Järvakandi Vallavolikogu — Järvakandi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine — KO, 80, 1406

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 3 lõike 1 ja paragrahvi 6; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) paragrahvi 31 lõike 3, Järvakandi Gümnaasiumi põhimääruse ja Järvakandi valla arengukava aastateks 2001–2003, Järvakandi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 10. oktoobril 2001. a. 3. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Eerik SALUMÄE Kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 16 JÄRVAKANDI GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2005 1. SISSEJUHATUS

Asudes pea Eesti keskel, on Järvakandi Gümnaasium andnud haridust juba enam kui sada aastat. Hoolimata võimuvahetustest on kool suutnud püsima jääda tänu oma paindlikkusele. Nii nagu ainult sitke ja paindlik kadakas suudab vastu panna laidudel lõõtsuvatele tuultele, on ka kool suutnud üle elada kõik läinud aastasaja hariduselu katsetused ja reformid. Kool on pidanud pidevalt otsima teid ja vahendeid täitmaks oma põhilist eesmärki – andmaks oma õpilastele omas ajas parimat haridust. Tänases kiiresti muutuvas maailmas on eriti tähtis aru saada oma hetkeolukorrast ja omada selgepiirilist ettekujutust tulevikuväljavaadetest. Ainult pidevalt kooli arengukava arendades ja kaasates sellesse protsessi kõiki asjast huvitatuid, suudame tagada ajaga kaasas käiva koolihariduse järjepidevuse. Antud töö on osake protsessist, mille eesmärk on anda ka XXI sajandil Järvakandis lastele hea kooliharidus. Tegemist pole valmis retseptiga, mis paneb liikuma rahajõed ja sunnib vanemaid panema oma lapsi kodukoha kooli, vaid materjaliga, mida vormib edasi koolikollektiiv ja aeg. 2. ÜLDANDMED 2.1. Ajalugu Koolihariduse algus Järvakandis on seotud klaasikoja valmimisega 1879. aastal. Esimesteks õpilasteks olid saksa klaasimeistrite lapsed, õppekeeleks saksa keel, õpetajaid üks. Koolituba asus klaasivabriku omaniku majas. 1914. aastal kool kui saksa asutus suleti. Uuesti alustati 1917. aastal 2-klassilise algkoolina ja 1928/29. õppeaastal avati Harjumaa koolivalitsuse loal III ja IV klass. 1936/37. õppeaastal jätkati 6-klassilise algkoolina. 1939. aasta detsembris sai valmis oma koolihoone esimene osa, kus alustas tööd 120 õpilast. Puhkenud sõja ja poliitiliste olude tõttu jäi koolimaja planeeritud kujul lõpuni ehitamata. 1945/46. õppeaastal avati ka VII klass, kooli nimeks sai Järvakandi Tehaste Mittetäielik Keskkool. 1956/57. õppeaastal tuli juurde VIII klass ja kool nimetati keskkooliks. Keskkooli esimene direktor oli Jaan Jassik. Keskkooli esimese lennu 18 õpilast lõpetasid 1960. aasta kevadel. 2000. aasta kevadel lõpetas 41. lennus samuti 18 õpilast. 1946. aastast alustasid kooli juures tööd vene õppekeelega klassid. 1951. aastal valmis vene õppekeelega õpilastele eraldi koolimaja ja töö toimus kahes eraldi koolis. 1955. aastal eesti ja vene kool ühendati. Esimene venekeelne keskkoolilend lõpetas 1966. aastal. 1978. aastal suleti Rapla rajooni haridusosakonna taotlusel vene õppekeelega keskkooliklassid. Vene õppekeelega kooliosa lõpetas täielikult töö 1998. aasta augustis õpilaste vähesuse tõttu. 1997/98. õppeaastal alustas kool gümnaasiumina. Gümnaasiumi esimeseks direktoriks sai Jaan Viertek. 6-klassilise kooli on lõpetanud 88 õpilast, 7-klassilise kooli 232 õpilast, keskhariduse on saanud 993 õpilast (803 eesti õppekeelega ja 190 vene õppekeelega). Aastail 1967–1969 valmis kooli kolmekorruseline juurdeehitus õppeklassidega, võimla sai kool 1978. aastal. Ajavahemikus 1998–2000 tehti võimlas täielik kapitaalremont. 1960/61. õppeaastal avati ka kooli internaat, see suleti aga 1997. aastal. Koolis on püütud töötada nii, et õpilastele oleks tagatud eluks ja tulevikuplaanide realiseerimiseks vajalik teadmiste pagas. Määravaks on olnud noorte tahe, püüdlused ja töökus. 2.2. Järvakandi Gümnaasium täna 2.2.1. Õpilased Õpilaste arvu muutumine koolis on olnud seotud Eesti arengus toimunud protsessidega ja olles ühe administratiivkeskuse kool, on koolielu käekäik olnud tihedalt seotud alevi ja tehase arenguga. Viimased kolm aastat on õpilaste arv olnud stabiilselt 245 piires, vaatamata sellele et laste sündivus väheneb. Järvakandi suurim tööandja AS Järvakandi Klaas (www.klaas.ee) töötab edukalt ja perspektiivis on näha, et alevisse kolib inimesi juurde. Seega on tendents uuele kontingendile ja ei pea arvestama ainult sündivusega. Käesoleval õppeaastal jagunevad Järvakandi Gümnaasiumi õpilased järgmiselt

Kooli tase vabariiklike tasemetööde ja riigieksamite põhjal ei ole oma näitajatelt madalam teistest koolidest, aga siiski läheb igal aastal 2–5 põhikooli lõpetajat õpinguid jätkama Tartusse, Tallinna, Pärnusse või Raplasse. 2000/2001. õa alustas Järvakandi Gümnaasiumis õpinguid 242 õpilast, neist I klassis 19. Aastatel 2001–2005 on esimesse klassi õpilasi järgmiselt: 2001. a 17 2002. a 14 2003. a 15 2004. a 15 2005. a 14 Igal õppeaastal asub Järvakandis õppima õpilasi ka teistest piirkondadest, näiteks Rapla, Märjamaa, Raikküla, Kehtna ja Kaisma vallast ning Rapla linnast. 2000/2001. õa on selliseid õpilasi 43, neist 28 gümnaasiumiastmes. X klassi astujad sooritavad testi, milles on küsimused eesti keele, matemaatika ja ajaloo kohta. Sisseastujate osas arvestame, kas õpilane on põhikooli lõpetanud meil või mõnes teises koolis. Oma kooli keskastme edukalt lõpetanud õpilased pääsevad edasi põhikooli lõputunnistuse alusel. Gümnaasiumisse vastuvõtul arvestame nii testi tulemusi kui ka lõputunnistusel olevaid hindeid. Sel aastal sooritasid õpilased esmakordselt testi ning tundub, et see õigustab end ning järgnevatel aastatel jätkame samadel alustel. 2.2.2. Õpetajate kaader ja kvalifikatsioon 2000/2001. õa õpetab Järvakandi Gümnaasiumis õpilasi 26 õpetajat, neist mittetäieliku koormusega töötab kuus õpetajat. Sel õppeaastal asus meie koolis tööle ka kevadel Tartu Õpetajate Seminari lõpetanu, kes on I klassi juhataja.

