõpetuse tundide; 5) aiatöö ja maatööalusoskuste andmine läbi töökasvatuse. II. MAIDLA PÕHIKOOL 1. Ajalugu 1745. a kirikukroonikas on märgitud, et Maidla mõisas on 7–8 koolmeistrit. Mõeldud on nähtavasti inimesi, kes oskasid õpetada. 1768. a oli Maidla mail kool juba olemas. Aastal 1775 märgitakse Maidla mõisa alal juba kaks kooli, neist Aidus asutatud 1769. a, ka Rääsas oli koolituba. 1796. a oli kool olemas Unikülas. Lisaks avati koolid Soonurmes, Hirmusel, Savalas, Tarumaal. Need koolid olid kõik praeguse Maidla kooli eelkäijad. Oma praegustes ruumides (endises Maidla mõisa härrastemajas) asus kool tööle 1922. a, tookord küll veel Savala algkooli nime all, nimetatud kooli teise jaoskonnana, kus asusid III–IV klass. Kuid praktilise töö käigus selgus, et kool, mis paikneb kahes hoones, kahe kilomeetrise vahega ühe juhataja all, ei õigusta ennast. Lootuses, et õppetöö muutub tagajärjekamaks, lahutati 1925. a 1. augustil kool Savala ja Maidla kooliks. Hiljem liideti Maidla kooliga kõik teised Maidla valla territooriumil tegutsenud koolid ning praegusel momendil tegutseb valla territooriumil üks kool – Maidla Põhikool. 2. Tänapäev Maidla Põhikoolis on praegu 109 õpilast ja 9 klassikomplekti. Õpilaste arv lähima viie aasta jooksul oluliselt ei muutu. Kool paikneb antud ajahetkel kolmes hoones – oluline osa õppetööst toimub mõisa peamajas, ühes kõrvalmajadest asuvad poiste tööõpetuse töökojad ja teises kõrvalhoones söökla ja tütarlaste käsitööklass. Neljanda hoone ehitus on valmimisjärgus kooli võimla. III. ÕPILASED 1. Õpilaste üldiseloomustus 1.1. Õpiedukus ja toimetulek koolis Maidla Põhikooli õpilaste õpiedukus on püsinud aastate lõikes enam-vähem stabiilsena. Ligikaudu 30% lastest õpib neljadele-viitele, neid kes halvasti edasi jõuavad on 5%. Ka ainult viitele õppivate laste arv on püsinud mitme aasta vältel 5–6 piires. Klassikursust kordama on jäänud viimastel aastatel aastas üks õpilane kooli kohta. Selliseid õpilasi, kellel on klassitunnistusel aastahinnetes üks kolm, on ligikaudu kümme. See on see õpilaskontingent, kellega tuleb teha lisatööd, et ka nemad jõuaksid nelja-viieliste hulka, ja sellega tõsta kooli kvaliteedinäitajaid. Õpilaste edukust aga iseloomustab hoopis paremini see, kuidas nad teistes koolides edasi jõuavad. Need, kes on olnud Maidla koolis tublid õpilased, saavad hästi hakkama ka teistes koolides ning nendest, kes on oma põhihariduse saanud Maidla koolist, on paljud õppima asunud kõrgkoolidesse. Toimetulekuraskustega õpilastega tehakse lisatööd. Täiendava tööga tegelevad nii klassi- kui aineõpetajad vastavalt vajadusele. Igal õpetajal on oma konsultatsioonide aeg, mil tal on võimalus õpilasega individuaalselt tegeleda. Samas tuleb lisatöö ajal võrdselt pöörata tähelepanu ka andekamatele, mitte ainult mahajääjatele. 1.2. Sotsiaal-majanduslik staatus (SES) Maidla Põhikooli õpilaste sotsiaal-majanduslik staatus ei ole eriti kõrge. Paljud õpilased pärinevad peredest, kus õpilast kasvatab üks vanem või üks vanematest on töötu. On isegi selliseid peresid, kus last või lapsi üksi kasvatav vanem on töötu. Selge, et selliste perede sotsiaalsed võimalused jäävad kõvasti alla keskmise. Loomulikult pidurdab selline situatsioon ka mingil määral lapse arenguvõimalusi (kirjanduse ostmine, ekskursioonid, kultuuriürituste ühiskülastused jne). Omalt poolt püütakse koolis sellistest peredest pärit lapsi ja nende vanemaid teavitada toetuste saamise võimalustest nii koolikohustusfondi kui ka vallavalitsuse toetuste maksmise süsteemi kaudu. Toetuse maksmiseks piisab ka klassijuhataja kirjalikust ettepanekust, sest mõnikord on vanemaid, kes häbenevad oma vaesust ega tihka toetust küsida. Toetust makstakse alati ka õpilastele, kes astuvad esimesse klassi või lõpetavad kooli. Selliseid lapsi Maidla vallas, kes ei täidaks koolkohustust, ei ole. Kui on olnud juhtumeid, kus on näha, et laps on ilma vanemliku hoolitsuseta, siis kool koostöös vallavalitsuse sotsiaalnõunikuga on suunanud sellised lapsed internaatkooli või lastekodusse. Kuna valla elanike arv on küllaltki väike, on koolil ja vallavalitsusel alati olemas ülevaade oma laste käekäigust. 1.3. Erivajadustega lapsed Erivajadustega laste õpetuse eesmärk on võimaldada õpilase võimetele ja arengutasemele vastavat õpiabi. Õpiabi puudutab nii õpiraskustega õpilasi kui ka teistest paremini edasijõudvaid õpilasi. 1.3.1. Õpiraskustega lapsed Õpetuse eesmärk on võimaldada võimetele ja arengutasemele vastavat õpiabi lastele, kellel on individuaalsest arengust tingitud mahajäämus ning õpiraskused. Õpiraskustega õpilastega tegelevad nii algklassides selliste laste õpetajad kui ka vanemates klassides aineõpetajad. Õpetuse sisuks on töö parandusõpperühmas, psühholoogi-psühhiaatri konsultatsioonid (vajadusel statsionaarne uuring ja ravi), logopeediline nõustamine ja ravi. Aineõpetaja õpiabi erivajadustega lastele kajastub ainekavades, vajadusel koostab klassiõpetaja (aineõpetaja) eriarsti diagnoosi alusel individuaalse õppekava. Erikooli suunamine toimub eriarsti tõendi alusel vanemate nõusolekul. Vanema mittenõustumise korral kohustub kool õpetama last individuaalse õppekava alusel. Eesmärk on leida regiooni tööle oma logopeed. 