Saue Vallavolikogu — Saue valla arengukava 2004-2009 kinnitamine — KO, 33, 283

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 3 alusel. 1. Kinnitada Saue valla arengukavale 2004–2009 vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Saue Vallavolikogu 23. novembri 2000. a määrus nr 13 «Saue valla arengukava vastuvõtmine», Saue Vallavolikogu 20. detsembri 2001. a määrus nr 27 «Saue valla arengukava muutmine» ja Saue Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määrus nr 43 «Saue valla arengukava muudatuste kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN Lisa Kinnitatud Saue Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 25 SAUE VALLA ARENGUKAVA 2004–2009 Sissejuhatus Arengukava fikseerib Saue valla peamised arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2004–2009, millest lähtuvalt koostatakse tegevuskavad; on jätkuks eelmisele arengukavale, mis oli koostatud aastateks 2000–2004. Arengukava olemasolu peab looma valla elanikele kindlustunde, sest on teada valla edasised tegevussuunad. Koostamisel on Saue valla üldplaneering, mis määrab valla arengusuunad kuni 2015. aastani. I. ÜLDISELT SAUE VALLAST Asend ja ajalooline taust Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas ning piirneb Harjumaa Tallinna linna Nõmme linnaosa ning Harku, Keila, Kernu ja Saku vallaga ning Raplamaa Kohila vallaga. Saue vald on rõngasvald – tema territoorium ümbritseb eraldi omavalitsusüksust Saue linna. Saue valla pindala on 196,1 km2. Saue valla praegused piirid kehtivad 25. veebruarist 1977. a. Vallas on Laagri alevik ja 16 küla – Alliku, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme. Valla keskusel Laagri alevikul on Tallinna linnaga ühine piir. Valla keskusest on Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue küla on esmakordselt nimetatud 1548. a, Laagrit 1928. aastal. Praegused valla piirid on suuresti samad kui 1918. aastal, mil vald moodustati. Tallinna Linnaarhiivi andmetel oli Saue valla pindala 1938. aastal 150 km2 ja ta kuulus Keila kihelkonna koosseisu. Praegu hõlmab Saue vald ka Vatsla, Püha, Hüüru ja Kiia küla, mis moodustasid varem Harku valla põhjaosa, ning valla lõunaosas asuvad Pärinurme ja Tagametsa küla. Valla idaosa on kahanenud – Saku ja Üksnurme küla ning osa Jälgimäe ja Rahula küla maast kuuluvad praegu Saku valla koosseisu. 1917. aastal valiti esimene Saue vallanõukogu. Saue vallanõukogu esimene säilinud protokoll pärineb 12. novembrist 1918. a. 8. augustil 1945. a moodustati Saue külanõukogu. 1950. aastat tuleb aga lugeda valla praeguse territooriumi kujunemise alguseks. 1960. aastal arvati Saue küla ja osa Vanamõisa külast Saue külanõukogu koosseisust välja ning liideti Tallinna linnaga. 1968. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv Laagri aleviku osa Tallinna linnaga. 1973. a ühendati Saue aedlinn ja Sauevälja küla Saue alevikuks, mis kuulus 1993. aastani Tallinna linna koosseisu. 1975. aastast on Saue valla keskuseks Laagri alevik. Saue valla omavalitsuse staatus kinnitati 21. novembril 1991. a. Rahvastik Saue vallas elas 1. septembril 2003. a 7411 inimest, mis moodustas Harjumaa elanike arvust 5,7%. 