Vaba õpetaja ametikoht täidetakse konkursi korras ja kogemus näitab, et konkureerijatest puudu ei tule. Muret tekitab meesõpetajate vähesus. Põhjuseks on eelkõige väike palk ja julgus töötada koolis. Kaadrivoolavust ei esine, seega on kujunenud hea meeskond, kus üksikud tulijad-minejad ei muuda põhiolemust, küll aga toovad värskeid mõtteid ja ideid. Tunde suures osas ära ei jää, olemas on asendusõpetajad, toimib asendustundide süsteem. Kaadri osas suuri muudatusi plaanitud ei ole, kuid – vaja on arvutiõpetajat, kes tegeleks õpilastega kogu päeva ulatuses; – puudu on ka algklasside muusikaõpetaja; – ülekoormatult töötavad võõrkeele (ingl k) õpetajad, ka sinna on vaja abijõudu. 2.3. Kooli roll oma piirkonnas Olles oma piirkonna ainuke gümnaasium, tagab Järvakandi koolõpilastele keskhariduse ilma kodukohast kaugele sõitmata. Järvakandi Gümnaasium võimaldab omandada keskharidust ka ümberkaudsete põhikoolide lõpetajatel, kel puudub soov või võimalus jätkata õpinguid mõnes kohalikus «metropolis». Hariduse võimaldamine kodukoha lähedal aitab tugevdada inimeste sidet oma kodukohaga ja vähendab noorte maalt lahkumist. Monofunktsionaalse alevi suurima munitsipaalasutusena on Järvakandi Gümnaasiumil ka arvestatav roll tööandjana. Aastal 2000 leiab Järvakandi Gümnaasiumis tööd 44 inimest. Gümnaasiumil on ka teha tänuväärne töö muukeelsete inimeste integreerimisel kohalikku keelekeskkonda. Tänu liidulise alluvusega klaasitehasele kujunes Järvakandi alevi elanikkond küllaltki internatsionaalseks. Nõukogude võimu algusaastate ümberasustamise tulemusena elab alevis palju ingeri-soomlasi ning Petserimaa venelasi.

Sageli on peres ainukeseks eesti keele oskajaks gümnaasiumis õppiv laps. Suur osa on koolil ka kultuurielu edendamisel. Õpetajad ja õpilased osalevad paljude klubis tegutsevate ringide töös või on ka juhendajad. Kuna Järvakandi Gümnaasiumil puudub aula, toimuvad kõik kooli tähtsamad ja suuremad üritused klubis. Traditsioonilised jõulupidu, küünlakuu ball ja kevaditi toimuv laste laulukonkurss on alati saali kokku toonud nii õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid, alevirahvast ja külalisi maakonnast. Nende üritustega on võimalik põlvkondi lähendada. Korraldajatel peab olema oskus üritusega nii toime tulla, et kõik oleks rahul ning et tahetaks nendel uuesti osaleda. Järvakandis on väga head võimalused sporditegevuse edendamiseks. Suur spordikompleks koos staadionitega on päeval laste käsutuses, kuid kella 15.30 alates avatud kõigile. Võimla kasutajaid on iga aastaga juurde tulnud ning 2001. aastast on plaanis, et praeguse kuue päeva asemel töötaks võimla seitse päeva nädalas. Kuna valla spordijuht on kooli kehalise kasvatuse õpetaja, siis on õpilased kaasatud pea igale spordiüritusele ja koostöö alevirahvaga on hea. Et aga maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid spordirajatisi on plaanis kutsuda siia eri laste-, noorte- ja spordilaagreid. Tänu kooli internaadile on neid võimalik majutada ning toitlustada. Kuna kooli internaat on alevi ainuke majutuskoht, siis klientuuri puuduse üle kurta ei saa. 2.4. Kooli omandivorm, koostöö omavalitsusega Järvakandi Gümnaasium on Järvakandi valla suurim munitsipaalasutus. Kohalikule omavalitsusele on pandud mitmeid ülesandeid, kindlustamaks õpilastele hariduse andmist ja koolikohustuse täitmist. Meie eelis on, et oleme valla ainuke kool ning seepärast üks-ühele suhtlemine tagab parema ja tähelepanelikuma koostöö. Eelmisel õppeaastal korraldatud S.W.O.T.-analüüsist selgus, et viimastel aastatel on suurenenud omavalitsuse positiivne suhtumine kooli. Asjaliku nõu ning arutelude, vaidluste ja kompromissidega on lahendatud nii mõnigi algul lahendamatuna tundunud probleem. Vallavalitsusega koostöös tuleb kavandada oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja neid täita. Koostöös vallaga on tööle rakendatud koolipsühholoog ja moodustatud Järvakandi Alaealiste Komisjon, abistamaks ja korrale kutsumaks neid õpilasi, kel on mure või kes on seadustega pahuksisse sattunud. Kohaliku omavalitsuse esindajatena osalevad vallavalitsuse ametnikud kooli hoolekogu töös. Seega pidevalt koolieluga kursis olles ei teki informatsiooni puudumisest tingitud teineteise mittemõistmist. Õpetajad osalevad omavalitsuse töös, kuuludes mitmete komisjonide koosseisu. Vallavolikogu 30. augusti 2000. a määrusega otsustab õpilastele ja perekondadele määratava toetuse sotsiaalkomisjon, kuna perekondade materiaalsest olukorrast omab ülevaadet valla sotsiaalnõunik. 