1.3.2. Andekad lapsed Paraku on nii, et töö andekate lastega jääb võrreldes õpiraskustega lastega tagaplaanile. Põhiline töö nendega toimub enne aineolümpiaade. Selleks et seda puudujääki korvata, tuleb senisest enam pöörata ainetundides tähelepanu õppetöö individualiseerimisele, andes võimekamatele õpilastele raskemaid ja rohkem tööülesandeid, et nad saaksid oma võimeid rakendada ja edasi arendada. 1.3.3. Puuetega lapsed Momendi seisuga ei ole koolis vaimsete ega füüsiliste puuetega lapsi. Kui tulevikus peaks Maidla kooli selliseid õpilasi tulema, tuleb organiseerida ka nende õpe vastavalt puude iseloomule. Kindlasti tuleb sellisel juhul raskusi liikumispuudega õpilaste töö organiseerimisega, sest mõisahoones vastavate ümberehituste tegemine on praktiliselt võimatu. Kui tekib Maidla koolis olukord, kus füüsilise puudega õpilane vajab õpetust, tuleb mõelda koduõppe peale või lahendada olukord vastavast situatsioonist lähtudes (organiseerida sellise lapse õppetöö esimesel korrusel). 2. Õpilaste arvu prognoos Käesolev õpilaste arvuprognoos hõlmab aastaid 2001–2005. Praeguste andmete kohaselt püsib õpilaste arv neil aastail küllaltki stabiilsena. 2000/01. õa 109 õpilast 2001/02. õa 112 õpilast 2002/03. õa 109 õpilast 2003/04. õa 103 õpilast 2004/05. õa 106 õpilast See õpilaste arvu prognoos arvestab ainult Maidla valla teeninduspiirkonnas elavate õpilastega. Elu on aga näidanud, et neile võivad lisanduda Kiviõli linna Küttejõu piirkonnas elavad õpilased. Lähtudes antud õpilaste arvu prognoosist ei ole otstarbekas moodustada Maidla Põhikoolis liitklasse, kuna õpilaste arv jääb kriitilise piirimaile ja muudab liitklassis õppivate laste arvu väga suureks. Klassikomplektide kord liitmine, siis jälle avamine muudab koolielu väga ebastabiilseks. Lapsevanematel kaob usaldus sellise kooli vastu ja väga raske on muretseda stabiilset ja tugevat õpetajate kaadrit, kuna ka neil puudub kindlustunne töökoha suhtes. 3. Õpilaste transport Õpilaste kooli transportimine toimub valla ühistranspordi abiga, kusjuures ühistranspordi korraldamisel Maidla vallas on igati arvestatud kooli vajadustega. Nendele lastevanematele, kelle Maidla Põhikoolis õppivad õpilased elavad bussipeatusest kaugemal kui 2 km, makstakse Maidla Vallavolikogu otsusega toetust lapse bussipeatusesse transportimiseks. Toetuse suurus sõltub kütuse hinnast ja elukoha kaugusest bussipeatusest. Kuna selline süsteem on seni end õigustanud, ei ole ette näha selle muutmist lähiaastatel. 4. Meetmed 4.1. Ettevalmistusklassi käivitamine Et Maidla vallal puudub momendi seisuga oma lasteaed, on ettevalmistusklassi töö hädavajalik, sest valla territooriumil elab palju koduseid lapsi. Ettevalmistusklass tegutseb Maidla Põhikooli juures. Üldjuhul tegeleb ettevalmistusklassiga õpetaja, kes sügisel ka selle klassiga õppetööd alustab. Ettevalmistusklass käib koos vähemalt kaks korda kuus, vajadusel ka tihemini. Vajaduse üle otsustab õpetaja, kes lastega tegeleb, aluseks võttes laste koolivalmiduse. Ettevalmistusklassi töös osalevad ka lasteaias käivad lapsed, kuna juba ettevalmistusklassis alustatakse kollektiivi loomisega. Kuni Maidla vallal puudub oma lasteaed, on ettevalmistusklass Maidla kooli juures vajalik. Juhul kui Maidla vallas tekib vajadus laste päevahoiu järele ja tuleb avada lasteaiarühm, on võimalik laste kooliks ettevalmistamist läbi viia selle rühmaga koos. Sellisel juhul oleks koolieelsel vanuserühmal (lastel, kes järgmise aasta sügiseks saavad koolikohuslasteks) lasteaiarühma tundides osalemine kohustuslik. Momendil on Maidla valla eelkooliealiste laste toetuse maksmise süsteem seotud eelkooliealiste rühmas osalemisega. 4.2. Pikapäevarühma töö käivitamine Praegu Maidla Põhikoolis pikapäevarühma ei eksisteeri. Selle avamiseks ei ole nii palju soovijaid, kui näeb ette haridusministri 2. juuni 2000. a määrus nr 15«Pikapäevarühma töökorralduse alused». Samuti tekib probleeme ka pikapäevarühma ajalise korraldusega, kuna bussiliiklus on korraldatud tundide ajagraafiku järgi. Kui edaspidi tekib vajadus ja on olemas vastav arv huvilisi, on võimalik kooli juures pikapäevarühm avada. 4.3. Huvialaringide töö korraldamine Õpilaste põhiline huvitegevus põhineb kunstilisel isetegevusel ja spordil. Maidla Põhikoolis tegutseb kaks koori – mudilaskoor ja lastekoor, koorid on osalenud vabariiklikel laulupidudel. Koolil on oma puhkpilliorkester ja sõnakunstiringid. Näitering on igal õppeaastal toonud välja vähemalt ühe näidendi. Väga palju huvilisi osaleb arvutiringi töös. Kõik huvitegevused koolis on tasuta. Lisaks kooli huvialaringidele osalevad Maidla Põhikooli õpilased ka Savala Rahvamaja ringides, osa õpilasi käib Kiviõli Kunstide koolis muusikat ja kunsti õppimas ja mõned õpilased Alutaguse Spordikoolis korvpalliosakonnas. Huvikoolide õpilaskoha maksumuse tasub Maidla Vallavalitsus. Huvialaringide töö korraldamisel on alati teretulnud õpilaste arvamused ja ettepanekud, arvestada tuleb laste huvidega. Kuna lähikuudel peaks valmima Maidla Põhikooli võimla, suurenevad kindlasti võimalused spordiringide töö edasiarendamiseks. Võimla valmimine avardab ka teiste ringide tegutsemisvõimalusi, kuna senini oli tihti tegemist ruumipuudusega, sest kehalise kasvatuse tunnid ja treeningud toimusid kooli saalis, mida kasutatakse samal ajal ka aulana. Et arendada lastes aia- ja maatöö oskusi on plaanis alates 2001/2002. aastast tööle rakendada traktoriring. Saadud teadmisi on võimalik praktikas ellu rakendada kooli aias ja pargis. IV. ÕPPEPROTSESS JA ÕPIKESKKOND 1. Õppe- ja ainekavad Käesolevas arengukavas iseloomustatakse õppekava, ainekavade ja tööplaanide koostamise ja muutmise põhimõtteid. 