Vasalemma Vallavolikogu — Vasalemma Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 78, 1389

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) paragrahvi 31, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vasalemma Põhikooli arengukava aastateks 2001–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub alates 3. oktoobrist 2001. a. Volikogu esimees Aado OHERD Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 11 VASALEMMA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 Sissejuhatus Käesolevas arengukavas antakse hinnang Vasalemma Põhikooli hetkeolukorrale, määratletakse sihid, milleni lähiaastatel soovitakse jõuda ning püütakse leida teid nende saavutamiseks. Eesmärkide seadmisel on kasutatud lastevanemate ja õpetajate hulgas läbi viidud ankeetküsitluse tulemusi ning kooli hoolekogu seisukohti. Kohalikele lastele peab säilima võimalus põhihariduse omandamiseks kodu lähedal, kooliskäimine peab olema mugav ja turvaline. Vasalemma kooli ajaloost Vasalemmas on kooliharidust antud 1859. aastast alates, mil külakool asus Vasalemma mõisa rehetoas. Praeguses hoones asub kool alates 13. novembrist 1922. a. Hoone kuulus varem mõisnik Valerio von Baggohuwfudtile – tolleaegse Eestimaa aadelkonna ühele kesksemale tegelasele, kellele kuulusid ka Saku mõis koos õllevabrikuga ja Nõva mõis. Vasalemma mõis valmis 1893. aastal ja kuulub arhitektuuriliselt neogooti näidete hulka. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikku nn vasalemma marmorit. Kuigi alates 1922. a on hoones tehtud mitmeid ümberehitusi, on tema algne planeering põhiosas veel loetav. Algsest sisekujundusest on säilinud vaid endise söögitoa, praeguse lava puitpaneellagi, mõned siseuksed, trepibalustraadid, üks ahi. Mõisahoone on arhitektuurimälestis, lossi ümber olev park looduskaitse all. Vasalemma kooli esimene juhataja oli Johannes Treumann. Algusaastatel tegutses kool 4-klassilise algkoolina ja õpiti liitklassides. Edaspidi hakkas kool laienema ja 1924. aastast tegutses ta juba 6-klassilisena. Õpilaste arv kõikus 70–80 piires. Algusaastail pidi kool pidevalt võitlema oma säilimise eest, sest kooli ähvardas sulgemine. Saksa okupatsiooni ajal, mil kooliruume kasutati sõjaväe majutuspaigana, toimus õppetöö endises vanapreilna mõisas, s.o kooli lähedal asuvas mõisaaegses puumajas, praeguses õpetajate elamus. Seal oli kogu kooli jaoks vaid kolm ruumi ning valitses äärmine ruumikitsikus. Kuni 1945. aastani üüris kool ruume mõisahoone tolleaegselt valdajalt Tallinna Õpetajate Seltsilt. 1945. a alates kuulub hoone tervikuna koolile. 1948. a liitus 7. klass ning kool sai nimetuse 7-klassiline kool. Alates 1956. a hakkas kool kasvama keskkooliks ning tegutses sellena 1964. aastani, mil ta muudeti 8-klassiliseks. Õpilaste arv keskkooli ajal oli 200 piires. Alates aastast 1989 töötab kool 9-klassilisena, praegu kannab nimetust Vasalemma Põhikool. Siinses koolis on õppinud Julius Aamisepp, Heino Jürsalu, Kalju Terasmaa, Ilma Adamson jt tuntud inimesed. Legendaarseks on saanud kauaaegne koolidirektor aastatel 1952–1978 Selma Uustalu, kelle eestvedamisel rajati kooliaed, staadion, ehitati välja hoone pööningukorrus, mitmed abihooned, pandi majja veevärk. 