Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 16, 256

(õ) 21.05.2009 11.50 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L. S. (sünd 1.04.1926) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos menetlusse 18. juunil 2002. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. L. S. on Venemaa Föderatsiooni kodanik. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. Menetluse käigus tuvastati, et L. S. on teeninud kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes ning sealt 1976. aastal polkovniku auastmes reservi arvatud. L. S. on saanud sõjaväelise hariduse aastatel 1945–1949 Podolski sõjakoolis ning 1961. aastal läbitud ohvitseride kursustel. L. S. teenistus endise Nõukogude Liidu relvajõududes algas 1943. aastal reamehena. Aastatel 1949–1953 teenis L. S. rühmakomandörina leitnandi auastmes ning aastatel 1953–1956 roodukomandörina kapteni auastmes. Aastatel 1956–1960 jätkus L. S. teenistus jaoülema ametikohal majori auastmes ning aastatel 1960–1976 sõjakomissari ametikohal polkovniku auastmes. Tervisliku seisundi tõttu arvati L. S. 1976. aastal endise Nõukogude Liidu relvajõududest reservi. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on tuvastanud, et L. S. ei oma õigust Eesti kodakondsusele sünnilt. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 26. juuni 2003. a kirjaga nr 15.2-20/29361 teavitanud L. S. sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada oma arvamus ning vastuväited. L. S. täpsustab 10. juuli 2003. a vastuskirjas oma sõjaväelist teenistuskäiku ning teenistuse toimumise asukohta puudutavaid andmeid, ning rõhutab asjaolu, et tema teenistuskohaks oli Eesti ning tema tegevus oli suunatud Eesti rahva teenimisele. Seejuures ei esita L. S. otseseid vastuväiteid tema suhtes tehtava Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsuse osas. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 6 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab kaadrisõjaväelasele Eesti kodakondsuse andmise, sõltumata teenistuskohustuste liigist, laadist või iseloomust. «Kodakondsuse seadus» ei anna mõiste «kaadrisõjaväelane» legaaldefinitsiooni. Nimetatud mõiste sisu avamisel tuleks lähtuda analoogiast «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 10 lõikes 1 sätestatud kaadrikaitseväelase mõiste määratlusega, mille kohaselt on kaadrikaitseväelane sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Seega tuleb kaadrisõjaväelaseks pidada isikut, kes on astunud vabatahtlikult sõjaväelisesse tegevteenistusse, saanud sõjaväelise väljaõppe ning auastme. Endise Nõukogude Liidu relvajõud on «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 6 mõistes käsitletavad välisriigi relvajõududena. L. S. mobiliseeriti 1943. aastal endise Nõukogude Liidu relvajõududesse, kuid ta astus 1945. aastal vabatahtlikult tegevteenistusse ning on saanud sõjaväelise väljaõppe ja auastme. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsustamisel ei oma õiguslikku tähendust L. S. esitatud väited tema teenistusse astumise motiivide ega teenistuse asukoha kohta. Tähendust omab üksnes asjaolu, et L. S. on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt reservi arvatud. L. S. kinnitab teenimist kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes oma elulookirjelduses. Samuti kinnitab tema teenistust endise Nõukogude Liidu relvajõududes Eesti kodakondsuse saamise sooviavaldusele lisatud sõjaväepileti koopia. Seega vastab L. S. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. L. S. on käesoleval ajal Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle vabastamine tema senisest kodakondsusest on seatud sõltuvusse Eesti kodakondsuse saamisest. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise korral ei jää L. S. kodakondsuseta. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 6 mitte anda L. S-le Eesti kodakondsust, kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt reservi arvatud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus L. S-le teatavaks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Meelis ATONEN Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.