1990 1994 1997 1998 1999 2000 2003 Elanike arv 6494 6547 6502 6650 6678 6706 7411 Maanteed ja raudtee Valda läbivad järgmised riigimaanteed: Põhimaantee «4» – «E-67» Tallinn–Pärnu–Ikla (20 km) Põhimaantee «8» Tallinn–Paldiski (10 km) Põhimaantee «9» Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla (3 km) Tugimaantee «11» Tallinna ringtee Kanamaa–Keila lõik (5 km) Kõrvalmaantee «11116» Kanamaa–Jõgisoo (6,1 km) Kõrvalmaantee «11117» Valingu–Jõgisoo (5,0 km) Kõrvalmaantee «11184» Alliku–Laagri–Hüüru (6,8 km) Kõrvalmaantee «11185» Hüüru–Alliku (4,5 km) Kõrvalmaantee «11186» Tutermaa–Vanamõisa Kõrvalmaantee «11192» Hüüru–Saue (6,5 km) Kõrvalmaantee «11244» Kiisa–Maidla (8,5 km) Kõrvalmaantee «11247» Ääsmäe–Hageri (8,9 km) Kõrvalmaantee «11370» Keila–Ääsmäe (9,1 km) Kõrvalmaantee «11401» Laagri–Harku (6,2 km) Kõrvalmaantee «11402» Jõgisoo tee (1,1 km) Kõrvalmaantee «11403» Ääsmäe mõisa tee (1,5 km) Kõrvalmaantee «11404» Ääsmäe tee (0,8 km) Kõrvalmaantee «11406» Ääsmäe–Kernu (10,1 km) Rambid ja ühendusteed «1108» Kanamaa (3,6 km) Rambid ja ühendusteed «1110» Ääsmäe (3,8 km) Valda läbib põhja-lõuna suunas Tallinn–Keila–Paldiski elektriraudtee, mida kasutavad ka Tallinn–Riisipere rongid. Lähimad raudteejaamad on Tallinnas asuv Laagri jaam, Saue jaam, Valingu Harku vallas ja Keila jaam Keila linnas. Lähim lennuväli on Tallinnas. Lähimad kaubasadamad on Tallinnas ja Paldiskis. Lähim reisisadam on Tallinnas. Lähim külalissadam on Tallinnas ja Keila vallas Lohusalu külas. Loodus ja loodusvarad. Keskkonnakaitse. Maastik Saue vald asub Põhja-Eesti rannikumadalikul ja lavamaal. Atraktiivseid loodusvorme Saue vallas ei ole. Valla põhjaosa on metsavaene. Tallinn–Keila tee ümbruses esineb kadakavälju ja alvareid. Keskkonnakaitseliselt omab olulist tähtsust Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering, sellest tulenevalt ligi pool valla territooriumist piirangute all. Heitvete puhastamine Väljaspool Laagri alevikku juhitakse heitvesi valdavalt veekogudesse. Valla territooriumil on viis puhastusseadet. Kuigi üldine reostuskoormus on vähenenud, vajavad jõed puhastamist. Eriti halb on Pääsküla jõe olukord, kuna sinna voolavad ka Tallinna prügimäe veed. Pikkaajalise reoainete sissekannete tõttu on mõned veekogud kinni kasvanud. Kuna suurem osa külade territooriumist on kanaliseerimata, kogutakse väikeelamute heitveed kogumiskaevudesse, millest enamus ei vasta nõuetele ja heitveed imbuvad põhjavette. Põhjavesi Harjumaa veeuuringute programmi raames koostatakse valla puurkaevude ja kasutamata kaevude register. Põhjavesi on suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Olmes ja tööstuses kasutatakse puurkaevudest võetavat põhjavett. Täpne ülevaade töötavatest kaevudest ja neist võetavatest veekogustest puudub. Samuti puuduvad andmed vee kvaliteedi kohta. Veekogud Vallas on järgmised jõed, ojad, peakraavid valgala üle 25 km 2: Keila jõgi (valgala 682 km2) Vääna jõgi (valgala 316 km2) Maidla jõgi (valgala 82,5 km2) Pääsküla jõgi (valgala 40,9 km2) Tuula peakraav (valgala 29,4 km2) Vasalemma jõgi (valgala km2) Vanamõisa peakraav Valla territooriumil asuvad Vaheru ehk Mäda järv ja Maidla veehoidla. Maavarad Maavarade poolest on Saue vald suhteliselt rikas. Mets Saue