3. KOOLI ARENGUEESMÄRGID MOTO Õppimine sillutab teed tulevikku! VISIOON Järvakandi Gümnaasiumi tähtsaim prioriteet on hariduse areng. Samal ajal on Järvakandi Gümnaasium ka Järvakandi valla hariduskeskuseks. Õppetööd ja kogu kooli tegevust tuleb vaadelda kui tervikut. Oluline on koostöö õpilaste, õpetajate, lapsevanemate, kooli hoolekogu ja muude töötajate vahel. Osapooltel peab olema ülevaade koolisisesest tööst. MISSIOON Järvakandi Gümnaasium on ajaloo vältel säilitanud turvalise maagümnaasiumi maine, mis on andnud korraliku toimetulekuhariduse. Oluline on, et Järvakandi Gümnaasium säiliks, selleks tuleb kujundada kooli oma nägu, pakkuda õpilastele valikuid lisaerialadena, milleks oleks kooli õppekavast lähtuvalt säästev areng ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad. Eesmärk on kujundada koolist avatud õppeasutus, kus antakse mitmekülgne haridus. Igakülgne ja pidev õppimine tagavad võimaluse eluga toimetulekuks. Järvakandi Gümnaasium peab tagama valmisoleku õppimiseks kutsekoolis ja kõrgkoolis, pidevõppeks. Peavad olema tagatud õppimisvõimalused kõikidele lastele, vastavalt tema võimetele. Mitmekülgse ja võimalikult ulatusliku haridustasemega elanikud suudavad aidata kaasa Järvakandi arengule. Mitmekülgsete õppimisvõimalustega tagatakse õpilaste ja õpetajate rahulolu, turvalisus, aktiivsus ja võimetekohane rakendus. Õpilaste edu tuleb tunnustada, tunnustuse kaudu toimub edasiareng. Tuleb jätkata õppe- ja ainekavade väljatöötamist, ühtlustamaks vabariigi koolide õppeprogramme ainete lõikes, et tagada valutult õpilaste üleminek ühest koolist teise. Gümnaasiumi majandamisel, olukorras kus eelarvelisi vahendeid alati napib, tuleb pöörata rohkem tähelepanu võimalustele abi saada sponsoritelt, fondidelt, sihtasutustelt. Innustada ja toetada õpetajaid projektide kirjutamisel ja võimaldada osalemist projektikoolitustel. Otsida võimalusi leida rakendust suviti tühjalt seisvatele majutuskohtadele ja spordirajatistele, pakkudes neid spordi, laste või huvialalaagritele. See võimaldab teenida lisavahendeid koolile ja kogu alevile, andes tööd nii toitlustajatele kui ka kaubandusele. Vähetähtis pole ka alevi võimaluste tutvustamine nende laste kaudu, kes siin laagris on viibinud. Eesmärgid ja tegevused aastateks 2000–2005 Jrk nr Tegevus Täitmine 1. Kooli arenduskava arutelu ja täitmine Detsember 2000, pidev 2. Kooli internaadi tööle rakendamine Kevad 2001 3. Suurendada gümnaasiumi õpilaste arvu parendades õppetingimusi, tõhustades huvialaringide tööd Pidev 4. Kutseõpetuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine Gümnaasiumi osas. Sidemete loomine võimalike tugiorganisatsioonidega 2002–2003 5. Arvutiklassi moderniseerimine 2002, pidev 6. Koolisisese infovõrgu rajamine 2005, pidev 7. Kaadri tugevdamine ja õpetajate täiendusõpe pidev 8. Koostöös alevi raamatukoguga, kirjandushommikud nooremale koolieale Jaanuar 2001 9. Kooli ajaloo püsiekspositsiooni komplekteerimine 2001–2002. õa 10. Logopeediline abi õpilastele Sügis 2001 11. Õppekirjanduse ja tehniliste vahendite hankimine Pidev 12. Kujundada raamatukogust õpetajatele metoodikakabinet ja õpilastele iseseisva töö keskkond Kevad 2002 13. Põhikooli osas raamatukogutunni rakendamine Sügis 2001 14. Majandusõppe sisseviimine I , II ja III kooliastmes Jaanuar 2001 15. Tugevdada kujutava geomeetria ja tehnilise joonestamise õpet 2001–2002 16. Rajada puukool töökasvatuse ja loodushoiu arendamiseks 2001–2002, pidev 17. Leida võimalusi gümnaasiumis riigikaitse ja autoõpetuse alustamiseks 2001–2002 4. KOOLI HETKESEIS, ARENGUEELDUSED 4.1. Kooli töökorraldus Kooli juhib direktor, kes on kooli seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kuni viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega.

4.1.1. Tööd reguleerivad seadused Kooli töö juhtimisel lähtutakse Eesti Vabariigi haridusseadusest, mille ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ja areng. Lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kooli põhimäärusest ja ametijuhenditest. Alates 1999/2000. õa on Järvakandi Gümnaasiumis pööratud tähelepanu sellele, et töötajad ja õpilased saaksid kooli juhtimisest ja üksteiste tegemistest piisavalt informatsiooni. Regulaarselt toimuvad juhtkonna nõupidamised ja infominutid õpetajatele ning kogunemised õpilastele, kus antakse ülevaade nädala plaanist. Igaühel on võimalik plaani täiendada ja keegi ei jää tähelepanuta. Õpilaste käitumine ja üha sagedasemad korrarikkumised ajendasid täiendama ja täpsustama kodukorda. Küsitleti õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid – saamaks teada, mis häirib, tekitab tüdimust ja ükskõiksust. Üha rohkem ilmneb kaasõpilastega mittearvestamist, õpetajate solvamist ja jõhkrust ümbritseva suhtes. Samuti leiti, et õpilastes süveneb karistamatuse tunne. Õpetajad ei pea vahetunnis korda ja sellest tulenevalt on tekkinud probleeme. Nenditi ka, et õpilastele pole suudetud õpetada õigeid käitumisharjumusi ja kodukorra täitmist on nõutud kaootiliselt. Leiti, et õpilastel puudub vastutustunne (võõras vara). Meeskonnatöö tulemusena valmis uus Järvakandi Gümnaasiumi kodukord, mida tutvustati õpilastele, lastevanematele ja hoolekogule. Igal õppeaastal vaadatakse kodukord läbi, kui vaja, muudetakse, parandatakse ja täiendatakse. Sisekorra tagamine on pidev töö. Ülevaade koolisisesest tööst, sellest arusaamine, sellele kaasa aitamine ja selle eest vastutamine on koostöö tähtis nurgakivi. Meie kooli eesmärk on saavutada õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate tihe koostöö. Siin aitavad paljuski kaasa klassijuhataja poolt korraldatavad koosolekud, klassiõhtud, kuhu on kutsutud ka lapsevanemad, kooli ühised üritused ja ekskursioonid. 