Paikuse Vallavolikogu — Valla arengukava vastuvõtmine — KO, 79, 1400

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 alusel Paikuse Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu ja kinnitada Paikuse valla arengukava aastateks 2001 – 2010 (lisatud). 2. Määrus jõustub 17. septembril 2001. a. Volikogu esimees Hans SIBRITS Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 13. septembri 2001. a määrusega nr 10 PAIKUSE VALLA ARENGUKAVA EESSÕNA Paikuse valla arengukava on Paikuse valla tegevuse aluseks. Arengukavaga määratakse valla pikaajalised eesmärgid ja selle elluviimine on vallavalitsuse olulisim ülesanne. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Sellisel kombel eesmärgistatakse kohaliku omavalitsuse tegevus, tagatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab see ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (ettevõtjad, kohalik omavalitsus, investorid, riigivõim), samuti on see abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärk on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava võib pidada tinglikuks kokkuleppeks erinevate huvigruppide vahel, mis on läbi arutatud ja aktsepteeritud ka valla elanike poolt. Sellisena hõlbustab see valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet investoritesse jt võimalikesse partneritesse. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele, olema realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik, vaid vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele tuleb ka arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist. Käesoleva arengukava vaatab Paikuse Vallavolikogu läbi igal aastal. Tehakse parandused, täpsustatakse finantsid, tööde järjekord. Paikuse valla arengukava on suunatud Paikuse valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud. Antud arengukavas tuuakse välja esmalt valla arengu üldpõhimõtted. Seejärel esitatakse tegevuskava erinevate valla arengu seisukohalt oluliste eluvaldkondade kaupa. Iga tegevusala puhul analüüsitakse hetkeseisu ja antakse sellele hinnang SWOT-analüüsi (tuuakse välja tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud) abil, tuuakse esile eesmärgid ja prioriteedid ning konkreetsed arengusuunad ja tegevused aastateks kuni 2010. Teises osas esitatakse visioon aastani 2010 ehk nägemus seisundist, milleni tahetakse jõuda pikemaajalises perspektiivis. 1. VALLA ARENGU ALUSED JA EELTINGIMUSED 1.1. ASUKOHT Paikuse vald asub Pärnumaa idaosas Pärnu ja Sindi linna vahel. Maastikuga arvestades on vald suhteliselt selgelt piiritletud igas suunas. Põhja suunas on piiriks Kõrsa raba tugeva ja loomuliku loodusliku piiriga. Ühendusteedeks on ainult Pärnu–Paide tugimaantee (nr 59), mis ühendab Paikuse alevikku Sindi linnaga (ja edasi Tori ja Vändra vallaga) ning kohaliku tähtsusega riigitee (nr 276) Seljametsa külast läbi Põlendmaa Taali külani. Paikuse aleviku ja Sindi linna vaheliselt piirialalt on ette nähtud rahvusvahelise maantee Via Baltica koosseisus Pärnu linna ümbersõidutee. Ida suunas moodustab valla loogilise piiri Soomaa looduskaitseala. Kagu suunas on olemas kohaliku tähtsusega riigitee Paikuse–Vaskrääma–Surju (nr 343), mis läbib Seljametsa küla, läheb mööda Tammuru külast ja edasi läbib Metsaääre ja Ilvese küla Surju vallas. Lõuna suunas on valla loomulikuks piiriks Reiu jõgi ja Surju metskonna metsad. Edelas tagab ühenduse Pärnu linnaga tugimaantee nr 59. Pärnu jõgi on valla maastikupiiriks lääne suunas. Siiani on tugevaim arengusuund vallas olnud Paikuse alevikust Sindi linnani Pärnu–Paide põhimaantee ääres. Võimalikud ja vallale soodsad arengusuunad oleks aga ka Paikuse–Surju suund, kuna selle tee ääres asuvad Seljametsa, Tammuru ja Vaskrääma küla. Teine arengusuund on uus maantee Paikuse alevikust Sauga alevikuni, kuna mõlemad alevikud on potentsiaalsed arengualad Pärnu linna läheduses, samuti asuvad Urge, Vainu ja Tammiste küla Sindi ja Paikuse loomulikus teeninduspiirkonnas. Juhul kui ühendustee üle Pärnu jõe paigutatakse Sindi ja Paikuse vahele (eespool nimetatud Via Baltica projekt), võib Paikuse alevik sellest sillaühendusest saada sama suurt kasu kui Sindi linn. 1.2. ELANIKKOND Elanikkonna paigutus ja areng sõltub tavaliselt sellest, kuidas inimesed kasutavad kohalikke töövõimalusi. Kui tekivad uued töötamisvõimalused, siis muutub ka elanikkonna paigutus. Linnastumine on protsess, kus 20. sajandi kiired muutused maastikuga on mõjutanud nii elanikkonna, tehnoloogia kui ka ettevõtluse arengut. See on pidev areng, kus samal ajal muutuvad elanikkonna suurus, jaotumine, töö ning maastik. Elanikkond Pärnu maakonnas tervikuna kasvas kuni 1989. aastani, pärast seda on olnud stagnatsioon. See üldareng sisaldab aga palju kohalikke erinevusi. Kuna ametlikud rahvastikuandmed ainult lubavad kirjeldada seda protsessi kindlate tähtaegadega, mis ei ole seejuures täpsed muudatuste tähtajad, võiks maakonna elanikkonna arengut kirjeldada järgmiselt: aastast 1959 kuni 1970. aastani kasvas elanikkond suuresti Pärnu ja Sindi linnas, Tootsis ja Vändra alevikus, väiksem oli kasv Kilingi-Nõmme linnas. Samuti kasvas elanikkond Pärnu lähiümbruse külades. Pärnu linnast kaugemal elanike arv langes (väheste eranditega). aastast 1970 kuni 1979. aastani jätkus samasugune areng, kuid mitte nii intensiivselt (v.a Pärnu-Jaagupi, kus elanike arv kasvas). Sellel ajal oli valdades põhiline tendents elanikkonna vähenemine. Märkimisväärne oli kasv vaid Pärnu linna ja Audru aleviku vahelise ala lääneosas, samuti Sauga alevikust põhja suunas asuval alal ning Sindi linnas. aastast 1979 kuni 1989. aastani muutus areng aga märkimisväärselt – linnades elanikkonna arv langes või selle suurenemine peatus (erandina Vändra alev). Pärnu lähiümbruses jätkus kasv ka lõuna suunas (Reiu, Uulu) ning siin-seal maal suurenes kohalik elanikkond. aastast 1989 kuni 1994. aastani oli areng täiesti muutunud: elanikkonna kasvu peatumine ja langemine toimus Pärnu lähiümbruses (kõigepealt Pappsaare külas, Sauga alevikus ja Sindi linnas), seevastu kasvas elanikkonna arv maal, kuna tol ajal toimus põllumajandusmaade erastamine ja tagastamine. aastast 1994 kuni 1996. aastani ei ole elanikkonna areng enam nii selge: kasv ja langemine toimub kohalikult. Tundub, et areng sõltub nüüd kohalikest tingimustest. Tähelepanu väärib tõik, et elanikkonna kasv on hakanud järjest laienema põhilinnast Pärnust lähiümbruskonnani ning tihehoonestusaladest külade ja maani. Arvestades elanikkonna üldarengut, tundub, et enamik elanikkonna muutusi on seotud elanikkonna ümberpaigutamisega. See aga tähendab, et planeeringutega oleks võimalik arengut suunata. Paikuse valla elanikkonna arengut näitab allpool esitatud tabel. Tabelist selgub, et valla elanikkonna arv kokku on pidevalt kasvanud. Kui aga vaadata asumeid, siis on areng olnud erinev: Paikuse aleviku elanikkond kasvas kuni 1994. aastani, seejärel on see langenud. Põlendmaa küla elanike arv langes 1994. aastani, seejärel on olnud stabiilne. Seljametsa küla kasvas kuni aastani 1987, seejärel on areng olnud stabiilne. Silla, Tammuru ja Vaskrääma elanike arv on pidevalt kasvanud (v.a väiksed erandid). On küll esitatud arvamus, et «Paikuse vald on arenenud alevikukeskselt, kuid enda külade arvelt»1, kuid esitatud tabel sellist hinnangut ei tõesta, pigem vastupidi: tundub, et Paikuse aleviku areng on olnud soodne ka valla teistele küladele. PAIKUSE VALLA ELANIKKONNA ARENG AASTA 1959 1970 1979 1984 1987 1989 1994 1995 1996 1997 VALD 1098 1364 1916 2035 2465 2473 2576 2593 2612 2822 PAIKUSE ALEVIK 1469 1840 1837 1945 1920 1915 SELJAMETSA 233 291 297 256 295 294 SILLA 149 157 175 175 177 187 TAMMURU 98 83 88 120 125 128 VASKRÄÄMA 37 42 30 47 45 54 PÕLENDMAA 49 52 46 33 31 34 1.3. TÖÖKOHAD JA TÖÖHÕIVE Võrreldes Pärnu maakonnaga tervikuna on Paikuse vallas tunduvalt vähem põllumajandusega tegelevaid inimesi ja rohkem tootmisega tegelevaid inimesi: PAIKUSE VALD PÄRNU MAAKOND Põllumajandus 17% 35% Metsamajandus 7% 9% Tootmine 34% 17% Kaubandustegevus 9% 9% Teenindustegevus 12% 11% Eelarvelised 21% 19% 1.4. PENDELMIGRATSIOON Elanikkonna areng Pärnu linna lähiümbruses näitab, et selles piirkonnas toimib pendelmigratsioon, st töötajad elavad ühes linnas või vallas, aga töötavad teises. Paikuse vallas elas 1991. a 1760 töötavat inimest2. Nendest kohapeal töötas 1022 (58,1%), Pärnu linnas 430 (24,4%), Sindi linnas 262 (14,9%), Pärnu-Jaagupis 13, Audru vallas 15, Häädemeeste vallas 1, Saarde vallas 5, Sauga vallas 3, Surju vallas 1, Tori vallas 1, Tahkuranna vallas 3 ning Vändra vallas 4. Töökohti Paikusel oli aga 1297. Väljastpoolt valda tuli Paikusele tööle Pärnu linnast 159, Sindi linnast 84, Pärnu-Jaagupist 11, Sauga vallast 8, Surju vallast 4, Tori vallast 6 ning Vändra vallast 3 inimest. Need andmed näitavad, et töö suhtes oli Paikuse vald juba tollal tugevasti seotud Pärnu ja Sindi linnaga. Üllatuslikult väike oli aga pendelmigratsioon naabervaldadega, mis on arvatavalt tingitud halvast transpordisidest valdade vahel. Märkimisväärne on ka Paikuse valla negatiivne tööjõu bilanss: 463 töökohta vähem kui töötajaid. Alates 1991. aastast on olukord aga oluliselt muutunud. Vanad suured ettevõtted on likvideeritud, selle asemel on mitmed väiksemad ettevõtted, on tulnud juurde ka uusi ettevõtteid jne. 1.5. TEENINDUSSTRUKTUUR Pärnu maakonna teenindusstruktuur on pidevalt muutunud ja muutub ilmselt ka tulevikus. On uuritud maakonna teenindusstruktuuri seisuga 1. jaanuar 1996. a. Võrreldes teiste asulatega ja arvestades Paikuse aleviku elanikkonna suurust ning seda, et alevik on valla teeninduskeskus, oli aleviku teenindustase väga madal. See on sõltuv kindlasti sellest, et nii Sindi kui ka Pärnu linn asuvad suhteliselt lähestikku ja linnad annavad Paikuse valla elanikkonnale rohkem teenindusvõimalusi kui valla keskus. 