vallas on metsamaad 59,6 km2, sh riigimetsa 24,3 km2 . Metsamaad paiknevad valla lõunaosas. Tallinn–Haapsalu raudteest põhja pool on metsamaad vähem kui 0,5 km2. Maaviljakus Viljakamad maad asuvad valla lõunaosas. Paepealse põhjapiirkonna maa ei ole eriti viljakas, seetõttu sobib sinna püstitada ehitusi või rajada uusi metsaalasi. Kaitstavad muinsuskaitseobjektid Saue valla territooriumil on 27 arhitektuurimälestist ja 52 kaitstavat arheoloogiamälestist. II. ARENGU MÕJUTEGURID Üks tugevamaid Saue valla arengut toetavaid tegureid on tema soodne geograafiline asend, s.o pealinna ja Saue linna lähedus. Pealinna lähedus võimaldab valla elanikel Tallinnas tööl käia, kasutada nii sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri kui ka saada osa pakutavast kultuurist. Ühtlasi on pealinna lähedus takistavaks teguriks valla terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks. Valla keskus asub linna külje all ning tekkinud on äärekülad. Tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik arendada koostööd kolmanda sektoriga ning soodustada külavanemate valimist. Turu lähedalolu soodustab ettevõtluse arengut, eriti teenindussfääri laiendamist ja Via-Baltika trassi teenindust. Piirkonniti takistab arendustegevust tehnilise infrastruktuuri puudumine või selle amortiseerumine. Probleemiks on vallateede kehv olukord ning nende korrashoiu korraldamine. Ühistranspordi probleemide lahendamiseks tuleb töötada välja optimaalne piirkonna ühistranspordi teenindusvõrk. Tiheda inimasustusega kaasneb ka rida negatiivseid ilminguid, milleks on kuritegevus ja negatiivne surve looduskeskkonnale. Piirkonna elutingimuste halvenemise vältimiseks on vaja pidurdada kuritegevuse kasvu ning tagada turvaline elukeskkond. Turvalist elukeskkonda saab luua eelkõige kuritegevuse ohjeldamise ja looduskeskkonna hoiu kaudu. Tallinna linna lähedus mõjub halvasti eriti valla looduskeskkonnale, mis väljendub autode saaste, müra, õhusaaste, pinnase reostuse, kontrollimatu jäätmete mahapaneku, teede äärte prahistamise ning negatiivse mõju kaudu loomastikule, kalavarudele ja taimestikule. Ka muudetakse tagastatud metsad sageli elamumaaks, mistõttu väheneb üldkasutatava rekreatiivala suurus. III. VISIOON Eesmärkide püstitamiseks ja tegevuse edukaks planeerimiseks on vaja luua võimalikult selge ja mõtestatud pilt valla tulevikust. Täpselt tuleb sõnastada tulemus, mida soovime saavutada ühiselt väljatöötatud strateegia elluviimisega aastaks 2009. Visioon aastaks 2009 Saue vald on terviklik ja tasakaalustatult arenenud omavalitsusüksus, kus on loodud inim- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja säästvale arengule vastav elukeskkond: •arenenud infrastruktuuriga, piisaval arvul elu- ja töökohti pakkuv ning atraktiivne; •läbimõeldult planeeritud elamupiirkondadega – kaunid külakeskused, hajaasustusega alad ja Laagri alevik; •usaldusväärne ja ahvatlev koht investeerijatele ja ettevõtjatele – Tallinna lähiümbruses majandustegevusega piirkonnad. IV. SAUE VALLA ARENGU EESMÄRGID ÜLDEESMÄRGID • Luua igakülgselt väljaarenenud ning kõrgekvaliteedilise elukeskkonnaga vald •Luua soodsad tingimused kogu valla terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR • Turvaline elukeskkond •Rahvuskultuuritraditsioonide, ajaloo- ning kultuuripärandi tundmine, väärtustamine ja hoidmine •Haritud ja tööjõuturul konkurentsivõimelised elanikud •Inimeste võimalikult iseseisev toimetulek nõustamise, sotsiaalteenuste ja -abi kaudu •Tervist väärtustavad, sportliku tegevusega haaratud elanikud •Kvaliteetne, efektiivne ja kättesaadav arstiabi TEHNILINE INFRASTRUKTUUR • Veekvaliteedi säilitamine ja parandamine •Keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastav jäätmemajandus •Puhta ja eheda looduskeskkonna säilitamine ning loodussõbralike puhketingimuste loomine •Kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur •Asumite varustamine soojuse- ja elektrienergiaga kasutades säästlikke kütuseid nii, et kulutused oleks majanduslikult põhjendatud •Elekter- ja postiside teenuste kiire kättesaadavus valla igas asustatud punktis MAJANDUS • Tervisliku elukeskkonna loomine ja säilitamine •Loodusressursside ratsionaalsel ja säästlikul kasutamisel põhinev majandus •Rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliste kaupade tootmine ja teenuste pakkumine maksimaalse lisaväärtuse loomisega kohapeal •Soodne investeerimiskliima ja arenev ettevõtlus •Metsa- ja põllumajandusliku maa optimaalne kasutamine nii, et säiliks Eestile iseloomulik maastik ja maakodud •Maareformi kiire ja ühiskonnakeskne lõpuleviimine V. ARENGUSUUNAD AASTATEKS 2004–2009 ÜLDVALITSEMINE Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Vallavalitsuse töö- ja teeninduskultuuri tõstmine on üldvalitsemise prioriteet. Kõik valla elanikud ja ettevõtted tegutsevad seadusi austavalt. Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning vallaelanike heakskiidetud. Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest. HARIDUS Saue valla hariduse arengukava lähtub Eesti hariduspoliitikast, mille eesmärgiks on tagada tugev üldharidus ning kujundada terve, otsustusvõimeline ja elus toimetulev loov isiksus, kes on valmis omandama edasist haridust ja elukutset ning end pidevalt täiendama. Hariduse korraldamine on üks Saue valla tähtsamaid probleeme mitmel põhjusel. Viimase paarikümne aasta jooksul valla keskuseks arenenud Laagri aleviku sotsiaalne infrastruktuur on tänini välja arendamata. Ääsmäe Põhikoolis õpib 151 last, valla ülejäänud 1109 last saavad hariduse naaberomavalitsuste koolides. Saue valla lähiaastate nii hariduse kui kogu valla arengu põhiprioriteediks on seetõttu Laagri aleviku põhikooli hoone II ehitusjärgu ehitus. Saue vallas on üks lasteaed: Laagri alevikus ja lasteaia Ääsmäe filiaal. Laagri Lasteaed on munitsipaalomandis ja seda finantseeritakse valla eelarvest. Alliku külas valmib eralasteaed, kus on kohad 80 lapsele. Alliku külas tegutseb OÜ Väike Päike, tegeledes koolitustegevuse ja lasteürituste korraldamisega. Arengu põhisuunad • Võimaldada lasteaedades käivatele lastele alusharidus vastavalt alushariduse raamõppekavadele. •Tagada kõigile Saue vallas elavatele lastele soovi korral koht lasteaedades ja vabade kohtade olemasolul võtta lasteaedadesse lapsi ka väljastpoolt valda. •Viia 2004 lõpule Laagri Lasteaia hoones kapitaalremont. •Ehitada Laagri põhikooli ehituse II järjekord 