1.1. Kooli õppekava Kooli õppekava koostamine eeldab ühelt poolt riikliku õppekava nõuete teadvustamist ja teiselt poolt kooli enesemääratlust ning kollektiivi kokkulepet kooli eripära ja taotluste suhtes. Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest ning lisaks ka klassivälise töö osast. Kooli õppekava üldosas täpsustatakse kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, määratletakse kooli õppekorraldus, sh ka see, milliseid valikaineid õpetatakse, kas mõnd ainet õpetatakse suuremas mahus; milliseid võõrkeeli õpetatakse A-, milliseid B-keelena; kas kool võimaldab ka kutse-eelset ettevalmistust; kehtestatakse kooli tunnijaotusplaan, kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid. Maidla Põhikooli õppekava annab hariduse andmise põhimõtted Maidla Põhikoolis ja sellest tulenevalt kooli õppetegevuse põhieesmärgid. Iseloomustatakse õppe- ja kasvatustöö korraldust Maidla Põhikoolis, hindamise aluseid ning kooli kodukorda. Õppekava vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ja vajadusel viiakse sinna sisse muudatused. Kooli õppekava põhjal koostab aineõpetaja ainekava ja tööplaanid oma aine kohta. 1.2. Ainekavad Ainekavades määratletakse antud aines õppesisu klassiti, kesksed probleemid ja integratsioonivõimalused, sh pikemaajalised klasside-, ainete- või kursustevahelised õppeülesanded (projektid) ning läbivate teemade käsitlus. Ainekavade koostamisel tuleb arvesse võtta õppekava üldeesmärke ja põhimõtteid, kooliastmete pädevusi ja ainetundide kokkulepitud arvu; uuenenud õppimise/õpetamise käsitust, õpitulemuste hindamise aluseid jms. Ainekava koostab vastava aine õpetaja. Ainekavas näidatakse konkreetse aine õpetamise eesmärgid ja ajaline maht, iseloomustatakse õpilaskontingenti. Näidatakse, millised on ainetevahelised seosed ja millistele õppevahenditele antud konkreetse aine õpetamine tugineb. Samuti iseloomustatakse töövõtteid, mida antud aine õpetamisel kasutatakse ning hindamismeetodeid. Ainekava esitab ka õppeprotsessi tulemused – millised teadmised peab õpilane saama kursuse läbimisel. Ainekavade läbivaatamine toimub üks kord õppeaasta jooksul, üldjuhul enne uue õppeaasta algust. 1.3. Õpetajate tööplaanid Õpetaja koostab ainetööplaanid õppeainete ja klasside kaupa, näidates kalendaarselt ära teemade läbivõtmise ja kontrolltööde ning arvestuslike tööde toimumise ajad. Õpetaja koostab ainetööplaanid enne õppeaasta algust ja korrigeerib neid pärast I poolaasta lõppu. 2. Kooli kultuur Kooli kultuuri säilitamise ja arendamise põhieesmärkideks on turvalise sotsiaalse keskkonna ning turvatunde loomine õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. Kooli hea nimi ja kooliga seotud inimeste identiteet parandavad kooli kui organisatsiooni toimetulekuvõimet ja efektiivsust muutuvates välistingimustes. Kooli kultuuri, sarnaselt mis tahes organisatsiooni kultuuriga, põhikomponentideks on traditsioonilised üritused, koolisisesed ja -välised suhtlemisviisid. Maidla koolil on ka oma sümboolika – kooli lipp, vimpel, kooli pealdisega tänukiri, kutse- ja õnnitluskaardid ning kooli blanketid. 2.1. Traditsioonilised üritused Traditsiooniliste ürituste eesmärk on kooli traditsioonide ja rituaalide järjepidev au sees hoidmine ja oma kooli tunde tekitamine. Traditsioonilisteks üritusteks Maidla Põhikoolis on: – 1. septembri aktus Aktuse eesmärk on tekitada ja kasvatada armastust ja lugupidamist oma kooli vastu: IX klassi õpilased võtavad kooli vastu I klassi õpilased – toovad nad aktusele, õnnitlevad neid õnnitluskaardi ja lilledega, tutvustavad neile koolimaja. I klassi õpilased esinevad aktusel juba ka alati ise. – Õpetajate päev Ürituse ülesanne on lugupidava suhtumise kasvatamine õpetaja töösse. Selle päeva läbiviimise korraldab IX klass (aktus, tundide andmine). – Kadrikarneval Selle üritusega hoitakse au sees rahvatraditsioone. Iga klass valmistab ette kava, mida hinnatakse. Parimad kostüümid on samuti auhinnalised. Räägitakse kadrikommetest. – Jõulud Kristliku maailmavaate tõdede ja usuga seotud kommete selgitamine, austamine ja järgimine. Ettevõtmised kestavad jõulueelse nädala: kooli ja klassiruumide kaunistamine, päkapikkude külaskäigud, advendipäevad, värvide nädal. Jõulunädal lõppeb ühise jõulupeoga. – Vastlapäev Rahvakommete tutvustamine. Klassidevahelised liulaskmisvõistlused. Ühine hernesupi ja vastlakuklite söömine. – Lauluvõistlus «Laulupesa» Eesmärgiks laiendada muusikalist tegevust, kasvatada lauluarmastust, selgitada välja kooli parimad