Ambla Vallavolikogu — Ambla valla arengukava kinnitamine — KO, 84, 1467

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 37 lõike 2, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ambla valla arengukava aastateks 2001–2005 (lisatud). 2. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks Ambla Vallalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 12 AMBLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 ÜLDISELOOMUSTUS Ambla vald asub Järvamaa põhjaosas, piirnedes Lääne-Virumaa Saksi ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest piirneb Lehtse, Albu ja Järva-Jaani vallaga. Ambla vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Vald asub heades looduslikes tingimustes: viljakas muld, suured põhjaveevarud, enamusel põllumaast hea looduslik drenaaž. Valla pindala on 166 km2 ja siin elab seisuga 31. detsember 2000. a 2649 elanikku. Valla territooriumil on kolm alevikku: Ambla–426 elanikku, Aravete–1084 elanikku ja Käravete–330 elanikku ning 10 küla. Suuremad külad valla territooriumil on Roosna (147 el), Jõgisoo (134 el), Kurisoo (97 el), Reinevere (76 el), Märjandi (75 el), Raka (84 el), Sääsküla (58 el). Vallavolikogu on arutanud asustusjaotuse muutmist ja külanimede ennistamist ning otsustanud valla asustusjaotus säilitada esialgu muutumatul kujul. Ajutine komisjon otsustas teha vallavolikogule ettepanekud, mille kohaselt tuleb võtta seisukoht valla asustusüksuste senise nime ja lahkmejoonte muutmise otstarbekuse kohta; valla üldplaneeringu muutmisel võtta arvesse avaldused asustusüksuse muutmiseks; selgitada valla elanike arvamused, ettepanekud ja protestid küsitluse teel ning viia läbi uuringud asustusjaotuse muutmise põhjendatuse, elanike arvu kohta soo ja vanuserühmade lõikes asustusüksuste seniste ja taotletavate lahkmejoonte järgi. Suurematest teedest läbivad valda Pärnu–Rakvere, Jägala–Käravete ja Tartu–Jõgeva–Aravete ehk Piibe maantee. Ambla valla eripäraks on selle soodne asukoht. Tallinn asub 70 km kaugusel, maakonna keskus Paide 34 km, lähim linn Tapa 10 km kaugusel. AJALUGU Ajalooline Ambla kihelkond moodustus 1220. a paiku Põhja-Järvamaal Harjumaa ja Virumaa vahelises sopis, piirnedes lõunas Järva-Madise ja Järva-Jaani kihelkonnaga ning hõlmates Ambla, Lehtse, Anija ja Kadrina valla maa-alasid. Ambla kihelkond kuulus ristiusuajastu Eestimaa vanemate kihelkondade hulka. Juba esiajal kujunes siin välja muinaskihelkond, mis kandis Liivimaa kroonikast tuntud nime Loppekunde. 1253. a oli siin juba oma preester. Ka koguduse kirik on pärit juba XIII sajandist. 1516. a asutati siin ordumeister Plettenbergi käskkirjaga kirikumõis. 1726. a toimunud adramaarevisjoni andmetel kuulus kihelkonda 23 mõisat ja 52 küla. Ambla nimi arvatakse olevat tulnud ladinakeelsest nimetusest Amplae Mariae, nagu kirikut katolikuajal nimetati. Ambla kui keskuse väljaarenemine saigi õieti alguse kiriku valmimisega 1270. a paiku. HARIDUS Esimesed vallakoolimajad Ambla kihelkonnas ehitati möödunud sajandi algul, 1820. a Jootme koolimaja, mujal kogukondades 1840.– 1866. a vahel. Ambla esimeseks kooliks peetakse 1866. a Raka külas asutatud kooli. Kihelkonnakool asutati Amblasse 1874. a. Selleks ehitati valdade ja mõisate ühisel jõul alevisse endise Lehtse kõrtsi asemele suurem puust koolimaja. 1906. a lõpul asutati Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Ambla osakond, kelle eestvedamisel algab juba põhjalikum hariduselu korraldamine Amblas. 1923. a sügiseks valmisid uue koolimaja üks tiib ja keskosa. Tegevuse ühtlustamiseks ühinesid 1925. a algul senine Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Ambla osakond ja Ambla Rahvaraamatukogu Selts (asutatud 1921. a) Ambla Haridusseltsiks uue põhikirja alusel. 1936. a asutati Amblas Põhja-Järvamaa Kodumajanduskeskkool, mis tegutses kuni 1949. aastani, mil see muudeti kolhoosi arvepidajate kooliks. Praegu töötab vallas kolm kooli: Aravete Keskkool 378, Ambla Põhikool 135 ja Käravete Algkool 22 õpilasega. KULTUUR Ambla uuema kultuuri-, aga ka hariduselu isaks võib pidada kirikuõpetaja Paulsenit, kes siin 1830. – 1876. a tegutses. Ta oli Ambla meeskoori asutaja (1867) ja juhataja. 