2004–2005. •Ehitada lasteaed Alliku külla 2004. •Rekonstrueerida Ääsmäe lasteaia rühmade ruumid 2004–2006. •Laagri Lasteaia ehitus 2008–2009. KULTUUR JA SPORT Saue valla kultuuriasutused on Saue Valla Noorte-, Sotsiaaltöö- ja Kultuurikeskus ja kolm raamatukogu: Ääsmäe, Laagri ja Hüüru. Saue valla spordielu on koondunud põhiliselt Laagri alevikus Rahvaspordiklubi «Kuuse» ja OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskuse ümber, Ääsmäel Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutuse ning Ääsmäe Koolispordi Klubi ümber. Korraldatakse regulaarseid treeninguid ja osaletakse piirkondlikel spordiüritustel. Pikaajaliselt tegutseb kultuuri-, spordi ja noorsootööga Jõgisoo külas Saue-Jõgisoo Haridusselts. Ülevallalised üritused on koondunud Laagri keskusesse ning neid korraldab üldjuhul Saue valla Noorte-, Sotsiaaltöö- ja Kultuurikeskus. Küladesse on tekkinud juurde mittetulundusühingud Vanamõisa Külaselts ja Maidla Külaselts. Eakate seltsid on Laagri alevikus Pihlamari, Ääsmäe külas Sügis ja Hüüru külas Sügiskuld. Kultuuri arengu põhisuunad • Kultuuritöö ümberkorraldamine MTÜde kaasamisega •Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust Soome sõprusvallaga •Toetada rahaliselt valla isetegevuskollektiive ja rahvakultuuriga tegelevaid üksikisikuid •Valida Saue vallale omanäoline suurüritus •Koostada ürituste nimekiri e. valla ühtne kultuurikalender ning kaasata sellesse MTÜ-d •Jätkata Saue valla mittetulundusühingute sponsoreerimist ja toetamist •Tagada kõigile valla elanikele võimalus osaleda kultuurielus •Varustada kultuuriasutused tuletõrjesignalisatsiooniga 2004 •Laagri Noorte-, Sotsiaaltöö- ja Kultuurikeskuse väljaehitamine 2004–2005 •Kiia küla Noortekeskuse toetamine •Alliku külas külakeskuse soetamine ja arendus Raamatukogude ja teabetubade arengu põhisuunad • Lähtudes riigi kultuuri- ja infopoliitika põhisuundadest, muuta raamatukogud universaalseteks infokeskusteks, kus traditsiooniliste raamatukoguteenuste kõrval pakutakse ka muid infoteenuseid •Näha igal aastal valla eelarves ette vahendid raamatukogude arvutistamiseks ja võtta kasutusele ühtne kasutajasõbralik raamatukoguprogramm •Laiendada raamatukogudes pakutavaid teenuseid •Tagada valla veebileheküljele raamatukogutöötajatelt vähemalt üks kord kvartalis info raamatukokku saabunud uudiskirjanduse kohta •Tagada raamatukogutöötajate pidev täiendusõpe ning planeerida selleks vajalikud rahalised vahendid •Jätkata Hüüru Raamatukogu ruumide järk-järgulist remonti ja lõpetada nende rekonstrueerimine aastal 2005 •Varustada raamatukogud tuletõrjesignalisatsiooniga 2004 Spordi arengu põhisuunad • Tõhustada kultuuri-, spordiseltside ja valla kultuuriasutuste omavahelist koostööd •Rajada Laagri kooli II järjekorra koosseisus koolistaadion 2004–2005 •Jätkata Ääsmäe Põhikooli võimla ja spordirajatiste renoveerimist ja lõpetada see 2005. aastaks •Rajada laste mänguväljak Ääsmäe Põhikooli juurde •Rajada külade keskustesse turvalised laste mängu- ja palliplatsid ning jalgrattateed •Maidla veehoidla kujundamine suplus- ja puhkekohaks 2007–2008 •Korraldada vallas tervisespordiüritusi •Rabadiku raba õpperaja planeerimine ja väljaehitamine TEABELEVI Saue valla