Haaslava Vallavolikogu — Haaslava valla arengukava 2004-2012 vastuvõtmine — KO, 36, 307

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktile 7 ja § 37 lõigetele 1 ja 2 ning Haaslava valla põhimääruse (RTL 1998, 372/373, 1613) § 18 punktile 1.7 ja §-le 47 Haaslava Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Haaslava valla arengukava aastateks 2004–2012 (lisatud). 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. 4. Määruse peale võib esitada vaide Haaslava Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud sellest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. Volikogu esimees Avo SAMARÜÜTEL Kinnitatud Haaslava Vallavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusega nr 17 HAASLAVA VALLA ARENGUKAVA 2004–2012 SISSEJUHATUS Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS), on valla või linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess, mille koostamisest võtab osa võimalikult palju kogukonna liikmeid kas isiklikult või oma esindajate kaudu ja mille tulemusena saavutatakse kokkulepe, milline peab olema kodukant tulevikus valla olemasolevaid resursse ja võimalusi kõige otstarbekamalt kasutades. Arengukava ülesanne on aidata omavalitsusel pidevate muutustega edukalt hakkama saada ning tagada omavalitsuse pikaajaline tasakaalustatud areng. Arengukava on aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks (KOKS § 37 lõige 4). HAASLAVA VALLA ASEND Haaslava vald asub Tartumaal. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, lõunas ja edelas Kambja, läänes Ülenurme ning kagus Põlvamaa, Vastse-Kuuste vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km2 (11 002 ha), mis moodustab 3,6% Tartumaast. Maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunal on 15 km ja laius 14 km. Vallas on kaks keskust: halduskeskus Kurepalus ning sotsiaalkeskus Roiul. Kaugeim majapidamine jääb halduskeskusest linnulennult 10 ja teid mööda 14 km kaugusele. Valla halduskeskusest Tartu linna piirini on maanteed mööda 7 km, valla loodepiirist Tartu linna piirini aga alla 1 km. Muud lähimad linnad on Elva (linnulennult 27 km), Põlva (32 km), Kallaste (42 km), Räpina (44 km), Jõgeva (54 km). Pealinn Tallinn asub ca 200 km kaugusel. Vald paikneb Tartu–Räpina ja Tartu–Luhamaa maanteede ning Tartu–Petseri raudtee vahelisel alal. Looduslikeks piirideks on Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Haaslava valla vooluveekogude valgala on üle 25 km2: Emajõgi 3,3 km pikkuselt, Mõra jõgi 8,5 km pikkuselt, Villemi oja 5,0 km pikkuselt, Koke peakraav 4,0 km pikkuselt ja Savijõgi 1,0 km pikkuselt. Suuremad järved on Kriimani – 6,5 ha (sügavusega 3,4–7,9 m), Aardla järv – 5,8 ha ja Kitsejärv – 2 ha. Mõra jõel asuvad paisjärved Roiul – 5,9 ha ja Kurepalus – 12,4 ha. Allikaterohke Mõra jõe veega varustatakse Haaslavas oleva kalamajandi tiike, mille kogupindala on ca 60 ha.

Joonis 1. Haaslava valla asukoht Tartu maakonnas VISIOON – HAASLAVA VALD AASTAL 2015 Arengukava üldistatumas eesmärgis – visioonis aastani 2015, on Haaslava vald arenev, Tartu linnaga (maakonna keskusega) tihedalt seotud iseseisev omavalitsusüksus, kus on loodud nii oma elanikele kui ka puhkajatele heakorrastatud, loodussõbralik ja turvaline elamis-, töö- ja puhkevõimalusi pakkuv keskkond. On loodud kõik võimalused kvaliteetse põhihariduse saamiseks kohapeal. Valla ja riigi vahenditega on remonditud klassiruumid, ehitatud kogu hoonele kaasaegne soojust utiliseeriv ventilatsioonisüsteem, rekonstrueeritud küttesüsteem, välja vahetatud kõik vanad aknad uute – pakettakende vastu, vahetatud katusekatted ja tehtud uus välisviimistlus. Kooli juurde on ehitatud võimlakompleks heade pesemisvõimalustega, mistõttu leiab see intensiivset kasutamist ka õppevälisel ajal erinevate huviliste poolt. Klassiruumid on sisustatud vajalike õppevahenditega. Stabiliseerunud on kooli õpetajate kaader ja konkurentsis püsimiseks pööratakse erilist tähelepanu õpetamise kvaliteedile. Vaatamata loodud tingimustele õpilaste arv koolis siiski märgatavat kasvutendentsi ei ilmuta, kuna valla arenevates linnapoolsetes piirkondades elavad ja linnas tööl käivad lapsevanemad eelistavad lapsi linna