4.2. Õppekorraldus Järvakandi Gümnaasium on eesti õppekeelega kool, mis töötab ühes vahetuses ning mille koosseisus tegutsevad nii põhikool kui ka gümnaasium. Koolis toimub õppetöö neljas astmes: Põhikooli osas: I aste 1. – 3. klass II aste 4. – 6. klass III aste 7. – 9. klass Gümnaasiumi osas: IV aste 10. – 12. klass Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekaval, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobiva elukutse, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. Õppekava lähtub riiklikust õppekavast ning kooli võimalustest, asukohast ja õpilaste soovidest valikainete osas. Järvakandi Gümnaasiumis on traditsiooniline klassiõpe. Vaba- ja valikainetega täiendatakse kohustuslikku kava ja tagatakse üldõpe. Tunnijaotusplaan on kujunenud välja lähtuvalt eesmärkidest ning antud kooliastmetes õpetavate õpetajate ühise arutelu käigus. Koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast, arvestades sealjuures õpilaste soove ning kooli ja kohaliku piirkonna võimalusi. Õppekava läbivateks teemadeks on keskkond ja keskkonnakaitse ning isiksus ja ühiskond. Õpetuse eesmärgid on: – kasvatada kindla teadmiste ja oskuste pagasiga füüsiliselt terveid, arenemisvõimelisi Eesti Vabariigi kodanikke; – anda õpilastele nende võimetest lähtuv tugev alus jätkata gümnaasiumi lõpetanuna akadeemilise hariduse omandamist; – kõrvuti teadmiste, oskuste ja vilumuste kujundamisega kujundada õpilastes sotsiaalse käitumise pädevust; – arendada õpilaste aktiivsust ja vastutustunnet valiku- ja otsustusvõimaluste suurendamise teel. Juba mitu aastat on õpilastele täiendavalt loodushoidu õpetatud. Lähtuvalt Järvakandi asukohast on metsad ja rabad hea praktikumi baas. Perspektiivis on alates 2001/2002. õa hakata õpetama gümnaasiumi osas ka autoõpetust ja riigikaitset. See aitaks üle saada õpilaste vähesusest ning muudaks gümnaasiumi atraktiivsemaks. Parandusõpe ning logopeediline abi Juba eelkoolieas on märgata, et lapsed ei võta õpitut ühtmoodi vastu. Lapsed on erinevad nii kaasaantud võimete kui ka koolieelse arengu tingimuste, kasvatuse ja hoiakute poolest. Oluline on õpilast julgustada, sisendada kindlustunnet, et ta on tubli ja saab hakkama. Parandusõppe tunnid aitavad õpilasel, kes suures klassis on rahutud, jõuavad vähe, ei suuda õpetajat jälgida, segavad, tunda end väikeses rühmas kindlamini. Õpetajal on tema jaoks aega. Järvakandi Gümnaasiumis on parandusõppe õpetaja lisaeriala omandanud üks algklasside õpetaja ja I–IV klassis saavad õpilased parandusõppe tundides osaleda üks tund nädalas. Parandusõpe toimub tunnivälisel ajal rühma- või individuaaltegevusena. Koolil oleks vaja logopeedi. Hetkel käivad arutelud selle üle, kas oleks võimalik kasutada nn rändlogopeedi abi või on ikkagi mõttekam koolitada oma õpetajate hulgast see inimene. Järgmisest õppeaastast (2001) peaks koolis tööd alustama logopeed, tegelemaks õpilastega, kes vajavad logopeedilist abi. Kasvatusraskustega õpilaste klass 7–9. klassi õpilastele Alates 2000/2001. õa on Järvakandi Gümnaasiumis nn Tootsi klass. Vastavalt haridusministri 11. oktoobri 1999. a määrusele nr 51, ja Järvakandi Vallavalitsuse 14. juuni 2000. a otsusele moodustati liitklass 7–9 klassi õpilastest. Klassi kuulumise otsustas õppenõukogu 5. juunil 2000. a, olles eelnevalt põhjalikult arutanud iga õpilase käitumist ja õppeedukust. Kuna selles klassis võib õpilasi olla 8–10, siis on võimalik teha õpilastega individuaalset tööd. Tundide jaotamisel on suurendatud põhiainetundide arvu, kuna nendes ainetes on ilmnenud kõige suuremad puudujäägid. I veerandi lõpus toimunud arutelude käigus leiti, et klass on igati vajalik, aidates likvideerida õppimises tekkinud lünkasid ja püüda nendes õpilastes tekitada uuesti õpihimu. Liitklassist välja pääseb positiivsete hinnete ja korrektse käitumisega. Hingel ei tohi olla ka huligaansusi ja õigusrikkumisi. Põhikooli viimase klassi lõpetavad õpilased tavaklassis, saades põhikooli lõputunnistuse. Abi selle klassiga töötamisel on pakkunud maakonna haridus- ja sotsiaalosakond. Kavandamisel on kohaliku metskonnaga koostöös – õpperadade ja laagriplatside rajamine Järvakandi ümber asetsevatesse metsadesse ja rabasse, poisid on kaasatud tehnikaringi töösse ja võtavad osa ka tööõpetuse ringist. Rapla maakonna kolme Tootsi klassiga oleme kavandanud teha ka ühiseid ettevõtmisi ja kohtumisi. 4.3. Kooli sisehindamine Kooli taotlused saavutada kõrgem tulemuslikkus ja suurem iseseisvus on omavahel seotud. Kooli vabaduse suurendamise eesmärk on parandada kooli tegevuse kvaliteeti ja tõhustada arengut. Õpetajatele antakse rohkem vabadust, et nad oma oskusi paremini kasutaksid. Kool peab ise kavandama oma tegevust ning hindama nii protsessi kui ka tulemust. Avalikkuse usaldusega kooli vastu on seotud kohustus näidata oma töö tulemusi. Kuigi gümnaasiumi eesmärk pole ainult tulevaste üliõpilaste ettevalmistamine, kipuvad lapsevanemad lapsele kooli valimisel otsustama sageli kõrgkoolis jätkanute protsendi alusel. Samuti ei anna ka praegusel «erakõrgkoolide ajastul» adekvaatset tulemust eri aastakäikude võrdlemine.