1. Vasalemma kooli ees seisvad ülesanded – tagada õpilastele hea põhiharidus, luua neile arenguvõimalusi, et aste-astmelt jõuaks neist üha rohkem kõrgkoolini; – anda võimalikult mitmekülgseid teadmisi, suurendada laste konkurentsivõimelisust ja aidata neil leida oma kohta elus; – olla ka huvi- ja kultuurikeskuseks, suunata nii lapsi kui täiskasvanuid haritusele, kultuursusele, kasvatatusele. Kooli positiivsed küljed: – unikaalne koolimaja, kena park ja ümbrus ning õpilased hoiavad oma kooli; – väike ühtne kollektiiv, paraja suurusega klassid, sõbralikud suhted õpetajate ja õpilaste vahel; – ühtne, hästi läbi saav õpetajate kollektiiv; – väljakujunenud traditsioonid; – töökasvatus; – olemas igapäevatööks tehnilised vahendid. Kooli negatiivsed küljed: – koolihoone pooleliolev remont; – ruumipuudus, mis põhjustab õpilastevahelisi konflikte vahetundides; – puudub spordisaal; – kooli staadion vajab taastamist; – kooliaed vajab uuendamist; – vajalik on koolipargi rekonstrueerimise plaan; – puudus on õppevahenditest (keemia, füüsika), spordivahenditest; – laste koolitee ei ole turvaline; – puudub õpilaste logopeediline teenindamine. 2. Õpilased Vasalemma Põhikoolis õpib peale Vasalemma valla õpilaste ka teiste valdade lapsi. 2000/2001. õppeaastal õpib siin lapsi Vasalemma vallast 135 (sealhulgas Rummu asulast 26, Ämarist 20), Keila vallast 24, Keila linnast 4, Harku vallast 1, Padise vallast 3. Koolis õpib lapsi vene perekondadest kokku 25, sh I klassis – 3 III klassis – 3 IV klassis – 1 V klassis – 4 VI klassis – 3 VII klassis – 4 VIII klassis – 2 IX klass – 5 Peame vajalikuks jätkata väikese arvu vene laste õpetamist oma koolis ka edaspidi, kuna kooli arvates on see olulise tähtsusega vene elanikkonna integreerumisel eesti ühiskonda. Muust rahvusest laste optimaalne arv on kuni kaks. Kooli võetakse vastu neid vene keelt kõnelevaid lapsi, kes on käinud eestikeelses lasteaias ja/või omandanud elementaarse eesti keele oskuse. Tabel 1 Kooli täituvus 2000/2001–2005/2006. õppeaastani 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 I 14 12 12 9 19 10 II 11 14 12 12 9 19 III 16 11 14 12 12 9 IV 20 24 11 14 12 12 V 27 26 24 11 14 12 VI 28 29 26 24 11 14 VII 16 29 29 26 24 11 VIII 19 15 29 29 26 24 IX 16 18 15 29 29 26 Kokku 167 178 172 166 156 137 Kuna õpilaste arvu prognoosimisel ei ole arvestatud alates 2002/2003. õppeaastast 4. klassi õppima asuvate Keila valla lastega ja Ämari ning Rummu asula arengust tingitud elanike arvu suurenemisega, siis võib õpilaste arv kujuneda mõnevõrra suuremaks. Õpilaste arv võib muutuda ka seoses valdade eelseisvast liitmisest tingitud valla piiride muutumisega. Tuleks arvestada siiski võimalusega, et alates 2005/2006. õppeaastast võivad tekkida liitklassid. Kool peab vajalikuks sel juhul vallapoolset lisafinantseerimist, et klasse mitte liita. 3. Õpetajad Käesoleval ajal töötab koolis 15 põhikohaga pedagoogilist töötajat, neist 12 on kõrgharidusega, 1 keskeriharidusega, 2 keskharidusega. Aastatel 1995–2000 on paranenud õpetajate kvalifikatsioon. Koolis on asunud tööle kõrgharidusega muusika- ja kehalise kasvatuse õpetaja. Kõrghariduse on omandanud kaks õpetajat, pedagoogi kutse kaks õpetajat. Õppealajuhataja läbis juhtimisalase täienduskoolituse ja üks algklassiõpetaja algõpetuse didaktika kursuse. 