kooli viia, sest see ühildub nende enda liikumissuundadega. Oma osa etendavad ka hilisem gümnaasiumihariduse omandamine linna suunal (Ülenurmes või Tartus) ja asjaolu, et peres üks laps juba õpib linnagümnaasiumis. Sellele vaatamata on Sillaotsa Põhikool suutnud säilitada põhikooli staatuse, seda eelkõige tänu suutlikkusele anda kvaliteetset haridust lapse- ja keskkonnasõbralikes tingimustes. Toimib inimeste vajadusi rahuldav sotsiaalteenuste süsteem, vallal on oma hooldekodu, mis on ehitatud Roiu alevikku ning sotsiaalkorterid valla erinevates asustatud punktides abivajajate tarvis. Aastaks 2015 on elanike arv kasvanud umbes 2150 inimese tasandile. Juurde on tulnud noori lastega peresid, kellest küll enamik töötavad ja õpetavad oma lapsi linnas, kuid kes on oma eluasemeks soovinud looduskeskset ja naabritest eraldatumat keskkonda. Seetõttu koondub elamuehituse põhirõhk nendel aastatel rohkem valla linnalähedastesse looduskaunitesse kohtadesse. See loob soodsamad tingimused eelkõige Aardla, Haaslava ja Kurepalu küla kiiremaks arenguks. Elamuehituslikult soosituimas seisus on ka Roiu alevik oma väljaehitatud infrastruktuuri ja elanikkonda kohapeal rahuldava teenindussfääri olemasoluga: kaubandus, perearstiabi, hambaravi, apteek, sidejaoskond, lasteaed jne. Arenenud on vaba aja veetmise võimalused. Lastele ja noortele on rajatud mitmesuguseid võimalusi pakkuvad avalikud mänguväljakud. Seltsimaja eestvedamisel on tekkinud mitmeid klubisid-ringe ja mittetulundusühinguid. Olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on rekonstrueeritud, tehtud on võrgulaiendusi uute objektide tarvis. Ehitatud on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid enamiku Kurepalu küla elamute ja asutuste tarvis. Üksikelamute olemasolevaid reoveekogujaid ja -puhasteid väljaspool ühiskanalisatsioonivõrke viiakse vastavusse keskkonnanõuetega. Vald on kaetud heatasemelise interneti- ning TV leviga. Tõusnud on elektrivarustuse töökindlus, enamik liine on ümber ehitatud õhu- või maakaabelliinideks. Suurenenud on töökohtade arv vallas olemasolevate ettevõtete laienemise ja uute tekkimisega. On tekkinud turismi ja puhkemajandusega tegelevaid ettevõtteid. Haaslava vallas on toimiv Vooremäe spordikompleks, kus on tagatud nii harrastajatele kui ka professionaalidele head treeningu- ning võistlustingimused. Selle arengule on hoogu juurde andnud Sillaotsa Põhikooli juurde ehitatud võimlakompleks, mida lisaks õpilastele saavad kasutada väljaspool kooliaega kõik spordihuvilised. Uniküla karjääris on Eesti Kaitseväe poolt rajatud harjutusala, kus lisaks kaitsestruktuuridele saavad oma laskmistäpsust harjutada sportlased, jahimehed ja lihtsalt asjast huvitatud. STRATEEGILISED EESMÄRGID • Heatasemelise infrastruktuuriga elu-, töö- ja puhkevõimalusi tagava keskkonna loomine • Vooremäe piirkonna kui spordikeskuse pideva arengu tagamine, kus on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused koostöös teenindus- ja ettevõtlusvõrgustikuga • Kohapealse konkurentsivõimelise põhihariduse saamise kindlustamine OLUKORD, PROBLEEMID, SOOVITUD TULEMUSED JUHTIMINE Olukord Läbiviidud küsitlustest lähtuvalt on rahvas üldjuhul juhtkonna tööga kursis ja rahul. Vastuvõetud volikogu ja vallavalitsuse otsustega on võimalik tutvuda raamatukogus, vallavalitsuses ja interneti koduleheküljel. Igakuiselt ilmub tasuta infoleht Teataja, mis kajastab volikogu ja vallavalitsuse tegemisi ning annab lisaks muud olulist informatsiooni vallas toimuva kohta. Leht jagatakse laiali kõikidesse valla territooriumil olevatesse postkastidesse. Soovitud on, et rohkem võiks infolehes kajastada vallas toimuvat ettevõtlust. Elanike omavaheline suhtlemine ja ühistegevus on vähene. Võimalust vallaelanike senisest aktiivsemat kaasamist vallaellu ja külade arendamisse nähakse külaliikumise arendamises ja külakeskuste tekkimises. Praeguseks puuduvad kõikides külades ametlikud külavanemad. Külaliikumisega on algust tehtud Kurepalu külas, kus 2003. aasta augustis korraldati külapäevad, pühitseti küla lipp ja aktiivi ettepanekul nimetati külavanem. Vallal puudub üldplaneering, mis raskendab paljudes küsimustes otsuste langetamist, seda