teabelevi põhisuunad Info levitamine vallasiseselt • Muuta Saue Vallavolikogu ja -valitsuse ajaleht «Koduvald» kõigile soovijatele tasuta kättesaadavaks •Tagada ajalehe igakuine ilmumine •Tõhustada koostööd ja toetada külavanemaid Info levitamine vallaväliselt • Anda välja mitmekeelne Saue valda tutvustav kõrgetasemeliste fotodega raamat/kogumik •Rajada kaasaegsed valda tutvustavad reklaamalused – infotahvlid •Valla kodulehekülje pidev täiendamine TERVISHOID ja SOTSIAALHOOLEKANNE Tervishoiuteenuste osutamiseks on OÜ Laagri Tervisekeskusele ja OÜ Laagri Hambaravile antud kasutada tasuta ruumid Saue valla omandis olevates hoonetes. Velskripunkt asub Ääsmäe külas. Eelnimetatud teenindavad ka naabervaldade ja -linnade elanikke. Samas kasutavad Saue valla elanikud Keila linna polikliiniku, Saue linna tervisekeskuse ning Tallinna terviseasutuste teenuseid. Vallale kuuluvas hoones Laagri alevikus renditakse ruume apteegile. Saue vallas on üks hoolekandeasutus – Harku Hooldekodu, mis pakub teenust 27 hoolealusele. Laagri alevikku luuakse erivajadustega inimeste sotsiaalkeskus, kus on ka päevakeskus. Umbes 20% Saue valla 7411 elanikust vajavad sotsiaalabi, neist ~200 on puuetega inimesed. Laagri alevikus elab ~100 puuetega inimest. Arengu põhisuunad • Pidevalt täiendada juba loodud sotsiaalregistrit, kuhu on kantud valla elanike riskirühmade, s.o puuetega inimeste, paljulapseliste perede, üksinda elavate vanurite, üksikvanemate, töötute ja tööotsijate andmed •Luua avahoolduse raames koduteenuste pakkumise süsteem •Rekonstrueerida Nõlvaku 9A hoone sotsiaalobjektiks 2004–2005 MAJANDUS Territoriaalne planeering Territoriaal-majandusliku kavandamise eesmärgiks on inimeste elukeskkonna parendamine nii, et säiliks looduskeskkonna tasakaal. Saue vallas tähtsustatakse ka edaspidi põllumajanduslikku maakasutust, kuigi suureneb maa kasutamine elamu- ja tööstus- ehk tootmisotstarbel. Suuremateks arenevateks tööstuspiirkondadeks jäävad Laagri alevik, Vatsla küla piirkond, Pärnu ja Paldiski maanteega piirnevad alad, Laagri ja Harku aleviku vahelised hajaasustusega ning Laagri aleviku ja Alliku küla ning Hüüru küla ja Harku aleviku vahelised alad. Vatsla aiandusühistute ala kujuneb elamupiirkonnaks. Maareformi senine kulg on valla arengut kohati pidurdanud, kuna on takistanud nn vabade maade kasutuselevõttu. Territoriaalse arengu põhisuunad • Koostada Saue valla üldplaneering ja esitada see kehtestamiseks 2004. aasta I poolel •Lahendada järgmised Saue valla üldplaneeringuga seotud küsimused

% rohelise võrgustiku väljatöötamine koostöös naaberomavalitsustega, koostades valla rohevõrgustiku teemaplaneeringu

% tiheasustusalade määramine •Koostada detailplaneerimisprojektid objektide üldplaneeringuga määratud järjekorras •Luua vallas ühtne aadressisüsteem ning korrastada ja siduda katastritunnustega kinnistute aadressid •Taotleda 2004 Saue vallale kuuluvate hoonete alune ning nende teenindamiseks vajalik maa munitsipaalomandisse •Vanamõisa külas munitsipaalmaa kasutusprojekti koostamine ja ellurakendamine 2005–2008 •Leida võimalus tehnopargi rajamiseks 2004–2006 Haljastus ja heakord Jätkata valla heakorrastust tagamaks puhas ja ehe looduskeskkond. Arengu