2003. aastaks omandavad veel kaks õpetajat kõrghariduse. Õpetajate kvalifikatsiooni osas on eesmärk jõuda tasemeni, et: – koolis töötavad ainult kõrgharidusega õpetajad; – kõikide õpetajate ettevalmistus vastab kvalifikatsiooninõuetele; – võimekamad ja kogenumad pedagoogide seast on omandanud vanemõpetaja ametijärgu. Õpetajate täienduskoolituse osas on eesmärk: – aineõpetajatele iga viie aasta järel vähemalt 160-tunnise ainekursuse läbimine; – igal õppeaastal korraldada kohapeal vähemalt üks koolitus teemal, mis oleks vajalik kõikidele õpetajatele (psühholoogia-, üldmetoodika-, klassijuhatajatöö- vms alane). Pedagoogilise kaadri saamiseks kõrgkoolist või tööturult peame vajalikuks: – maksta vallaeelarvest noore õpetaja lisatasu kõrgharidusega noorspetsialistile viie aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist. 4. Laste õpetamine ja arendamine Vasalemma kooli õppe-kasvatustöö eesmärgid: – Kasvatada elus toimetulevat, vastutustundlikku, tervet isiksust. – Anda õpilastele teadmisi ja oskusi lähtuvalt riikliku õppekava nõuetest. – Kasvatada isiksust, kes peab lugu enesest ja kaasinimestest, kodust, perekonnast, armastab isamaad. I. EESMÄRGID ÕPPE-KASVATUSTÖÖ ALAL 1. Õppimise kvaliteedi taseme tõstmine 1) Õpilastes iseseisvate õpioskuste arendamine. – Arendada ja süvendada oskust töötada teatmeteoste, kaartide ja sõnaraamatutega, leida ja kasutada infot; – Alustada koolisiseste õpioskuste olümpiaadide korraldamist. – Osaleda maakondlikel õpioskuste olümpiaadidel (4.–6. klass). – Koostada süstemaatiliselt ainealaseid uurimuslikke töid. – Korraldada tähelepanu arendavaid võistlusi, viktoriine. 2) Õpilaste omaloomingu, loovuse väärtustamine. – Taaselustada kooli ajakirja väljaandmine üks kord õppeveerandis. – Jätkata lõpuklassi almanahhi väljaandmist. – Eksponeerida süstemaatiliselt õpilaste kunsti- ja käsitööalast loomingut koolis ja väljaspool kooli. – Korraldada igal õppeaastal õpilaste kirjandusliku loomingu konkursse (kirjandivõistlus 5.–9. klasside õpilastele, luulekonkurss). 5) Õpilaste suulise väljendusoskuse arendamine. – Arendada eneseväljendusoskust situatsiooni- ja rollimängude kasutamise abil ainetundides. – Etlemisoskuse arendamine konkursside korraldamise abil. – Esinemisoskuse arendamine uurimustööde esitlemisel klassis või ainepäevadel. 4) Arvuti kasutamise oskuse arendamine. – 1.–6. klassis toimub arvuti kasutamise algteadmiste omandamine ringitööna ja ainetundides. – 7.–9. klassis toimub arvutiõpetus vabaainena ja ringitööna. 5) Õpilaste kehaliste võimete arendamine ja tervislike eluviiside propageerimine. – Kooli spordipäevade regulaarne korraldamine. – Spordialane koostöö naaberkoolidega (Ämari Põhikooli, Padise Põhikooli ja Risti Põhikooliga). – Osalemine maakondlikel spordivõistlustel. – Suitsetamise, alkoholi ja uimastite tarvitamise vastase tegevuskava väljatöötamine. 2. Õpetamise kvaliteedi tõstmine ajakohaste õppevahendite, kaasaegsete tehniliste vahendite ning kaasaegse õpetamise metoodika rakendamise abil. 1) Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine ainetundides. – Arvuti kasutamine ainetundides ülesannete lahendamiseks ja koostamiseks, näitlikuks demonstratsiooniks, lisamaterjali leidmiseks jne. – Õppevideode kasutamine õppematerjali illustreerimiseks. – Grafoprojektori kasutamine lisamaterjali esitamiseks. 2) Kooli varustamine ajakohaste õppevahenditega. – Arvuti õppeprogrammid. – Keemiareaktiivid ja katsevahendid. – Füüsika ja loodusõpetuse katsevahendite komplektid. – Õppetöökoja seadmed ja tööriistad. – Õmblusmasinad. – Spordiinventar. – Vajalik videomaterjal. – Videokaamera. 