1869. a I Eesti üldlaulupeost Tartus võttis osa ka Ambla koor. Sajandivahetusel asutati Amblasse karskusselts «Sõudja». Selle arenedes kujunes välja ka kohalik puhkpilliorkester. Koos käidi vallamajas. 1904. a valmis Ambla Tuletõrjeühingu Seltsimaja, kus nüüd juba regulaarselt heategevuslikke pidusid ja muid pidusid korraldama hakati. Nendest laekunud raha läks kultuuri ja hariduse edendamiseks. Kuulsaks said Ambla laulupäevad. Praegu töötavad vallas Aravete ja Ambla kultuurimaja ning Aravete, Ambla, Käravete ja Reinevere raamatukogud. Valla territooriumil väärivad vaatamist Aravete muuseum, mis asub Kurisoo mõisahoones, Rava mõis, tammik ja paisjärv, Lüsingu veesäilitusala, Käravete mõis ja park tiigiga, Ambla kirik ja kirikaed, Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute monument Amblas, loodusuurija Teet Luntsi ja geograaf Jakob Kentsi hauad mälestuskividega Amblas, Eevakivi, rohked kivikalmed ja kultusekivid, Aravete karstiallikad. MAJANDUS Sajandivahetuse Amblas oli küllaltki kõrgeltarenenud ühistegevuslik majanduselu. Juba 1909. aastal panid ettevõtlikud mehed käima aurujõul töötava piimakoja ja samal aastal avas Ambla Tarvitajate Ühisus siinsete põliste kaupmeeste kõrval oma kaupluse. Vanemaks ühistegevaks asutuseks Ambla kihelkonnas oli veel 1908. a asutatud Lehtse Ühispank «Toetaja», millele 1924. a lisandus veel Ambla Ühispank, mis toimetas kõiki rahalisi operatsioone, sealhulgas ka raha saatmist, välja- ja sissenõudmist jne. Eesti iseseisvuse ajal leidis ühistegevus pinda veel mitmetel aladel nagu kartuli-, masinatarvitajate, turba-, munamüügiühisus jm, mis kõik kooperatiivsetel alustel töötasid ja tiheda võrguna kogu kihelkonda katsid. Ambla oli Põllumeestekonvendi juhatuse asukohaks. Konvent hõlmas kogu Järvamaa põhjaosa. Selle tegevuspiirkonda kuulusid Ambla ja Lehtse vald kogupindalaga 599 km2. Talundeid oli 1929. aastal 1467, põllumaad ja aiamaad oli sellest 39%, heinamaad 23%, karjamaad 20%, metsa 7% ja muud maad 11%. Maaparanduse alal tegutsesid 5 veeühistut ja 3 traktorijaama (1939. a). 1937. a oli konvendi piirkonnas 2440 hobust ja 7480 veist. Samuti töötas piimatalitus piima läbikäiguga 8064 t, 8 karjakontrolliringi, 27 turba- ja 11 masinaühistut. Käesoleval ajal on valla territooriumil suuremateks tööandjateks Aravete Agro OÜ, Aravete Saeveski AS, TKM Ehitus OÜ, Lada Eesti AS, Aravete Metallitööde OÜ, Optirox AS, Rava Metskond, EPK OÜ jt. Elanikkonda teenindavad lasteaiad Aravetel ja Amblas, Aravete Tervise- ja Hooldekeskus, Aravete Päästekomando, Järva Politseiprefektuuri Aravete Politseijaoskond. Omavalitsuse staatuse sai Ambla vald 11. aprillil 1991. aastal. I. VALLA REGIONAALNE IDENTITEET Eestimaa on eestlaste põhiline asuala ning ainus koht maailmas, kus võimalik tagada eesti rahvuse ja tema kultuuri säilimine ja areng. Öeldes haridus – mõtleme kultuur. Kusjuures kultuur nagu hariduski on valmisolek eluks, rahvuse oskus teatud põhimõtetele toetudes läbi sajandite püsima jääda. Aastani 2010 on Ambla vallas kultuuripoliitika prioriteediks pärimuskultuuri ja kultuurilise huvitegevuse säilitamine, raamatukogude universaalseteks infokeskusteks kujundamine ja ühtse spordiklubi loomine. Ambla vallal on oma ajalooline kultuuripärand, mida peame väärtustama ning seetõttu tihendama valdkondade vahelist koostööd. Selleks tutvustada pärimuskultuuri ja toetada selle uutes oludes rakenduslikku taastamist. Vallas töötab kaks kultuurimaja, Aravetel ja Amblas. Lähtudes valla regionaalsest identiteedist, on põhieesmärk ühise kultuuri- ja spordipoliitika loomine, mille teostamisel lähtutakse järgnevast: – ürituste korraldamisel võtta aluseks riiklik kultuuripoliitika, omavalitsuse omapära ja elanike avalik huvi; – luua nn nõukoda, mis koordineeriks valla ühtset kultuuripoliitikat (haridus, kultuur, sport, sotsiaaltöö); – kujundada Ambla valla positiivne maine; – vastavalt rahvakultuuri seadusele luua võimalused seltside jt omaalgatuslike mittetulunduslike organisatsioonide tekkeks ja toetamiseks; – hoida vanu ja luua uusi traditsioone; – väärtustada kultuuritöötaja rolli; – tähtsustada koduloolist ja kodu-uurimuslikku tegevust; – toetada loovinimeste koolitamissoove; – korraldada koostöö naabervaldade kultuuriasutustega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil; – luua võimalused noorteorganisatsioonide ja huvikeskuse tekkeks. RAAMATUKOGUNDUS Ambla valla territooriumil asub neli raamatukogu, mis kõik on ennast valla kultuuripildis õigustanud ja peaksid eksisteerima ning arenema. 1. jaanuari 2001. a seisuga oli teeninduspiirkonna elanike arv lugejate arv Ambla Raamatukogu 642 282 Aravete Raamatukogu 1285 541 Käravete Raamatukogu 462 249 Reinevere Raamatukogu 266 91 Valla raamatukogude ülesanne on elanikele vajaliku ilu-, aja- ja teatmekirjanduse ning üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine, kättesaadavaks tegemine. Raamatukogude tegevuse eesmärgid ja põhisuunad: 1. Suurendada komplekteerimiseks ettenähtud summasid vastavalt raamatute ja ajakirjanduse kallinemisele. 1.1. eraldi välja tuua teatme- ja erialakirjanduse soetamiseks ettenähtud vahendid ja fikseerida see lepingus; 1.2. eraldi välja tuua rakendusmaterjalide soetamise vahendid. 2. Muuta raamatukogud universaalseteks infokeskusteks, kus põhitegevuse kõrval on kättesaadav info ka teistelt infokandjatel, sealjuures riigi ja kohaliku omavalitsuse andmebaasid ja kohaliku ettevõtluse avalik info. 2.1. minna järk-järgult üle raamatukogude arvutiseerimisele koos vajalike turvasüsteemidega ja võtta kasutusele ühtne raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000; 2.2. leida võimalusi teabetoa avamiseks raamatukogude juures; 2.3. laiendada Käravete Raamatukogu ruume; 2.4. laiendada raamatukogude poolt pakutavaid teenuseid; 2.5. tagada töötajatele täiendõppeks vajalikud rahalised vahendid. 3. Viia valla raamatukogude valgustus vastavusse kehtivate normidega. 4. Suurendada uudiskirjanduse soetusraha vastavalt raamatute hinna tõusule. SPORT Ambla vallas korraldatakse pidevalt aastaringselt spordiüritusi nii tervisesportlastele kui ka võistlussportlastele. Prioriteetsed valdkonnad lähitulevikus on: – suurendada inimeste huvi tervislike eluviiside ja sportimise vastu; – traditsiooniliste ürituste jätkamine; – olemasolevate spordirajatiste korrashoid – Ambla Arulageda jalgpallistaadion, Aravete spordihoone, Aravete rannavolle väljakud, Ambla Põhikooli staadion; – uute spordirajatiste valmimine – Aravete Spordi- ja Tervisekeskus, Aravete Keskkooli staadion; – omaalgatusliku sporditegevuse ja sportlaste toetamine; – noortespordi edendamine; – luua tingimused treeninglaagrite korraldamiseks Aravete Spordi- ja Tervisekeskuse baasil; – edukate treenerite ja ühiskondliku kaadri tegevuse väärtustamine; – koostöö naaber- ja sõprusvaldadega; – arendada firmasporti. II. HARIDUS Ambla vallas on hetkel 5 lasteasutust: neist 2 lasteaeda (Amblas ja Aravetel) ning 3 kooli – Käravete Algkool, Ambla Põhikool ja Aravete Keskkool. Lisaks oma valla lastele teenindab Ambla Põhikool ka Lehtse valla ning Aravete Keskkool Albu ja Roosna-Alliku valla õpilasi. Lasteasutuste ülalpidamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: Pedagoogide töötasu Majanduskulud Majanduspersonali töötasu Lasteaiad Valla eelarvest Valla eelarvest Valla eelarvest Koolid Valla eelarvest Valla eelarvest Valla eelarvest Laste ja töötajate arv lasteasutustes seisuga 1. aprill 2001. a Lapsi/õpilasi Töötajaid (v. a kohakaaslased) Aravete Lastepäevakodu 46 14 Ambla Lastepäevakodu 18 6 Käravete Algkool 24 3 Ambla Põhikool 117 20 Aravete Keskkool 364 45 Kokku 569 88 PROGNOOS JÄRGMISTEKS ÕPPEAASTATEKS I klassi astuvate õpilaste arv: Õppeaasta Käravete Algkool Ambla Põhikool Aravete Keskkool KOKKU 2001/02 4 8 7 29 