eelkõige ehitus- ja maaküsimustega seonduvalt. Probleemid • Keskuste kahesus (Roiu ja Kurepalu) • Elanikkonna passiivsus vallaelus ja kohapealses ühistegevuses kaasalöömisel • Ühtse kogukonnatunde puudumine • Üldplaneeringu puudumine Soovitud tulemused (lahendused) • Tervikliku Haaslava valla identiteedi kujundamine • Külaelu ja küladevahelise koostöö elavdamine, külaelanike võimalikult aktiivne kaasamine valla elu arendamisse, külaliikumise käivitamiseks abi osutamine (abi külade põhikirjade koostamisel, toetustaotluste kirjutamisel, külavanemate tegevuskulude osalisel katmisel) • Külaliidrite, valla ning volikogu liikmete järjepidev koolitamine • Koostöö suurendamine ning tugevdamine naabervaldadega • Aktiivse kodanikualgatuse toetamine – kolmas sektor • Tublide vallakodanike ning asutuste meelespidadamine (Aasta Ema ja Isa; Aasta Ettevõte; Kaunis Kodu, Ettevõte jne) • Valla infolehe Teataja ja interneti kodulehekülje täiustamine ning arendamine • Maa efektiivsemaks kasutamiseks üldplaneeringu ja/või maakorralduskava koostamine, milles muuhulgas määratletakse kohalike maanteede võrk avalikuks kasutamiseks • Valla üldiseks arenguks vajalike maade määratlemine ja munitsipaliseerimine, vajadusel sundvõõrandamine HARIDUS Olukord Haridusasutustest on Haaslava vallas Sillaotsa Põhikool, mis asub Roiu asulast 2 km kaugusel ning Roiul asuv lasteaed Kukupai. Kooliharidust Sillaotsal hakati andma 1765. aastast alates, kui ehitati külakoolimaja. Hilisemalt on koolihoonet laiendatud peale- ja juurdeehitustega. Ruumide arvu ja suuruse poolest rahuldab hoone kooli vajadusi. On olemas vajalikud ainekabinetid. Suureks puuduseks on aga võimlaruumide puudumine, mistõttu kehalise kasvatuse sisetunde tuleb läbi viia kitsukeses saaliruumis, mis piirab oluliselt tundide läbiviimisel harjutuste valikut. Välitundide tarvis on koolil olemas staadion, mis vajab remonti. Koolisiseselt tegutseb mitmeid huvialaringe. Koolil on arvestatavad traditsioonid. Koolihoonet on võimaluste piires senini remonditud põhiliselt valla vahenditega. Sillaotsa Põhikoolis oli 2002/2003. õppeaastal kokku 116 õpilast ja 19 õpetajat. Väljaspool Haaslava valda elavaid õpilasi käis koolis 2. Roiu lasteaias käis 30 last ja töötajaid oli 8. Mujal koolides õppivaid lapsi oli 2002/2003. õppeaastal 163, sealhulgas Tartu linnas 71 last, Ülenurme Gümnaasiumis 40 last, Tõrvandi Algkoolis 20 last, Kuuste Põhikoolis 23 last, Luunja Keskkoolis 9 last. Koolil on perspektiivi jääda edasi põhikooliks. Sündimuse madalseisust põhjustatud kooliastujate väikesest arvust ollakse üle saamas. Kui 2003/2004. õppeaastal astus esimesse klassi 6 õpilast, siis 2004/2005. õppeaastaks on tõenäolisi esimesse klassi astujaid 9 ja 2005/2006. õppeaastal 15. Lasteaed Kukupai asub 1959. aastal ehitatud ruumides, millele 1977. aastal tehti juurdeehitus. Hoones on teostatud kaasaja nõuetele vastav remont, lasteaias käib 2003/2004. õppeaastal 32 last ja töötajaid on 9. Lasteaia territoorium on tarastatud, rahuldava haljastusega, kuid välised mängimisvõimalused on kesised mänguvahendite nappuse tõttu. Probleemid • Spordihoone puudumine ja staadioni halb seisukord • Koolihoone remondivajadus kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks • Halb joogivee kvaliteet koolis • Õpilaste arvu pidev vähenemine • Personali puudus ja suur kaadri voolavus • Koolikohustust halvasti täitvate ja distsipliini sageli rikkuvate õpilaste olemasolu • Lasteaia mänguväljaku vahendite nappus ja halb seisukord • Töötute täiendusõppe võimaluste puudumine Soovitud tulemused (lahendused) • Koolimaja juurde uue võimlakompleksi ning katlamaja ehitamine • Koolihoones vajalike remonttööde teostamine (vajalik teostada katusekatete ja akende vahetus, välisviimistlus, ehitada keskkütte- ja ventilatsioonisüsteemid, rekonstrueerida vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemid, remontida ruumid • Veetöötlusseadmete paigaldamine kooli pumpla veetarbijate varustamiseks nõuetekohase joogiveega • Staadioni seisukorra parandamine, täiendavate sportimisvahendite muretsemine • Püsiva kaadri tekkimiseks ja olemasoleva säilitamiseks õpetajate abistamine elamispinna