3) Aineolümpiaadide korraldamine koolis igal õppeaastal parimate ainetundjate väljaselgitamiseks ja osalemine maakondlikel olümpiaadidel. 4) Kooli raamatukogu osatähtsuse suurendamine õppetöö paremaks korraldamiseks. Raamatukogu varustamine õppekirjanduse kõrval ka õpilastele kohustusliku ilukirjanduse ning perioodikaga. 5) Kaasaegsete metoodiliste võtete kasutamine õppetöös. – Ainetevahelise integratsiooni põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine. – Koostöö naaberkoolide õpetajatega metoodikaalaste kogemuste vahetamise eesmärgil. 6) Vene keelt emakeelena kõnelevate laste õpetamine. – Koolis toimetulekuks elementaarse keeleoskuse kontroll enne kooli vastuvõtmist. – Eesti keele oskuse arendamiseks õpilaste suunamine huvialaringidesse. – Eesti keele täiendava õppe organiseerimine konsultatsioonitundide või ringitöö raames. 7) Õpilaste logopeedilise teeninduse korraldamine. 8) Pidev õppekava ja ainekavade täiustamine. 3. Kasvatustöö tõhustamine; elus toimetuleva, vastutustundliku, terve, iseendast, oma kaaslastest, kodust, perekonnast ja isamaast lugupidava isiksuse kujundamine 1) Kasvatustöö vahetu seostamine õppetööga. – Õpilase isiksuse kujunemisel on oluline kogu kooli personali isiklik positiivne eeskuju. – Väärtushinnangute, positiivse ellusuhtumise ja aktiivse eluhoiaku kujundamine on iga pedagoogi ülesanne. 2) Klassijuhatajatöö tähtsustamine. – Koostöö arendamine lastevanematega. – Õpilaste kodude külastamine. – Pidev individuaalne töö probleemsete õpilastega. – Kasvatuslike ja üldharivate teemade käsitlemine klassijuhatajatundides. – Õpilaste silmaringi arendamine, kultuurikasvatus. – Klassijuhatajatöö detailsem planeerimine ja regulaarne analüüs. 3) Efektiivselt toimiva õpilasesinduse töölerakendamine. – Õpilasesinduse põhimääruse väljatöötamine. – Õpilasesinduse koostöö kooli juhtkonna ja hoolekoguga. – Õpilasesinduse osalemine koolielu reguleerivate põhidokumentide väljatöötamisel. – Õpilasesinduse osalemine õpilaste huvide kaitsmisel ja konfliktide lahendamisel. – Õpilasesinduse osalemine kooliürituste organiseerimisel. 4) Noorteorganisatsioonide tegevuse jätkamine ja arendamine. – Skautide ja hundude tegevuse jätkamine ja liikmeskonna suurendamine. 5) Kooli hoolekogu tegevuse aktiviseerimine. – Hoolekogu koostöö kooli juhtkonna ja õpilasomavalitsusega. – Hoolekogu osalemine koolielu reguleerivate põhidokumentide väljatöötamisel. – Hoolekogu osalemine kooli majandusprobleemide lahendamisel. – Hoolekogu osalemine suuremate kooliürituste korraldamisel (kooli aastapäev, vilistlaste kokkutulek). 6) Kooli koostöö tihendamine vallavolikogu sotsiaalkomisjoniga. – Komisjoni teavitamine materiaalset abi vajavatest peredest. – Võimalus saata õpilane ja tema vanemad komisjoni aru andma eriti raskete korrarikkumiste ja koolikohustuse mittetäitmise korral. 7) Koostöö arendamine lastevanematega. – Lastevanemate koosolekutel igapäevaprobleemide kõrval ka kooli tulevikuprobleemide, hariduspoliitiliste ja kasvatuslike teemade käsitlemine. – Lapsevanema regulaarne teavitamine lapse edasijõudmisest hinnetelehtede kaudu. – Lastevanemate teavitamine koolis toimuvast infolehtede kaudu. – Lastevanemate kaasamine klassi- ja kooliürituste korraldamisele. – Regulaarne tagasiside lastevanematelt kooli tegevuse tulemuslikkuse kohta (iga-aastased küsitlused). 