Tamsalu Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord — KO, 77, 1356

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse § 22, § 23 lõike 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine», Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord Tamsalu vallas vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 ja 2. 1.1. Kinnitada eluaseme suuruse ja tasumise teatise vorm vastavalt lisale 3. 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 14. septembril 2001. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Tamsalu Vallavolikogu 6. septembri 2001. a määruse nr 20 lisa 1 TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD TAMSALU VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Toimetulekutoetust makstakse käesoleva korra alusel isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmebaasis Tamsalu vald ning kes alaliselt elavad valla territooriumil. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE KORD 2. Toimetulekutoetust tuleb taotleda iga kuu. Selleks tuleb taotlejal pöörduda vastava kuu 18. kuupäevani Tamsalu Vallavalitsuse sotsiaalosakonda. Esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. 3. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama toetuse arvestajale järgmised tõendid ja andmed sissetulekute kohta: 3.1. töötava(te)l pereliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta (kaasa arvatud loonus- e naturaaltasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja elatise (alimendid) kohta; 3.2. tööandja poolt välja antud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid võetakse arvesse ainult Tööinspektsiooni poolt töölepinguseaduse paragrahvide 58 ja 68 alusel aktsepteeritud juhud (töölepingus fikseeritud tööaeg ja töötasu). Kui kuupalgaks on näidatud riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem töötasu, lisada sellele töötundide arv; 3.3. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart või õiend abitöödel osalemise kohta; 3.4. üle 16-aastastel peres olevatel õpilastel kehtiv õpilaspilet või kooli tõend; 3.5. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat; 3.6. pensionäridel pensionitunnistus; 3.7. andmed pensionide ja peretoetuste suuruse kohta; 3.8. tulumaksuseaduse alusel maksustatavad tulud (dividendid pangas, äriühingus jm, juhutöö või teenuste osutamisest saadud tulu, metsamaterjali, marjade ja seente müügist saadud tulu, tulu ettevõtluselt, honorarid, tulu kinnis- ja vallasvara rentimisest, üürimisest või müümisest); 3.9. lahutatud abikaasade puhul elatis (alimendid), kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta, kohtutäituri õiend elatise laekumise kohta; 3.10. Õiend ravikindlustuse hüvitiste kohta; 3.11. Õiend või teatis eluasemekulude kohta. Eluaseme kulusid ei võeta arvesse, kui taotleja on eluasemekulude eest võlgu; 3.12. Omaniku ja üürniku vaheline üürileping. 4. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid tõendeid ja andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes võidakse need esitada kontrollimiseks kohalikule maksuametile. 5. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. 6. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või teadliku valeandmete esitamise korral lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel toetuse maksmine ja määratud summad tühistatakse ümberarvestusega või nõutakse tagasi seadusega ettenähtud korras. Toetust võib uuesti taotleda pärast ebaseaduslikult saadud toimetulekutoetuse summa tagastamist. III. TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD. 7. Toimetulekutoetust makstakse rahvastikuregistrisse elukohaga Tamsalu vald kantud ja vallas alaliselt elavatele isikutele, kelle sissetulekud pärast eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 8. Toimetulekutoetuse määramine toimub lähtuvalt järgmistest tingimustest: 8.1. toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures pereliikmeteks loetakse toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid; 8.2. toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse eluasemekulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad, õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt välja antud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni või on ametlikult töötuks tunnistatud; 8.3. ühepereelamu omanikele ja ettevõtlusest tulu saavatele perekondadele (ka põllumajandussaaduste tootjad ja müüjad) makstakse toimetulekutoetust erandkorras vallavalitsuse otsuse alusel; 8.4. ajateenija arvestatakse