põhisuunad • Tagada heakorrakonkursi järjepidevus •Jätkata Laagri alevikku läbiva Pääsküla jõe kallaste korrastamist •Veskitammi 8 ümbruse haljastusprojekti koostamine ja elluviimine 2004–2005 Tänavad ja teed Saue vallas on optimaalne teedevõrk, v. a lõunapoolne möödasõit Laagri alevikust, mida kasutaks rasketransport, mis muidu sõidab läbi Laagri alevikust. Arengu põhisuunad • Jätkata tiheasustusalade põhitänavate tänavavalgustuse uuendamist •Tagada valla teedel talvine lumetõrje ja suvine teeäärte niitmine •Ehitada välja Vae tänav Hoiu tänavast kuni Katmiku tänavani 2006–2007 •Ehitada välja Vanasilla tänav Nõlvaku tänavast kuni valla piirini 2004–2005 •Ehitada välja Nõlvaku tänav Vanasilla tänavast kuni valla piirini 2004–2005 •Ehitada välja Kuuse tänava pikendus kuni Katmiku tänavani 2004–2007 •Rajada Redise tänavale kõnnitee 2005–2006 •Ehitada välja Rahnu tänava pikendus 2005 •Muuta Sillaku tänav tolmuvabaks 2005 •Muuta Vatsla tee tolmuvabaks 2004–2006 •Rajada Ääsmäe külas Kasesalu tänavale kõnnitee 2005 •Ehitada välja Hüüru küla Jõe tee 2006 •Ehitada välja Hüüru küla elamusektori tänavad 2007–2008 • Remontida täies ulatuses Jõgisoo külas Lõokese tn. 2006–2007 •Jätkata Laagri aleviku põhitänavate iga-aastast remonti •Jätkata liiklusmärkide ja viitade korrastamist valla teedel •Paldiski maantee Pärnu maantee ühendustee Laagri ümbersõidu ehitus •Laagri 2 raudteejaama projekteerimine ja ehitus •Pärnu maantee, Veskitammi tn ja Vanasilla tänava ristmiku väljaehitamine •Tallinn–Paldiski raudteeharu uue lõigu projekteerimine ja väljaehitus •Tuula küla vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine 2005–2007 Vee- ja soojamajandus, kanalisatsioon Arengu põhisuunad • Moodustada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teeninduspiirkonnad ning leida nendele vee-ettevõtjad 2004–2005 •Lõpetada Ääsmäe puhastusseadmete väljaehitus 2005–2006 •Ehitada välja Nõlvaku elamupiirkonna II astme pumbajaam 2005–2006 •Jõgisoo külas Lõokese tn vee- ja kanalisatsioonitrassi renoveerimine 2006–2007 •Vanamõisa, Alliku, Hüüru, Vatsla ja Püha küla vee- ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja trasside väljaehitamine 2004–2007 Jäätmemajanduse ja põllumajandusliku reostuse vältimine Arengu põhisuunad • Lähtudes maakonna jäätmemajanduskavast OÜ Cleneway Keila halduses oleva Tuula prügila sulgemisprojekti koostamine ja sulgemistööde teostamine 2004–2006 •Loode-Eesti jäätmekäitlusettevõttes osalemine 2004 KORRAKAITSE VALLAS Politsei Laagri konstaablipunkt kuulub Harju Politseiprefektuuri Saue politseijaoskonna haldusse. Olukord vallas on suhteliselt halb, kuna esineb palju salajasi vargusi. Vastavalt sõlmitud lepingule osutab turvateenust Saue vallas Falck. Arengu põhisuunad • Tõsta inimeste teadlikkust oma õigustest ja kohustustest •Tõhustada Ääsmäe Põhikooli ja politsei koostööd •Vallalehes «Koduvald» avalikustada regulaarselt haldusõigusrikkumised ja kriminaalasjad •Materiaalselt toetada Laagri konstaablipunkti •Tõhustada kriminaalpreventiivset tööd noorte kuritegevuse vähendamiseks •Ennetada sõltuvusainete kasutamist laste ja noorte poolt •Võtta Saue valda tööle noorsoopolitseinik •Kaasata lapsi ja noori suvisel