8) Pikapäevarühma töölerakendamine. II. HUVITEGEVUS JA KLASSIVÄLINE TÖÖ Käesoleval ajal töötavad koolis järgmised ringid: – rütmika- ja tantsuring – algklasside kunstiring – spordiringid – sõnakunstiring – arvutiring – mudilaskoor – tütarlastekoor – välissuhete ring Eesmärgid huvitegevuse ja klassivälise töö alal: – Igakülgselt arendada lapse võimeid ja kujundada tema isiksust huvitegevuse kaudu. – Õpilaste loovuse, esinemisoskuse ja -julguse arendamiseks luuakse eespool nimetatud, juba tegutsevatele ringidele, lisaks järgmised ringid: – kunstiring – näitering Eesmärgid huvitegevuse ja klassivälise töö alal: – Igakülgselt arendada lapse võimeid ja kujundada tema isiksust huvitegevuse kaudu. – Jätkata õpilastele algteadmiste andmist tööks arvutiga arvutiringis. – Arendamaks õpilaste kehalisi võimeid ja kasvatamaks terveid noori, jätkata spordiringide tegevust. – Eesti rahvakultuuri propageerimiseks õpilaste hulgas leida võimalus rahvatantsuringi loomiseks. – Jätkata kooli ajakirja ja lõpetajate almanahhi väljaandmist. – Taaselustada oma kooli ja kodukoha ajaloo uurimine, leida võimalusi Vasalemma mõisa ja kooli ajaloo tutvustamiseks mõisahoonet külastavatele ekskursioonidele (kooli muuseum, giidide ettevalmistamine õpilaste hulgast). – Klassivälises töös jätkata väljakujunenud suundi, väärtustamaks kodu, perekonda, kooli ja tema traditsioone, kodukohta ja tema ajalugu, isamaad. – Õpetajate päeva tähistamine – Kooli aastapäeva tähistamine – Vilistlasõhtute korraldamine iga viie aasta järel – Jõulupidu – J. Oro sünniaastapäeva tähistamine – Jüriööjooks – Emadepäeva tähistamine – Isadepäeva tähistamine – Jõulupidu – Laulukonkurss – Tantsukonkurss – Lõpukellapäev – Hoida ja arendada sõprussidemeid Ämari Põhikooliga ja Padise valla koolidega. – Arendada kooli välissidemeid. 5. Kool kui piirkonna kultuurikeskus Kool oma asukoha tõttu (eemal nii Vasalemma aedlinnast kui ka Rummu ja Ämari asulast) ei ole olnud eriti populaarne kohaliku elanikkonna kooskäimiskoht. Eesmärgid suurendamaks kooli osatähtsust piirkonna kultuurikeskusena: – Ühisürituste korraldamine koostöös Vasalemma kultuurimajaga, kasutades ära mõisahoone unikaalset interjööri ja ümbrust. – Koostöö arendamine Vasalemma Kunstide Kooliga muusikatundide läbiviimisel ja iga-aastaste kontsertide korraldamisel. – Kooli arvutiklassi kasutamine väljaspool õppe- ja ringitunde endiste õpilaste ja vallaelanike poolt. – Kooli staadioni rekonstrueerimine, mis annaks võimaluse selle kasutamise valla spordivõistluste läbiviimiseks. – Kontsertide korraldamine vallaelanikele (emadepäeva ja jõulukontsert). – Mõisahoone kui arhitektuuriväärtuse tutvustamine turistidele, kasutades selleks õpilaste seast ette valmistatud giide. – Endise kohaliku kooliõpetaja, lastekirjanik J. Oro mälestuse hoidmine ja tema loomingu tutvustamine Lääne-Harjumaa koolide õpilaste hulgas ning koostöö ümbruskonna koolidega õpilaste kirjandusliku omaloomingu väärtustamisel. 6. Kooli materiaalne baas 1995.