2002/03 3 9 13 25 2003/04 2 11 13 26 2004/05 4 1 12 17 2005/06 5 8 4 17 Õpilaste arv koolides (arvestatud on ka võimalikke õpilasi Albu ja Lehtse vallast): Õppeaasta Käravete Algkool Ambla Põhikool Aravete Keskkool Kokku 2001/02 24 123 358 505 2002/03 17 112 352 481 2003/04 16 109 339 464 2004/05 17 93 322 432 2005/06 16 76 298 390 TULEVIKUSUUUNAD – säilitada olemasolevad lasteasutused nende praegusel kujul. Seoses õpilaste arvu järsu vähenemisega aastal 2004, teha 2003. a sündivuse alusel uus analüüs ja sellest tulenevalt kaaluda õppeasutuste võimalikku koondamist; – viia lasteaedade pedagoogide töötasu vastavusse riigi poolt kinnitatud astmepalgaga (2001–2002); – säilitada koolides pikapäevarühmad; – anda õpilastele võimalus saada lisatasu eest süvaõpet; – võtta valda tööle logopeed erivajadustega laste teenindamiseks; – olemasolevate spordirajatiste baasil luua Aravete Keskkooli spordiklass; – rekonstrueerida haridusasutuste elektrisüsteemid; – soojustada Aravete Keskkooli hoone; – jätkata Ambla Põhikooli rekonstrueerimistöid. ALUSHARIDUS 25. aprilli 2001. a seisuga oli Ambla vallas 2 lasteaeda. Eelkooliealisi lapsi on vallas 151, lasteaias käib kuni 6-aastaseid lapsi 45,7%. Aravete Lasteaias töötab kolm rühma, Ambla Lasteaias üks rühm. Lasteaiad on munitsipaalomanduses ja finantseerimine toimub valla eelarvest. Õppekulu tasuvad lapsevanemad 50–60 krooni ja kohamaksu 30 krooni kuus. Õppekulust saadava tasu eest muretsetakse lasteaedadele õppevahendeid, didaktilisi materjale, mänguasju ja õppeotstarbelist inventari. Ringide töö eest väljaspool õppetööd tasuvad lapsevanemad. Samuti tasuvad lapsevanemad toitlustamise eest. Lapsevanema avalduse alusel vabastatakse kas täielikult või osaliselt toiduraha maksmisest majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed sotsiaalkomisjoni otsuse alusel. Aravete Lasteaias on head tingimused tööks lastega: rühmaruumid on kahe toaga, lisaks on ruumid laste kehaliseks ja muusikaliseks tegevuseks. Mõlemas lasteaias töötab eriharidusega kasvatajate kaader. Rakendatakse uut koolieelse kasvatuse programmi. Kasvatajad tunnevad huvi erinevate pedagoogiliste teooriate ja nende rakendamise vastu. Lasteaedade kaader vajab kaasaegset kvalifikatsiooni tõstmist ja täienduskoolituse läbiviimist 160 tunni ulatuses. Puudulik on koolieelsete lasteasutuste nõustamine, laste logopeediline ja psühholoogiline teenindus ja nõustamine, hälvete õigeaegne diagnoosimine. Enam tähelepanu vajab lastevanemate kaasamine kasvatustöösse ja lastevanemate koolitus. Uurimistulemuste põhjal saab väita, et koolieelsetes lasteasutustes on laste kooliks ettevalmistus paremal tasemel kui kodust kooli tulevatel lastel. Lasteaias käivate laste protsent seisuga 25. aprill 2001. a Lapsi kokku 1–6. -a Lasteaias käib lapsi % Aravete piirkond 76 45 59,21 Ambla piirkond 44 18 40,91 Käravete piirkond 31 3 9,68 teisest vallast 4 KOKKU 151 69 45,70 Kõige enam soovitakse last panna lasteaeda 5–6-aastaselt. Kõige vähem lapsi on kaasatud lasteaedadesse Käravete piirkonnast. TULEVIKUSUUNAD – säilitada olemasolevad lasteasutused ja vajadusel avada mängurühm Käravete Algkooli juures Käravete lastele; – pedagoogilise kaadri täiendusõpe–kaadri täiendusõppele (kasvatajad, kasvataja abid) näha ette piisavalt vahendeid. Laste paremaks õpetamiseks teha koostööd naabervaldadega ja tellida kohapeal kursusi (aastas 2 kursust); – erinevad teenused – avada ja rakendada tööle tasulisi huviringe vastavalt kohapealsetele võimalustele ja vajadustele (rütmika, tantsuring, võimlemisring, kunstiring), pakkuda ringide tööst osavõttu kõikidele valla eelkooliealistele lastele; – kooliks ettevalmistamine – jätkata laste kooliks ettevalmistamist lasteaedade juures ja muuta alusharidus kättesaadavaks (kohustuslikuks) alates 6. eluaastast (kujunev alusharidus); – lastevanemate õpe – jätkata lastevanemate koolitust Aravete Lasteaias enamnõutavatel kasvatusteemadel vähemalt kord aastas ja kaasata koolitusse valla