koolivaheajal heakorratööde tegemisel Päästeteenistus Päästeteenistuse ülesandeid täidab vallas riigi finantseeritav Harjumaa Päästeteenistus Kaitseliit Saue vallas tegutseb Kaitseliidu Saue maleva Hüüru rühm ARENGUKAVAS ETTENÄHTUD OBJEKTIDE KOONDTABEL KOOS VÕIMALIKE FINANTSEERIMISALLIKATEGA OBJEKT 2004 2005 2006 2007 2008 2009 MÄRKUSED Sae, Metsa tn 1 153 1 120 1 087 1 053 0 0 laen Laagri lasteaed 1 797 1 797 1 797 1 797 1 797 1 346 laen Ühisliising (auto) 5 0 0 0 0 0 laen Hansaliising (auto+arvutid) 33 4 1 0 0 0 laen Laagri lasteaed kap.remont 500 0 0 0 0 0 vallaeelarve Laagri kool 10 000 26 000 0 0 0 0 vallaeelarve, laen, riigieelarve Lasteaed Alliku küla 0 0 0 0 0 0 erainvesteering Ääsmäe lasteaed kap.remont 1 200 1 200 0 0 0 0 vallaeelarve Laagri lasteaed (kooli juurde) 0 0 0 0 12 000 12 000 vallaeelarve, EL toetus Laagri kultuurikeskuse remont 450 0 0 0 0 vallaeelarve Hüüru raamatukogu remont 57 40 0 0 0 0 vallaeelarve Raamatukogude tuletõrje sign. 200 0 0 0 0 0 vallaeelarve Äämäe kooli võimla remont 300 400 0 0 0 0 vallaeelarve, EL toetus Maidla veehoidla kohandamine 0 0 0 150 150 0 erainvesteering, vallaeelarve Laagri alevikust tee Harku mägedesse Nõlvaku 9A rek. 174 300 0 0 0 0 vallaeelarve, toetusfond Saue valla üldplaneering 200 0 0 0 0 0 vallaeelarve Detailplaneeringud 500 500 200 200 300 300 vallaeelarve, erainvesteering Vanamõisa küla munitsipaalmaa 0 0 vallaeelarve, EL toetus Veskitammi 8 park 0 400 0 0 0 0 vallaeelarve Tänavate tänavavalgustuse rajamine 200 200 200 200 200 200 vallaeelarve Vae tänava väljaehitus 0 0 450 450 0 0 vallaeelarve, erainvesteering Vanasilla tänava väljaehitus 0 500 0 0 0 0 vallaeelarve Nõlvaku tänava väljaehitus 0 0 0 280 0 0 vallaeelarve Kuuse tänava pikendus 650 0 1 100 1 100 0 0 vallaeelarve, riigieelarve Rahnu tänava pikendus 0 0 0 500 500 0 erainvesteering, vallaeelarve Sillaku tn tolmuvabaks 190 0 0 0 0 0 vallaeelarve Vatsla tee tolmuvabaks ( 1,2 km) 0 600 600 0 0 0 vallaeelarve Kasesalu tn kõnnitee 0 350 0 0 0 0 vallaeelarve Jõe tee ehitus 0 0 760 0 0 0 vallaeelarve, riigieelarve Hüüru küla elamusektori tänavad 0 0 0 2 250 0 0 vallaeelarve Kotka tee väljaehitus 0 0 0 0 2 290 0 vallaeelarve, EL toetus Ääsmäe puhastusseadmete rek 0 0 1 600 0 0 0 EL toetus Nõlvaku II astme pumbajaam 0 0 1 000 0 0 0 erainvesteering Külade kanalisatsioon (EL pr) 200 200 3 200 4 500 0 0 vallaeelarve, riigieelarve EL toetus Tuula prügila sulgemine 0 100 0 0 0 0 vallaeelarve, riigieelarve Jõgisoo küla Lõokese tänava remont 0 0 100 100 0 0 vallaeelarve Veski elamurajooni teed 800 vallaeelarve Jõgisoo küla vee ja kanalisatsiooni renoveerimine 0 0 200 200 0 0 vallaeelarve, EL Tehnopark 0 1 000 1 000 1 000 0 0 erainvesteering Alliku külakeskuse soetus 150 0 0 0 0 0 vallaeelarve Paldiski mnt–Pärnu mnt ühendustee 0 0 20 000 30 000 0 0 riigieelarve Laagri 2 raudteejaam 1 000 1 000 0 0 0 0 riigieelarve, erainvesteering Pärnu mnt Veskitammi ristmik 0 0 2 000 3 000 0 0 riigieelarve Kokku 19 759 35 711 35 295 46 780 17 237 13 846 Märkus: tabelis toodud summad on esialgsed ja tegelikud maksumused selguvad konkreetse projekti riigihanke tulemuste alusel. Samas selguvad ka projektis osalejate osaluste suurused.