Vasalemma Vallavolikogu — Vasalemma Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 78, 1388

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) paragrahvi 12 lõike 4, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vasalemma Põhikooli põhimäärus (lisatud). 2. Määrus jõustub alates 3. oktoobrist 2001. a. Volikogu esimees Aado OHERD Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 27. septembri 2001. a määrusega nr 10 VASALEMMA PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Vasalemma Põhikool (edaspidi kool) asukohaga Vasalemma vald, Lemmaru küla, on Vasalemma valla halduses olev üldhariduskool, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Haridusministeeriumi normatiivaktidest ja käesolevast põhikirjast. 2. Kool on põhikool, mis töötab segakoolina. Kooli lõpetamisel saadakse põhiharidus. 3. Kool on kohustatud vastu võtma kõik Vasalemma valla territooriumil elavad eesti keelt valdavad lapsed. Teiste haldusüksuste territooriumil elavaid lapsi võidakse vastu võtta vabade kohtade olemasolul. 4. Kool on munitsipaalkool, mis allub Vasalemma vallale. Kooli direktori võtab tööle avaliku konkursi korras ja vabastab töölt Vasalemma Vallavalitsus. Õppetööd puudutavates küsimustes annab kool aru Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile Harju Maavalitsuse Haridus- ja kultuuriosakonna kaudu. 5. Koolil on õigus arendada majandustegevust ning osutada teenuseid kooli parema haldamise huvides. 6. Koolil on oma pitsat. 7. Kooli tegevuse peamised eesmärgid on: – kasvatada elus toimetulevat, vastutustundlikku, tervet isiksust; – anda lastele hea põhiharidus; – elavdada ja rikastada kohalikku kultuurielu. II. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 1. Koolis toimub õppetöö vastavuses Haridusministeeriumi poolt kinnitatud raamõppekava alusel koostatud õppekavadele. Kooli õppenõukogul on õigus mõnes õppeaines korrigeerida tundide arvu Haridusministeeriumi poolt lubatud piires. Õpikud valib õpetaja Haridusministeeriumi poolt soovitatute hulgast. 2. Õppetöö toimub koolis eesti keeles. Võõrkeeltest õpetatakse alates 3. klassist inglise ja alates 6. klassist vene keelt. 3. Õppetöö toimub koolis viiel päeval nädalas ühes vahetuses. 4. Õppetöö põhivormiks on õppetund. 5. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 6. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. 7. Õppeaasta pikkuse ja õppetunni pikkuse kehtestab Haridusministeerium. 8. Vahetundide pikkuse määrab kooli õppenõukogu. III. ÕPILASED 1. Kool komplekteeritakse Vasalemma valla territooriumil elavate õpilastega. Mujal elavaid õpilasi võidakse vastu võtta vabade kohtade olemasolul koolis ja õpilase rahuldava edasijõudmise korral. 2. Õpilaste riietus peab olema korrektne, erinõudeid (kindel vormiriietus) ei ole. 3. Õpilased on kohustatud õppima vastavalt oma võimetele, täitma kooli kodukorda, suhtuma lugupidavalt kaasõpilastesse ja õpetaja töösse, hoidma oma koolimaja ja selle ümbrust ning esindama väärikalt oma kooli. Koolile tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilaste vanemad või vanemaid asendavad isikud. 4. Õpilastel on õigus: – tasuta kasutada kooli ruume, rajatisi, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppe- ja tunniväliseks tegevuseks; – saada õpetajatelt täiendavat abi õppekavades ettenähtu omandamiseks; – esitada omapoolsed soovid vabaainete õpetamise suhtes; – luua oma ühendusi (malevad, ringid, sektsioonid jne) ning osaleda seltsides, ringides, liikumistes väljaspool kooli. 5. Koolil on õigus avaldada tunnustust õppetöös või tunnivälises tegevuses silmapaistnud õpilastele alljärgnevalt: – suuline kiitus klassi ees; – suuline kiitus kooli ees; – kirjalik kiitus õpilaspäevikus või teadetetahvlil; – kiituse avaldamine direktori käskkirjaga; – autasustamine kooli kiituskaardiga; – autasustamine kooli diplomiga; – autasustamine kiituskirjaga klassi või kooli lõpetamisel; – premeerimine. 6. Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli sisekorraeeskirju ja käitumisnorme võib kool rakendada järgmisi mõjutusvahendeid: – suuline märkus õpetaja, direktori asetäitja või direktori poolt; – kirjalik teade õpilaspäevikus õpilase halvast käitumisest vanemale või teda asendavale isikule; – suuline hoiatus direktori poolt; – noomituse avaldamine direktori käskkirjaga; – õpilase väljakutsumine õppenõukogu või hoolekogu koosolekule; – õpilase väljakutsumine koos vanemaga õppenõukogu või hoolekogu koosolekule; – käitumishinde alandamine; – teatamine elukohajärgsele vallavalitsusele või politseile; – koolist väljaheitmine vastavalt kehtestatud korrale. 7. Õpilased osalevad koolielu küsimuste lahendamisel õpilasesinduse kaudu. Õpilasesindus valitakse V–IX klassi õpilastest. Õpilasesindus töötab põhikirja alusel ja tema tegevust juhendab kooli huvialajuht. 8. Kooli juhtkond tagab õige koolipäevarežiimi, õpilaste tervise kaitse ja füüsilise arengu: – tunniplaani vastavuse vaimse töö hügieenile ja õpilaste eale; – õpilaste toitlustamise vähemalt üks kord päevas; – õpilaste profülaktilise meditsiinilise läbivaatuse lastearsti poolt üks kord õppeaastas. 9. Õpilaste tervise seisukohalt on keelatud: – mitteeakohane füüsiline töö; – suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste ainete kasutamine. IV. KOOLITÖÖTAJAD 1. Pedagoogid võtab tööle ja vabastab töölt kooli direktor, kes ühtlasi määrab kindlaks ka nende töökohustused ja -koormuse. 2. Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi tingimused kinnitab direktori ettepanekul kooli hoolekogu. 3. Pedagoogide konkreetsed tööülesanded määrab kindlaks kooli juhtkond töösisekorraeeskirja ja ametijuhenditega. 4. Pedagoogid juhinduvad oma töös Eesti Vabariigi hariduspoliitikast, haridusseadusandlusest ning selle alusel kehtestatud korralduslikest õigusaktidest. 5. Pedagoogidel on õigus valida õppevahendeid ja -meetodeid. Vabaainete õpetamiseks võib õpetaja koostada ja kasutada kooli direktori poolt kinnitatud ainekava. 6. Pedagoogidel ei ole õigust keelduda talle määratud pedagoogilistest ülesannetest – õpilaste nõustamine ja abistamine, õppekavade ja materjalide koostamine, tundideks ettevalmistamine. 7. Pedagoogilt ei ole õigus nõuda ülesannete täitmist, mis ei ole fikseeritud töölepingu ja ametijuhendiga. 8. Pedagoogidel on kohustus tagada õpilaste teadmiste taseme vastavus õppekava nõuetele, lähtudes oma töös hariduse väärtustamise ja isiksuse vaba arengu tagamise põhimõtetest, korraldada õppekasvatustööd kõlbluse, demokraatia ja kaasinimese austamise vaimus. 9. Haldus-, õppeabi- ja teenindava personali võtab tööle ja vabastab töölt kooli direktor. Nende tööalased kohustused, õigused ja vastutuse määrab kindlaks kooli juhtkond töösisekorraeeskirja ja ametijuhenditega. 10. Koolitöötajad vastutavad nende hoolde usaldatud kooli vara eest. V. KOOLIELU KORRALDAMINE 1. Kooli juhib direktor. Direktor: – vastutab õppe- ja kasvatustegevuse taseme riiklikule haridusstandardile vastavuse eest; – vastutab kooli varade säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise eest; – vastutab kooli majandus- ja finantstegevuse seaduslikkuse eest; – võtab tööle ja vabastab töölt oma asetäitjad, määrab kindlaks nende kohustused, õigused ja vastutuse; – võtab tööle ja vabastab töölt pedagoogilise, haldus-, majandus- ja abitootmispersonali, määrab klassijuhatajad; – tunnustab või karistab töötajaid; – kutsub kokku nõupidamisi ja koosolekuid; – kinnitab koolitöötajate ametipalga palgakorraldusega kehtestatud piires; – annab oma tegevusest aru kõrgemalseisvate haridusorganite, valla volikogu ja kooli hoolekogu ees; – puhkusel oleku ajaks ja teisteks pikema äraoleku perioodideks määrab endale asendaja kooli töötajate hulgast. 2. Direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal: – juhib ja suunab õppe-kasvatustööd koolis, tagab kooli õppekava koostamise ja selle vastavuse riiklikule õppekavale; – juhendab ja kontrollib pedagoogide tööd; – juhendab metoodilist tööd koolis; – koostab aruandeid õppe-kasvatustöö kohta. – direktori asetäitjal õppe-kasvatustöö alal on õigus külastada pedagoogide aine- ja ringitunde. 