lauljad. – Isadepäev ja emadepäev Armastuse kasvatamine oma vanemate ja vanavanemate vastu. Neil päevil toimub laste kontsert, näitus ja ühine kohvilaud. – Kevadpidu Kooli ja kodu vaheliste sidemete tugevdamine, aruandmine tehtud töödest. Isetegevuslaste aruandekontsert, juhendajate tänamine. – Lõpukell Eesmärgiks ühtsuse ja oma kooli tunde kasvatamine. I klass saadab ära neid vastu võtnud IX klassi. Ka kõik ülejäänud klassid annavad IX klassile kaasa oma edusoovid eksamiteks. Sõnavõtud endistelt õpetajatelt ja algklassidest säilinud tööde kättejagamine. IX klassi tänusõnad õpetajatele. – Lõpupidu Oma kooli tunde säilitamine. IX klassile korraldab lõpuaktuse ja kaunistab saali VIII klass. Toimub tunnistuste pidulik kätteandmine, õnnitlused lapsevanematelt, omavalitsuse esindajalt, õpetajatelt ja teistelt külalistelt. IX klass peab hüvastijätukõne, tänab lapsevanemaid ja õpetajaid. – Kooli sünnipäev Iga viie aasta järel tähistatakse kooli aastapäeva. Toimub kontsert praegustelt õpilastelt, ühine kohvilaud endistele ja praegustele õpetajatele ning lendudele ühine ajaveetmine. Maidla Põhikoolis on plaanis ka edaspidi juba kujunenud traditsioonidest kinni pidada ja neid igati toetada. 2.2. Koolisisesed suhtlemisstandardid 2.2.1. Õpilane – õpilane Et tegemist on suhteliselt väikese maakooliga, kus kõik õpilased üksteist tunnevad, on koolis õpilaste omavaheline suhtlemine hea. On tehtud uurimusi koolivägivalla kohta Maidla koolis ja õpilased tunnistavad, et koolivägivalda kui sellist (ei füüsilist ega vaimset) Maidla koolis ei esine. Vanemad õpilased suhtuvad heatahtlikult ka noorematesse õpilastesse. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus õpilaste vahel valitseksid: – vastastikune lugupidamine ja austus; – sallivus teistsugususe suhtes, vägivallast hoidumine; – koostöösuhted, märgatakse ja mõistetakse kaaslaste erivajadusi. 2.2.2. Õpilane – õpetaja Suhetes õpilane – õpetaja kannab õpilasest isiksuse kujundamisel kõige suuremat rolli just klassijuhataja – see puudutab nii töökasvatust, kultuurilist kasvatamist kui ka käitumismallide kujunemist. Siin peab õpetaja oskama luua oma klassis sellise õhkkonna, et õpilane julgeks ja tahaks kõikide oma murede ja probleemidega tema poole pöörduda. Kuid väiksem ei ole õpetaja roll ka ainetundides. Mida parem on klassi psühholoogiline kliima, seda aktiivsem on õppetöö ainetundides. Õpetaja peab olema õpilasele eeskujuks nii koolis kui ka väljaspool kooli. Ideaaliks oleks olukord, kus: – toimuks õpetaja üleminek autoritaarselt positsioonilt õppija abistaja, teadmiste, oskuste ja mitmesuguste, sh sotsiaalsete, võimete omandamise organiseerija rolli; – õpilase ja õpetaja vahel kujuneb välja nn meeskonnatöö; – õpetaja on teadlik õpilase võimetest ja juhib tema arengut; – õpetaja ühendab teooria praktikaga, õpetajal on oma isiklik haridusparadigma – vaadete, mõistete süsteem, mis võimaldab märgata ja suunata muutusi; – õpetaja valdab erinevaid õpetamis/juhtimisstiile, suudab luua erinevaid õpikeskkondi; – õpetaja–õpilase vahel valitseb vastastikune austus. 2.2.3. Õpilane – juhatus Õpilasel on ja peab olema alati võimalus pöörduda oma murede ja probleemidega kooli juhtkonna poole. Ei ole vahet, kas probleemid puudutavad õpilaste omavahelisi suhteid või õpilase ja õpetaja vahelisi suhteid või on tegemist hoopiski probleemidega, mis on tekkinud väljaspool kooli. Koos püütakse leida muredele lahendus. Kui on tegemist probleemse õpilasega, püüab juhtkond enne karmimate abinõude tarvitusele võtmist tegeleda õpilasega ise – õpilasega vesteldes ja püüdes teda positiivses suunas mõjutada. Alati on juhtkond avatud ka õpilaste uutele ideedele ja ettepanekutele. 2.2.4. Õpetaja – õpetaja Koolikollektiivi mikrokliima Maidla Põhikoolis on hea. Omavahel arutatakse koolielus ettetulevaid probleeme ja püütakse neile leida lahendused. Võimalikult palju püütakse teha ainetevahelist koostööd. Kuna kool on väike ja ühte ainet õpetab ainult üks õpetaja, siis ainesektsioonidest tegutseb koolis ainult algklassiõpetajate sektsioon. Aktiivsemalt peaks tegutsema klassijuhatajate sektsioon. Siinkohal on veel arenguperspektiivi. Õpetajad suhtlevad omavahel ka vabal ajal meeldivalt, koos viiakse läbi ka ühisüritusi – jõulupeod, kooliaasta alustamine ja lõpetamine. Olulised on: – humanistlikud-demokraatlikud suhted; – integratsioon eri õppeainete vahel; – vastastikune abistamine, rikastamine. 2.2.5. Õpetaja – juhtkond Ka õpetajate ja juhtkonna omavahelised suhted on head. See aitab kaasa normaalse mikrokliima tekkimisele koolis. Juhtkond suhtub õpetajate probleemidesse mõistvalt, kuid seejuures minetamata ka nõudlikkust alluvate suhtes. Töökohustused ja töökoormus määratakse kindlaks kokkulepete alusel. Atesteerimisel ja palga määramisel arvestab juhtkond ka vastavalt atesteerimiskomisjoni ja palgakomisjoni arvamusega. 