1.6. PÄRNU LINNA MÕJU Eespool esitatud andmed näitavad, et Paikuse valla asukoht Pärnu linna lähedal on tugevasti mõjutanud valla arengut. Nõnda on Paikuse aleviku elanikkonna arv ilmselt kasvanud kõigepealt tänu sisserändele Pärnu linnast. Samuti on Pärnu linn läbi aegade andnud häid töövõimalusi (vt pendelmigratsioon) ning haridus- ja teenindusvõimalusi valla elanikele. Pärnu linnal on küllalt hästi välja ehitatud tehnovõrgud, millega Paikuse vald võib ühineda koostöö kaudu. Negatiivseteks külgedeks linna lähedusest võib pidada seda, et Paikuse valla enda töö-, haridus- ja teenindusvõimalused on suhteliselt nõrgad. Selles mõttes on Paikuse alevik arenenud Pärnu linna eeslinnana. Samuti nõuab Pärnu linna tarbeveevajadus suuri veehaardeid: Reius ja Vaskräämal asuvad veehaardealade kaitsetsoonid piiravad valla arenguvõimalusi. Nii positiivseks kui ka negatiivseks võib pidada Pärnu linna huvi Reiu metsa ja Reiu jõe äärsete alade kui linna puhkealade vastu. Ühest küljest piirab see antud ala kasutusvõimalusi, teisest küljest võib see kaasa tuua uusi töökohti ja üldisi turismivõimalusi. PÄRNU ELANIKKONNA PERSPEKTIIVNE ARENG. Vastavalt Pärnu rahvastikuprognoosile3 ei ole Pärnu linnas oodata suurt elanikkonna kasvu järgneva 25 aasta jooksul: kui praegused sünni-, surma- ja rändetendentsid jätkuvad, siis elab 2000. aastal Pärnu linnas 50 800 inimest, 2010. aastal 48 500 inimest ning 2020. aastal 44 900 inimest (ilma rändeta). Nõndanimetatud «madala arengu variandi»4 järgi võib areng olla järgmine: 51 300 inimest aastal 2000, 48 300 inimest aastal 2010 ning 42 700 inimest aastal 2020. Nõnda nimetatud «kõrge arengu variandi» kohaselt võib elanikkond kasvada aga 52 000 inimeseni aastal 2000, 53 400 inimeseni aastal 2010 ning 55 600 inimeseni aastal 2020. Võrreldes 1994. aastaga prognoositakse kuni 18% langemisest kuni 7% kasvuni. Tuleb märkida, et need prognoosid räägivad küll elanikkonna arengust Pärnu linna maa-alal, kuid ei puuduta arengut lähiümbruses linnaga seotud asulates. Seega ei ole võimalik kasutada linna keskmisi arengutendentse ümbrusvaldade kohta. Kogemus näitab, et ümbrusvaldade kasv on tihti toimunud väga kiiresti (nt Sauga aleviku elanikkonna arv kasvas 276 inimeselt 873 inimeseni aastatel 1970 – 1979), tavaliselt seoses suuremate elamukvartalite rajamisega. Seetõttu ei ole võimalik öelda, kui suur võib tulevikus olla ränne (nt sisseränne Pärnu linnast valdadesse), selge on ainult see, et uute elamukvartalite rajamine mõjutab sisserännet positiivselt. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING. Pärnu linna on kehtestatud uus üldplaneering. Üldised põhimõtted on järgmised: – Pärnu linn ei kavatse muuta oma piire; – linna maa-alal on reservis 80 ha elamumaad, kõigepealt Rääma ja Uus-Sauga piirkonnas ; – linna maa-alal on 300 ha tootmismaad, kõigepealt Niidu ja Papiniidu piirkonnas, samuti on ette nähtud uus sadam Vana-Pärnus. Ettevõtluseks sobiv maa-ala on ka «Kaubajaama» piirkond (Paikuselt teisel pool Pärnu jõge); – Pärnu linn soovib viia Via Baltica maantee väljapoole linna piire; – Reiu jõgi ja metskond on Pärnu linna jaoks puhkepiirkond, seega tuleb arvestada, et linna roheline vöönd on Pärnu jõe idakallas Sindi linnani. 1.7. SINDI LINNA MÕJU Kuigi Sindi linna võiks arvestada kui osa Suur-Pärnu linnast, on see siiski iseseisev töö- ja teeninduskeskus. Sindi linna mõju Paikuse valla arengus on olnud nii hea kui halb. Positiivseks saab pidada seda, et paljud Paikuse valla elanikud on saanud seal tööd. Negatiivne mõju seisneb selles, et enamik ühiskondlikest teenindusasutustest on Sindi linnas olemas, seetõttu hõlmab Sindi teeninduspiirkonna ka Paikuse alevik ja vald. Kuna Sindi linna maa-ala on peaaegu välja ehitatud, on võimalik, et linn soovib laiendada oma tihehoonestusala naabervaldade arvel (näiteks projekt «Sindi linna Paikuse individuaalelamurajoon», mis planeeriti just sel põhjusel)6. Via Baltica projekt aga tõenäoliselt peatab selle arengusuuna Paikuse poole, kuna on raske ühendada kahte linna, kui riigi peamaantee läheb nende vahelt. 2. PIIRANGUD VALLA ARENDAMISEL 2.1. PÕLLUMAJANDUS 8 Seljametsa, Tammuru, Põlendmaa, Silla ja Vaskrääma küla maa-ala moodustab umbes 23% valla pindalast. Põllumajanduslik maa paikneb jõgede ümbruses ja viljakamatel kõrgendikel. Põllumaad hinnatakse viljakuse järgi hindepunktidega. Kõrgeim hinne (ehk parim) on üle 55 punkti, keskmine hinne 45–55 punkti, madalaim hinne alla 45 punkti 9. Paikuse valla põllumaa keskmine hinne on 38 punkti, kõikudes 28–45 hindepunktini. See loomulikult tähendab, et Paikuse valla põllumaa on väheväärtuslik ja seal võiks suhteliselt kergesti muuta maa sihtotstarvet. Vastavalt Eesti Vabariigi maareformiseadusele peab endiste kolhooside ja sovhooside põllumaa kas tagastatama endistele omanikele või erastatama. Põllumajanduse arengut on seega praegu raske hinnata. Peale erastamise ja tagastamise protsessi peaaegu et puudub riiklik põllumajanduspoliitika. Külades võiks põllumaa olla potentsiaalne tihehoonestuse arengumaa. 2.2. METSAMAJANDUS 10 Valla territooriumist on praegusel ajal umbes 73,2% metskondade halduses. Sellest oli suurem osa ka 1938. aastal riigimetsamaa. Riigimetsamaad ei erastata. Metsamaa jaotatakse kaitsemetsadeks, hoiumetsadeks ja tulumetsadeks. Hoiu- ja kaitsemetsade ettepanekud on tehtud 1994. aastal kooskõlas Pärnu Metsaameti ja endise Reiu metskonnaga. Sõltumata metsakategooriast on enamik metsaaladest ilmselt säilitatavad. Kuigi metsa pindala suurus peab säilima, on võimalik muuta osaliselt metsapiire. 2.3. MAAVARAD 11 Vastavalt Eesti Maavarade komisjoni klassifikatsioonile 12 jaotuvad maavarade varud uurituse detailsusest lähtudes tarbevarudeks, reservvarudeks ja prognoosvarudeks. Tarbe- ja reservvarud jagunevad majandusliku tähtsuse järgi aktiivseteks ja perspektiivseteks varudeks. Paikuse vallas on registreeritud mitmed maavarade kaevandamisalad: Turvas – Kõrsa raba: tootmises olev raba. Tootmisalal passiivse varuna kütte- ja väetisturvas, aktiivse varuna alusturvas. Kõrsa turbamaardla on kantud riigi maavarade katastrisse (maardla registrikaart nr 92). – Mustraba: tähelepanuväärne on ligi 5 m kõrgune rabanõlv. Tuleks jätta looduslikku seisundisse ja puhkerabaks, kuna see on arvestatav metsamarjade kasvukoht. Olemas on nii alusturba kui kütteturba arvestatavad varud. – Kikepera raba: sobimatu. Koos Soomaa Rahvuspargiga on see tähtis puhta vee formeerumise ala. – Sibulasoo: varud väikesed. Liiv ja kruusliiv – Kõrsa: sobib täiteks, peenestatult teekatteks. Karjääri varud allpool veetaset. – Seljametsa: sobib täiteks, peenestatult ehituskruusaks. Jääkvarud allpool veetaset. – Reiuliiva: karjäär on ammendatud. Savi – Seljametsa: perspektiivala. Reaalseid varusid pole. Varud sobivad telliste tootmiseks. Maavarade arenguperspektiiv on ebaselge. Aktiivsete varudega on Kõrsa ja Seljametsa liivakarjäärid. Seoses valla üldplaneeringuga tuleb üle vaadata kehtivad load ja vajadusel need muuta või tühistada. 2.4. KALMISTU 13 Kalmistu rajamise nõue on, et kaitsevööndi laius surnuaia piirist elamute ja ühiskondlike objektideni oleks 300 meetrit. Olemasolevate surnuaedade sanitaarkaitsevööndeid võib vähendada 100 meetrini tsentraalse veevarustuse korral. Hoonete projekteerimine sanitaarkaitsevööndisse tuleb kooskõlastada Pärnumaa Keskkonnaametiga ja Eesti Tervisekaitseametiga. Üldplaneering peab määrama uue kalmistu asukoha vallas. 2.5. VEEKAITSE 14 Paikuse vallas asub Vaskrääma veehaare oma kaitsetsoonidega, samuti ulatuvad valda Reiu ja Sindi veehaarete kaitsetsoonid. Pärnu perspektiivne veevarustuse skeem näeb ette, et ühtses süsteemis töötavad Viira veehaare (4200 m3/p), Reiu veehaare (7000 m3/p) ning valla maa-alal Vaskrääma veehaare, mille kasutatavateks varudeks on kinnitatud 25 000 m3/p. Paikuse vallas on enamik puurkaeve 40–60 m sügavad ning kasutavad põhjavett silur-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Vähemal määral kasutatakse ka sügavamal asuva keskdevoni–siluri veekompleksi põhjavett. Talud võtavad vett eelkõige madalatest šaht- ja puurkaevudest. Puurkaevude range kitsendusega sanitaarkaitsevööndiks arvestada lähtudes põhjavee kaitstusest 30–50 m. Sanitaarkaitsevööndis on keelatud igasugune tegevus, mis pole otseselt seotud vee ekspluatatsiooni, rekonstrueerimise või laiendamisega. Nõutav on ümber puurkaevu rajada piirdetara ja organiseerida sademevee äravool. Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtu kohast kuni 200 meetrini, kui vett võetakse põhjaveest üle 500 m3 ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab keskkonnaminister. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3/p ja hüdrogeoloogilised tingimused on keerulised või põhjavesi on nõrgalt kaitstud, võib asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus nõuda põhjaveehaarde sanitaarkaitseala piiride määramist hüdrogeoloogiliste arvutuste tulemusel. Juhul kui arvutustega saadakse 200 meetrist suurem sanitaarkaitseala, võidakse piirid ja neis nõutavad majandustegevuse kitsendused kehtestada selle ala planeeringuga seaduses ettenähtud korras või veehaarde omaniku ja huvitatud isikute omavahelise lepinguga. Üldiselt on sanitaarkaitsevööndis keelatud: – rajada nafta, väetiste ja mürkkemikaalide ladusid; – juhtida reovett põhjavette, matta tahkeid jäätmeid või kaevandada maavarasid, mille tagajärjel võib põhjavesi reostuda. Vaskrääma veehaarde tegevuse tõttu on alanenud selle ümbruses olevate maa-alade kaevude veepind 15. Täiendavalt on vaja uurida, kas olukorra lahendamiseks: – süvendada kuivaksjäänud kaeve; – rajada ühine veevarustussüsteem nt Vaskrääma veehaarde baasil või laiendada veehaardevõrku uutele piirkondadele. Süvendamise võimaluse puhul võib öelda, et see toob kaasa sama või suurema põhiveekasutuse kui praegu, st põhivee olukorra halvenemise (veepind langeb veelgi). Vaskrääma veehaarde suurendamine toob kaasa samasuguse probleemi (kõigepealt veehaarde ümbruses). Mõlema lahenduse puhul on olemas konflikt looduskaitse, veekogude kaitse, metsamajanduse, põllumajanduse ja maavarade kasutamise huvidega. Seevastu tähendab laiendatud veehaardevõrk kohaliku olukorra paranemist. 