leidmisel kohapeal (õpetajate korterid), lisasoodustuste pakkumine • Õppekvaliteedi tõstmiseks õpetajatele täienduskoolituste võimaluste tagamine ja täiendavate õpetamisvahendite muretsemine • Koolis väljakujunenud pikaajaliste traditsioonide ja huvialaringide säilitamine • Probleemsete lastega pidev tegelemine • Koolivälise huvialategevuse mitmekesistamine • Lasteaia mänguväljaku sisustamine mitmekülgseid võimalusi pakkuvate mänguvahenditega • Jätkuv investeerimine kooli ja lasteaia materiaalse baasi parandamiseks ning arendamiseks • Noortele õppeekskursioonide korraldamine • Töötutele koolituste organiseerimine ning nende abistamine võimaluste leidmisel täiendus- ja ümberõppeks KULTUUR JA VABA AEG Olukord Vaba aja sisustamiseks on Roiul päevakeskus ja raamatukogu, mille ruumides on ka avalik internetipunkt (AIP). Päevakeskuses (mis on ka tugikeskuseks vanuritele ja teistele abivajajatele) pakutakse teenuseid ja tegevust igale eale. Kurepalu külas asub Priiuse Seltsimaja, mille ehitas 1904. a karskusselts «Priius». Seltsimaja saal on 250-kohaline. Ruumide seisukord on rahuldav, sisustusest vajaksid kõige kiiremat väljavahetamist amortiseerunud saalitoolid. Teravalt tuntakse puudust muusikariistadest, eriti süntesaatorist, mida tuleb ürituste läbiviimiseks laenata. Veel asub Kurepalus lauluväljak koos lõkke- ja kiigeplatsiga vabaõhuürituste korraldamiseks. Mitmed huviringid tegutsevad Sillaotsa põhikoolis. Isetegevuskollektiividest väärib märkimist pikka aega tegutsev Haaslava Meeskoor, kelle eestvedamisel korraldatakse igal aastal traditsiooniliseks muutunud Haaslava Meestelaulupäeva ning viiendat aastat tegutsev näitetrupp. Üritustest toimuvad veel Jüriöö jooks, valla jaanipäeva tähistamine Kurepalu lauluväljakul, Kurepalu Külapäevad jm. Muuseumidest asub Haaslava vallas Lange külas SA Tartu Lennundusmuuseum. Vallale lähimad muuseumid asuvad Ülenurmel (Eesti Põllumajandusmuuseum) ja Tartu linnas. Valla ajalugu käsitlev muuseum puudub. Haaslava vallal pole oma kirikut. Lähimad kirikud on Tartu linnas ning Võnnu ja Kambja alevikes. Mõra külas asub Tartu linna halduses olev Tuigo kalmistu. Kolmanda sektori organisatsioonideks on pensionäride ühendus Kuldlõng, jahiselts, kaitseliit, noorkotkad, kodutütred, Haaslava Talunike Selts, Eesti Maaomanike Ühenduse Haaslava valla esindus. Vallas asuvad mitmed arheoloogia- ja ajaloomälestised. Riikliku kaitse alla on võetud Kalevipoja künnivagu pindalaga 6,5 ha, Kiigeoru Hiiesalu (Koke küla, Kiipuse). Arheoloogiamälestised: asulakoht Roiu alevikus Mõra jõe põhjakaldal 200x80 m suurusel alal, külakalmistu Roiu alevikus Roiu teeristist 400–450 m idakirdes künkal. Puudust tuntakse kunagisest valla ja laiema piirkonna spordihuvilistele elamusi ning võimalusi pakkunud Vooremäe spordikompleksist. Suvisel ajal on valla veekogud populaarsed valla- ja linnarahva seas, kuid ujumiskohtades on puudus riietuskabiinidest, istepinkidest. Probleemid • Inimeste passiivsus üritustel kaasalöömisel • Noortele suunatud vaba aja veetmise võimaluste kesisus • Seltsimaja saalitoolide halb seisukord ja süntesaatori puudumine • Huviringide vähesus väljaspool kooli • Külades spordiväljakute halb seisukord või puudumine • Vooremäel sportimisvõimaluste taandareng, hääbumine • Enamkasutatavates ujumiskohtades riietevahetamisvõimaluste puudumine • Valla oma koduloomuuseumi puudumine, kuhu oleks võimalik jäädvustada valla ajalugu, kultuuritegevust jne Soovitud tulemused (lahendused) • Inimeste aktiivsuse tõstmine: huvi äratamine isetegemise vastu, suurema hulga huviliste kaasamine valla üritustesse ja seltsitegevusse. Isetegevuskollektiivide jätkuv toetamine • Huvitegevusringide juhendajate palkamine • Olemasolevate kooskäimise traditsioonide säilitamine ja tugevdamine • Külapäevade propageerimine ja korraldamiste abistamine • Küladesse mänguplatside ehitamine ja olemasolevate korrastamine • Vooremäe ala väljaarendamiseks planeeringu korraldamine ja selle kehtestamine, investeerijate leidmine planeeringu elluviimiseks • Ujumiskohtadesse Roiul ja Kurepalus riietuskabiinide, pinkide, käimlate ja prügikastide paigaldus • Noorte vaba aja parem ning mitmekülgsem