2.3. Koolivälised suhtlemisstandardid 2.3.1. Õpetaja – lapsevanem Suhtlemiseks lapsevanemaga on õpetajal mitmeid mooduseid: lastevanemate koosolekud, individuaalne vestlus vahetult või telefonitsi, suhtlemine õpilaspäeviku abil. Kui probleem puudutab konkreetselt ühte last, püütakse lahendus leida just sellest lapsest lähtudes. Kui aga tekivad probleemid klassiga, kutsub õpetaja kokku koosoleku, kus osalevad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Juhul kui on tegemist õpilase käitumishinde alandamisega mitterahuldavaks, kutsutakse õppenõukogu koosolekule ka lapsevanem, et tema lapse käitumishälbeid arutada. Kuna tegemist on suhteliselt väikese piirkonnaga, toimub väga palju lastevanematega suhtlemist just individuaalsel tasandil. 2.3.2. Juhatus – lapsevanem Juhatus sekkub suhetesse lapsevanemaga juhul, kui on tegemist õpilasega seotud terava probleemiga või on tegemist õpilase–õpetaja vahelise konfliktiga. Sel juhul kutsub kas direktor või õppealajuhataja lapsevanema välja individuaalsele vestlusele või vesteldakse telefoni teel. Igapäevasemate probleemide lahendamisega ei tegele mitte juhatus, vaid klassijuhataja. 3. Õppevahendid Õppevahenditega varustatus on Maidla koolis rahuldav. Palju on alles jäänud veel nõukogudeaegseid õppevahendeid, mille väljavahetamisele on juba asutud. Eriti puudutab õppevahendite mahajäämus füüsika õppevahendeid. Kuid juba on muretsetud koolile loodusainete õpetamiseks vastav kohver õppevahenditega, uuendatud on geograafia-atlaste ja kaartide kogusid, koolil on magnetofone, videomakk ja hulk õppevideofilme ning lüümikute komplekte. Samuti on koolil olemas arvutiklass 10 arvutiga, mis on omavahel võrku ühendatud ja ka millel on ka interneti püsiühendus. Tänu uutele arvutiprogrammidele on täienenud võimalused kasutada õppetöös arvutite abi. Eriti aktiivselt kasutatakse «Miksikese» ja «Õpetaja Võrguvärava» kaudu saadud õppematerjale. Eesmärk on tulevikus «Tiigrihüppe» projektidele toetudes hankida koolile veel täiendavalt tarkvara ja edaspidi pöörata ka tähelepanu olemasolevate arvutite mälu laiendamisele. Et nüüd on Haridusministeerium hakanud tsentraliseeritult koolidele õppevahendeid tellima ja jagama, siis on lootust, et lähitulevikus saavad kõik õppeained õppevahenditega korralikult varustatud. Juba 2001. a on füüsika õppevahendid kuulutatud Haridusministeeriumi poolt prioriteediks, nii et selle, momendil suurima mahajäämuse, loodame likvideerida juba lähiajal. Ka kooli eelarvest on igal aastal ette nähtud summad õppevahendite ostmiseks. Samal ajal on probleem see, et koolil puuduvad ruumid õppevahendite hoidmiseks. See puudjääk saab likvideeritud, kui asutakse restaureerima peahoonet, ja kuna seal tuleb teha rida ümberehitusi, siis tuleb leida ka võimalus laoruumideks või panipaikadeks. 4. Õpilaste ja õpetajate töökohad Algklassides on kõikidel õpilastel oma kindel klassiruum ja seal on töölauad, mille kõrguse valimisel arvestati õpilaste vanust ja pikkust. Alates viiendast klassist on kasutusel ainesüsteem, s.t õpilased rändavad klassiruumist klassiruumi. Koolil puuduvad nõuetekohased füüsika-keemia- ja bioloogia- ning keelteklassid. Kuna ruumid on läbikäidavad, siis neis klassides ei saa hoida katsevahendeid ega ka klasse katseteks nõuetekohase elektriga varustada. Enamikus klassides on viimase viie õppeaasta jooksul õpilaste töölauad ja toolid välja vahetatud. Õppekabinettide nõuetele vastavusse viimine saab toimuda pärast peamaja renoveerimist, kui õnnestub likvideerida õppeklasside läbikäidavus. Kui poiste tööõpetuse töökodades lõpetatakse ventilatsiooni paigaldus, siis on need õppeklassid renoveeritud kõrvalmajas igati nõuetele vastavad. Õpetajate jaoks on peahoone I korrusel õpetajate tuba, kus igal õpetajal on oma töökoht, kus ta tunni andmisest vabadel momentidel saab tööd teha (töid parandada, tunde ette valmistada). 2001. a eraldati «Tiigrihüppe» kaudu koolile õpetajatetoa arvuti. See parandab oluliselt õpetajate võimalusi tundide ettevalmistamisel. Edaspidi püütakse kasutada «Tiigrihüppe» projekte selleks, et saada sellele arvutile ka piisavalt tarkvara. 5. Meetmed 5.1. Ainekavade arendamine Ainekavade arendamisel on kõige tähtsam probleem erinevate õppeainete õppemetoodika ühtlustamine. Selleks tuleb teha koostööd ühe aine õpetajatel, kes annavad seda ainet erinevates vanuseastmetes, et ei tekiks raskusi üleminekul ühest klassist teise või õpetajate vahetumisel. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata ainetevahelisele integratsioonile, kuna riiklikus õppekavas esineb sellekohaseid puudujääke. 5.2. Õppevahendite hanke ja kasutamise korraldamine Õppevahendite hankimine käib osaliselt tsentraliseeritult läbi Haridusministeeriumi, kuna Haridusministeerium on võtnud üheks oma prioriteediks koolide varustamise õppevahenditega. Teisalt teevad õppevahenditega müügiga tegelevad firmad koolidele oma pakkumisi ja kui nendes pakkumistes on midagi sobivat, teeme oma valiku. Kolmanda võimalusena palume vajalike õppevahenditega tegelevatel firmadel teha oma vähempakkumised. Mõnedes firmades oleme saanud püsiklientideks ja sellega seoses saame kasutada ka püsiklientidele ette nähtud soodustusi. Õppevahendite vajaduse edastab aine- või klassiõpetaja direktorile või majandusjuhatajale enne järgmise aasta eelarve koostamist. Kui õppevahend saabub kooli, annab direktor või majandusjuhataja selle õppevahendi