2.6. VEEKOGUDE KAITSE 16 Lähtudes säästliku ja alalhoidliku arengu ning loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest on hajaasustusel järgmised veekaitse piirangud: – üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad 200 m laiused; – 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate ning 10–25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad 100 m laiused; – ülejäänud veekogudel kehtestab kalda ulatuse kohalik omavalitsus vähemalt 10 m laiuselt, aga mitte rohkem kui 25 m. Uue tiheasustusala moodustamine rannal või kaldal on keelatud. Erandi võib teha Vabariigi Valitsus omavalitsuse ettepanekul. Kitsenduse ulatus: – rannal ja kaldal on majandustegevus keelatud veekaitsevööndis, välja arvatud ehituskeeld veeliikluse ja veehaardeobjektile, tehnilisele kommunikatsioonile, seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse, riigikaitse ja päästeteenistuse objektile. Veekaitsevööndi laius tavalisest veepiirist on jõgedel, järvedel, veehoidlatel ja kanalitel 10 m; – rannal ja kaldal on keelatud rajada ja laiendada tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse I, II ja III ohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid ning tootmisobjekte, millest lähtuv kahjulik mõjutus ulatub veekaitsevööndile või supelrannale; – rannal ja kaldal on ehituskeeluvöönd, mille laius tavalisest piirist on: 1) üle 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel 50 m; 2) 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning 10 kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel 25 m; – lõheliste kudemis- ja elupaikades tootmistegevuse kitsendus 200 m; – üleujutatavatel aladel laieneb ehituskeeld kõrgveepiirini juhul, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui ülalpool sätestatud suurused; – ehituskeeluvööndi ulatust võib täpsustada seaduses sätestatud korras ja tingimustel; – tiheasustusaladel on 50 m laiune ehituskeeld, välja arvatud seaduses antule. Paikuse vallas asuvad järgmised vooluveekogud: – valgala pindalaga üle 25 km2: Kabli oja, Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Vaskjõgi; – valgala pindalaga 10 – 25 km2: Kivinina oja, Kurina jõgi, Sindi oja; – valgala pindalaga alla 10 km2: Karoniidu peakraav, Põlendmaa oja, Tammuru oja. 2.7. LOODUSKAITSE 17 Paikuse vallas asub Soomaa Rahvuspark koos Kikepera raba loodusreservaadiga. Üldiselt on rahvuspargis keelatud igasugune majandustegevus. 2.8. PUHKEALAD Rohelised alad võiks jagada: 1) üldkasutatavad haljasalad (laste mänguväljakud, linna pargid, linnaosade lähivirgestusalad, rohelised koridorid, linna lähedal asuvad kaugvirgestusalad ja rohelised kopsud ning spordi- ja puhketeenuste alad); 2) eriotstarbelised alad; 3) kaitsealad; 4) krundi haljasalad; 5) tänavatega seotud haljasalad. Linnaosade lähivirgestusalad on looduslikud või hooldusega puhkeotstarbelised maa-alad. Kuna nad peavad teenindama 5000 kuni 10 000 inimest, siis on nende suurus arvestatud 1 km2. Lähivirgestusaladel võib tegeleda ka teiste tegevusaladega, näiteks turism, metsandus ja põllumajandus, juhul kui see ei takista virgestusalade puhkefunktsiooni. Paikuse alevikul tuleb arvestada perspektiivse lähivirgestusalaga. Rohelised koridorid on matka- ja jalutusalad, mis peavad kindlustama elanikele ohutu juurdepääsu elurajoonidest linnalähedastele lähi- ja kaugvirgestusaladele. Roheliste koridoride laius on 10–50 m. Rohelisteks koridorideks Paikuse vallas võib nimetada: – Pärnu jõe äärsed alad suunal Pärnu–Paikuse alevik–Sindi; – Reiu jõe äärsed alad Paikuse alevikust Silla külani. Roheliste koridoride piirid on fikseerimata, neist ei ole veel moodustunud virgestusalade võrk ja jalgteede rajamine on puudulik. Rohelised kopsud on kuni 6 km Pärnu linnast väljas asuvad suuremad maastikud. Pärnu ümbruses võiks «rohelisteks kopsudeks» nimetada alljärgnevaid alasid: – Rääma raba; – metsad ja rand Reiu jõest Pärnu laheni linna piirilt kuni Reiu külani; – Tammiste piirkonna metsad ja suvilad Tammiste teelt Pärnu jõeni kuni Sindi sillani; – endine Eametsa küla maa-ala Sauga jõest kuni Pärnu lennuvälja piirini; – Valgerand ja Audru jõe kalda kaitsetsoon. Roheliste kopsude säilitamine eeldab koostööd Pärnu linna naabervaldadega (sh Paikuse vallaga). Spordi- ja puhketeenuste alad on maa-alad, mille sihtotstarbeks on määratud üldkasutatav sportlik puhkefunktsioon (ehk spordirajatised) laiemas mõttes. Spordi- ja puhketeenuste alad on: – linna koolide spordiväljakud; – erifunktsiooniga spordiväljakud. Eriotstarbelised alad on kalmistud. Eespool nimetatud roheliste alade kategooriad pole ametlikult kehtestatud. Nende tähtsus on seotud eelkõige valla detailplaneeringutega. Üldiselt tuleb arvesse võtta, et Reiu jõe ja metsa piirkond on Pärnu linna jaoks puhkepiirkond 18 ning et on vaja välja ehitada rohelised koridorid Pärnu jõe kaldal Pärnu linnast Sindi linnani. 2.9. MAANTEEDE KAITSETSOONID 20 Riigimaanteede kaitsetsoonide laiuseks on 50 m mõlemale poole tee teljest. Valla maa-alal asuvad seisuga 1. jaanuar 1997. a järgmised riigimaanteed: a) tugimaantee nr 59: Pärnu–Tori; b) kohalikud maanteed: nr 276: Taali–Põlendmaa–Tori; nr 277: Paikuse–Tammuru; nr 278: Sindi–Lodja–Silla; nr 343: Surju–Seljametsa; nr 346: Vaskrääma jaama tee. Valla maa-ala läbib ka põhimaantee nr 5 Tallinn–Pärnu–Ikla, nn Via Baltica perspektiivne maantee. Arvestades sellega, et see maantee on ette nähtud rahvusvahelisele liiklusele, on selle tee ristumised raudtee ja teiste maanteedega ette nähtud eri tasapindades. Samuti tuleb arvestada laiema «punase joonega» kui seaduses ette nähtud kaitsetsoon (orienteeruvalt on kaitsetsoon 2–300 m mõlemale poole tee teljest). 2.10. RAUDTEE KAITSETSOONID 20 Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 m. Valla maa-alal asub seisuga 1. jaanuar 1997. a Pärnu–Mõisaküla raudtee. Raudtee areng on praegu veel ebaselge. On esitatud ettepanek rajada nn Balt Rail 2000, mis tähendab raudteed liinil Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi21. Ei ole veel selge, kas selle raudtee asukoht jääb samaks kui praegu või tuleb raudtee mujale. 2.11. TEHNOVÕRKUDE SANITAARKAITSETSOONID 22 Kõrgepinge õhuliinide 23 kaitsetsoonid on: – 10 kV – 10 meetrit; – 110kV – 20 meetrit. Liinikoridoris võib tegeleda põllumajandusega. Paikuse valda läbib Papiniidu–Sindi–Kabli–Surju 110 kV kõrgepinge õhuliin ja rida 10 kV kõrgpinge õhuliine. Kanalisatsiooni survetrassi 24 ehitusvaba vöönd mõlemale poole on 5 m. Heitvete puhastusseadmete sanitaarkaitsetsoon koos setteväljakutega elamutest ja ühiskondlikest hoonetest on 300 m, puhastusseadmetel 150 m 25. Pärnu linna veetrassi ehitusvaba vöönd mõlemale poole on 2 m. Sanitaarkaitsevöönd prügi ladustamise kohast elamute ja ühiskondlike hooneteni on 300 m 26. Valla praegune prügimägi asub Tammuru küla maa-alal maantee nr 276 ääres. 2.12. TOOTMISALADE SANITAARKAITSETSOONID Sõltuvalt tootmisettevõtete ohtlikkuse klassist (I, II või III) on sanitaarkaitsetsoonid 50–200 m. 3. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Paikuse vallal on arenguvõimalusi tänu soodsale asukohale Pärnu ja Sindi linna vahetus läheduses, perspektiivsele Via Baltica maanteele ja ilusale maastikule. Loomulikult sõltub aga, kas ja kui palju vald areneb, palju valla elanikest. Juhul kui vald suudab muuta oma nõrkused tugevusteks, areneb vald edukalt. Selleks ongi vaja määrata valla arengu eesmärgid. Käesolev ülevaade näitab, et valla nõrkusteks on: – valla isolatsioon ümbrusvaldadest; – valla sõltuvus Pärnu ja Sindi linnast; – valla põllumaad on halvad ja seoses sellega – põllumajanduse suhteline vähetähtsus, tootmise tähtsus. Samuti piiritavad erinevad keskkonnatingimused valla arenguvõimalusi. 3.1. PAIKUSE VALLA ARENGU EESMÄRGID Arvestades Paikuse valla praegust olukorda oleks valla arengu eesmärgid järgmised: 1. Sild üle Pärnu jõe ja Via Baltica maantee Uus sild üle Pärnu jõe ja maantee ühendus Nurme teega Sauga vallas toob kaasa mitmeid eeldusi: – võimalik uus tagamaa (Tammiste, Vainu, Urge piirkond), mis tugevdaks Paikuse alevikku teeninduskeskusena; – ühendus Pärnu uue sadamaga, mis tõstaks Paikuse tootmisalade atraktiivsust; – ühendus Pärnu raudteejaamaga ja Pärnu Niidu tööstuspiirkonnaga, Audru ja Sauga valdadega; – ühendus Tallinna, Riia ja teiste linnadega; – ühendus Paide maantee ja Kesk-Eestiga. Paikuse edeneb iseseisva alevikuna, mitte Sindi linnaosana. Koostööpartnerid: riik (Maanteeamet), Pärnu Maavalitsus, Pärnu linn, Sindi linn, Sauga vald, Tahkuranna vald. 2. Välja arendada Paikuse–Surju maantee ja maantee-äärsed külad (Seljametsa, Tammaru, Vaskrääma). Paikuse–Surju maantee on valla «selgroog» ja selle tee parandamine võib tuua kaasa võimalusi arendada maantee-äärseid külasid. Koostööpartner: Surju vald. 3. Arendada Paikuse alevikku teenindus- ja töökeskusena. Elanikkonna areng näitab, et Paikuse aleviku areng ei toimu külade arvelt. Kuna alevik on praegu nõrga teeninduskeskusega ning Pärnu maakonna planeeringus madala prioriteediga, siis sõltub aleviku areng kõigepealt valla arengust. On arusaadav, et uute elanike sisseränne alevikku toimub siis, kui alevik laiendab end teenindus- ja töökeskusena. Eesmärgi elluviimine sõltub vallast endast. 