koolieelsete laste vanemad; – taotleda eelarvelisi ja eelarveväliseid vahendeid Aravete Lasteaia hoone rekonstrueerimistööde teostamiseks. III. TERVISHOID Ambla vallaelanike tervislikku seisundit võib pidada rahuldavaks. Arstiabi olukord vastab kehtivatele nõuetele: töötavad perearstide vastuvõtukabinetid Aravetel ja Amblas koos kvalifitseeritud personali ja aparatuuriga, koolides on sisse viidud profülaktiline töö. Peamised eeltingimused inimese tervise tagamiseks tulenevad siiski keskkonnast ning sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast. Seoses vallas endiste peamiste tööandjate reorganiseerumisega on tõusnud psühhosomaatiliste haiguste osakaal, mille põhjusteks on tööpuudus, koondamishirm, väike palk, viletsad elamistingimused. Suurenenud on tootmistraumade juhtumite arv. Esineb palju alkoholismi, endaga mitte toimetulemist, ei suudeta kohaneda uute tingimuste ja oludega. Valla elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on tõusnud krooniliste haiguste osakaal. Iive on negatiivne ja paljude vastsündinute geneetiline kood on madal täisväärtuslikuks vaimseks arenguks. Haritud noori ei tule valda juurde ja langeb üldine valla vaimne potentsiaal. Suurenema peab iga inimese vastutus oma tervise eest ja kohaliku omavalitsuse kohustus luua võimalused ja tingimused vallaelanike tervise hoidmiseks ja säilitamiseks. Hetkel ei rahulda vallaelanikke kiirabiteenuse operatiivsus. TULEVIKUSUUNAD – täiskasvanuid haarata rohkem kaasa üleriigilistesse vaktsineerimiskampaaniatesse; – arendada täiskasvanute koolitust, et tekiks soov muuta eluviise, harjumusi, kohaneda uute tingimustega, iseendaga toimetulemiseks, olla uute töökohtade tulekul konkurentsivõimelised; – pöörata tähelepanu keskkonna puhtuse kontrollimisele ja majade ümbruse korrastamisele. Luua lastele mängu- ja spordiväljakud; – koostöö ja informatsioonivahetus meditsiinitöötajate, sotsiaaltöötajate ja pedagoogide vahel; – vallaelanike pidev informeerimine (bukletid, brošüürid, vallaleht, kohtumised jms). IV. SOTSIAALSFÄÄR Vallas on olemas eakate hooldekodu Aravetel, kus töötavad oma ala asjatundjad. Avahoolduses kasutatakse peamiselt naabri abi, mis toimib kõige tõhusamalt. Vastavalt vajadusele ostab vald Aravete Diakooniapunkti teenust. Sotsiaaltööks vajalikud ruumid ja seadmed on olemas. Vallas töötab eriharidusega sotsiaalnõunik, peetakse sotsiaalregistrit. Valla poolt on ette nähtud järgmised toetused ja abirahad: – toimetulekutoetus (Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras); – koolipiimatoetus; – vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiskulude katmine peres; – sünnitoetus; – esmakooliminejate toetus; – koolilõpetajate toetus ja meelespidamine; – oivikute toetamine ja meelespidamine; – vastuvõtud; – eakate sünnipäevatoetus; – imikupakk. Välja on kujunenud järgmised tavad: – perepäev – väikese pereliikme austamine; – suurte perede päev; – eakate meelespidamine raadios; – jõulupakid lastele ja eakatele; – jõululõuna eakatele; – pensionäride klubiliste ürituste bussisõitude toetamine. TULEVIKUSUUNAD: – logopeedi koha loomine; – sotsiaalkorter – soovitavalt 4-toaline eraldi tubadega; – täiendusõpe hooldustöötajatele; – täiendus- ja ümberõppe vajaduste väljaselgitamine täiskasvanutele võimalike töökohtade tekkimiseks vallas; – leida võimalused toimetulekuraskustes perede laste lasteaia ja kooli toiduraha maksmise toetamiseks; – noorukite töökasvatus; – kriisiolukorra tekkimisel hoolduse ja hingeabi pakkumine; – Aravete Tervise- ja Hooldekeskuse lifti ehitamine; – alkoholismi ja narkomaaniaalane ennetav töö alaealistega; – perede toimetulekuoskuste parandamine; – terve pere populariseerimine; – puuetega inimestele töökohtade loomine, kutseõpe, hariduse andmine; – tööandjate motiveerimine puuetega inimeste töövõtul; – hoonete kapitaalremont – fassaadid, katused, kütte- ja kanalisatsioonitorustikud, aknad; – maakonnasisese laste turvakeskuse projekti väljatöötamine ja -pakkumine, mis annaks juurde töökohti, praktilise lahenduse saaksid ka tühjalt seisvad Aravete Lasteaia ruumid; – hooldekeskuse laiendamine, kuna valla elanikkond aasta-aastalt vananeb; – sotsiaalteenuste vajaduse ja nende pakkumise võimaluste väljatöötamine. V. KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Vald paikneb administratiivselt maakonna äärealal (põhjaservas), piirnedes Lääne-Virumaa ja Harjumaa valdadega. Valda läbivad Piibe maantee (Tallinn–Tartu) ja Rakvere–Paide–Pärnu magistraalteed. Ka valla teedevõrk on piisavalt välja arendatud. Geograafiliselt paikneb vald Pandivere kõrgustiku servaalal ja jääb tervikuna Pandivere Veekaitseala territooriumile, mis seab kõrgendatud nõudmised keskkonnakaitsele ja teatud piirangud majandustegevusele. Valla territooriumilt algavad ojad ja jõed (Sääsküla, Ambla) on lülitatud Tallinna joogiveega varustamise süsteemi. Joogiveega varustamiseks on puuritud 30 suuremat puurkaevu, mis varustavad asulate korruselamuid (osaliselt ka asulate individuaalide piirkonda), asutusi, ettevõtteid ja loomakasvatusfarme. Heitvesi juhitakse tsentraalse kanalisatsiooni abil läbi biopuhasti ja biotiigi Sääsküla ojja ja Ambla jõkke Aravete, Käravete ja Jõgisoo asulates. Biopuhasti puhastab ka Roosna veisefarmi heitvett. Mujal asulates ja hajaasustusega aladel kogutakse heitvesi kogumiskaevudesse. Valla territooriumil asuvad järgmised looduskaitsealused objektid: Rava tammik, Aravete park ja osaliselt Vulbi oos, Pätsiniidu paekärgastik, Aravete allikad, Eevakivi, Laikivi jt. Veevarustuse, kanalisatsiooni ja olmejäätmete osas teenindavad valla asutusi ja elanikkonda vee- ja jäätmekäitlusettevõtted, kes on saanud vastava tegutsemisloa. Keskkonnakaitseliselt on eesmärgiks seatud tagada valla territooriumil: – puhas vesi, – tahkete jäätmete nõuetekohane kogumine ja ladustamine, – ohtlike jäätmete kogumine, – puhtad ja korrastatud veekogud, pargid ja haljasalad, – sõidukõlblikud teed ja korras teede ääred. JOOGIVESI Joogivee kvaliteedi kindlustamiseks on vajalik kooskõlas maakonna arengukavaga teostada valla kõigi joogiveekaevude vee kvaliteedi uuring ja tehnilise seisundi määramine. Paikkondade kaupa on vaja teha: a) Roosnas – uuringud rohke rauasisalduse ja lämmastikühendite ärastamiseks ning projekti koostamine joogiveekaevude ja -trasside remondiks ning filtrite paigaldamiseks; b) Aravetel – suuremate joogiveekaevude trasside ringsüsteemi lõplik väljaehitamine ja trasside remont, tagamaks kaevude ajutise avarii korral tõrgeteta veevarustuse; c) maapealsetes soojustrassides paiknevate veetorustike paigaldamine pinnasesse (ca 1200 m). HEITVESI – viia lõpule Aravete aleviku kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd; – koos Aravete biopuhasti teise etapi töödega (ülepumplate rekonstrueerimine ja isevoolutrasside remont) lahendada biopuhastusjääkide utiliseerimine; – viia läbi valla kõigi heitvee kogumiskaevude inventeerimine ja tehnilise seisundi kindlaksmääramine; – korraldada tasuvusuuring tsentraalkanalisatsiooni otstarbekuse kohta Aravete ja Käravete individuaalelamutsoonides; – teostada Mägise veisefarmi kanalisatsioonitrassi ja ülepumpla ning Käravete veisefarmi kanalisatsiooni ülepumpla ning Käravete korruselamute kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine; – nõuda olemasolevate masinate pesuplatside, sõnnikuhoidlate, silohoidlate (Aravetel, Käravetel) vastavusse viimist keskkonnanõuetega; – jälgida kütusehoidlate vastavust keskkonnakaitse nõuetele. JÄÄTMEMAJANDUS – valla poolt tegutsemisloa saanud jäätmekäsitlusettevõtte baasil korraldada jätkuvalt olmejäätmete kogumist ja vedu elanikkonnalt ning Aravete prügiladestusplatsi nõuetekohast majandamist (kuni sulgemiseni täitumise tõttu või jäätmekäitlusseaduse muutmise korral) vastavate õigusaktide alusel; – teavitada elanikkonda ja valla territooriumil asuvaid asutusi-ettevõtteid ohtlike jäätmete organiseeritud kogumise ja utiliseerimise kohustusest; – teadvustada ja