õpetajale üle ja see jääb selle õpetaja vastutavale hoiule kuni temaga töösuhte lõpetamiseni. Kui töösuhe lõpetatakse, annab õpetaja oma vastutusel oleva vara inventuuriga üle. 5.3. Koolimööbli uuendamine Viimase viie aasta jooksul on välja vahetatud kõikide klasside õpilaste koolipingid. Välja on vahetatud ka osa tahvleid, lähiajal tuleb uuendada lisaks veel kolm klassitahvlit. Võimla peatse valmimise tõttu tuleb peatähelepanu pöörata võimla sisustamisele. Kuna perspektiivis on peahoone ja tütarlaste käsitööklassi renoveerimine, siis tulevikus tuleb välja vahetada ka klasside kapid, käsitööklassi mööbel ja kogu köögi sisustus. V. ÕPETAJAD 1. Õpetajate üldiseloomustus 1.1. Põhikohaga õpetajad Praegu töötab koolis 14 õpetajat, kes on kõik põhikohaga tööl Maidla Põhikoolis. Samal ajal ei oma neist kõik aga täit tunnikoormust, mõned töötavad nende endi nõusolekul osalise koormusega. Kuna põhikooli osas on ühe aine tundide arv väike, võib tulla tulevikus vajadus rakendada tööle ka kohakaaslasi lähikoolidest, et tagada vastava aine spetsialistide abiga õppetöö kvaliteet. Praegu ei anna kõiki ainetunde just selle erialase ettevalmistusega õpetajad, mis ainet nad annavad. 1.2. Kohakaasluse alusel töötavad õpetajad Maidla koolis ei tööta momendi seisuga kohakaasluse alusel ühtegi õpetajat, kuid ei saa väita, et vajadus nende töölerakendamiseks peagi ei teki. Kuna väikeses koolis on ühe aine tunde vähe, siis võib tekkida vajadus kasutada naaberkoolide vastava aine spetsialistide abi. 1.3. Sooline ja vanuseline struktuur Maidla Põhikooli 14 õpetajast on 3 meesõpetajat ja 11 naisõpetajat. Viimastel aastatel on kaader noorenenud: üle kuuekümne aasta vanuseid on alles jäänud 3, s.o 21%. Keskmine pedagoogide vanus on 46,2 aastat. Vanuseline struktuur: kuni 30 a – 1 õpetaja 31 – 40 a – 4 õpetajat 41 – 50 a – 5 õpetajat 51 – 60 a – 1 õpetaja üle 60 a – 3 õpetajat Kaks üle 60-aastastest õpetajatest töötab omal soovil alakoormusega. 1.4. Haridus ja kvalifikatsioon Maidla kooli 14-st õpetajast on 11 õpetajat kõrgharidusega, 2 õpetajat kesk-eriharidusega ja 1 eriharidusega. Kahjuks ei anna mitte kõiki ainetunde erialaõpetajad, kuid kõik nad osalevad aktiivselt täienduskoolitustel. Sealjuures on kursused valitud selliselt, et iga õpetaja saaks vähemalt korra aastas ennast täiendamas käia. Täienduskoolitusel on tagaplaanile jäänud õpetajate ettevalmistus sotsiaalpsühholoogias ja lapse arengupsühholoogias. Esmajärjekorras oleks vaja sellist koolitust, mis püüaks neid puudujääke täita. Kuna need on teemad, mis puudutavad kõiki õpetajaid, sõltumata ainest, siis peaks koolitama üldjuhul võimalikult palju õpetajaid korraga, et – paljud saaksid ühesuguseid teadmisi ja kogemusi; – süvendada õpetajate ühtekuuluvustunnet ja koostööd (teoreetilisi teadmisi on võimalik üheskoos arutades seostada oma kooli praktikaga); – täiendusõppeks ettenähtud raha saab kasutada efektiivsemalt (üksikut õpetajat koolitatakse üldjuhul kusagil mujal ja lisanduvad lähetuskulud, suurema rühma täiendusõpet saab organiseerida ka koolis). Oluline on innustada õpetajat ka teisi koolitama. Inimene õpib teisi õpetades kõige enam. Väga oluline on õppimine üksteiselt. Tähtis on õpetajatele ka – osalemine maakonna ainesektsioonides; – kohalike kursuste korraldamine; – õpetajate atesteerimine vastavalt taotlustele. 2. Õpetajate koormuse prognoos Õpetajate koormuse reguleerimine toimub õppeaastate kaupa. Üldjuhul, kui kool on kaadriga komplekteeritud, jagatakse õpetajate tunnikoormused järgmiseks õppeaastaks eelmise õppeaasta lõpus. Kui on probleeme kaadriga, võib õpetajatele tulla täiendavat koormust juurde ka õppeaasta alguses. Koolil on suund sellele, et ühegi aine tunde ei jääks toimumata. Vastava eriala spetsialisti puudumisel annavad tunnid teiste ainete õpetajad, kes suunatakse selleks ainealasele täienduskoolitusele. 3. Meetmed 3.1. Ainealase täiendusõppe programm Ainealast täiendusõpet annavad põhiliselt Tallinna Pedagoogika Ülikool ja Tartu Ülikool oma pedagoogiliste kursuste kaudu. Samuti pakuvad lühiajalisi koolitusi ka õpikuid väljaandvad kirjastused, sel juhul on tegemist nn õpikukursustega. Pidevat enesetäiendamist vajavad nii need õpetajad, kel on olemas ainealane kõrgharidus, kui ka need, kellel see puudub. Juhul kui õpetajal puudub ainealane ettevalmistus, on kohustuslik läbida 160-tunnine ainealane täienduskoolitus. Üldjuhul peab iga õpetaja käima lühikesel ainealasel täienduskoolitusel vähemalt korra aastas. Samuti peab õpetaja ennast kursis hoidma uuema erialase kirjandusega ja jälgima vastavasisulisi teemasid pressist. Uueks täienduskoolituse vormiks on kujunenud ka interneti kasutamine ja selleks on Maidla Põhikoolis kõik tingimused loodud. 