Sisehindamine aitab hoida ülevaadet õppimisest ja õpetamisest. Sisekontroll vaatleb ja analüüsib: 1) loova mõtlemise ja mõttetegevuse arendamist; 2) õpilaste iseseisva töö oskust; 3) suhteid töös – õpilane – õpetaja; 4) hindamist ja hinnangute andmist õpilastele; 5) ettevalmistustööd tasemetöödeks ja eksamiteks. Direktor ja õppealajuhataja koostavad igaks õppeaastaks plaani, mille alusel määratakse vaadeldavad klassid, ained ja õpetajad. Tulemused teadvustatakse õpetajale: – tundide külastamise korral – kohe pärast tundi või tööpäeva lõpul, toimub analüüs, mis hästi, mis väärib tähelepanu ja mille kallal tasuks vaeva näha; – temaatilise kontrolli puhul – pärast etteteatatud tundide (arvulise või teema) külastamist; – dokumentide kontrolli puhul (päevikud) kirjalikult õpetajate toa stendil samal päeval. Kokkuvõtted sisekontrolli tulemustest tehakse juhtkonna nõupidamisel aineõpetaja osavõtul. Tulemusi arutatakse ka õppenõukogus. 4.4. S.W.O.T. (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats) KOOLI TUGEVAD KÜLJED 1. Soodsad tingimused õppetööks 2. Oma erialas tugev õpetajate kaader 3. Uuendusmeelne juhtkond 4. Avarad võimalused huvialaseks tegevuseks 5. Tugev majanduspersonal 6. Õppekava olemasolu 7. Väikesest õpilaste arvust tingitud võimalus läheneda õpilasele individuaalselt KOOLI NÕRGAD KÜLJED 1. Õpilaste väike arv ja sõitjate rohkus 2. Osa keskastme õpilaste allumatus kooli kodukorrale 3. Kodupoolse järelevalvetuse süvenemine 4. Õpetajate suutmatus või tahtmatus õpilasi korrale kutsuda (distsipliin) 5. Õpilasomavalitsuse passiivsus 6. Valikuvõimaluste puudumine gümnaasiumi osas (vähe õpilasi) 7. Koolisisese info vähene korrastatus 8. Meesõpetajate vähesus 9. Ühtsed nõudmised ei ole omaks võetud ja neid ei täideta TEGEVUSKESKKONNA OHUD 1. Monofunktsionaalne alev – töökohtade vähenemine 2. Asotsiaalsus 3. Puudulik kutseharidussüsteem 4. Raha on tähtsam kui vaimsus, hinded on olulisemad kui teadmised 5. Ääremaa, sellest tulenev passiivsus 6. Ajude äravool linna 7. Vähesed finantsvõimalused õppeotstarbelise inventari soetamiseks 8. Haldusreform 9. Hoolimatus kõige ja kõigi suhtes, vägivald TEGEVUSKESKKONNA VÕIMALUSED 1. Valla hariduskeskus 2. Head enesetäiendamise võimalused 3. Omavalitsuse toetav suhtumine 4. Hariduse väärtustamine 5. Eelarvevälised võimalused 6. Kooli avatus ja seotus teiste allsüsteemidega Suunad arenguks: 1. Propageerida kooli tegevust kõigis tema valdkondades 2. Arendada koostööoskust – õpetajad omavahel, õpetajad – õpilased 3. Tihendada koostööd ja vahendada informatsiooni alevi üldsusega ning lastevanematega. Sõprussidemete loomine teiste maagümnaasiumidega 4. Kujundada õpilastes oma kooli tunnet 5. Kujundada õpihimuline ja õpioskustega õpilaskond I ja II kooliastmes, kelle baasil saab järgnevates kooliastmetes tööd jätkata 6. Kasutada eelarveväliseid võimalusi kooli materiaalsete võimaluste parandamiseks 5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE 5.1. Sisekeskkond Väga olulisel kohal on kooli mikrokliima – see on loovust, arengut, edukust soodustav keskkond, kus toimivad koostöösuhted. Olulised on motivatsioon, turvalisus, koostöövalmidus, tolerantsus, eri rühmade vahelised suhted – õpilane, õpetaja, lapsevanem, kooli juhtkond, haridusametkond, omavalitsus. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu iseenda tööle ja suhtuda tõsiselt ning mitte halvustavalt teiste tegemistesse. Peab kontrollima ennast ja oma käitumist. Mikrokliima huvides on oluline, et: – kõik teavad ja täidavad oma rolle; – toimib nõustamise, abistamise ja tunnustamise süsteem. Õpilaste ja õpetajate hulgas korraldatakse vähemalt kord aastas ankeetküsitlusi, saamaks teavet valupunktidest ja probleemidest. Paar korda õppeaastas kutsutakse kooli lektoreid, psühholooge või koolikonsultante, et vestelda, õppida ja vahetada kogemusi ning saada kinnitust sellele, et teeme asju õigesti. Kuulata ja vaadata teisi ning rääkida ja näidata ennast. KOOLITUSKALENDER 1999/2000. õa toimus Järvakandi Gümnaasiumi õpetajatele kaks õppepäeva. – 29. märts – hr Ott Ojaveeru loeng teemal «Õpetaja muutuvas ajas» ja S.W.O.T. analüüsi kooli tugevate ja nõrkade külgede leidmisel. – 30. august – pr Mare Tuisu loeng motivatsioonist, pingetest koolitöös ja elus. 2000/2001 õa. – Õpetajad täitsid ka ankeetküsitluse autokraatsuse teemal. Läbiviijaks Elva Gümnaasiumi õpetaja A. Namm – 21. märts – Järvakandi Gümnaasiumi ja Tõstamaa Keskkooli ühiskoolitus – õpetaja väsimus, stress ning selle vältimine, enese taastamine – R-K. Pekk – 5. aprillil toimunud tervisepäeva «Ennetame AIDS-i, narkomaaniat ja halba enesetunnet» raames korraldati narkoteemaline küsitlus õpilaste ja ka õpetajate hulgas. – 18. aprill «Abiks aineõpetajale» – Loo KK õppealajuhataja K. Lepik 5.2. Õpetajate kvalifikatsioon Võib öelda, et Järvakandi Gümnaasiumis on kvalifitseeritud kaader. Õpetajad on huvitatud enesetäiendamisest ja oma kvalifikatsiooni tõstmisest, piisavalt on selleks ka vahendeid ja võimalusi. Õpetaja kvalifikatsioonil on kolm aspekti: – ainealased teadmised; – õpetaja didaktilis-metoodiline ettevalmistus; – õpetaja isiksus, sest õpetaja oma suhtumise, käitumise ja väärtushinnangutega mõjutab õpilast. Selleks et õpilasi juhendada, peab õpetaja ise ka õppima. Tähtsal kohal on õpilasekeskne õpetamismetoodika. Koolitust vajavad nii noored kui ka suurte kogemustega õpetajad, sest 20–30 aastat tagasi õpitu ei ole täna ainuõige. 