käivitada vallas tahkete jäätmete sorteerimise ja kogumise programm; – õpetada valmistama ja kasutama komposti; – teavitada elanikkonda ja organiseerida suuremõõtmeliste esemete (kasutatud mööbel, kodumasinad, vanaraud) äravedu; – teha koostööd kõigi valla struktuuride vahel koos päästeameti ja politseiga ning õpetada tegutsema ootamatute raskete keskkonnakahjustuste olukorras (kütuse-, õlireostus, õhu saastamine mürkidega, suureulatuslikud metsa-, raba- ja kulupõlengud; – koostada konkreetne tegutsemisjuhend; – luua kahjustuste tagajärgede likvideerimise fond; – eriolukordades teha koostööd kõigi valla struktuuride vahel koostöös päästeteenistuse, politsei (kütuse-, õlireostus, õhu saastamine mürkidega, suureulatuslikud metsa-, raba- ja kulupõlengud). MAASTIKUHOOLDUS Igal aastal korraldada maastikuhoolduse ülevaatus 2-etapilisena (kevadel ja sügisel). Jätkuvalt teha keskkonnaalast koostööd maakonna keskkonnaameti ja naabervaldadega. Planeerida eelarvelised vahendid järgmiste valla üldkasutatavate veekogude, teede, parkide ja haljasalade rekonstrueerimiseks ja hoolduseks: – valla teede äärte niitmine (lepingu alusel alltöövõtjaga); – Rava tammik ja paisjärv. Ujumiskoha väljaehitamine ja hooldamine; – Käravete paisjärv ja park. Nõlvade haljastamine, pargi hooldamine; – Mägise (Preediku) paisjärve nõlvade korrastamine ja hooldamine; – Aravete pargi rekonstrueerimine ja hooldamine (olemasoleva projekti alusel); – Kangrumäe ja Arulageda väljaku hooldamine, Aravete võrkpalliplatside, Aravete suusaraja ja Aravete kardiraja hooldamine; – üldkasutatavate väljakute hooldamine (Kangrumäe, Arulageda suusarajad jt); – vahendid looduse ja tervise õpperadade ehitamiseks ja hoolduseks, looduskaitsealuste objektide viitade ja tutvustavate trükiste tegemiseks. VI. ELAMUMAJANDUS Ambla vallas asub neli tiheasustusega asulat, milles suurema osa elamispinnast moodustavad mitmekorruselised karpmajad. Paljukorteriliste elamute baasil on moodustatud korteriühistuid või sõlmitud ühise haldamise lepinguid. Erandiks on Ambla alevik, kus mitmepereelamute osakaal on suhteliselt väike. Munitsipaalomandisse jäänud majade seisukord on halb. Lähiajal tuleb ette näha nende elamute elektrisüsteemide ja põhikonstruktsioonide rekonstrueerimine. Üldiselt oleneb elamumajanduse areng kogu valla perspektiivist, samuti elanikkonna maksujõulisusest. Kui panna rõhku majanduselu arengule, areneb samaaegselt ka elamumajandus. Eluasemepoliitikas on võetud järgmised suunad: – viiakse lõpule eluruumide erastamine ja korteriomandi seadmine. Tekib korteriturg, kus tasakaalustuvad eluruumide nõudlus, pakkumine ja elanike võimalused; – anda paljukorteriliste elamute ühiseks haldamiseks korteriühistute moodustamisel juriidilist ja võimalusel finantsilist abi; – leida praegustele vabadele korteritele kasutus; – teavitada ja leida lahendusi keskkütteprobleemidele. Teha lähiajal tasuvusuuringud, edaspidi projekteerida ja välja ehitada asulate kommunikatsioonivõrgud, võimalusel kasutada erasektori toetust. Luua soodsad tingimused individuaalehituse arenguks. Soodustada kruntide jagamist asulatesse, kommunikatsioonivõrkude väljaehitamist ja ehitusalaste projektide teostuste pakkumist kohaliku omavalitsuse kaasabil. Elamumajanduse arengusuunad: Roosnas: – tagada elamutele puhta joogivee andmine; – rekonstrueerida elamukompleksi väliskommunikatsioonid (välisvalgustus, ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassid). Käravetel: – saneerida kanalisatsioonitrassid; – kiirendada korteriühistute loomist. Aravetel: – rekonstrueerida ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasse; – leida lahendus elamute ja hoonete kütmiseks Aravete KETE osas; – rekonstrueerida asula välisvalgustus; – rekonstrueerida ühiskanalisatsioonitrassid; – tagada heakorrastus elumajade ümber. Amblas: Ambla aleviku ehitustegevuse intensiivistamine sõltub kommunikatsioonivõrkude ja ettevõtluse arendamisest. Ühisveevärgi ehituseks on olemas teatud potentsiaal