4. Suurendada tootmisala igas külas, vajadusel põllumaa arvelt. Nagu selgub, on vallas põllumajanduse tähtsus suhteliselt väike võrreldes tootmise tähtsusega, põhjuseks maa väheväärtuslikkus ja linnade lähedus. Antud tingimustel tundub, et tootmise edasiarendamine on vallale väga tähtis ja võimalik igas külas. Eesmärgi elluviimine sõltub vallast endast. 5. Koostöö naaberlinnadega tehnovõrkude arendamiseks. Kuna Pärnu ja Sindi linnadel on juba suhteliselt hästi välja ehitatud tehnovõrgud, siis tundub koostöö nendega üldiselt soodsam kui eraldi arendamine. Koostööpartnerid: Pärnu Maavalitsus, Pärnu linn, Sindi linn, Sauga vald, Tori vald. 6. Reiu jõe- ja metsapiirkond puhkuse ja turismi arendamiseks. Reiu jõe- ja metsapiirkond on Pärnu linna ja Paikuse aleviku puhkepiirkond, mis toob kaasa ka turismipotentsiaali. Võimalusi piiravad veehaarde ja muud piirangud sellel alal. Koostööpartnerid: Pärnu Maavalitsus, Pärnu linn, Tahkuranna vald. PEATÜKIS «OLUKORD JA ARENGUEELDUSED» KASUTATUD VIITED: 1 Paikuse vald. Üldplaneeringu I etapp: Olemasolev olukord (RE Eesti Maauuringud. Maaplaneeringud, töö nr 13–94, Tallinn 1994. a) 2 Paikuse valla arengukava (1991. a) 3 Pärnu Rahvastikuprognoos (Pärnu Linnavalitsus, Arenguamet 1996. a) 4 Prognoosivariantides on kaasa arvestatud sisse- ja väljaränne 6 Kuigi «Sindi linna Paikuse individuaalelamurajoon» ei kuulu administratiivselt Paikuse valla koosseisu, on see topograafiliselt ja funktsionaalselt osa Paikuse alevikust 7 Pärnu Maakonna planeering. Teemauuringute vaheraport 28. juuni 1995. a (Pärnu Maavalitsus, planeerimisosakond 1995. a) 8 Alus: Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadus (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) 9 ENE, 2. köide, lk 62 (Tallinn, 1970. a) 10 Alus: Riigikogu 11. juuni 1997. a otsus «Eesti metsapoliitika heakskiitmine» (RT I 1997, 47, 768; 58, õiend); metsaseadus (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282) 11 Alus: maapõueseadus (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670); Keskkonnaministri 28. jaanuari 1997. a määrus nr 7 «Maardlate kandmine riigi maavarade katastrisse» (RTL 1997, 25, 144) 12 Eesti Maavarade komisjoni 7. juuni 1991. a protokolliline otsus nr 4-t Osa karjääridest on konfliktis üldplaneeringu eesmärkidega (nt Sibulasoo ja Via Baltica) 13 Alus: SNiP 2.07.01-89 14 Alus: veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283), Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrus nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine» (RTL 1996, 58, 1090), keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61 «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine» (RTL 1997, 3, 8), Pärnu linna arenguskeem 2005. aastani (RPI Eesti Projekt, töö nr SKS-17-85/85, Tallinn 1986. a) 15 Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogiaosakonna kiri 14. detsembrist 1994. a nr 4/102 16 Alus: ranna- ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290) Keskkonnaministri määrused: «Avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirja kinnitamine» (RTL 1996, 58, 1090); «Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistu kinnitamine» (RTL 1996, 25/26, 165; 72, 422; 1999, 24, 288) 17 Alus: kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286; 56, 337), Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1995. a määrus nr 244 «Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 59, 1008, 1999, 69, 672) 18 vt Pärnu Linnavalitsuse Arhitektuuriosakonna kiri 12. aprillist 1995. a valla üldplaneeringu kohta ning Pärnu maakonna planeerimisprojekt, I etapp (Eesti Maaehitusprojekt. Maaplaneeringud, töö nr 9316561, Tallinn, 1993) 19 Alus: teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283); Teede- ja sideministri 16. septembri 1994. a määrus nr 54 «Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskirja kinnitamine (RTL 1995, 7, lk 246) 20 Alus: raudteeseadus (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170) 21 «Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010. Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region. Third Conference of Ministers for Spatial Planning and Development, Tallinn Dec 7–8, 1994», lk 60–61 22 Alus: energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 2001, 303) 23 Alus: ENSV MN 11. aprilli 1984. a määrus «Üle 1000-V pingega elektrivõrkude kaitse eeskirjade kohta» 24 Alus: SNiP 2.07.01-89 25 Alus: SNiP 2.04.03-85 26 Alus: SNiP 2.07.01-89 PAIKUSE valla strateegiline arengukava 15. mail 2000, Paikusel SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED 1. Looduslikult atraktiivne (Soomaa rahvuspark, Reiu ja Pärnu jõgi) 1. Halva kvaliteediga joogivesi. Puudulik kanalisatsioonivõrk 2. Soodne geograafiline asukoht Pärnu ja Sindi vahel 2. Kommunaalteenused (küte, jäätmemajandus, ühisveevärk ja -kanalisatsioon jne) 3. Traditsioonilised ettevõtmised (külapäevad, laadad, parimate tunnustamine jne) 3. Looduskeskkonda saastav tööstus 4. Rahvastiku potentsiaal (soodne soolis-vanuseline struktuur) 4. Teede ja tänavate halb olukord 5. Atraktiivne investeerimis- ja ettevõtluskeskkond 5. Liikluskorraldus (rasketransport läbib alevikku) 6. Hea maine – soositud elukoht (turvaline ja rahulik) 6. Ebarahuldav bussiühendus valla erinevate piirkondadega 7. Sotsiaalne infrastruktuur (lasteaed, kool, arstiabi, sotsiaalhoolekanne jne) 7. Valla areng liiga Paikuse aleviku keskne, külade ääremaastumine 8. Elujõulised firmad – arenev ettevõtlus 8. Heakord. Valla ja eraomanike (sh eraettevõtjate) mitterahuldav koostöö valla heakorra tagamisel 9. Head võimalused sportimiseks ja vaba aja veetmiseks 9. Kasutuseta ja lagunevad hooned ja rajatised 10. Valla üldplaneering – laiapõhjaline sotsiaalne kokkulepe 10. Väljaarendamata vallakeskus 11. Hea teedevõrk, palju kõnniteid 11. Kaasaegse ja kompleksse kaubandus- ja teeninduskeskuse puudumine 12. Oma valla tunne 12. Kultuurikeskuse puudumine 13. Koostöö ja ühisprojektid naabervaldadega 13. Paikuse «tunnusürituse» puudumine 14. Valla ja politseikooli vähene koostöö VÕIMALUSED OHUD 1. Elamuehituse arendamine. Pärnu turvaline eeslinn 1. Sunniviisiline valdade liitmine 2. Parkide ja roheliste koridoride loomine. Jõekallaste korrastamine ja kasutuselevõtt 2. Alevikukesksus 3. Puhkemajanduse ja turismi arendamine. Valla tunnusüritus. 3. Maaelu hääbumine 4. Maakonna prügila rajamine ja haldamine 4. Keskkonda saastava tööstuse tungimine elamupiirkondade vahetusse naabrusse. Elamistingimuste võimalik halvenemine 5. Paikuse Saeveski katlamaja soojusenergia kasutamine 5. Surve suurenemine looduskeskkonnale 6. Maine kujundamine. Investeerimise ja elamise võimaluste järjepidev tutvustamine 6. «Eneseimetlemine» 7. Infotehnoloogia arendamine 7. Ärksamate ja arukamate lahkumine vallast 8. Paikuse–Sindi veetrassi väljaehitamine (Reiu veepuhastusjaamast) 8. Noorte lahkumine vallast 9. Tehniliste infrastruktuuride rekonstrueerimine ja laiendamine 9. Ühinemine teiste omavalitsustega 10. Teede rekonstrueerimine ja ehitamine 10. Liikluskoormuse tõus Paide maanteel 11. Keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamine ja aktiviseerimine 11. Mitmetes eluvaldkondades (soojamajandus, haridus) puudub konkreetne strateegia ja tegevuskava 12. Alternatiivsete maamajandusharude arendamine 12. Raha puudus (riigi ebapiisav toetus) 13. Külakeskuste arendamine 13. Projektide kooskõlastamisel vallavalitsusest «mööda minemine» 14. Alternatiivsete maamajandusharude arendamine 15. Külakeskuste arendamine PAIKUSE VALLA VISIOON 2010 PAIKUSE VALD ON: – inimkeskne, loodusmaastikke hoidev, atraktiivne ja edukas vähemalt 6000 elanikuga tasakaalustatult arenev omavalitsus; – säästva arengu põhimõtteid järgiv, looduslähedast ja tervist väärtustavat eluviisi stimuleeriv; – turvalist, heakorrastatud ja kaasaegset elukeskkonda ning erinevaid vaba aja veetmise ja sportimisvõimalusi pakkuv; – investeerijatele atraktiivne, arenenud ettevõtlusega keskkonnasõbralikku ja tehnoloogiamahukaid tegevusi soosiv; – konkurentsivõimelist alus-, põhi- ja kutseharidust võimaldav; – soositud elamispaik Pärnu ja Sindi naabruses, kus tehnilised infrastruktuurid on hästi arenenud ja kaasaegsed, teed-tänavad on hea sõidetavusega ja ühistransport rahuldab omavalitsuse kõikide piirkondade elanike enamuse vajadusi PAIKUSE VALLA STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TABEL 4 I. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS (sh soojusenergeetika). HEAKORD. KESKKONNAKAITSE STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Keskkonnasäästlik ja tarbijasõbralik soojamajandus Sulgeda kivisöel ja põlevkiviõlil töötavad katlamajad – Soojatrassi projekteerimine ja ehitamine Saeveskist katlamajani – Politseikooli trassiga ühendamine Programmidest raha taotlemine soojatrassi ehitamiseks 2002–2005 pidev AS Paikuse Saeveski OÜ Avoterm SW Vallavolikogu, vallavalitsus Vallavalitsus A. Jakobson 9 000 000 Paikuse on heakorrastatud ja kaasaegset elukeskkonda pakkuv vald Parkide jaoks maaeraldus tehtud Heakorra tagamise mehhanismi väljatöötamine ja efektiivne rakendamine – Paikuse lasteaia pargi ja aia rajamine – Paikuse põhikooli pargi rajamine –«Linnuriigi» pargi rajamine -Laululava täiustamine -Lodja bussipeatuse paviljon pidev 2001 – 2002 2001 – 2002 2001 – 2002 2001 2001 – 2002 Vallavolikogu, vallavalitsus K. Karjus Vallavalitsus, J. Mets, M. Kalbus Vallavalitsus, J. Mets, A. Külaots Vallavalitsus, J. Mets Vallavalitsus, J. Mets Vallavalitsus, J. Mets 10 000 40 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Pärnu prügila ei vasta kaasaja keskkonnakaitse nõuetele Maakonnas on palju väikesi ja korrastamata prügilaid Hästi toimiv jäätmekäitluskeskus – projekteerimine – ehitamine – vana prügila sulgemine 2001 2000–2003 2003 Välisabi, EV Keskkonnaministeerium, jäätmekäitlusettevõte, Pärnu MV Pärnu LV, Paikuse Vallavolikogu ja Vallavalitsus 100 000 000 Paikuse valla oma kalmistu Paikuse vallal puudub siiani oma kalmistu – kalmistu detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine – kalmistu detailplaneeringu kehtestamine – kalmistu aia ja värava ehitus ja platsi ettevalmistamine – kalmistu tegevuse käivitamine 2000 2001 2001 2002 Vallavolikogu K. Karjus Vallavolikogu K. Karjus Vallavalitsus J. Mets Vallavolikogu, vallavalitsus – – 200 000 II. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Kvaliteetne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus Joogivee praegune halb kvaliteet ja kanalisatsiooni puudumine Reiu–Sindi veetrassi väljaehitamises osalemine 2001–2003 Sindi LV, Vallavolikogu, vallavalitsus A. Jakobson 9 000 000 Arengukava aegunud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava tellimine 2001 Vallavalitsus A. Jakobson 200 000 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakkuva organisatsiooni erastamine 2001 Vallavolikogu A. Jakobson – Võimalus lülitada ühtsesse võrku Seljametsa küla ja Paikuse aleviku kanaliseerimata alad Põlendmaa jäätmekäitluskeskusest Paikuse ülepumpla kanalisatsioonitrassi projekteerimine ja väljaehitamine 2000–2003 Välisabi, Keskkonnafond, vallavolikogu, vallavalitsus K. Erkmann, A. Jakobson Silla küla ühiskanalisatsiooni projekti tellimine ja väljaehitamine A. Jakobson 200 000 1 000 000–2 000 000 Uute elamualade detailplaneerimine Uute elamualade vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine 2002–2005 Vallavolikogu, vallavalitsus Veeettevõtja A. Jakobson 5 000 000 III. TEEDE JA TÄNAVATE KORRASHOID. LIIKLUSKORRALDUS STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Korralikud sõiduteed ning jalgratta- ja kõnniteede ehitus Teede halb olukord – Linnu tee ja Pääsukese pst väljaehitamine – Külateede parandamine 2001–2002 pidev Vallavolikogu, vallavalitsus J. Mets Vallavolikogu, vallavalitsus 300 000 Pärnu–Sindi vahel jalgrattateeühendus veel poolik Paikuse-Sindi jalgrattatee välja ehitamine 2001–2003 Vallavolikogu, vallavalitsus Sindi LV, J. Mets 400 000 Seoses uue prügila ehitamisega tiheneb liiklus ja teele tulevad raskekaalulised sõidukid Liiklusohutuse tagamine – Raskeveokite ja transiidi Paikuse alevikust möödajuhtimine – Seljametsast kuni Põlendmaa prügilani tee asfalteerimine 2002–2003 Pärnu Teedevalitsus, välisabi, jäätmekäitlusettevõte K. Erkmann 8 000 000 Via Baltica ümbersõit Paikuse suure ümbersõidu rajamine Maanteeamet, vallavalitsus K. Erkmann ? Kalmistuni korraliku tee ehitus 2001–2002 Vallavolikogu, vallavalitsus, J. Mets 800 000 Hästivalgustatud kõnniteed ja tänavad Turvalisuse tagamine Tänavavalgustuse väljaehitamine Paikuse alevikus ja külakeskustes 2001–2003 Vallavolikogu, vallavalitsus A. Jakobson 300 000 IV. VALLASISENE ÜHISTRANSPORT STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Paikuse valla kõikide piirkondade elanikke rahuldav ühistransport Põlendmaa–Paikuse–(Pärnu) Tammuru–Paikuse–(Pärnu) regulaarsed autobussiliinid Vallavolikogu, vallavalitsus OÜ Skorpion P. J K. Erkmann ? V. LASTEASUTUSED. KOOLID. NOORSOOTÖÖ STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Konkurentsivõimeline alus-, põhi- ja kutseharidus Söökla ei vasta nõutele ja ruumipuudus Paikuse Põhikooli söökla väljaehitamine 2001–2003 Vallavolikogu, vallavalitsus EV Haridusministeerium K. Erkmann, A. Külaots 8 000 000 Paikuse Põhikooli tööõpetuse maja väljaehitamine 2002–2003 Vallavolikogu, vallavalitsus EV Haridusministeerium K. Erkmann, A. Külaots 3 000 000 Paikuse Põhikooli staadioni ja aula projekteerimine 2005 Vallavolikogu, vallavalitsus EV Haridusministeerium K. Erkmann, A. Külaots 400 000 Seljametsa lasteaed-algkooli töö jätkamine Vallavolikogu, vallavalitsus K. Erkmann, K. Reial – VI. SOTSIAALABI JA -TEENUSED. VANURITE HOOLEKANNE. TERVISHOID. TERVISHOIUASUTUSED STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD-TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Efektiivne sotsiaalteenuste süsteem. Turvaline elukeskkond Paikuse Päevakeskuse (Tiigi 2) väljaehitamine – tubade remont – koridori remont – välisfassaadi korda tegemine – abihoone-puukuur 2001–2004 2001 2002 2003 2004 Vallavolikogu, vallavalitsus fondid, A. Käärats 250 000 150 000 300 000 100 000 Vanuritele väikeridaelamute väljaehitus 2003–2005 VII. KULTUUR. SPORT. PUHKE- JA TURISMIMAJANDUS STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Kaasaja nõuetele vastav spordi-, puhke- ja turismiinfrastruktuur Reiu Puhkekeskuse väljaarendamine 2001–2003 erakapital Seljametsa muuseumi rajamine meierei hoonesse 2001–2003 vallavolikogu, vallavalitsus ettevõtjad, abiraha, I. Riivits, K. Reial 2 000 000 Põlendmaa turismikeskuse arendamine vanas koolimajas 2001–2003 Vallavolikogu, vallavalitsus erakapital, K. Erkmann Vaskrääma külalistetoa rajamine 2000–2003 Vallavolikogu, vallavalitsus K. Erkmann 30 000 Paikuse Politseikooli ujula väljaehitamine 2000–2003 EV Siseministeerium, EV Politseiamet vallavolikogu, vallavalitsus Paide mnt äärse lasketiiru ümberkolimine Reiu liivakarjääri ja selle väljaehitamine 2001–2002 Kaitseliit ? K. Erkmann VIII. VALLA JUHTIMINE. KOOSTÖÖ. VÄLISSIDEMED. ETTEVÕTLUS. TURVALISUS. MAINE KUJUNDAMINE STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Paikuse on inimkeskne, vähemalt 6000 elanikuga omavalitsus Elanike ja erinevate huvigruppide laialdasem kaasamine vallale oluliste otsuste tegemisse pidev Vallavolikogu, vallavalitsus K. Erkmann – Inimeste huvi leida elamispaik Paikuse vallas Elamupiirkondade ettevalmistamine (detailplaneeringute koostamine, kommunikatsioonide väljaehitamine ja kruntide müügi koordineerimine) 2001 – 2003 Vallavolikogu, vallavalitsus K. Karjus A. Jakobson K. Erkmann ? Ühishuvidest naabritega lähtuv piiride korrigeerimine Vallavolikogu, vallavalitsus Sauga VV, Sindi LV, K. Erkmann Koostöö arendamine Paikuse Politseikooliga – ujula väljaehitamine, – täiskasvanute ümber-ja täiendusõppe korraldamine – turvalisuse tagamine jne Vallavolikogu, vallavalitsus Politseikool K. Erkmann Paikuse on atraktiivne ja edukas Piirkonna maine kujundamine pidev Vallavolikogu, vallavalitsus «Ettevõtjate ühenduse» initseerimine ja selle tegevuse toetamine Vallavolikogu, vallavalitsus K. Erkmann Kaasaegne kaubandus-teeninduskeskus Erakapital, K. Erkmann Aktiivne ja tulemuslik koostöö *valla sees *oma regioonis *rahvusvahelisel tasemel … Investoreid, elanikke ja puhkajaid ligitõmbav positiivne maine Paikuse valla mainekujundusstrateegia kujundamine (väljatöötamine) pidev Vallavolikogu, vallavalitsus Paikuse valla tunnusürituse kujundamine Vallavolikogu, vallavalitsus Traditsiooniliste ettevõtmiste (valla tähtpäevad, laadad jne) jätkamine ja arendamine Vallavolikogu, vallavalitsus I. Riivits IX. TERRITORIAALPLANEERIMINE STRATEEGILINE EESMÄRK PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK ÜLESANDED, TEGEVUSPROJEKTID ORIENTEERUV TEOSTAMISAEG ELLUVIIJAD, TEOSTAJAD (initsiaatorid) EELDATAV MAKSUMUS kroonides Valla arengustrateegiast lähtuvad üld-, osaüld- ja detailplaneeringud Planeeringud on aluseks valla arengule Külade osaüldplaneeringute koostamine ja kehtestamine 2001–2002 Vallavalitsus, vallavolikogu K. Karjus – Alade mõõdistamine ja detailplaneeringute koostamine: – EPT garaažide tagune ala – Seljametsa tee äärne põld (end kooli asukoht) – Käärasoo tee äärne ala – Vabaõhulava maa-ala 2001–2003 Vallavalitsus, vallavolikogu K. Karjus 20 000 Keraamika eluruumi integreerimine valla tervikusse Keraamika elamukvartali mõõdistamine, detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine 2001 J. Mets K. Karjus 10 000 Uute ettevõtete tulek valda Ettevõtluseks sobivate alade reserveerimine ja detailplaneeringute koostamine 2001–2003 Vallavalitsus, vallavolikogu K. Karjus J. Mets, K. Erkmann Uute elanike tulek valda Uute elamupiirkondade alade reserveerimine ja detailplaneeringute koostamine 2001–2003 Vallavalitsus, vallavolikogu K. Karjus J. Mets, K. Erkmann PAIKUSE VALLA ARENGUSEMINAR NR 3 Paikuse valla ja naaberomavalitsuste koostööhuvid ja nende seosed kavandatava haldusterritoriaalse reformiga KOKKUVÕTE 1. Paikuse valla ja naaberomavalitsuste koostööhuvid Teemapunkti ettevalmistamiseks koostati Paikuse valla naaberomavalitsustele vastavad tabelid, mida paluti neil eelnevalt täita (täidetud tabelid vt lisa 1). Kohapeal esitasid omavalitsuste esindajad lühiettekande, millest järgnevalt esitame olulisema: Sindi linna koostööhuvid: – Sindi kaardikeskuse rajamine – Veevärgi ja kanalisatsiooni areng – Jäätmemajanduse arendamine – Hariduse ja kultuuri (sh õpilaste pearaha arveldus, kutseharidus) korraldamine – Meditsiini- ja sotsiaalhoolekande (Sindi pikaravihaigla) arendamine – Töötajate värbamine uutele töökohtadele – Ühistranspordi korraldamine – Individuaalelamuehituse arendamine – Piirkonna maine kujundamine Sauga valla koostööhuvid: – Läbirääkimised valitsusega kohalike huvide kaitseks – Turism – Elamuehituse arengu koordineerimine – Haridusvõrgu optimeerimine ja kutsehariduse vastavusse viimine tööturu nõudmistega – Meditsiiniteenuste arendamine – Liikluskorralduse lahendamine (Pärnu ümbersõit) – Maapiirkondade arendamise poliitika Tahkuranna valla koostööhuvid: – Elamuehituse arengu koordineerimine – Jäätmemajandus – Liikluskorraldus (sild üle Reiu jõe) – Haridusvõrk ja kutseharidus – Kultuur ja sport (Reiu jõe mängud) – Turism (merele avatuse suunaga) – Läbirääkimised valitsusega kohalike huvide kaitseks, maaelupoliitika – Infotehnoloogia Pärnu linna koostööhuvid: – Jäätmemajandus – Ühisveevärk ja -kanalisatsioon – Ühistransport – Telekommunikatsioon – Haridus kõigil tasemetel – Raamatukogu väljaehitamine – Kõrgtehnoloogiliste töökohtade loomine ja tööstuse arendamine – Meditsiiniteenuste kvaliteedi parandamine (uus Pärnu haigla) – Kultuur ja sport – Turism (Soomaa, Pärnu ja Reiu jõgi) – Päästeteenistus – Liikluskorraldus (Pärnu ümbersõit ja jalgrattateed) – Infotehnoloogia Vt täpsemalt lisa 1. Paikuse valla koostööhuvid: – Planeeringute kooskõla – Ühisveevärk ja kanalisatsioon – Paikuse tööstusalade tasakaalustatud areng – Tööjõupuuduse lahendamine – Haridus (sh kutseharidus, täienduskoolitus) – Kaubanduse ja olmeteeninduse areng – Teede ja tänavate korrashoid ja liikluskorraldus (sh jalgrattateed) – Meditsiiniteenuste arendamine – Sotsiaalhoolekande arendamine – Telekommunikatsioonitehnoloogia areng – Turism – Turvalisus 2. Paikuse valla ühistegevuslikud huvid naaberomavalitsustega Valdkond Võimalik partner Teema läbitöötatuse aste* 1. Ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamine, sademevee kanaliseerimine Sindi, Pärnu 2 2. Paikuse alevikust ümbersõit, Via Baltica rekonstrueerimine, teedehoid Pärnu, Tahkuranna, Sindi, Sauga, Surju, Maanteeamet 2 3. Maakonna prügila ja sellele juurdesõiduteede väljaehitamine Kõik Pärnumaa omavalitsused, Keskkonnaministeerium 2 4. Koolivõrgu optimeerimine ja rahastamiskorralduse parandamine (alg- ja põhiharidus) Pärnu, Sindi, Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori 1 5. Kutsehariduse tööturuvajadustele suunamine – puidu ja metalli töötlemine, mehhaanika, turbatootmine, sanitaar-tehnilised tööd Sindi, Pärnu, Sauga, Surju, Tori, Tahkuranna 3 6. IT-alane koolitus Pärnumaa 2 7. Huvihariduse mitmekesistamine ja õpetamise kvaliteedi tõstmine Pärnu, Sindi 2 8. Turismi- ja puhkemajanduse arendamine Soomaal, Pärnu jõgikonnas veeturism, taluturism, turismisündmused Pärnumaa, Kõpu 2 9. Kultuuri- ja spordisündmuste korraldamine Pärnumaa 2 10. Tervishoiusüsteemi optimeerimine ja arstiabi kvaliteedi parandamine Pärnu, Sindi 2 11. Planeeringute koostamine, elamuehituse areng Sindi, Pärnu 2 12. Keskkonnakaitse, loodushoid ja jäätmekäitlus Pärnumaa 2 13. Noorsootöö Pärnumaa 2 14. Jalgratta- ja kõnniteede rajamine Pärnu, Sindi, Tori, Kõpu 2 15. Infotehnoloogia rakendamine Pärnumaa 2 16. Heakorrastus Pärnu, Sindi, Tori, Kõpu 2 17. Päästeteenistus Pärnumaa 2 18. Korrakaitse Pärnumaa 2 19. Ettevõtlusvõimaluste tutvustamine Sindi, Pärnu 2 20. Krematooriumi ehitamine Pärnumaa 3 21. Piirkonna markeering Sindi, Pärnu 2 1 – süstemaatiline tegevus; 2 – aeg-ajalt vastavalt teema aktuaalsusele ja võimalustele; 3 – vajadus on olemas, kuid sisulist arutelu pole toimunud. 3. Haldusterritoriaalne reform Arutati Pärnu Maavalitsuse poolt koostatud haldusterritoriaalse reformi variante: 1) Paikuse ja Sindi liitmine; 2) Paikuse, Sindi ja osa Sauga liitmine; 3) Paikuse, Sindi ja osa Tori, Sauga, Tahkuranna, Tootsi liitmine. Padise valla ja Sindi linna administratiiv-territoriaalne liitmine, vaade Paikuse valla vaatenurgast: Plussid: – Paikuse–Sindi arenguteljel tegevuse koordineerituse kasv – Omavalitsuse majandusliku «mänguruumi» suurenemine arengutelje kujundamises – Pärnu linna ambitsioonikuse tasakaalustamine – Kvalifitseeritud spetsialistide alalisele tööle võtmise võimaluste suurenemine (keskkonnanõunik, majandusanalüütik ja finantsjuht) – Vee- ja kanalisatsioonitrasside ühine majandamine, nende väljaehitamiseks investeeringute tegemise suuremad võimalused (laenumastaap, osalemine Euroopa Liidu keskkonnaprojektides) – Piirkonna tööstusliku imago kasv – Haridusvõrgu optimeerimine, võimalik majanduskulude sääst – Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande korralduse kiirem optimeerimine – Volikogusse ja omavalitsusse «helgemate peade» kaasamise valikuvõimaluste kasv Miinused: – Määramatus ressursside jaotamises suureneb, ressursside jaotus ei pruugi paremini arvestada praeguse Paikuse valla elanike vajadusi – Ei ole selge, kas liitmise tulemusena tulu ühe inimese kohta tänastes Paikuse valla piirides kasvab – Omavalitsuse keskuse tõenäoline kaugenemine elanikest, Sindi huvide võimalik ülekaal otsustes – Ääremaastumise suurenemise oht – Sindi ei tunne maaelu probleeme, linn-maa probleemides lahenduste otsingul politiseerituse kasv – Suurem territoorium toob haldamisel kaasa ametnike arvu kasvu ja nende ruumilise mobiilsuse suurenemise, teatud tegevuste dubleerimise ja suuremad transpordikulud. Ametnike tegevuse üle sotsiaalse kontrolli vähenemine – Huvide piirkondlik vastandumine ressursside jaotamisel hariduse, kultuuri ja spordi arendamiseks – Kohaliku identiteedi vähenemine – Otsustusprotsessi kaugenemine elanikest, võimalik tagasilöök demokraatias ja õiglustundes – Sindi infrastruktuur, soojamajandus ja heakorrastamine nõuab suuri vahendeid – antud prioriteet ei ole otseselt Paikuse valla elanike huvides, kes on oma rahakoti arvelt nendesse valdkondadesse juba panustanud ja peavad nüüd maksma teiste tegemata töö – Seniste planeeringu- ja arengumaterjalide ümbervaatamisvajadus, kohalikku elu korraldavate omavalitsusaktide harmoniseerimise vajadus, uued blanketid, logod, milliseid funktsioone hakkab täitma vallamaja jne – Kulud institutsionaalse sidususe ümberkorraldamiseks 4. Paikuse valla olulisemad tegevusvaldkonnad, mille arendamine vajab selget eesmärgipüstitust ja tegevuskava: – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni areng ning Pärnu veehaarde kaitse – Maakonna prügila väljaehitamine koos liiklustingimuste sätestamisega (uue silla ehitusvõimalused üle Reiu jõe) – Rohelise ruumi arengukontseptsiooni koostamine, säästliku looduskasutuse korraldamine – Paikuse ettevõtlusklastri väljaarendamine – Turismi ja puhkemajanduse arendamine (veeturism ja Soomaa) – Kõnniteede ja jalgrattateede väljaehitamine koos valgustusega – Tehnokülade arendamine ja nende rolli tõstmine piirkondliku elu edendamisel – Erinevate haridustasemete arenguprioriteetide sätestamine – Meditsiiniteenuste kvaliteedi parandamine eriarstiabi osas – Elamuehitusprogrammi koostamine ja arhitektuurne järelvalve – Politseikooli integreerimine valla turvalisuse tõstmise huvides – Paikuse kaubanduse-olmeteeninduse säästukeskuse rajamine – Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ja mainesündmuste kujundamine – Maaelu ideoloogia väljatöötamine – Ühistranspordi ja transiitliikluse korraldus (Via Baltica trassi ehitus) – Piirkonna investeerimispoliitika väljatöötamine – Piirkonna tööjõupoliitika väljatöötamine – Infotehnoloogia arendamine – Mainekujundusprogrammi koostamine PAIKUSE Valdkonnad Vastandlikud huvid Mittekattuvad huvid (konkreetsed ühishuvid formuleerimata) Formaalsed ühishuvid (huvid on, aga ühistegevust ei ole) Koostööhuvi (partner) 1. Asustus (tiheasustusalad, keskused, külad) Võimalikud elamupiirkonnad 1. Linnuriigi piir Paikuse–Sindi 2. Pärnu jõe piir Sauga–Paikuse Sindi, Sauga, Surju 2. Loodushoid Keskkonnakaitse Heakord Pärnu linna soov paigutada tööstus Paikusele ja elanikkond paigutada linna Puhke- ja taastusmatkarajad, suplus, paadimatk Turism 3. Jäätmemajandus Sindi prügila meie haldusterritooriumil Jäätmemajanduse korraldamine Pärnu linn, teised vallad 4. Soojusenergeetika Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Vee- ja kanalis. Maj. erinev hinnakasutus Pärnu ja Paikuse tarbijatele Ühtne võrguettevõte, teenindaja Veetrass Reiu–Sindi kanal Pärnu puhastisse 5. Elektrivarustus Ühis eluraj «linnuriik» haruliinide ühisväljaehitamine 6. Telekommunikatsioonid Ei Ei Kaabeltelevisiooni võrk ja võrguettevõte Ei 7. Teed ja tänavad Liikluskorraldus (transiitliiklus) Rasketransport alevi südamest välja Ümbersõidutee tööstuse teenindamiseks (prügila jne) 8. Ühistransport Pärnu–Sindi; Pärnu–Vaskrääma–Surju; Pärnu–Selja–Põlendmaa–Tori 9. Alg- ja põhiharidus Huvikoolid Noorsootöö Sindi, Surju, Pärnu Huvikoolid ja noorsootöö 10. Keskharidus Pärnu linn Sindi linn 11. Kutseharidus, täiendus- ja ümberõpe Erialade ja kutsealade liigitus Pärnu Sindi 12. Raamatukogu Ühishanked 13. Kultuur (sh klubid, taidluskollektiivid, seltsid jne) Sport (sh spordiklubid) Sportlaste ülelöömine, kulud meie–tulud linnale Ühisüritused Kõik naabrid 14. Sotsiaalhoolekanne (sh sotsiaalteenused) Vanurite hoolekanne Teenuste osutamine liigitamine Sindi Pärnu 15. Arstiabi Tervishoiuasutused II etapp Sindi Pärnu 16. Tööhõive Ettevõtlus (sh ka uued ettevõtlus piirkonnad) Informeerimine võimalustest Kõik naabrid 17. Puhke- ja turismimajandus (looduskasutus) Loodus, puhke- ja maaelu Surju, Tori, Viljandi mk Kõpu vald 18. Korrakaitse Päästestruktuurid Sindi Pärnu 19. Arendustegevus Piirkonna maine kujundamine Sindi Pärnu Ühis infrastruktuur, informeerimine, planeeringute kooskõlastamine piirialadel ja ühtsete võrkude kujundamisel Sindi Pärnu PÄRNU Valdkonnad Formaalsed ühishuvid (huvid on, aga ühistegevust ei ole) Koostööhuvi (partner) 1. Asustus Võimalikud elamupiirkonnad Paikuse valla ja Pärnu linna piirialade uued elamupiirkonnad 2. Loodushoid Keskkonnakaitse, heakord x 3. Jäätmemajandus Pärnu maakonna jäätmekäitluskompleks 4. Soojusenergeetika 5. Ühisveevärk Pärnu linna veesüsteemist Paikuse valla võimalik varustamine veega Paikuse valla territooriumil asub Vaskrääma veehaare 6. Olmekanalisatsioon Paikuse valla olmekanalisatsioon juhitakse Sindi kaudu Vana-Pärnu veepuhastusjaama 7. Elektrivarustus 8. Telekommunikatsioonid Tammiste telemastist edastatavad televisiooniprogrammid 9. Teed ja tänavad Liikluskorraldus Ümbersõidutee nn Nurme variant läbib Paikuse valla territooriumi; Jalgrattatee ühendus Paikuselt Pärnu linna Raskeliikluse läbisõit maakonna põhimaanteedelt 10. Ühistransport Kaugbussiliinid Pärnu–Rakvere–Jõhvi–Sankt-Peterburg; Linnalähiliin Pärnu–Paikuse–Sindi 11. Alg- ja põhiharidus; keskharidus; kutseharidus, täiendusõpe Nii alg- ja põhiharidust kui keskharidust omandavad paljud Paikuse valla lapsed Pärnu linna koolides. Paikuse valla elanikud omandavad kutseharidust Pärnu Ametikoolis, käivad täiendus- ja ümberõppe kursustel Pärnus. 