5.2.1. Täienduskoolituse vajadused, ümberõpe Kõik me oleme seotud üksteisega ja üksteise kompetentsustega, seega on väga tähtis, et igaüks tegeleks enesearenduse ja -täiendusega. KVALIFIKATSIOONI TÕSTMINE Õppe- ja ainekava töö nõuab õpetajalt oskusi valida oluline ja orienteeruda materjalis. Muutuv aeg nõuab uut õpetamise kvaliteeti. Hermeneutiline paradigma näeb inimest aktiivse osalejana, kes on huvitatud mõtestatud tegevusest, iseenda arengust, oma ümbruse kujundamisest. Oluline on, et õpetajad näeksid õppetööd ja kooli tegevust kui tervikut, sest tajudes tervikut ja enda osa selles, võime loota, et ka õpilased hakkavad seda tunnetama. Õpetaja on huvitatud oma töö paremast tegemisest, seega kursused, seminarid, loengud on kogemuste ning uute meetodite omandamiseks. Koolitust on tarvis ka uute tutvuste loomiseks, enesehinnangu tõstmiseks ja õpetajal ei teki rutiini. Kool on võimaldanud õpetajatel piisavalt käia kursustel, on agaramaid käijaid, on passiivsemaid ja on neid valdkondi, kus lihtsalt kursusi ei ole või vähese huvi tõttu ära jäävad. Perspektiivis on näha, et meil on õpetajaid, kes soovivad tõsta oma ametijärku. Iga eelarveaasta algul arutatakse läbi prioriteedid lähtuvalt kooli vajadustest, kellel ja kui palju võimaldatakse kursustel osaleda, päris ilma ei jää keegi. Otsustatud on ka, et maksimaalselt tuleb osaleda maakonna õpetajate ainesektsiooni töös ning õppe- ja metoodikapäevadel. Pikka aega on tagaplaanil olnud õpetajate ettevalmistus sotsiaalpsühholoogias, lapse arengupsühholoogias – praeguses muutuvas ajas on vajadus sellise koolituse järele suur. (Pinged ja ebakõlad kodus, vääritimõistmised õpetaja ja õpilase vahel, ebastabiilsus pere majanduslikus olukorras – kõik see häirib õppetööd vähemal või rohkemal määral.) Kuna need on teemad, mis puudutavad kõiki õpetajaid sõltumata ainest, siis sellealast koolitust on hea läbi viia kollektiivile koos. Positiivne on see sellepoolest, et – õpetajad saavad ühesugused teadmised ja kogemused; – süvendab koostööd ja ühtekuuluvustunnet (arutelud, praktika); – väiksemate kulutustega saavad koolituse paljud. Oluline on ka innustada õpetajaid teisi koolitama – lahtistes tundides tutvustada uut metoodikat, ainesektsioonides esineda, korraldada seminare või arutelusid. Väga oluline on õppida üksteiselt. TÄIENDAV ERIALA, ÜMBERÕPE Praegu, kus õpilaste arv väheneb, ei piisa sellest, et ollakse ühe aine õpetaja. On aineid, mille tundide arv on väike ja õpetaja peab täiendusõppe korras omandama teise eriala. Et hoida oma õpetajaid ja nende töökohta, tuleb koolil igati soosida täiendava eriala omandamist või ümberõpet. Lisaerialade õpetamisega kaasneb vajadus leida kvalifitseeritud kaader, suunates ümberõppele väikese koormusega õpetaja oma koolist. 5.3. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ 5.3.1. Õpilasomavalitsuse eesmärgid Järvakandi Gümnaasiumi ÕOV on tegutsenud aktiivselt käesolevast õppeaastast. Valminud on põhikiri, valitud juhatus ning tehtud koostööd õpetajate ja kooli juhtkonnaga edasiste tegevuskavade arutelul. ÕOV eesmärgid on: – koolielu elavdamine – aidata kaasa õpikeskkonna parandamisele – õpilaste õiguste kaitsmine – õpilaste ja õpetajate omavaheliste suhete parandamine – anda ideid ürituste korraldamiseks – korraldada ja koordineerida üritusi Lähiajal on plaanis: – kahepäevane õppelaager ÕOV liikmetele – aktiivselt osa võtta Ühispanga projektist – ISIC-kaardi levitamine ja reklaam – osaleda EÕOV poolt korraldavatel üritustel ja õppustel – luua teiste maakonna koolidega sõprussidemeid, säilitada ja arendada sõprussuhteid Tõstamaa Keskkooliga – kutsuda EÕOV juhatuse liige kooli, rääkima võimalustest ÕOV-s – korraldada iga veerand INFOTUND, kus õpilastel on võimalik küsida õpetajatelt neid huvitava kohta – tagada, et iga kuu toimuks koolis vähemalt üks pidu ja et õpilased sellest ka osa võtaksid – hakata välja andma iga kuu ÕOV stendi ja infot kohalikule ajalehele koolis toimuva kohta Koolis tegutseb ka teine lasteorganisatsioon ELO, millel on samuti põhikiri ning tegevuskava ja kes tegutsevad huvijuhi juhendamisel ning eestvedamisel. 5.3.2. Huvialatöö eesmärgid Huvihariduse eesmärk on luua õpilastele ja noortele tingimused enesearenduseks pärast õppetööd ning soodustada ja kujundada aktiivset eluhoiakut. Ühiskonna polariseerumine kehtib ka hariduses – ühed vanemad leiavad, et lapse haridus on investeering ning soodustavad lapse igakülgset arengut, teised seda ei leia. Kõik, mis koolis tehakse, peab olema tehtud selleks, et õpilased tunneksid huvitatust. Õpilaste saavutuste kaudu tuntakse ka kooli. Käesoleval õppeaastal töötab koolis mitmeid huvitavaid ringe: kunsti-, lilleseade-, peotantsuring, mudilas-, laste-, noorte- ja neidudekoor, kergejõustik, jalg-, korv-, võrkpall, karate, majandusring, kirjandusklubi jt. Tähtis on säilitada töötavad ringid ning püüda seda nimekirja veel ka laiendada. Ringide tööst on välja kasvanud mitmed praeguseks alevi, maakondlikku ja vabariiklikku huvi pälvinud ettevõtmised, millest on kujunenud traditsioon. – Igal kevadel ja sügisel saab kooli III-st korrusest ja kunstiõpetuse klassist galerii, kus on välja pandud kas kogu kooli õpilaste või abiturientide paremad tööd – Sügiseti käivad pallilahingud võimlas ja staadionitel – Juba viis aastat toimub majandusõpetuse kursuse vahekokkuvõttena veebruaris küünlakuu ball, mida traditsiooniliselt korraldab 11. klass ja millest on saanud