Ambla Kultuurimaja ja Veski 2a puurkaevude näol. Reovee puhastamiseks võiks kasutada Ambla alevikus olevaid biotiike. VII. PÄÄSTETEENISTUS Praeguseks on Aravetel väljaarendamisel riiklikul finantseerimisel olev Järvamaa Päästeteenistuse Aravete Tugikomando. Ööpäevaringselt on valves kolmeliikmeline meeskond. Kindlustatud on ööpäevaringne valve. Tehnika poolelt on komandos neli tuletõrjeautot, neist üks veeauto. On lõikeseadmete komplekt liiklusavariide ja ka muude õnnetuste korral inimeste päästmiseks. Esmane kogus materjale reostuse likvideerimiseks ja esmaabiks vajalik meditsiinivarustus. Tugikomandole lisaks on Amblas abikomando. Abikomando koosneb tuletõrjeautost ja kuni kahest päästjast. Abikomando põhieesmärk on eeskätt Ambla aleviku turvalisuse tõstmine ja vajadusel tugikomando abistamine. Järvamaa Päästeteenistuse ja Ambla Vallavalitsuse vahel on sõlmitud koostööleping, mille järgi abikomando ülalpidamiskulud katab vald ja väljakutsete kulud Päästeteenistus. Päästeteenistuse arengusuunad: – arendada koostööd naabervaldadega ühiseks tegutsemiseks suurõnnetuste korral; – tagada Ambla tuletõrjeauto ja meeskonna ülalpidamine valla eelarvest vastavalt sõlmitud lepingule Järvamaa Päästeteenistusega; – toetada võimaluse korral finantsiliselt Aravete komandosse päästeinventari soetusi; – tagada tuletõrje veevõtukohtade korrasolek ja nõuetele vastavus; – teha laialdast selgitustööd elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks, koos sellega tõsta valla elanike turvalisuse kvaliteeti. VIII. AVALIK KORD Avaliku korra tagamiseks ning kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks on loodud Ambla valla territooriumile Järvamaa Politseiprefektuuri Aravete Politseijaoskond. Ambla valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. ARENGUSUUNAD – avaliku korra tagamiseks suurendada koostööd politsei ja kaitseliiduga; – pöörata suuremat tähelepanu profülaktilisele tööle laste ja täiskasvanutega. Korraldada loenguid koolides ja firmades, teavitada massimeedias elanikkonda kuritegudest, nende avastamisest ja muudest rikkumistest; – organiseerida loenguid Ambla valla territooriumil asuvate koolide õpilastele politsei tööst ja politseiõppeasutustest, propageerida politseitööd keskkooli lõpetajatele; – leida võimalusi ja vahendeid abipolitseinike toetamiseks, kes patrullivad oma vabast ajast Ambla valla territooriumil ning aitavad tagada korda ürituste korraldajatel; – koostöös politseiga tagada avaliku korra ja heakorraeeskirjade täitmine. IX. ETTEVÕTLUS Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad tööstus- ja põllumajandustootmisega, teenindusega. Ambla valla suuremad tööandjad on Aravete Agro OÜ, AS Aravete Saeveski, Aravete Metallitööde OÜ. Lisaks eraettevõtetele asuvad valla territooriumil riikliku struktuuri asutustena Järvamaa Päästeteenistuse Aravete Tugikomando, Järva Politseiprefektuuri Aravete Politseijaoskond ja Rava Metskond. Tööstusettevõtted tegelevad ehitusmaterjalide ja metallkonstruktsioonide tootmisega, puidutöötlemisega, ehitustegevusega ja õmblemisega. Suurima tööhõivega on põllumajandustootmine, mille säilitamine vallas on prioriteet. Suurenenud on väiketööstuse osakaal. Töötute osakaal valla tööhõivelisest elanikkonnast näitab kasvutendentsi, ja seda peamiselt naiste tööhõive osas. Samas tunnevad ettevõtted suurt puudust kvalifitseeritud tööjõust. ARENGUSUUNAD: – soodustada väikeettevõtluse arengut vallas; – taotleda täiendavaid vahendeid mitmesugustest investeerimisfondidest; – kaaluda võimalust anda kutseõpet Aravete Keskkooli baasil; – seoses õpilaste arvu vähenemisega koolides teostada pidevalt majandusanalüüsi haridusasutuste majanduskulude ja ülalpidamise objektiivsusest ja vajalikkusest; – arendada koostööd turismi vallas teiste omavalitsustega; – inventeerida turismiobjektid; – kaaluda arenguspetsialisti töölevõtmise vajalikkust. TURISM Teha koostööd «Piibe maantee – turismitee» projektiga ja MTÜ-ga «Kõrvemaa Turism».