sisustamine • Jätkuv koostöö naabervaldadega ühiste ürituste korraldamisel • Lauluväljakul vabaõhuürituste sagedam korraldamine • Seltsimaja saalitoolide ja süntesaatori ostmine • Seltsimaja ruumidesse Haaslava valla koduloomuuseumi rajamine INFRASTRUKTUUR Olukord Valla territooriumil on 168,5 km maanteid, millest asfaltbetoonkattega teid on 34 km ja kruusakattega teid 116 km. Riigiteede kogupikkus on 69,1 km, millest asfaltkattega on 30,5 km. Vallale kuuluvate kohalike maanteede kogupikkus on 69,2 km, millest asfaltkattega on 3,2 km. Erateid on kokku 30,2 km ja need on valdavalt katteta või siis kruuskattega. Vallasisesed teed on rahuldavas seisukorras ja vajaduste piires on vald teedevõrguga kaetud. Bussiliiklus on rahuldav. Korraldatud on vallale kuuluva bussiga vallasisene bussiliin, mis sõidab kaks korda nädalas läbi valla külade ning toob sealt rahva asjaajamisteks keskustesse – Roiule ja Kurepallu ning viib hiljem tagasi. Tartuga on bussiühendus hea, kuid just hommikustel, kooli ja tööle minekute aegadel on bussid tihti ülekoormatud. Seepärast eelistatakse sageli Tartus tööl käimist oma autoga. Valda läbivad mitmed Kagu-Eesti piirkonda varustavad kõrgepingeliinid ning Narva–Valmiera 330/110 kV kõrgepingeliin. Tarbijate varustamine elektrienergiaga on rahuldav. Alajaamades on piisavalt võimsusvarusid ja liinidel koormusressursse. Vastavalt võimalustele teostab Eesti Energia liinide rekonstrueerimisi, mistõttu energiakasutus on aastatega muutunud järjest stabiilsemaks ja voolukatkestused harvemaks. Valda läbib Irboska–Tartu maagaasitrass, mille harutrass varustab gaasiga Roiu aleviku elamute ja tööstusettevõtete ning asutuste lokaalkatlamaju. Huvi tuntakse elamute gasifitseerimise vastu Kurepalu ja Päkste külas. Telefoniühendus on tagatud kõikidele soovijatele. Mobiilsidega on terve vald kaetud erinevate operaatorite poolt. Avalikud interneti püsiühendused on Sillaotsa põhikoolis, Roiu alevikus raamatukogus ning Kurepalus vallamajas. Interneti levik ja kvaliteet jätab soovida modemühenduste puhul. Vald piirneb Tartu–Petseri raudteega ning Tõõraste külas asub valla territooriumile jääv Reola raudteejaamahoone. Enamik valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest on amortiseerunud ja/või ei vasta kehtestatud nõuetele. Seadustega on kehtestatud vee käitlejatele nõuded ja antud ajad nende nõuetega vastavusse viimiseks. Vallale kuuluvad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised on Roiu alevikus, Ignase ja Päkste külades. Samuti hooldatakse kanalisatsioonitrasse ja reoveepuhastustiike Aardla külas. Samaaegselt valla arengukavaga on koostatud ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2015. Probleemid • Puudulik infrastruktuur interneti osas • Puudub gaasivõrgustikuga liitumise võimalus eelkõige Kurepalu külas, kus areneb hoogsalt elamuehitus ja mille vahetus läheduses on olemas gaasitrass • Vähesed teeviidad • Halb joogivee kvaliteet, suured lekkekaod ja sagedased katkestused • Kanalisatsioonisüsteemide sagedased ummistused, trassitorude purunemised, trassikaevude lagunemised • Biotiikide halb seisukord Soovitud tulemused (lahendused) • Leida võimalused võimalikult suurtele soovijateringile soodsate internetiühenduste saamiseks • Arendada valla eestvõtmisel gaasitrassi ehitamist Kurepalu ja Päkste külla, mis võimaldaks liitumise enamikule liituda soovijatele ja põhikoolile • Teeviitade paigaldamine (kööstöös maanteeametiga) • Valla teede pidev hooldamine õige teeprofiili ning rahuldava sõidetavuse tagamiseks • Kulunud teelõikude taastamine ja remonttööd teetruupidel, uhtumiskohtades jne • Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine vastavalt välisabi saamise võimalustele KORRAKAITSE JA PÄÄSTETEENISTUS Olukord Vallas on üldiselt turvaline elukeskkond. Korrakaitse eest vastutab Tartu Politseiprefektuuri Ülenurme konstaablijaoskonna koosseisu kuuluv konstaabel koos teda toetavate abipolitseinikega. 