perekonnaliikmete hulka normpinna arvutamisel, kuid toimetulekupiiri määramisel arvestatakse ainult alaliselt elavaid pereliikmeid; 8.5. perekonna arvestusliku toimetulekupiiri arvestamisel ei võeta üldjuhul arvesse töövõimelises eas tööhõives arvel olevaid mittetöötavaid liikmeid. Erandi moodustavad isikud, kes on: – kodus alla 3-aastase lapsega; – kodus kahe ja enama lapsega, kuni noorem lõpetab esimese klassi; – kodus alla 18-aastase puudega lapsega; – järelvalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja; 8.6. tööhõivetalituses registreerimata mittetöötav isik arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulka Vallavalitsuse korralduse alusel, kui ta osaleb abitöödel või sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis (kursused, loengud jmt); 8.7. toimetulekutoetust arvutatakse iga kuu netosissetuleku ja normeeritud eluasemekulude alusel; 8.8. eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv vastab pereliikmete arvule, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; – üksi elava lesestunud pensionäri eluruumide normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2; 8.9. eluasemekulusid ei hüvitata: – kui elamispinda elamiseks tegelikult ei kasutata; – toetust taotleva isiku eluaseme osas esineb fiktiivseid sisse- või väljakirjutusi; – kui arvestuslikule kuule eelneval kuul on eluasemekulude summaarne võlgnevus ning puudub kirjalik kokkulepe võlgade tasumise kohta; 8.10. toimetulekutoetuse taotleja peab esitama elamuvaldaja või kommunaalteenuseid osutava ettevõtte poolt antud vormikohase õiendi või teatise alatise eluasemega seotud alaliste kulude kohta normpinna ulatuses. 8.11. alatise eluasemega seotud alalisteks kuludeks loetakse: – keskküttega korterites hooldustasu, üür, küte, soe vesi, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, üldelekter; – ahiküttega korterites hooldustasu, üür, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, küte, üldelekter; – elektriküttega korterites hooldustasu, üür, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, eluruumi kütmiseks ja sooja vee tootmiseks kuluva elektrienergia maksumus käesolevale korrale lisatud normide alusel. 9. Isiku avalduse või vallavalitsuse korralduse alusel võib toimetulekutoetusest kinni pidada eluasemekulud ja kanda need kommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele. 10. Toetuse saaja nõusolekuta võib vallavalitsuse korraldusega sotsiaalosakonna ettepanekul toetuse summast kinni pidada vahendeid ja teha ülekandeid – toiduainete ostmiseks kaupluse arvele (taotlejale väljastatakse talongid); – laste toiduraha ja õppevahendite kompensatsiooniks kooli või lasteaia arvele; – probleemsete perede puhul tarbekaupade ostmiseks. 11. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus saada elatisraha, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse vallavalitsuse otsuse alusel toimetulekutoetust mitte määrata. 12. Sotsiaalkomisjonil ja sotsiaalosakonna juhatajal on õigus kutsuda toimetulekutoetuse taotlejaid sotsiaalkomisjoni istungile või sotsiaalosakonna juhataja vastuvõtule ning nõuda neilt seletusi perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta. Taotleja mõjuva põhjuseta mitteilmumisel on komisjonil õigus jätta toimetulekutoetus nimetatud kuul välja maksmata. 13. Vallavalitsusel on õigus mittetöötavaid toimetulekutoetuse saajaid (tööhõives arvel olevaid isikuid, kes ei osale tööturukoolitusel; töötuna registreerimata isikuid; kodus olevaid emasid, kelle lapsed käivad lasteaias ning kelle lastel kompenseeritakse valla eelarvest lasteaias toidu maksumus) vajadusel rakendada heakorratöödel. Tööst mõjuva põhjuseta keeldumisel võidakse vallavalitsuse otsuse alusel jätta toimetulekutoetus nimetatud kuul välja maksmata. 14. Toimetulekutoetuse määramise otsus tehakse hiljemalt kuu 19. kuupäeval, millele kirjutab alla vallavalitsuse määratud vastutav ametiisik. Otsuse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. 15. Toimetulekutoetuse maksmine toimub, raha laekumise korral, 25. kuupäeval või sellele eelneval tööpäeval, kui 25. kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale. Kui 25. kuupäevaks raha Tamsalu valla arvele laekunud ei ole, makstakse toimetulekutoetust raha laekumise kuupäeval. IV. TÄIENDAVATE TOETUSTE MAKSMINE TOIMETULEKUTOETUSE SUMMADEST 16. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral makstakse toetust vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi vallavalitsuse korralduse alusel. 