maakondlik üritus – Kooli võimlemisvõistlusest on saanud maakondlik võimlemispidu suvel – Iga kevad toob klubisse saalitäie rahvast, et kuulata laste lauluoskust ja elada kaasa pea 60-le Järvakandi laululapsele – Velled on aastakümnetepikkuse traditsiooniga kooliansambel, millest on välja kasvanud vabariigis ja kaugemalgi tunnustust leidnud muusikud. Juhendaja eestvedamisel on korraldatud ja korraldatakse veelgi kooliansamblite ühiskontserte Järvakandis. Maakondlikest üritustest võtavad kõige enam osa spordipoisid-tüdrukud, kunstihuvilised, lastekoor. Osaletakse ka maakondlikus mälumängus nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes. – Koolisisene mälumänguturniir – III ja gümnaasiumi astmele – X klassi ja uute õpetajate ristsed – rebased – Õpetajate päeva tähistamine koos lasteaia õpetajatega – Jõulujumalateenistus Järvakandi kirikus kogu kooliperele ning jõululõuna õpetajatele ja koolitöötajatele – 24. veebruari pidulik aktus, kus osaleb eri aastatel külalisi vallast, maakonnast ja riigist – Naistepäeva tähistamine – üritust korraldavad meesõpetajad ning gümnaasiumi osa noormehed – Parimate õppurite austamine õppeaasta lõpul Oluline on traditsioonide loomine ja säilitamine, seos õppeainete ja huvitegevuse vahel, koostöö õpetajate – klassijuhatajate – ringijuhtide – kooli juhtkonna – hoolekogu – lapsevanemate – kohaliku omavalitsuse – erinevate organisatsioonide vahel. Tänases kultuuriderohkes Eestis tuleb pöörata erilist tähelepanu omakultuuri säilitamisele. Plaanitud on järgmised ettevõtmised, mis on harivad ja mitmekülgselt õpilast arendavad: – raamatukoguga koostöös kirjandushommikud väikestele ja suurtele – algavad II poolaastast; – komplekteerimisel on kooli ajaloo püsiekspositsioon – 2001/2001. õa; – 2 korda õppeaastas ülekooliliste tervisepäevade korraldamine; – teatrikülastus vähemalt üks kord poolaastas, nooremale ja vanemale kooliastmele ning kutsuda etendusi ja esinejaid kooli – poolaastas etendus ja kontsert; – korraldada muuseumikülastusi samuti kord poolaastas; – kujundada koolimaja siseilmet jätkuvalt koostöös kunstiõpetuse õpetajaga ning kasutades õpilaste töid; – arendada klubilist tegevust. Oluline on see, mida märkab inimene kooli astudes. Järvakandi Gümnaasiumis näeb ta õpilaste kujundatud erinevate värvingutega pannood, püsiekspositsioonina on saali välja pandud kunstiõpetuses valminud ja raamitud õpilastööd, plaanis on seda kogu täiendada ja uuendada. 5.3.3. Koolipsühholoogi töö Alates 2000. aasta veebruarist töötab Järvakandi Gümnaasiumis koolipsühholoog, kelle olemasolu tingis vajadus inimese järele, kes suudaks pakkuda lahendusi õpilaste probleemidele. Koolipsühholoogi töö üldsuunad on: – kooli kui arengukeskkonna muutmine soodsamaks, positiivsemaks nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks; – õpilaste isiksuse arengu toetamine, ettevalmistamine nende toimetulekuks ühiskonnas; – võrgustikutöö kujundamine haridus-, meditsiini-, sotsiaalhoolekande-, lastekaitsesüsteemide vahel; – lastevanemate nõustamine õpilaste kooliprobleemides; – kutsesuunitlustöö tõhustamine koolis. Selleks et neid eesmärke täita, on oluline: – koolipsühholoogi osalemine kooli elu ja arengu planeerimisel ja kujundamisel; – koolikollektiivi meeskonnatöö arendamine; – töö õpilastega: abistada – valikute ja otsuste tegemisel; – isikliku elu probleemide lahendamisel; – õppetööga seotud probleemide lahendamisel; – õpilaste suhtlemisoskuse arendamisel; – tema võimete, võimaluste ja oskuste teadvustamisel; – eneseusu ja motiveerituse tõstmisel; – reaalse tulevikunägemuse kujundamisel. Tähtsal kohal on töö lapsevanematega, selgitamaks lapse õppetööd ja käitumist mõjutavaid tegureid ning otsida lahendusi. Korraldada õpetajatele psühholoogiaalaseid õppepäevi, teha koostööd koolieelse lasteasutusega, ennetamaks õpiraskusi ja toimetulekut koolis. Vajalik on ka koolipsühholoogi pidev enesetäiendamine, et olla kursis kõigega, mis aitab praeguse elutempoga ühes tempos püsida. 6. KOOLI TÖÖKESKKOND JA MATERIAALNE BAAS Järvakandi Gümnaasium asub aleviku servas, rahulikus ja looduskaunis kohas. Õpilased on öelnud, et vaade spordiväljakutele ja metsale lasevad mõtetel vabamalt voolata ning aitavad paremini keskenduda. Kooli maa-ala on 12 ha. Sellest 7,2 on õppehoonete all ja nende juurde kuuluv maa ning 4,8 on spordiväljakute ja ümbritseva pargi all. Sellise maa-ala korrashoiuks kulub aega ja vahendeid. Territooriumiga tegeleb nii majahoidja, staadionihooldaja ning sügiseti on leheriisumisel abiks ka õpilased. Kooli ümber on aja jooksul lõpetajate istutatud puudest kujunenud «Vilistlaste park», kuhu iga aasta toob täienduse. Rapla maakond on juba mitme õppeaasta alguses hinnanud kooliks valmisolekut ja kooli maa-alasid. Järvakandi Gümnaasium on alati olnud esimeste hulgas ning meie lipuväljak tunnistati 1999. a maakonna koolidest parimaks. Omamoodi võistlus, milles hinnatakse nii kooliaedu, spordiväljakuid, kõrg- ja madalhaljastust paneb kavandama, planeerima ja arendama. – Eesmärk on lipuväljaku kujundamine uudsemaks ja vormikamaks – Uuendada maa-alade märgistust ja luua seal, kus see puudub – Üles panna viidad hoonete ja rajatiste vahele, hõlbustamaks võõral otsitud kohta leida Kooli hoonetekompleksi kuuluvad: 1. koolimaja vana osa (1939) ja juurdeehitus (1966); 2. võimla koos olmekorpusega (1970, renoveeritud 1998–2000. a); 3. kooli internaat (1951, renoveeritud 1991. a); 4. tööõpetuse maja (1950). Koolimaja on projekteeritud 500 õpilasele, siis praegu, kui koolis õpib 250 õpilast, on võimalik luua õpilastele avaramaid õppimistingimusi. Plaanis on laiendada arvutiklassi ning vana koolimaja II korrusest kujundada administratiivkorpus. Praegu seal asuvad kaks klassi on võimalik paigutada uue koolimaja I korrusele, kuhu tekib algklasside korrus Kooli internaat on alates 1997. aastast suletud. Plaanitud on 2001. a sügisest avada internaat uuesti, lähtuvalt maakonna vajadusest. Kavas on remontida internaadi II korrus, kuhu on võimalik esialgu paigutada 35 last, kui vajadus suureneb, on võimalik majutada ka teist sama palju maakonnast. 