2002. aastal registreeriti 45 kuritegu, neist avastati 13, mis teeb protsentuaalselt 28,89%. Otseselt kriminaalseimat piirkonda ei ole, kuid enim õigusrikkumisi esineb Roiu alevikus ning Kurepalu külas (põhiliselt paisjärve äärde tulijate väärteod). Levinuimad väljakutsed on salajased vargused ja peretülid. Isikuvastaseid kuritegusid esineb harva. On ette tulnud salaküttimist ja salaviinaga kauplemist. Päästeteenistust Haaslava vallas ei ole. Aastas leiab aset keskmiselt 7–8 tulekahjut, valdavalt kulupõlengud. Probleemid • Salaküttimine • Salaviinaga kauplemine • Peretülid • Kulupõlengud • Saljased isikuvastased kuriteod • Linnast Haaslava valda käivate linna asotsiaalide õigusrikkumised Soovitud tulemused (lahendused) • Naabrivalve propageerimine (ka salaküttide tabamiseks) • Noortega pidev tegelemine kuritegevuse-, alkoholi-, narkoprobleemide ennetamiseks • Salaviina müügikohtade avastamine ning likvideerimine • Koostöös Päästeametiga valla elanikest päästesalga moodustamine ja nende väljaõpetamine õnnetuste korral kiire abi tagamiseks RAHVASTIK, TERVISHOID JA SOTSIAALABI Olukord Vallas elab 1686 inimest, neist 838 on (49,7%) mehed ja 848 (50,3%) naised. (Statistikaamet, 1.01.2003. a seisuga). Rahvastiku tihedus on 15,32 inimest/km2. Eeltööealisi (0–15-aastased) on 20,6% (348 inimest), tööealisi (16–63-aastaseid) 62,2% (1048 inimest) ja pensioniealisi 17,2% (290 inimest) kogu elanikkonnast. Vallas on töötuid mehi vanuses kuni 40 aastat 4, 41–50-aastaseid töötuid mehi 6 ning 51 ja vanemaid mehi 7. Registreeritud töötuid naisi on vanuses kuni 40 aastat 2, 41–50-aastaseid töötuid naisi 7 ning 51 ja vanemaid töötuid naisi 2. Töötuid lastega perekondi on 6. Tegelikult on töötuid rohkem, sest kõik töötud ei võta end arvele, vaid elatuvad harvadest juhutöödest. Valla elanikkond on viimastel aastatel tänu kinnisvaraarendusele suurenenud. Tartu linna vahetu lähedus on soodustanud rahvastiku kasvu. Samas võib alla 18-aastaste vallaelanike arvu praegune pidev kahanemine viimaste aastate jooksul tähendada tulevikus siiski ka üldist elanike arvu kasvu mõningast aeglustumist. Rahvuste tasapinnal olevaid konflikte pole vallas viimastel aastakümnetel täheldatud. Aasta 1970 1989 1991 1999 2000 2001 2002 2007 2015 Elanike arv 2023 1604 1665 1733 1751 1762 1778 1865 2150 Tabel 1. Vallaelanike arv viimasel kolmel aastatakümnel ja prognoos Vald jaguneb 19 külaks ja 1 alevikuks (Roiu, kus elanike arv on 600). Väikseim asula on Alaküla, kus elab ainult 7 inimest.

Joonis 2. Haaslava valla rahvastikupüramiid Sotsiaalabi ja tervishoiu korraldamisega tegeleb vallas sotsiaalosakond, kuhu kuuluvad juhataja, 2 vanemspetsialisti ja sotsiaaltöötaja. Esimese etapi arstiabi annab osaühing Roiu Tohter, kes teenindab 1186 elanikku. Perearsti ruumid asuvad lasteaiaga samas majas, kus lisaks asuvad veel apteek ja päevakeskus. Puudub kohapealne hambaravi võimalus. Vallal puudub oma hooldekodu ja napib sotsiaalkortereid. Hooldust vajavaid vanureid on Haaslava vallas 16 ning puuetega inimesi, kellele on seatud koduhooldus, 74. Probleemid • Sündivuse aeglane kasv • Toimetulekuraskustes inimeste arvu pidev kasv • Pikaajaliste töötute arvu suurenemine • Sotsiaalkorterite vähesus • Hooldekodu puudumine vallas • Hambaarsti puudumine Soovitud tulemused (lahendused) • Kättesaadava ja hästitoimiva esmatasandi sotsiaalabi kindlustamine igale abivajajale • Kvaliteetse avahooldus- ja rehabilitatsiooniteenuse rakendamine erivajadustega ning toimetulekuraskustega inimestele • Sotsiaalkorterite soetamine • Sotsiaalse rehabilitatsiooni kindlustamine töötutele • Preventiivse töö korraldamine probleemsete ja vanemliku hoolitsuseta lastele • Võimaluste ja vahendite leidmine hooldekodu ehitamiseks • Roiul hambaravivõimaluste taastamine • Töötutele koolituste ja ümberõppevõimaluste tutvustamine ja korraldamine KESKKOND JA TURISM Olukord Haaslava vallas on head elamise ja puhkamise võimalused, mida soodustavad vaheldusrikas loodus ja keskkonda reostavate ettevõtete puudumine. Kaunid metsad, puhtad veekogud, vahelduv pinnareljeef loovad head eeldused aastaringse turismi arendamiseks. Linna läheduse tõttu ei ole aga arenenud toitlustust ja majutust pakkuvad turismiettevõtted, kuna tegemist on siiski rohkem nn ühepäevaturismiga. Tullakse rohkem üheks päevaks kas jala või jalgratastega, et viibida looduses ja nautida veemõnusid, talvisel ajal aga