3.2. Uue pedagoogilise kaadri juurdetoomine Uue pedagoogilise kaadri juurdesaamine Ida-Virumaal on seotud suurte raskustega. Seetõttu, kui on tegemist uue perspektiivika õpetajaga, tuleb kasutada ka lisameetmeid õpetaja töölesaamiseks. Senini on Maidla Vallavalitsus eraldanud kõikidele pedagoogidele, kes seda soovivad, kasutamiseks tööandja eluruumid. Kui tegemist on õpetajaga erialalt, keda on raske tööle saada, tuleb talle teha ka lisasoodustusi (tasuta küte, isikliku sõiduauto kompensatsioon vms). Tulevikus tuleks keegi keskkooli lõpetanutest suunata vajalikku eriala õppima, tehes talle õppimise ajaks soodustusi, kuid samal ajal siduda ta selle eest lepingute abil kooliga. VI. JUHTIMINE JA PERSONAL 1. Kooli juhtimine 1.1. Hoolekogu Maidla Põhikoolis on kooli hoolekogu juba aastaid aktiivselt tegutsenud. Kooli hoolekogu ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, lapsevanemate ja kooli tegevust toetavate organisatsioonide ühine tegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Hoolekogu koosolekud toimuvad üks kord kolme kuu jooksul, vajadusel ka tihemini. Hoolekogusse on valitud lastevanemate, vallavolikogu ja õppenõukogu esindaja. Direktor osaleb hoolekogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena. Hoolekogu esindaja lööb kaasa ka atesteerimiskomisjoni ja konkursse korraldava komisjoni töös. Hoolekogu otsuste täitmist korraldab kooli direktor koostöös kooli omanikuga. 1.2. Juhtkond Kooli juhtkonda kuuluvad direktor, õppealajuhataja, huvijuht, majandusjuhataja ja kaks õpetajat – üks õpetaja algklassidest ja üks õpetaja keskastmest. Kooli direktori koht täidetakse avaliku konkursi korras, kusjuures kandidaat peab vastama seaduses ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele. Kooli direktoriga sõlmib kooli omanik – Maidla Vallavalitsus – vastavalt kehtivale seadusandlusele lepingu viieks aastaks. Viie aasta möödumisel tuleb välja kuulutada uus konkurss, kusjuures kandideerida võib ka endine direktor. Ka õppealajuhataja võetakse tööle konkursi korras, kusjuures ka tema kandidatuur peab vastama kõikidele sellele ametikohale esitatud nõuetele. Õppealajuhataja ja teised juhtkonda kuuluvad isikud võetakse tööle kooli direktori poolt. 1.3. Vallavolikogu Maidla Vallavolikogu on seadnud oma arengukavas prioriteediks sotsiaalsfääri edasiarendamise. Sinna alla kuulub ka haridus. Vallavolikogu on oma tegevuses suhtunud kooli väga heatahtlikult. Laiema vaatluse alla on volikogu poolt võetud Maidla Põhikooli renoveerimine. Sellega on juba alustatud (poiste tööõpetusemaja, uus võimla, keskküte, tualettruumid) ja töö jätkub ka lähiaastatel (peamaja ja teine kõrvalhoone). Lisaks sellele on volikogu vastu võtnud otsused Maidla Põhikooli õpilaste toiduraha 100% kompenseerimiseks ning samuti töövihikute ostu kompenseerimiseks. Maidla Vallavolikogu on otsustanud, et Maidla Põhikooli õpilased saavad ekskursioonidel ja teatrikülastustel kasutada valla transpordi kasutamisel transpordisoodustust. Samuti on volikogu poolt eraldatud raha koolikohustusfondi jaoks. Koolikohustusfondi rahade jagamist koordineerib kooli hoolekogu lähtudes lapsevanemate avaldustest ja klassijuhatajate kirjalikest ettepanekutest. 2. Personal Maidla Põhikooli tööd aitab tagada abipersonal järgmises koosseisus: Asjaajaja-sekretär 0,5 kohta Laborant 0,75 kohta Majandusjuhataja 1,0 kohta Kokk 1,0 kohta Majahoidja-aednik 1,0 kohta Aednik 0,5 kohta Koristaja 3,5 kohta Riidehoidja 1,0 kohta Remonditööline 0,5 kohta Kütja 0,5 kohta Kõikide töötajatega on sõlmitud töölepingud ja nende tööülesanded on paika pandud ametijuhendiga. Ametijuhendid vaadatakse üle iga aasta alguses. Seoses koolikompleksi renoveerimisega tuleb edaspidi teha koosseisudesse muudatusi. Kui viiakse keskküttesüsteemile üle ka teine kõrvalmaja, tuleb likvideerida kütja ametikoht. Seoses uue võimla valmimisega tuleb aga täiendavalt tööle võtta inimene, kes hakkab juhtima võimla tööd ning ka täiendav koristaja. 3. Suhtekorraldus 3.1. Lapsevanemad Kool peab väga oluliseks pideva ühenduse pidamist lapsevanematega. Lastevanematega koostöö toimub järgmistes vormides: – üldkoosolekud; – üritused koos lastevanematega; – klassikoosolekud; – vestlused telefoni teel; – side õpilaspäeviku kaudu; – hinnetelehed. Arenguvõimalusena tuleks näha lahtiste uste päevade korraldamist. Kuigi ka praegu on lastevanemad alati kooli teretulnud ja võivad külastada ükskõik millist tundi või üritust. Paraku pole seni lastevanemad sellist võimalust kasutanud. 3.2. Vallavolikogu ja vallavalitsus Maidla Põhikool on Maidla Vallavalitsuse allasutus ja tema arengusuunad kinnitab Maidla Vallavolikogu. Maidla Vallavolikogu on seadnud valla arengukavas arengu prioriteediks valla sotsiaalsfääri eelisarendamise. See hõlmab ka hariduse valdkonda. Vallavolikogu on asunud oma otsustega Maidla mõisakompleksi väljaehitamist nüüdisaja nõuetele vastavaks koolikompleksiks. Volikogu on võtnud vastu hulga otsuseid, mis kergendavad Maidla Põhikooli õpilaste sotsiaal-majanduslikku olukorda. Väga tihe on koostöö kooli ja vallavalitsuse vahel. Kõigi oma murede ja probleemidega võib kool pöörduda vallavalitsusse ja enamasti leiavad need ka lahenduse. Kuna kooli eelarve on üks osa valla eelarvest ja kooli teenindab valla raamatupidamine, on kool ka väga tihedates majanduslikes sidemetes vallavalitsusega. Nii Maidla Vallavolikogu kui ka Maidla Vallavalitsuse kohta võib öelda, et nad on hariduslembesed ja jääb üle ainult loota, et sama tihe ja sõbralik koostöö jätkub ka edaspidi. 