6.1. Kooli finantseerimine, investeeringud Koolil on oma eelarve, mille rahalised vahendid saadakse: riigieelarvest; valla eelarvest; laekumistest sihtfondidest ja annetustest; kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest. Kooli direktoril on õigus eelarvelise töötasusumma piires vallavalitsuse loal muuta palgamäärasid. Eelarve täitmist kontrollivad eelarveliste vahendite eraldajad. Viimase kahe aasta suuremad investeeringud on olnud: Aasta Objekt Maksumus kroonides 1998 Olmekompleksi katus, olmeruumid, välisviimistlus 1 000 000 1998 Koolimaja tualettruumid 112 000 1999 III korruse koridori remont 30 000 2000 Võimla akende ja elektrisüsteemi vahetus, küttesüsteemi remont, siseviimistlus 800 000 2000 Vana koolimaja akende vahetus, küttesüsteemi korrastamine, lagede soojustamine 373 000 2000 Tahvlivalgustus – 12 klassikomplekti 30 000 2000 Sanitaarremont 7000 Raha on jaganud vabariigi ja maavalitsus, hasartmängumaksu fond, omavalitsus on võtnud laenu ja teinud eraldisi valla eelarvest. Järgnevateks aastateks on Järvakandi vald taotlenud riiklike investeeringute programmilt gümnaasiumi remondiks: 2001. a – 2003. a 2,1 milj, et vahetada vana koolimaja katus ja aknad ka uues kooliosas. Omavahenditest on plaanitud eraldada: 2001. a 32 000 krooni 2002. a 20 000 krooni 2003. a 50 000 krooni. Kooli töökeskkond ja materiaalne baas vajab jätkuvalt tähelepanu ja investeeringuid. 7. ÜLESANDED JA PROJEKTID Järvakandi gümnaasiumi õpi- ja töökeskkonna parandamise eesmärgid aastateks 2001–2005 pingereana: – Internaadi II korruse renoveerimine (2000. aasta talv / 2001. a kevad, maksumus 250 000 krooni) – Võimla ventilatsioon (2001. aasta jooksul, maksumus 250 000 krooni) – Arvutiklassi kaasajastamine, sh ümberpaigutus, vastavalt tervisekaitse ja tuletõrje eeskirjale. (2001. aasta kevad – ruumi ettevalmistus, valgustus, mööbel – 30 000 krooni) – Koolisöökla sanitaarremont (2001. aasta jooksul) – Gümnaasiumi vana maja (1939) katuse vahetamine (2002. aasta kevad–suvi – 250 000 krooni) – Vana koolimaja elektrisüsteemi väljavahetamine (2002. aasta jooksul – projekt olemas – 295 000 krooni) – Vana osa siseviimistlus (2002. aasta kevad–suvi – 200 000 krooni) – Paigaldada kooli ruumidesse tuletõrjevalvesignalisatsioon ja turvavalgustussüsteem (etapiti 2002–2004. aastatel – 300 000 krooni) – Hoonete turvalisuse tagamiseks välja vahetada kolm koolihoone välisust (2003. a – 40 000 krooni) – Koolimaja uue osa ventilatsiooni väljaehitamine (2004. aasta jooksul – 100 000 krooni) – Koolimaja uue osa akende väljavahetamine (2004. aasta jooksul) – Hoonetekompleksi välisfassaadi viimistlus (2004 – 2005. a) Et jõuda soovitud eesmärgini, on vaja adekvaatset hinnangut olukorrale, konkreetseid hinnapakkumisi ja projekte. Vajalik on ka tõhus järelevalve ja ülevaade tööde teostamisest. Vastavalt eespool mainitud investeerimise summadele ca 1,5 miljonit, on vaja taotleda raha riiklikust investeeringute programmist, tuleb taotleda ka fondidest, sihtasutustelt ja programmidest. 8. LÕPPSÕNA Viimastel aastatel on paljud Eesti maakoolid hakanud otsima võimalusi jääda püsima olukorras, kus iga septembrikuu alguses üha vähem lapsi oma kooliteed alustab. Püütakse leida oma nägu, rõhutada oma tugevaid külgi ja anda koolidele kõikvõimalikke kallakuid. Seda selleks, et muuta oma kooli lapsevanemate ja nende laste silmis atraktiivsemaks. Üha tähtsamaks on muutumas kooli hea nimi. See kõik sunnib pingutama kooli juhtkonda ja õpetajaid. Loodetavasti aitab see terve konkurents kaasa koolihariduse taseme tõusule ja aitab muuta haridusmaastikku mitmekesisemaks. Arengukavas on antud ülevaade Järvakandi Gümnaasiumi hetkeolukorrast ja tema ees seisvatest ülesannetest. Arengukava põhineb koolikollektiivi tööl, mille käigus hinnatakse kooli tugevaid ja nõrku külgi ning selgitatakse välja kitsaskohti. Ühes koolitusega moodustab see protsessi, mille käigus parandatakse vajakajäämisi ja arendatakse tugevaid külgi. Antud arengukava osutub kindlasti mõne aja pärast lootusetult iganenuks, sest tänapäeva tormiline areng võib juba ülehomme pakkuda võimalusi, millest täna unistadagi ei söanda. Kuid töö, mis koolikollektiiv on pannud sellesse arengukavasse on kindlasti aidanud rikastada igapäevast tööprotsessi ja aidanud leida nii mõnegi esmapilgul varjatud võimaluse. See igapäevane võimaluste otsimine ja areng peab välistama ajale jalgu jäämise ja kindlustama Järvakandi kooli haridustraditsioonide jätkumise ka uuel aastasajal. 9. Arengukava muutmine Järvakandi Gümnaasiumi arengukava on koostatud 2000. aastal viieaastase perspektiiviga ning kuulub läbivaatamisele üks kord aastas. Uus arengukava koostatakse käesolevast dokumendist ning reaalsest olukorrast lähtuvalt ja edasist arengut silmas pidades 2005. aasta lõpuks.