17. Täiendavad sotsiaaltoetused määratakse nii taotleja avalduse kui sotsiaaltöötaja esildise alusel. 18. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse toimetulekutoetuse vahendite jäägi olemasolul: – lastega peredele kooli ja lasteaia toidukulude katteks sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse ja kooli või lasteaia hoolekogu otsuse alusel; – paljulapselistele peredele koolitarvete ostmiseks sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse otsuse alusel; – vähemalt 18-aastasele päevases õppevormis edukalt õppivatele perekonnast lahus elavatele üliõpilastele ning kutseõppeasutustes õppivatele noortele õpilase avalduse ja sotsiaalkomisjoni otsuse alusel eluasemekulusid samaaegselt kompenseerimata; – vanuritele ja puuetega inimestele eriabivahendite ostmiseks ja üürimiseks avalduse ja maksedokumendi alusel sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse otsusega; – õnnetusjuhtumite puhul sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; – ravimite ostmiseks tšeki ja sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse otsuse alusel; – vanuritele ja puuetega inimestele küttepuude ostmise kompenseerimiseks sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; – ühekordseks toetuseks sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; – ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude katteks, kooskõlastatult Lääne-Virumaa Haigekassaga, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel. Tamsalu Vallavolikogu 6. septembri 2001. a määruse nr 2 lisa 2 ELEKTRIENERGIA JA KÜTTEPUUDE MAKSUMUSE TOIMETULEKUTOETUSEST KOMPENSEERIMISE PIIRMÄÄRAD ELURUUMIDE NORMPINNA KÜTTE JA SOOJA VEE TARBEKS 1. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse ainult ilma keskkütte ja ahikütteta korterites. 2. Kütteperioodiks lugeda 7 kuud ajavahemikus 1. oktoober kuni 31. aprill. 3. Kõikide arvestuste aluseks on eluruumi normpind, kuid mitte üle eluruumi tegeliku pinna, kui eluruum on normpinnast väiksem. 4. Kulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks eluruumides, kus selleks vajaliku soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtestatud või on tsentraalne soojusvarustus välja lülitatud, kompenseerida alltoodud turbabriketi koguste maksumuse ulatuses, olenemata soojusallikast ja tegelikult tarbitavast kütuse liigist (gaas, vedelkütus, puit, turvas, elektrienergia jne). 5. Arvestuslikuks briketi hinnaks võtta 850 krooni tonn (0,85 krooni kg). 6. Eluruumides, kus on ahi, väikekatel, kütteagregaat, elektrisüsteem või elektriküttekeha ja pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga perioodil 1. oktoober kuni 31. aprill kompenseerida kokku 75 kg turbabriketi maksumus eluruumi normpinna 1 m2 kohta ehk 10,7 kg briketti normpinna 1 m2 kohta kuus. 7. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse kütteks ainult eluruumides, kus puuduvad muud võimalused eluruumide kütmiseks. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse kütteperioodil 10 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus, kuid mitte rohkem kui tegelikult on kulutatud. 8. Eramajades ja ahiküttega korterites arvestatakse eluasemekulusid kütte ostmise kviitungi alusel jagades kulutatud summa kütteperioodi seitsmele kuule. 9. Individuaalse sooja vee tarbimiseks vanni, duši ja pesupesemise tarbeks, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus, kompenseerida kulud sooja vee tootmiseks 30 kg turbabriketi maksumuses ühe elaniku kohta kuus; 9.1. elektrienergiat kompenseerida sooja vee tootmiseks eluruumides, kus sooja vee saamiseks puuduvad teised võimalused, 60 kWh kuus esimese pereliikme kohta. Iga järgneva pereliikme kohta lisandub 20 kWh kuus. Tamsalu Vallavolikogu 6. septembri 2001. a määruse nr 20 lisa 3 TEATIS ELUASEMEKULUDE SUURUSE JA TASUMISE KOHTA Toimetulekutoetuse taotleja nimi ja aadress ………………………………………………………………………………… ……………… ……………………… …………… ………… ………………… Eluruumi üldpind …………………… sh normpind ……………………… Köetav eluruumi pind ……………… sh köetav normpind ………………… Tubade arv ………………………… elanike arv …………………………… Kulud üldpinnale: Kulud normpinnale: Hooldus- ja remondikulud Üür ………………………………… kr …………………………………… kr Prügivedu ……………………………kr …………………………………… kr Vesi ja kanalisatsioon …………………………………… kr …………………………………… kr Keskkütte maksumus …………………………………… kr …………………………………… kr Maamaks ………………………… kr …………………………………… kr Eluasemekulud kokku …………………………………… kr Kulud normpinnale kokku ……………………………… kr Majavaldaja ………………………… ……………………………………… (kuupäev)