suusatamist Vooremäe nõlvadel. Haaslava külas asub valla kalakasvatus, kust on võimalik osta kalastusluba kalatiikidel kalapüügiks. Huvitutakse vallas olevatest arheoloogia- ja ajaloomälestistest. Omaette vaatamisväärsused on lindude ülerändeaegsed peatuspaigad – eelkõige Aardla poldri piirkonnas ja kevadisel ajal. Probleemid • Majutuskohtade puudumine • Puudub külastajatele suunatud informatsioon (trükised, raamatud, suunaviidad, infostendid) • Huvi hääbumine Vooremäe piirkonnas vaba aja veetmise vastu Soovitud tulemused (lahendused) • Lõkke- ja telkimisplatside planeerimine ja väljaehitamine • Vaatamisväärsuste kaardistamine, reklaamimine ning valda käsitlevate trükiste väljaandmine • Puhkevõimaluste tutvustamiseks infostendide ja suunaviitade paigaldamine • Aardla poldrile linnuvaatlusplatvormi ehitamine poldriäärse maantee laiendusena • Vooremäe piirkonnas puhkamiseks ja sportimiseks täiendavate võimaluste loomine ETTEVÕTLUS Olukord Tartu vahetus läheduses asumine on soodustanud ettevõtluse arenemist vallas. See võimaldab vajamineva kvalifikatsiooniga töötajate linnast juurdepalkamist, kuna vahemaa tööl käimiseks on väike. Haaslava vallas tegutseb 102 registreeritud ettevõtet. Valdav on väikeettevõtlus. Ettevõtluse arendamine ja uute loomine jääb tööjõupuuduse taha (teatud kontingent elanikkonnast ei ole enam võimeline järjepidevalt tööl käima). Ettevõtluse suurendamise ühe võimalusena nähakse lahenduse leidmist Vooremäe küsimusele nii, et sinna rajataks spordikeskus. Sellega kaasneksid mitmed uued töökohad, valda tuleks spordihuvilisi ja turiste, kes soovivad tasemel teenindamist. Probleemid • Kvaliteetse tööjõu puudumine • Ettevõtluskohase informatsiooni vähesus – kust ja kuidas taotleda abi ettevõtluse alustamiseks, stardikapitali saamiseks • Euronõuete kehtestamisega kaasnevate lisakulutuste tekkimised ettevõtjatele • Turismiettevõtete vähesus • Ettevõtjate klubilise tegevuse puudumine Soovitud tulemused (lahendused) • Elanike informeerimine täiendus- ja ümberõppe võimalustest infolehe Teataja vahendusel ja seminaride kaudu • Turisminduse ja muu ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine • Ettevõtlust soodustava keskkonna loomine infrastruktuuri parandamise läbi • Ettevõtjate informeerimine võimalikest toetustest, kaasaaitamine kontaktide loomisele – tegutsev ettevõtjate koostöövõrgustik kohalike ettevõtjate klubi näol • Ekskursioonide korraldamine kooliõpilastele valla ettevõtetesse • Kohalike ettevõtete tegevuse kajastamine valla infolehes Teataja KINNISVARA NING ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS Olukord Tartu lähedus on soodustanud kinnisvara arendust. Elanikkond suureneb eelkõige eramute ehitamise kasvuga ning inimeste asumisega linnalähedastesse maapiirkondadesse, mis on elukeskkonnalt tervislikumad. Valla kinnisvara hinnad on senini püsinud üldjuhul suhteliselt madalad. Elamumaa hind (ilma tehnovõrkudeta) on ca 20 kr/m2, põllumajandusmaa hind ca 4500 kr/ha. Eelistatuimad piirkonnad kinnisvara arendamiseks asuvad Haaslava valla põhjaosas, s.o Emajõest kuni Reola–Hammaste maanteeni. Suur on huvi Tõrvandi–Roiu–Uniküla kõrvalmaantee ja Haaslava–Vana-Kuuste teeäärsete maade vastu. Enamikus korterelamutes on moodustatud elamute mõtteliste osade haldamisteks korteriühistud. Vallale kuuluvate eluruumide, hoonete ja rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste pakkumisega ning süsteemide hooldamise ja remondiga tegeleb vallaasutus Majaabi, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad veel lisaks heakorra ja tänavavalgustuse tagamine avaliku kasutusega territooriumidel ning muude, põhiliselt elamumajandusega seotud tellitavate teenuste osutamine. Tänavavalgustus on Roiul, Ignasel, Aardlas ja väikesel lõigul Kurepalus. Prügiveokonteinerite laenutust ja prügi äravedu ostetakse vastavat teenust osutavatelt firmadelt. Majaabi korraldab igal aastal vallast ohtlike jäätmete äravedu ning kevadisi prahivedusid, mis on elanike jaoks olnud tasuta. Probleemid • Paljude korruselamute halb seisukord. Hooned vajavad mitmesuguseid remonte, hoonesisesed vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemid rekonstrueerimisi • Korteriühistute loomine on mitmes elamus takerdunud ja probleemne, kuna suurem osa nende elamute korteriomanikest pole nõus mingitel tingimustel korteriühistute asutamisega. • Tänavavalgustus on väga halb Aardla ja Kurepalu külas. Valgustamata on Aardla elumajade juurde viivad teed, Kurepalus on valgustatud vaid vallamaja ümbrus ja seltsimaja ürituste toimumise ajal • Kriimani mõisa ja Tuigo koolimaja hoonete halb seisukord • Hooldamata ja peremehetud ehitised Soovitud tulemused (lahendused) • Korteriühistute asutamise lõpuleviimine. Korteriühistud on suutelisemad vajalike remonttööde tegemiseks vahendeid korjama, vajadusel laenusid ja abisid taotlema • Ehitustegevuse soodustamine • Kriimani mõisakompleksi müümine, mõisahoonesse registreeritud elanikele asenduselamispinna leidmine • Tuigo koolimaja korrastamine omanike poolt • Vallale kuuluvate mittevajalike hoonete müümine • Hooldamata ehitiste kordategemine või lammutamine omanike poolt • Peremeheta ehitiste väljaselgitamine, nende hõivamine ja otsuste tegemine nende edaspidise saatuse osas • Tänavavalgustuse laiendamine Aardla ja Kurepalu külas PLANEERITUD INVESTEERINGUD AASTATEKS 2004–2006 Planeeritud investeeringud jagunevad: • investeeringuteks hariduse ja vaba aja veetmise valdkonda; • investeeringuteks infrastruktuuri valdkonda; • investeeringuteks sotsiaalvaldkonda; • investeeringuteks ülejäänud valdkondadesse, vastavalt eelarvelistele vahenditele. INVESTEERINGUD HARIDUSE JA VABA AJA VEETMISE VALDKONDA 2003. aastal tehtud • 500 000 krooni koolimaja ja klassiruumide remondiks (laenuraha) • 103 000 krooni kooli arvutipargi uuendamiseks, tarkvara täiendamiseks ja arvutiklassi sisustamiseks • 30 000 krooni Aardla küla palliväljaku kordategemiseks 2004.–2006. aastal • 600 000 krooni põhikooli ruumide remondiks (RIP) • 20 000 krooni koolimaja maa-ala detailplaneeringuks • 180 000 krooni Ignase ja Kurepalu küla ning Roiu aleviku spordiplatside korrastamiseks ja lasteaia mänguväljaku sisustamiseks (fondid, omaosalus) • 6 000 000 krooni võimlakompleksi projekteerimiseks ja ehituseks põhikooli juurde (sellest 4,8 milj krooni riigiosalusena ja 1,2 milj krooni omaosalusena) • 1 950 000 krooni põhikooli remondiks (RIP – 21. sajandi kool) • 200 000 krooni seltsimaja muuseumiruumi remondiks, saali sisustamiseks toolidega, süntesaatori ostuks (fondid, omaosalus) • 100 000 viidad, infovoldikud jne (fondid, omaosalus) INVESTEERINGUD INFRASTRUKTUURI VALDKONDA 2004.–2006. aastal • 1 100 000 krooni Roiu aleviku puurkaev pumplate rekonstrueerimiseks (sellest Keskkonnainvesteeringute Keskusest – KIKist – 850 000 krooni ja omaosalusena 250 000 krooni) • 375 000 krooni Ignase küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimiseks (sellest KIKist 300 000 krooni ja omaosalusena 75 000 krooni) • 60 000 krooni Aardla küla reovee biotiikide rekonstrueerimine (sellest 40 000 krooni KIKist ja omaosalusena 20 000 krooni) • 720 000 krooni maagaasi kesktrassi projekteerimiseks ja ehitamiseks Kurepalu külla ca 3000 m pikkuselt (sellest struktuurfondidest 480 000 krooni, Eesti Gaasilt 120 000 krooni ja omaosalusena 120 000 krooni) • 3 255 000 krooni Ignase küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks (sellest 2 929 500 krooni CF fondist ja omaosalusena 325 500 krooni) • 5 620 000 krooni Roiu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks (sellest 5 060 000 krooni CF fondist ja omaosalusena 560 000 krooni) • 725 000 krooni Ignase küla reoveepuhasti rekonstrueerimiseks (sellest 652 500 krooni CF fondist ja omaosalusena 72 500 krooni) • 6 550 000 krooni Kurepalu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks (sellest 5 895 000 krooni CF fondist ja omaosalusena 655 000 krooni) • 440 000 krooni Roiu aleviku Männi tänava osaliseks renoveerimiseks (fond, asutused, omaosalus) INVESTEERINGUD SOTSIAALVALDKONDA 2003. aastal • 40 000 krooni sotsiaalkorteri remondiks • 27 000 krooni sotsiaalkorteri ostuks 2004.–2006. aastal • 200 000 krooni sotsiaalkorterite remondiks • 135 000 krooni hambaravikabineti sisustamiseks Rahastamistaotluste koostamist korraldab vallavalitsus ja taotleja esindaja on vallavanem.