3. Majandusjuhataja: – juhib ja koordineerib kooli majandusalast tegevust; – korraldab õpilaste toitlustamist; – tagab kooliruumides normaalsed töötingimused, sanitaar- ja tuleohutusnõuete täitmise; – korraldab õppevahendite ja inventari soetamist; – juhib kooli teenindava personali tööd. 4. Kooli kollegiaalseks juhtimisorganiks on õppenõukogu. Õppenõukogu luuakse õppe-kasvatustöö küsimuste lahendamiseks. Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord määratakse kindlaks Haridusministeeriumi poolt. Õppenõukogu koosseisu kuuluvad kooli direktor, tema asetäitjad ja kõik pedagoogid. 5. Õppenõukogu tööd korraldab kooli direktor. Korralisi koosolekuid juhatab kooli direktor või tema asetäitja õppe-kasvatustöö alal. Õppenõukogu esimesel koosolekul valib õppenõukogu oma liikmete hulgast õppenõukogu sekretäri kogu õppeaastaks. Õppenõukogu tuleb kokku vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 tema liikmetest. Õppenõukogu korralise koosoleku kutsub kokku direktor, tema äraolekul direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal. 6. Küsimused otsustatakse lihthäälteenamusega. Õppenõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel ja on kohustuslikud kõikidele kooli töötajatele. 7. Õppenõukogu: – arutab läbi kooli arengusuunad. õppe-kasvatustöö eesmärgid, kooli sisekorra ja päevarežiimi; – analüüsib õppe-kasvatustöö protsessi ja annab hinnangu selle tulemustele; – kavandab teed ja vahendid õppe-kasvatustöö protsessi täiustamiseks; – määrab ja kinnitab kooli õppekavad; – otsustab õpilaste klassist klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise; – otsustab ülemineku- ja lõpueksamite korraldamise, ülemineku- ja lõpueksamitest vabastamise, põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse väljaandmise; – otsustab õpilaste autasustamise kiituskirjaga; – otsustab õpilaste käitumise «mitterahuldava» aastahinde. 8. Kooli majandus-organisatsiooniliste küsimuste lahendamiseks moodustab esmatasandi omavalitsusorgan hoolekogu. Hoolekogu ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ja mõjutamine ning selleks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Hoolekogusse kuuluvad lastevanemate, kooli piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide, valla ja kooli esindajad. 9. Hoolekogu juhindub oma töös põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest haridusalastest õigusaktidest, vallavalitsuse otsustest, kooli põhimäärusest ja hoolekogu põhimäärusest. 10. Kodu ja kooli koostöö organisatsiooniliseks vormiks on lastevanemate koosolekud. Lastevanemate üldkoosoleku kutsub kokku kooli direktor vähemalt kord õppeaasta jooksul. Klassi lastevanemate koosoleku kutsub kokku klassijuhataja vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. Koolielu puudutavate küsimuste lahendamisel osalevad lastevanemad oma esindajate kaudu kooli hoolekogus. VI. FINANTSEERIMINE JA ARUANDLUS 1. Kool haldab maakasutamise aktiga 17. oktoobril 1964. a määratud territooriumi ja sellel asuvaid hooneid. Koolil ei ole õigust tema kasutuses olevat vara võõrandada. 2. Koolil on oma eelarve, mille kulude katteallikateks on eraldised riigieelarvest vastavalt kehtivatele normatiividele ja laekumised kohalikult omavalitsusorganilt. Kooli aastaeelarve kohalike laekumiste osas kinnitab vallavolikogu. 3. Kool esitab aruandlust vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. 4. Koolil on õigus premeerida hea õppeedukusega, kooli hästi esindanud jm põhjustel hea käitumise vms silma paistnud õpilasi. VII. REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 7.1. Kooli reorganiseerimine ja sulgemine toimub vallavolikogu otsusel ja tema poolt kehtestatud korras. 7.2. Reorganiseerimine või sulgemine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu ja sellest teatatakse õpilastele, vanematele, kooli töötajatele ja Haridusministeeriumile vähemalt kuus kuud ette. VIII. PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 1. Vasalemma Põhikooli põhimääruse muudatused ja täiendused kinnitab Vasalemma Vallavolikogu.