–2000. aasta arengukavas ettenähtud programmist on täidetud: Hoonega seotud tööd osas: – Küttesüsteemi väljaehitamine. – Pööningukorruse remont. – Keldrikorruse remont. – Akende vahetus. – Ajalooliste korstnaotste taastamine. – Karniisiplekkide paigaldamine. – Sadeveedrenaaži remondi alustamine. – Dušširuumide väljaehitamine. – Muretsetud uued pargipingid. Sisustuse ja õppeotstarbelise inventari osas: – Klassid on komplekteeritud nõuetekohaste pinkidega. – Uuendatud on saalitoole. – Raamatukogusse on muretsetud uued raamaturiiulid ja raamatukogu kataloogiprogramm. – Õpilastele on muretsetud garderoobikapid üleriiete hoidmiseks. – Soetatud on televiisor, videomagnetofon ja väike valik õppefilme. – Remonditud klassiruumidesse ja koridoridesse on ostetud uued klassitahvlid ja stendid. – Sisustatud on ajakohane arvutiklass. – Kooli sööklasse on ostetud uued toidunõud. Eesmärgid kooli materiaalse baasi arendamisel aastatel 2001–2005: 1) Hoonega seotud tööd – Siseruumide kapitaalremondi jätkamine. – Välisfassaadi, terrassi ja peasissekäigu trepi restaureerimine. – Sadeveedrenaaži remondi lõpuleviimine. 2) Park ja kooliaed – Pargi rekonstrueerimise projekti tellimine. – Kooliaia vastavusse viimine kooli vajadustega. 3) Staadion, spordihoone – Vanal staadionil jätkata korrastustöid mahus, mis võimaldaksid staadioni käigus hoida. – Lahendada õpilaste kehalise kasvatuse tundide läbiviimise koha küsimus. 4) Ruumide sisustamine – Ruumide sisustust uuendada vastavalt kapitaalremondi jätkumisele. – Varustada klassiruumide aknad aknakatetega. – Osta – II korruse klassiruumidesse ja vestibüüli stendid; – klassidesse uued õpetajalauad; – klassidesse kappe õppevahendite hoidmiseks; – uued lauad õpetajate tuppa; – raamatukokku lisariiulid; – Uuendada söökla sisustust. 5) Õppevahendid – Riiklike vahendite ebapiisavuse tõttu jätkata õpikute soetamise osalist finantseerimist kohalikust eelarvest. – Varustada kool õppekava täitmiseks vajalike keemia, füüsika, loodusõpetuse katse- ja demonstratsioonivahenditega. – Varustada kool õppekava täitmiseks vajalike spordivahenditega. – Varustada kool tööõpetuse õppekava täitmiseks vajalike tööriistade ja materjalidega. – Osta uus koopiamasin. – Remontida klaver. – Muretseda helivõimendussüsteem kooliürituste läbiviimiseks. 7. Õpilaste olme Klassiruumid vastavad üldiselt sanitaarnõuetele. Soovida jätab valgustus. Loomulik valgustus on vähene, kuna mõnel klassiruumil on ainult üks aken. Vastavalt ruumide kapitaalremondile vahetatakse välja ka valgustid. Klassiruumide mööbel vastab õpilaste kasvule. Ruumide temperatuur on nõuetekohane. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad kooli saalis. – Paigaldada klassiruumidesse tahvlivalgustid. – Leida vestibüüli istumisvõimalus. Transport Õpilaste transpordiprobleem koolivälistel üritustel osalemiseks on lahendatud valla bussi kasutamise võimalusega. – Laste koolitee ei ole turvaline, mistõttu kool ja lapsevanemad peavad vajalikuks jalgrattatee rajamist kooli ja Vasalemma aedlinna vahele. Toitlustamine Õpilaste toitlustamist korraldab alates 1992/93. õppeaastast kool ise. Viia söökla töökorraldus ja materiaalne baas vastavusse tervisekaitse nõuetega 1. jaanuariks 2003. a; – Jätkata õpilaste toitlustamist oma kooli baasil. – Menüü koostamisel ja toidu kvaliteedi hindamisel teha koostööd kooli hoolekogu ja lastevanematega. – Koostada menüü pika perioodi peale ette ja tutvustada lastevanematele. – Jätkata tervisliku toidu propageerimist. Tervishoid – Jätkata väljakujunenud iga-aastase õpilaste arstliku järelvaatuse süsteemi lastearsti poolt. 8. Arengukava uuendamise kord Arengukava uuendatakse või täiendatakse käesoleva arengukava tähtaja möödudes või kooli tööd reguleeriva seadusandluse muutumise korral. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Vasalemma Vallavolikogu.