12. Huvikoolid, noorsootöö Paljud Paikuse valla lapsed käivad Pärnu huvialakoolides ja spordikoolides 13. Raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu teenindab ka maakonna elanikke 14. Kultuur (sh klubid, taidluskollektiivid, seltsid jne) Maakonna elanikud külastavad Pärnu teatrit “Endla”, kontserte, kultuuriüritusi, muuseumi, näituseid. Sõprussidemed eri kultuurikollektiivide vahel. 15. Sport (sh spordiklubid) Maakonna elanikud kasutavad Pärnu linna spordirajatisi 16. Sotsiaalhoolekanne Paikuse elanikud kasutavad Pärnu linna sotsiaalhoolekande asutuste teenuseid (Perekeskus, Noorte kodu, jne) 17. Tervishoid Paikuse elanikud kasutavad eriarstiabi Pärnu linnas, mis suureneb veelgi seoses Pärnu uue haiglahoone valmimisega ja muutumisega maakonna haiglaks. 18. Tööhõive Ettevõtlus (sh ka uued ettevõtluspiirkonnad) Paljud Paikuse valla elanikud käivad tööl Pärnu linnas ja vastupidi. Paikuse valla ettevõtted kasutavad Pärnu sadamat ja linna läbivaid teid transpordi korraldamiseks. Pärnu linna ettevõtted kasutavad Paikuse valda läbivat Paide maanteed transpordi korraldamiseks. Paikuse valla elanikud kasutavad Pärnu linnas asuvaid teenindus- ja kaubandusettevõtteid. 19. Puhke- ja turismimajandus (looduskasutus) Pärnu linna ja Paikuse valla turismi- ja puhkepiirkonna ühine tutvustamine Reiu jõe äärne ala on puhkemajanduslikult kasutatav piirkond Pärnu linna elanikele ja külalistele. Pärnu ranna ala ja rannikuvöönd on rohkelt kasutatav Paikuse valla elanike poolt kui puhke- ja turismipiirkond. 20. Korrakaitse Päästestruktuurid Pärnumaa Päästeteenistuse Keskkomando- ja häirekeskuse teeninduspiirkond hõlmab ka Paikuse valda. 21. Muu Igapäevane, suhteliselt suur pendelmigratsioon Pärnu linna ja Paikuse valla vahel. TORI Valdkonnad Vastandlikud huvid Mittekattuvad huvid (konkreetsed ühishuvid formuleerimata) Formaalsed ühishuvid (huvid on, aga ühistegevust ei ole) Koostööhuvi (partner) 1. Asustus (tiheasustusalad, keskused, külad) Võimalikud elamupiirkonnad Puudub Ei ole Ei ole Ei ole 2. Loodushoid Keskkonnakaitse Heakord Tuleb kaitsta On Ei ole On 3. Jäätmemajandus Ei ole On Ei ole On 4. Soojusenergeetika Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 5. Elektrivarustus Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 6. Telekommunikatsioonid Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 7. Teed ja tänavad Liikluskorraldus (transiitliiklus) Bussid sõidavad On kah Ei ole On 8. Ühistransport Ei ole On Ei ole On 9. Alg- ja põhiharidus Huvikoolid Noorsootöö Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 10. Keskharidus Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 11. Kutseharidus, täiendus- ja ümberõpe Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 12. Raamatukogu Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 13. Kultuur (sh klubid, taidluskollektiivid, seltsid jne) Sport (sh spordiklubid) Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 14. Sotsiaalhoolekanne (sh sotsiaalteenused) Vanurite hoolekanne Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 15. Arstiabi Tervishoiuasutused Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 16. Tööhõive Ettevõtlus (sh ka uued ettevõtlus piirkonnad) Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 17. Puhke- ja turismimajandus (looduskasutus) Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 18. Korrakaitse Päästestruktuurid Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole 19. Arendustegevus Piirkonna maine kujundamine Ei ole Ei ole Ei ole Ei ole SURJU Valdkonnad Vastandlikud huvid Mittekattuvad huvid (konkreetsed ühishuvid formuleerimata) Formaalsed ühishuvid (huvid on, aga ühistegevust ei ole) Koostööhuvi (partner) 1. Asustus (tiheasustusalad, keskused, külad) Võimalikud elamupiirkonnad 2. Loodushoid Keskkonnakaitse Heakord Ja 3. Jäätmemajandus Ja 4. Soojusenergeetika Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 5. Elektrivarustus 6. Telekommunikatsioonid 7. Teed ja tänavad Liikluskorraldus (transiitliiklus) Ja 8. Ühistransport 9. Alg- ja põhiharidus Huvikoolid Noorsootöö 10. Keskharidus 11. Kutseharidus, täiendus- ja ümberõpe 12. Raamatukogu 13. Kultuur (sh klubid, taidluskollektiivid, seltsid jne) Sport (sh spordiklubid) Ja 14. Sotsiaalhoolekanne (sh sotsiaalteenused) Vanurite hoolekanne 15. Arstiabi Tervishoiuasutused 16. Tööhõive Ettevõtlus (sh ka uued ettevõtlus piirkonnad) Ja 17. Puhke- ja turismimajandus (looduskasutus) Ja 18. Korrakaitse Päästestruktuurid 19. Arendustegevus Piirkonna maine kujundamine Ja SAUGA Valdkonnad Vastandlikud huvid Mittekattuvad huvid (konkreetsed ühishuvid formuleerimata) Formaalsed ühishuvid (huvid on, aga ühistegevust ei ole) Koostööhuvi (partner) 1. Asustus (tiheasustusalad, keskused, külad) Võimalikud elamupiirkonnad Pärnu jõe piirkond 2. Loodushoid Keskkonnakaitse Heakord Pärnu jõe valgala 3. Jäätmemajandus Prügila 4. Soojusenergeetika Ühisveevärk ja -kanalisatsioon x 5. Elektrivarustus x 6. Telekommunikatsioonid Omavalitsuste ühtne andmeside arendus 7. Teed ja tänavad Liikluskorraldus (transiitliiklus) Oleneb Pärnu põhjaringtee arendusest 8. Ühistransport Seostub hariduskorralduse arengust 9. Alg- ja põhiharidus Huvikoolid Noorsootöö Koos Sindiga Urge piirkonnas 10. Keskharidus 11. Kutseharidus, täiendus- ja ümberõpe 12. Raamatukogu 13. Kultuur (sh klubid, taidluskollektiivid, seltsid jne) Sport (sh spordiklubid) 14. Sotsiaalhoolekanne (sh sotsiaalteenused) Vanurite hoolekanne Koos Sindiga 15. Arstiabi Tervishoiuasutused 16. Tööhõive Ettevõtlus (sh ka uued ettevõtluspiirkonnad) 17. Puhke- ja turismimajandus (looduskasutus) 18. Korrakaitse Päästestruktuurid 19. Arendustegevus Piirkonna maine kujundamine Pärnu jõe kalandus PAIKUSE VALLA ARENGUSEMINAR NR 4 Ettevõtluse areng ja selle kavandamine KOKKUVÕTE 1. Rivo Noorkõiv tutvustas ettevõtluse arenguvõimalusi riigi arenguliste dokumentide ja seisukohtade valguses: – Eesti Vabariigi ja IMF-i vahel sõlmitud majanduspoliitika memorandum; – riiklik arengukava 2000–2002; – majanduse arengukava 1999–2003; – Eesti Vabariigi maaelu arengukava 2000–2006; – Eesti riiklik innovatsiooniprogramm 1998–2002; – koalitsioonileping. Kirjanduse ja Eestis läbiviidud uuringu põhjal anti lühiülevaade Eesti ettevõtluskeskkonnast. 2. Paikuse vallavanem Kuno Erkmann esitas vallavalitsuse koostööhuvid ettevõtjatega: – maa kasutamine ja selle funktsionaalne tsoneerimine, planeeringute koostamine võimalikult paljude huviliste kokkuleppel; – tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (veetrassid, kanalisatsioon, teede remont); – ettevõtjate tegevust tutvustava info süstemaatiline kogumine ja nende tutvustamine potentsiaalsetele investoritele; – ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtjate koostöö ergutamine (ettevõtjate klubi, ettevõtluspäevad, noorte ettevõtlusvaimu kasvatamine jms); – tööjõu ettevalmistamisel ettevõtjate rolli tähtsustamine; – valla maine kujundamine; – elamuehituse arendamine; – valla heakorra parandamine. Ettevõtjate poolt kõlama jäänud seisukohad vallavalitsusele: – tähtaegadest kinnipidamine dokumentide vormistamisel; – valla eelarve avalikustamine, investeeringuobjektide tutvustamine, kavandatu elluviimise käigule ja töö tulemuslikkusele hinnangu andmine; – aktiivne osalemine valla ettevõtluse maine kujundamises ja potentsiaalsetele investoritele valda tutvustav tegevus, investeeringute tasuvuse selgitamine; – maakasutuses demokraatlik kokkulepete saavutamine ja nende avalikustamine; – vallavalitsuse hea meeskonnatöö, tippjuhi olemasolu; – ettevõtjate koostööle suunatud initsiatiivi näitamine ja nende tegevuse koordineerimine; – kohalike ettevõtjate tunnustamine, tippjuhtide identiteedi soosimine Paikuse vallaga; – vallavalitsus peaks hästi tundma ettevõtjate vajadusi ja neid arvestama valla arengukava koostamisel. Kuno Erkmann vastas küsimustele järgmistes valdkondades: valla koolivõrgu areng, munitsipaalettevõtete juhtimise efektiivsus ja vallavalitsuses bürokraatia vähendamine. 3. Miks on ettevõtjal kasulik investeerida Paikuse valda? Arutelu põhitulemused: – valla hea maine; – valla soodne geograafiline asukoht, Pärnu ja Sindi lähedus; – vallal tugev logistiline potentsiaal; – vallavolikogu ja -valitsuse asjatundlik tegutsemine ja hea omavaheline koostöö, lepped kehtivad; – asjatundlik tuleviku kavandamine, olemas planeeringud ja arengukava, soositakse initsiatiivi, «õhk liigub»; – vallajuhtide soov elu edendada, panustada kohapeal valla tuleviku nimel, järjekindel initsiatiiv; – aktiivsetel inimestel mitmekesised tegutsemisvõimalused (tööstus, põllumajandus, turism jms); – noor elanikkond; – elanike hea haridustase ja eneseteostuse võimalused; – hea teedevõrk; – lastel head alushariduse omandamise võimalused; – lastel tulevik; – ühistranspordiga kindlustatus; – turvalisus; – elanikel sotsiaalteenustega kindlustatus; – kaunis loodus; – e-vald; – maa ja tootmisvõimalusteks hoonete olemasolu; – heakorrastatus. 