3.3. EV Haridusministeerium ja Ida-Viru Maavalitsuse Haridusosakond Eesti Vabariigi Haridusministeerium ja Ida-Viru Maavalitsuse Haridusosakond Haridusministeeriumi käepikendajana kohapeal tegutsevad riiklike suunajate ja kontrollijatena. Haridusministeerium töötab välja hariduspoliitika ja selle elluviimiseks vajalikud seadused, määrused ja juhendid. Samuti korraldab ta tasemetööde ja riiklike eksamite ettevalmistamist. Ida-Viru Maavalitsuse Haridusosakond koordineerib tasemetööde ja riiklike eksamite läbiviimist, teostab riiklikku järelevalvet. Samal ajal ei keelduta vajadusel ka nõuannetest ja abist. Suurem võiks riigipoolne abi olla koolide kaadriga varustamisel. Kui tudeng on kasutanud pedagoogilise kõrghariduse saamisel riiklikku õppekohta, siis peaks ta ka riiklikkusse (munitsipaal-)asutusse tööle asuma. See aitaks leevendada kaadriprobleeme koolides. 4. Meetmed 4.1. Töökorralduse muutmine Maidla Põhikooli töökorralduse muutmine toimub kooskõlastatult Maidla Vallavolikogu ja Maidla Vallavalitsusega. Kooli direktor esitab kooli omanikule põhjendatud taotluse töökorralduses muudatuste läbiviimiseks ja kooli omanik otsustab muudatuste sisseviimise vajalikkuse üle. Kui on tegemist mingite väiksemate kooli tööd puudutavate ümberkorraldustega, teeb seda kooli direktor oma käskkirjaga. VII. HOONED JA RAJATISED 1. Koolihooned 1.1. Vana maja Kool asub 1767. a rajatud mõisakompleksis. Kooli kasutada on praegu mõisa peahoone ja kaks kõrvalmaja. Käesolevaks momendiks on suudetud peaaegu täielikult renoveerida ainult üks kõrvalmajadest (pooleli on ventilatsiooni väljaehitamine ja välisfassaadi korrastamine). Peahoonesse on paigaldatud keskküttesüsteem ja renoveeritud tualettruumid. Teine kõrvalhoone, kus momendil asub kooli söökla ja tütarlaste käsitööklass, on täielikult renoveerimata. Peahoone oma praeguses olukorras ei sobi õppetööks: ei vasta ei tervisekaitse- ega ka tuletõrjenõuetele (klassid on alavalgustatud, läbikäidavad, elektrisüsteem vananenud, puudub tagavaraväljapääs II korruselt). Tervisekaitsenõuetele ei vasta ka kõrvalmajas asuv kooli söökla. 1.2. Uus hoone Praegu on käsil uue hoonena võimla ehitus. Enne seda puudus koolil võimla täielikult, kehalise kasvatuse tunde viidi läbi kooli aulas, mis aga kahjustas tugevasti saali arhitektuurilist väärtust. Samuti segasid kehalise kasvatuse tunnid läbikostvuse tõttu kõrvalklasside tööd. Uus võimlahoone sisaldab täismõõtmetes spordisaali, riietus- ja duširuume ning 24 majutuskohta. See võimaldab tulevikus võimlat kasutada mitte ainult kooli kehalise kasvatuse tundide tarbeks, vaid ka suuremate spordivõistluste ja treeninglaagrite läbiviimiseks. 1.3. Spordiväljak Momendi seisuga ei oma Maidla Põhikool staadioni selle otseses mõttes. Kooli juurde on rajatud võrkpalliplats, 60-meetrine jooksurada ja kaugushüppekast. 2. Meetmed 2.1. Vana maja rekonstrueerimine Maidla Põhikooli peahoone renoveerimine on juba alanud (keskküte, WC-d). Aastaks 2002 on planeeritud peahoone ulatuslikumad renoveerimistööd. Renoveerimisega on plaanis alustada peamaja keldrikorruselt ja tuua sinna momendil kõrvalmajas asuv söökla. 2002. aastaks on planeeritud ka teise kõrvalmaja renoveerimine tütarlaste käsitöö ja tööõpetuse ruumideks – sinna tulevad õmblusklass ja õppeköök. Lõpetada tuleb ka tööd vasakpoolse häärberi juures – seal on jäänud välja ehitada ventilatsioon ja korrastada välisfassaad. Järgmisel aastal on plaanis edasi minna klassiruumide renoveerimisega, eesmärgiga muuta klassid edaspidi kõigile tervisekaitse ja päästeteenistuse nõuetele vastavateks ja võimalusel likvideerida klassiruumide läbikäidavus. Kiiret remonti vajab ka maja elektrisüsteem. 2.2. Võimla 2000. a alustati Maidla Põhikooli juurde uue võimla rajamist. Võimlasse on projekteeritud täismõõtmetega saal, 150-kohaline vaatajate tribüün, riietus- ja duširuumid ning 24 majutuskohta. Võimla peaks valmima 2001. a augustis. Perspektiivis on võimla mõeldud nii põhikooli õpilaste kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, kui ka ümberkaudsetele inimestele treenimise kohana. Samuti on plaanis võimlat hakata välja rentima spordivõistluste ja treeninglaagrite läbiviimiseks. Võimla valmimisega peaks lahenduse leidma valus probleem Maidla Põhikooli ruumikitsikuse lahendamisel. 2.3. Spordiväljakud Kooli staadioni väljaehitamisega on planeeritud renoveerimistööde lõpetamine aastal 2003. a. Staadion ei ole planeeritud küll täismõõtmetes, kuid peaks rahuldama kooli vajadused. 2.4. Kooli territooriumi korrastamine Maidla Põhikooli ümbritseb suur mõisa park ja aed. Maa-alalt hõlmab see ligikaudu 4 ha. Pargi ja aia korrashoidmiseks on tööle rakendatud aednikud (1,5 kohta), samuti kasutatakse hooldamisel õpilaste abi. Seda tehakse nii tööõpetuse ja klassijuhatajatundides kui ka suvise aiatööna. Kuna on olemas ka mõisaaia ja -pargi rekonstrueerimisprojekt ning põhilised ehitusteks vajaminevad kaevamistööd aias on lõppenud, tuleb asuda seda projekti ka järk-järgult ellu viima. Teede rajamisega oleks vaja alustada 2001. a sügisel, et 2002. a kevadeks saaks juba planeerida kultuuride alla minevat maad.