Suure-Jaani Linnavalitsus — Suure-Jaani Linnavalitsuse töökorra uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 78, 1378

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 200, 51, 322) paragrahvi 49 lõike 11 ja Suure-Jaani linna põhimääruse (KO 2000, 6, 139) paragrahvi 31 lõike 5, Suure-Jaani Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Suure-Jaani Linnavalitsuse töökorra uus redaktsioon (vt lisa). Linnapea Peeter ARRO Linnasekretär Veronika RINGO Kinnitatud Suure-Jaani Linnavalitsuse 24. septembri 2001. a määrusega nr 2 SUURE-JAANI LINNAVALITSUSE TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Suure-Jaani Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on Suure-Jaani Linnavolikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, kes täidab Suure-Jaani linnale kui omavalitsusüksusele õigusaktidega ning linnavolikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. 2. Linnavalitsus moodustab linnavolikogu poolt kinnitatud Suure-Jaani linna ametiasutuste struktuuris ettenähtud linna haldusaparaadi ja juhib selle ning linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. II. LINNAVALITSUSE PÄDEVUS 3. Linnavalitsuse pädevuses on: 3.1. linnavolikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest, linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 3.2. kohaliku elu küsimuste korraldamine, mis linnavolikogu õigusaktidega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3.3. linna eelarve eelnõu ja eelarve täitmise aruande koostamine; 3.4. linna eelarve reservfondi käsutamine; 3.5. linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise organiseerimine vastavalt linnavolikogu poolt määratud korrale; 3.6. tegutsemis- ja tegevuslubade väljastamine linna haldusterritooriumil tegutsevatele ettevõtjatele; 3.7. linnavalitsuse struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine; 3.8. linna esindamine avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 3.9. muude küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis riigi õigusaktide või linnavolikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või linnavolikogu ainupädevusse; 3.10. linnavalitsusel on linna nimel õigus esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi esitamise aluseks on linnavalitsuse korraldus. 4. Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmisega ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadile, hallatavate asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele juriidilistele või üksikisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab linnavalitsus. 5. Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu poolt vastuvõetud ebaseaduslike määruste või otsuste uuesti läbivaatamist linnavolikogus ja keelduda nende täitmisest. III. LINNAVALITSUSE STRUKTUUR JA MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED 6. Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. 7. Linnapea valitakse ja vabastatakse ametist linnavolikogu poolt. 8. Linnavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse linnavolikogu poolt linnapea ettepanekul linnavolikogu volituste ajaks. 9. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnavalitsus linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. IV. LINNAVALITSUSE LIIKMETE TÖÖKORRALDUS 10. Linnavalitsuse liikmete tööjaotus ja linnapea asendamise kord kehtestatakse linnapea käskkirjaga. V. LINNAVALITSUSE TÖÖKORD 11. Linnavalitsuse töö vorm on istung. Linnavalitsuse korralised istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas esmaspäeviti kell 15.00 Suure-Jaani Linnavalitsuse ruumides Lembitu pst 42. 12. Kiiret otsustamist vajavate küsimuste otsustamiseks võib linnavalitsus korraldada erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda linnapea, linnavalitsuse liikmed või linnasekretär. 13. Linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning linnavalitsuse korralduse või määruse vastuvõtmist. 14. Küsimuse võtmise istungi päevakorda otsustavad linnapea ja linnasekretär hiljemalt istungi päevale eelneva tööpäeva kella 15.00-iks nõuetekohaselt esitatud materjalide alusel. Päevakord saadetakse kõikidele linnavalitsuse liikmetele sama päeva jooksul. 14.1. Välja saadetud päevakorra täiendamine istungi ajal on lubatud ainult istungil osalevate linnavalitsuse liikmete konsensuse korral. VI. MATERJALIDE ESITAMINE ISTUNGILE 15. Küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on linnavalitsuse liige, struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht kohustatud ette valmistama linnavalitsuse määruse või korralduse eelnõu ja õiendi või informatsiooni trükitud kujul. 16. Eelnõu juurde kuuluv õiend või informatsioon peab sisaldama: 16.1. põhjendust, miks on vajalik õigusakti vastu võtta; 16.2. loetelu õigusaktidest, millega on küsimus käesoleval ajal reguleeritud (vajadusel lisades nimetatud aktide koopiad); 16.3. loetelu, milliseid varem vastu võetud linna õigusakte on vaja tühistada, muuta või täiendada õigusakti vastuvõtmise korral; 16.4. vajalike kulutuste majanduslikku põhjendust; 16.5. istungile kutsutavate isikute nimekirja; 16.6. ettepanekut, kellele saata vastuvõetav õigusakt. 17. Eelnõud peavad olema viseeritud linnasekretäri poolt, finantsdokumentide eelnõud ka majandusnõuniku poolt. Viseerimata eelnõu vastuvõtmise korral linnasekretär või majandusnõunik nende seaduslikkuse eest ei vastuta. Linnasekretär ja majandusnõunik võivad keelduda viseerimisest, kui eelnõu on ebaseaduslik. Majandusnõunik võib lisada oma eriarvamuse, kui eelnõu on ebamajanduslik. 18. Nõuetekohaselt vormistatud materjalid peavad olema esitatud linnasekretärile istungile eelneva nädala neljapäeval kella 16.00-iks. 19. Linnasekretäril on õigus linnavalitsuse määruse või korralduse eelnõu saata esitajale tagasi, kui eelnõu on vastuolus kehtivate seadustega või sisaldab ebatäpseid andmeid. 