4. Rühmatöö: vallavolikogu, vallavalitsuse ja ettevõtjate vastastikused soovid ettevõtlusalase tegevuse intensiivistamiseks. VALLAVALITSUS Ootused volikogule: – prioriteetsed ettevõtluse alad ja liigid; – investeeringud kommunikatsioonidesse (arengukavade koostamine): – vallavalitsuse juhtimisstruktuuri täiendamine ettevõtluse spetsialistidega; – poliitilised otsused ja nende eest vastutuse võtmine; – kohaliku võimu esindajana mõjutada seadusandlust: määratleda kord, kuidas kohustada ettevõtet kohalikus omavalitsuses registreerima; andma omavalitsusele infot ettevõtte paiknemises toimunud muudatustest; kord ettevõttemaksu osaliseks laekumiseks valla eelarvesse. Ootused ettevõtjatele: – huvide teadasaamine; – süstemaatilise infovahetuse sisseseadmine ettevõtjatega; – tööjõu koolituse vajaduse väljaselgitamine; – ettevõtluse arengusuundade väljatöötamine, ressursside vajaduse selgitamine (muudatused); – kohalike tööjõuressursside kasutamise maksimaliseerimine; – osalemine valla kultuuri-, spordi-, haridussündmustes; – ettevõtjate ühisorganisatsiooni loomine. VOLIKOGU Ootused ettevõtjatele ja vallavalitsusele: – ettevõtjate ootused, soovid ja ettepanekud vallavalitsusele (teha ankeet – tänased tegijad, tulevased ettevõtjad); – vallas tegutsevatest firmadest ülevaade; – uurida ettevõtjaid, kelle elukoht on vallas, kuid töökoht väljapool. Eesmärk on selgitada «tõmbenumbrid» nende koduvalda toomiseks; – vallavalitsuse ja ettevõtjate ühistegevuslik valla arengu planeerimine; – välja töötada ettevõtjate Top 10. ETTEVÕTJAD Ootused vallavalitsusele: – ettevõtluse infokeskus; – ettevõtjate ja vallavalitsuse ühiste huvide väljaselgitamine ja süstematiseerimine ning selle põhjal tegevuskava koostamine; – väikeinvestorite (kohalik elanik) kaasamine kohaliku tähtsusega ettevõtlusesse; – ettevõtlust huvitava statistika tootmine ja avaldamine; – vallasisese transpordivajaduse kaardistamine ja logistika ülesehitamine; – ettevõtlust toetavate teenuste pakkumise korraldamine (toitlustus, transport jne); – planeeringute paindlikkus ja operatiivne reageering perspektiivsetele ideedele; – valla elanike ja elukeskkonna huvisid toetava ja arvestava ettevõtluse teadlik ja avalik toetamine. ARENGUPÄEVA (17.04.) GRUPITÖÖ TULEMUSED 1. Majandus ja ettevõtlus Mis on antud valdkonnas hästi õnnestunud? – On kujunenud välja püsiettevõtjate ring, st on tekkinud juurde töökohti – Ettevõtjate sihipärane areng – Ettevõtluskeskkond on paranenud – Investorite huvi on kasvanud – Paikuse–Sindi telg on kiiresti arenev ettevõtluse telg – Turismi arenduseks on olemas eeldused Mis on antud valdkonnas halvasti? – Ettevõtluse tõusuga suureneb surve elukeskkonnale – Pendelmigratsioon – Kommunikatsioonide väljaehitus on ebarahuldav (sh ka olemasolev seisukord) – Vaba kvalifitseeritud tööjõudu on vähe – Infrastruktuuride väljaehitus on jäänud ajale jalgu – Palju olemasolevaid tootmishooneid on räämas ja vähe kasutatud – Teenindusvõrgu nõrkus Ettepanekud ja üldised suunad: – Luua eeltingimused ettevõtluseks (planeeringud, trassid, kaardistada ettevõtlusele esitatavad tingimused ehk kataloogi loomine) – Olemasoleva hetkeseisu ja arengu kaardistamine (luua side ettevõtjate ja valla vahel) ja messi või päeva korraldamine – Nõuda ettevõtjatelt rohkem heakorda (hoonete fassaadid) – Kompleksse teeninduskeskuse rajamine – IT-keskuse väljaarendamine – Turismiketi koostamine, marsruutide väljatöötamine (Seljametsa teeristi muuseumi ja I-punkti loomine koos juurdekuuluva teenindusega) – Valla atraktiivsuse reklaamimine – EU projektidest vahendite taotlemine ettevõtluse toetamiseks, sh põllumajandusele 2. Humanitaarplokk Mis on antud valdkonnas hästi õnnestunud? – Koolide ja lasteaedade olemasolu hea kaader arvutiklass võimla Paikusel võimalus korralikuks pargiks – Võimla olemasolu – Lasteaial ruumi pargiks – Reiu Puhkekeskuse olemasolu – Bussiootepaviljonid külades – Päevakeskus Tiigi 2 (arstiabi heal tasemel) – Vallamaja saali olemasolu – Aktiivsete inimeste olemasolu – Traditsioonid tekivad ja jätkuvad – Käsitöö traditsioonid Mis on antud valdkonnas halvasti? – Koolidel ja lasteaedadel territooriumi määratlematus (avatud läbikäiguhoov) – Paikuse Põhikoolil ruumipuudus – söökla, raamatukogu, kolm klassiruumi, aula, staadion, mänguplatsid – Võimla ja Paikuse lasteaed vajavad remonti, samuti puuduvad vahendid päevakeskuse remondi lõpetamiseks – Seljametsas ei ole ära kasutatud meiereihoonet – lastele võimlemisruumiks? – Reiu Puhkekeskuses on liiga vähe majutuskohti, köök väike, pesemisvõimalused kasinad – Külades puuduvad lastele mängimiskohad ehk lihtsad spordiplatsid – Halvad ühendusteed küladesse ja bussiliinide vähesus – Tänavavalgustus külades puudub – Vallas puuduvad järgmised teenused – pangaautomaat, post alevikus, saun, kohvik, iluteenindus, noorte kooskäimiskoht – Päevakeskuse saali ei kasutata piisavalt ja personali töötingimused «0» – Vallas ei saa korraldada vabaõhu kultuuriüritusi, kuna puudub piiratud alaga varikatusega lava – Kultuuriürituste korraldamiseks puudub materiaalne baas ehk helitehnika, valgustused, panipaigad jms. – Valla raamatukogu on väga kitsastes oludes Ettepanekud ja üldised suunad: – Muuseumi loomine – kas Seljametsa meierei või Põlendmaa rehielamu – Hea maine loomine vaba aja tegemistele, samuti ruumide leidmine kultuuri-, spordi-, muuseumitegevusele – Kasutada ära olemasolevad hooned, näiteks vana remonditöökoda, hobusetall – Arendada ühistegevust koolide, kultuuri- ja spordiringkondadega – Päevakeskus rakendada mitmefunktsiooniliseks ja lõpetada remont – Paikuse Põhikooli laiendus – projektid valmis ja ehitada – Lasteaias ära teha remont – Seljametsa Lasteaed-Algkooli juurde spordiväljakute ehitus – Politseikooli juurde motodroom, ujula, õpetajate maja 3. Infrastruktuurid Mis on antud valdkonnas hästi õnnestunud? – Soojamajanduse arengukava olemasolu – Vaba maa olemasolu elamuehituse arendamiseks – Välisvalgustus on heal tasemel – Maksujõulise tarbija olemasolu Mis on antud valdkonnas halvasti? – Trassid on vanad (nii küte, vesi kui kanalisatsioon) – Puuduvad süsteemid – Vee halb kvaliteet Ettepanekud ja üldised suunad: – Organisatsioon (vee-ettevõtja, energiaettevõtja) – Koostada vee- ja kanalisatsiooni arengukava – Vajalik kohalik puhasti – Reiu–Paikuse–Sindi veetrassi väljaehitamine või kohalik ringvõrk koos kohaliku veepuhastiga – Vajalik maa-aluste kommunikatsioonide mõõdistamine (teostusjoonised) – Pinna- ja sademevee kanaliseerimine – Soojamajanduse arengukava elluviimine – Koostada uute elamuehitusalade detailplaneeringud – Lahendada Silla küla kanalisatsioon 4. Maakasutus ja keskkond Mis on antud valdkonnas hästi õnnestunud? – Pidevalt on saadaval maad – Üldplaneeringu olemasolu ja palju tehtud detailplaneeringuid – Palju maad on omanduses – Kalmistu asukoht paigas ja algatatud detailplaneering – Palju tehtud kõnniteid – Reiu vabaõhulava – Vallal on oma maad – Prügila projekt areneb Mis on antud valdkonnas halvasti? – Linnuriigi park tegemata – Põllumaa vähene kasutus – Heakord jätab soovida – Saeveski müra ja tolm Ettepanekud ja üldised suunad: – Haljasalad ja pargid korrastada (metskond majandab oma metsi, Politseikooli tee äärde uued puud jms) – Põlendmaal väheväärtusliku põllumaa (100 hektarit) metsastamine või mingi muu alternatiivvõimaluse leidmine – Välja ehitada tervise- ja matkarada – Muuta tööstuspiirkonda – Lahendada õhusaaste küsimus ehk keskkonnasõbralikumaks muuta kolm suurt katlamaja (kütab kivisöega) – Luua vallas kaks uut «tänavat» – noorte tänav ja vanurite tänav Arengukava koostamise töögrupid HUMANITAARI VALDKOND 1. Aime Käärats 2. Kersti Männamaa 3. Maie Lääne 4. Erika Popp 5. Ille Riivits 6. Kaiu Kustasson 7. Aare Külaots 8. Kaie Reial 9. Maie Kalbus 10. Vahur Reimann 11. Marika Kukk 12. Anne Järvsaar 13. Alli Vohu INFRASTRUKTUURI VALDKOND 1. Ain Jakobson 2. Erri Kerde 3. Urmas Teeäär 4. Jüri Merits 5. Kalju Vent 6. Tõnu Järv 7. Indrek Pappa 8. Rein Hallik 9. Kalju Viirsalu MAJANDUSE VALDKOND 1. Elmar Orav 2. Kuno Erkmann 3. Irina Vallau 4. Eve Paas 5. Jaak Uibu 6. Heiki Mägi 7. Mati Villsaar 8. Hans Sibrits 9. Peeter Prisk 10. Harri Timberg 11. Tarmo Orav 12. Kalju Leemet 13. Peep Jöffert MAAKASUTUSE VALDKOND 1. Jaak Mets 2. Maimu Karjus 3. Avo Hansberg 4. Viivo Nisuma 5. Jüri Tambets 6. Liivia Kasemets 7. Aivar Ild 8. Vello Nõmm OSAVÕTJAD ARENGUPÄEVA SEMINAR 17.04.2000 1. Kadri Karjus Paikuse Vallavalitsus, arhitekt 2. Hans Sibrits Paikuse Vallavolikogu esimees 3. Aare Külaots Paikuse Põhikool; volikogu liige 4. Liilia Varik Paikuse Vallavalitsus, kantselei juhataja 5. Jüri Merits Politseikool, direktor 6. Kaiu Kustasson Pärnumaa Spordiliit; volikogu liige 7. Viivo Nisumaa Volikogu liige 8. Elmar Orav Volikogu liige 9. Vahur Reimann Spordikeskus 10. Mati Villsaar Reiu Puhkekeskus 11. Jaak Uibu Volikogu liige 12. Urmas Teeäär Volikogu liige 13. Ille Riivits Paikuse Vallavalitsus, kultuuritöö koordinaator 14. Kersti Männamaa Paikuse Põhikool, huvijuht 15. Marika Kukk Paikuse Raamatukogu 16. Maie Kalbus Paikuse Lasteaed Mesimumm; volikogu liige 17. Kaie Reial Seljametsa Lasteaed-Algkool; volikogu liige 18. Eve Paas Paikuse Vallavalitsus, vallasekretär 19. Avo Hansberg Põlendmaa küla 20. Jaak Mets Paikuse Vallavalitsus, maakorraldaja 21. Irina Vallau Paikuse Vallavalitsus, pearaamatupidaja 22. Maimu Karjus maakasutus ja -mõõtmine 23. Erri Kerde AS Kommen, juhataja 24. Kalju Vent OÜ Kalvenko, konsultant 25. Kalju Viirsalu Volikogu liige 26. Heiki Mägi Arengukomisjoni liige 27. Aime Käärats Paikuse Vallavalitsus, sotsiaalosakonna juhataja 28. Maie Lääne Paikuse Päevakeskus 29. Erika Popp Volikogu liige 30. Kuno Erkmann Paikuse Vallavalitsus, vallavanem