20. Linnasekretär koostab istungi päevakorra projekti, paigutab selle linnavalitsuse arvutivõrgu avalikku kataloogi ja esitab koos juurdekuuluvate materjalidega linnapeale seisukoha võtmiseks hiljemalt istungi toimumise päeva kella 9.00-ks. 21. Linnavalitsuse istungi juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile tagab linnakantselei. 22. Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate materjalidega on linnakantseleis tutvumiseks alates istungi päeva kella 9.00-ist. VII. ISTUNGI LÄBIVIIMINE 23. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juures võivad viibida kutsutud isikud, kes määratakse linnasekretäri poolt. 24. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja. 25. Peale linnavalitsuse liikmete võtab linnavalitsuse istungist osa linnasekretär, linnavolikogu esimehel või aseesimehel on õigus osaleda linnavalitsuse istungil nõuandva hääleõigusega. 26. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest teatama linnasekretärile hiljemalt istungi päeva kella 10-ks. 27. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. 28. Ettekandeks arutusele tulevas küsimuses antakse istungil aega kuni kümme minutit, kaasettekandeks kuni viis minutit ning sõnavõttudeks ja küsimustele vastamiseks kuni viis minutit. 29. Istungi juhataja informeerib valitsuse liikmeid istungite vahelisel ajal valitsusele saabunud kirjadest, avaldustest ja kaebustest. 30. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. 31. Istungi juhataja: 31.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 31.2. jälgib istungi töö- ja päevakorrast kinnipidamist; 31.3. vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 31.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 31.5. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 31.6. kuulutab valitsuse otsustuste vastuvõtmised, vaheajad ja istungi lõppemise. 32. Valitsuse istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Teisel lugemisel võib teha uusi muudatusettepanekuid vaid nendes küsimustes, kus eelnõu tekst on kahe lugemise vaheajal muutunud. Vastasel juhul teine lugemine katkestatakse ettepanekute läbiarutamiseks ning määrus või korraldus võetakse vastu järgmisel istungil. VIII. HÄÄLETAMISE KORD 33. Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. 34. Määruse või korralduse eelnõusse tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud isiku poolt. 35. Hääletamine on avalik. Isikuvalimised ja ametist vabastamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 36. Valitsuse otsustused fikseerib istungi juhataja. 37. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis reeglina hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel linnavalitsuse istungil. 38. Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohal viibivad valitsuse liikmed. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 39. Mitme alternatiivse eelnõu korral pannakse eelnõud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on igal valitsuse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud eelnõu. 40. Kui määruse või korralduse eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli, või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. IX. MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE VASTUVÕTMINE 41. Linnavalitsuse määrus on õigustloov üldakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses linnavalitsuse istungil. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Suure-Jaani linna põhimääruses ettenähtud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 42. Linnavalitsuse korraldus on üksikakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses linnavalitsuse istungil. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 43. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse vastuvõtmise kuupäevaga ning neile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. 44. Linnavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Määruses ette nähtud juhtudel avaldatakse see Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja kohalikus infolehes. 45. Linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollib vastavat valdkonda kureeriv linnavalitsuse liige või otsustustes näidatud linnavalitsuse struktuuriüksus või ametnik, kes esitab täitmise kohta informatsiooni linnavalitsusele. 46. Seadusega ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate linnavalitsuse õigusaktide muutmise või tühistamise algatamise õigus on linnasekretäril, kes esitab vastava kirjaliku taotluse koos põhjendatud arvamusega linnavalitsuse istungile seisukoha võtmiseks. X. ARUPÄRIMINE 47. Igal linnavalitsuse liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise kohta linnavalitsuse struktuuriüksuse juhile või ametnikule. 48. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnapea kaudu. Linnapea otsusel tuleb vastus esitada järgmisel valitsuse istungil. XI. ISTUNGI PROTOKOLL 49. Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab linnasekretär ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest. 50. Protokolli kantakse: 50.1 istungi toimumise aeg ja koht; 50.2 osavõtjate nimed; 50.3 arutatud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused; 57.4 otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 51. Istungi protokoll vormistatakse ja allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit. Istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnakantselei ruumides. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 52. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. XII. LINNAVALITSUSE KOMISJONID 53. Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile võib valitsus moodustada ajutisi ja pidevalt tegutsevaid komisjone. Komisjoni liikmeteks on valitsuse liikmed, vastava valdkonna spetsialistid ja volikogu liikmed. Komisjon võib oma tegevusse kaasata eksperte väljastpoolt linnavalitsuse aparaati. 54. Linnavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.