Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna ehitusmääruse kinnitamine — KO, 77, 1355

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktist 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 3 lõike 2 punktist 5 ning paragrahvist 4, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna linna ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Linnavalitsusel kehtestada ehitusmääruse rakendamiseks vajalike avalduste ja taotluste vormid. 3. Tunnistada kehtetuks: 3.1. Tallinna Linnavolikogu 1. detsembri 1994. a määrus nr 19 «Tallinna ajutise ehitusmääruse punkti 61 muutmine»; 3.2. Tallinna Linnavolikogu 1. juuli 1993. a määrus «Tallinna ajutise ehitusmääruse kinnitamine»; 3.3. Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2000. a määrus nr 45 «Planeerimis- ja ehitusseaduse järgi kohalikule omavalitsusele antud pädevuse delegeerimine». 3.4. Määrus jõustub 1. novembril 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001. a määrusega nr 40 TALLINNA LINNA EHITUSMÄÄRUS I. osa. ÜLDSÄTTED JA MÕISTED 1. Määruse eesmärk ja reguleerimisala 1.1. Tallinna linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimis- ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Tallinna linna siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning planeerimis- ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Tallinna linnas. 1.2. Määrus reguleerib Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus), linna asutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 2. Planeerimise ja ehitamise põhimõtted 2.1. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult linnavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel. 2.2. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huvisid. 2.3. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist. 2.4. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist. 2.5. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste vaidluste lahendamiseks ning otsuste vaidlustamiseks on igal isikul õigus pöörduda kohtusse. 2.6. Tallinna linn: 2.6.1. tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud; 2.6.2. tagab planeeringute kehtestamise eeldusena kõigi huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja kooskõlastamise; 2.6.3. tagab kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise; 2.6.4. korraldab ehitusjärelevalvet. 2.7. Arhitektuurinõukogu ülesanne on linna ruumilise arengu linnaehituslike põhisuundade kujundamine, planeeringute ja linnalise tähtsusega ehitiste eskiislahendustele hinnangute andmine, samuti arhitektuurivõistluste korraldamise ideede algatamine. Arhitektuurinõukogu koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus. 3. Mõisted 3.1. Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1.1. amet on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet; 3.1.2. linn on Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena; 3.1.3. ehitis on hoone või rajatis; 3.1.4. hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 3.1.5. rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 3.1.6. Ehitamiseks loetakse: 3.1.6.1. ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 3.1.6.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3.1.6.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 3.1.6.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 3.1.6.5. ehitise lammutamist. 3.1.7. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 3.1.8. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse ameti poolt määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 3.1.9. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud käesoleva määruse punktis 33.5 nimetatud juhul. 3.1.10. Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 3.1.11. Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses. II. osa PLANEERIMINE 1. peatükk ÜLDPLANEERING 4. Üldplaneeringu sisu 4.1. Tallinnas koostatakse üldplaneeringuid linna ja linnaosade kohta või muude linna territooriumi osade kohta. 4.2. Linna üldplaneeringu aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering, linnaosade planeeringute aluseks on linna üldplaneering. 4.3. Üldplaneeringuid võib kokkuleppe alusel koostada linna ja linnaga piirnevate kohalike omavalitsuste või nende osade kohta. 4.4. Üldplaneeringu ülesanded on: 4.4.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 4.4.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 4.4.3. väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 4.4.4. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 4.4.5. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 4.4.6. põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 4.4.7. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 4.4.8. puhke- ja virgestusalade määramine; 4.4.9. ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 4.4.10. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 4.4.11. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 4.4.12. riigikaitseliste maa-alade määramine; 4.4.13. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks; 4.4.14. keskkonnamõju hindamine. 4.5. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. 4.6. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 4.7. Kehtestatud üldplaneeringu täpsustamiseks võib koostada vajadusel miljööväärtuslike alade teemaplaneeringuid. 5. Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine 5.1. Üldplaneeringute koostamise vajaduse ja järjestuse määrab kindlaks linnavalitsus ameti ettepanekul. 5.2. Amet informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest kohalike ja maakondlike massiteabevahendite ja Tallinna veebilehe kaudu vähemalt üks kord aastas. 5.3. Üldplaneeringu koostamist võib algatada Vabariigi Valitsus, ministeerium, maavalitsus, linn või muu huvitatud isik. 5.4. Linnavalitsus otsustab ameti poolt ette valmistatud üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule kahe nädala jooksul. Linnavolikogu algatab üldplaneeringu oma otsusega, mis sisaldab muuhulgas üldplaneeringu pealkirja ja territoriaalse ulatuse ning vajadusel ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal. 5.5. Pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist koostab amet kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteülesande, mis sisaldab muuhulgas planeeringu koostamise eesmärke ja ülesandeid, kasutatavate lähtematerjalide loetelu, nõudeid planeeringu koostamiseks, kooskõlastamiseks ja vormistamiseks ning vajadusel nõudeid täiendavate uuringute tegemiseks. Linnaarhitekti ettepanekul annab üldplaneeringu lähteülesandele oma seisukoha Arhitektuurinõukogu. 5.6. Üldplaneeringu koostamist korraldab amet ning koordineerivad Harju maavalitsus ja Keskkonnaministeerium. 6. Üldplaneeringust informeerimine ja koostöö planeeringu koostamisel 6.1. Amet tutvustab iga linna poolt algatatud üldplaneeringu eesmärke massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel kuu aja jooksul pärast üldplaneeringu algatamise otsuse tegemist. 6.2. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab amet koos vastava(te) linnaosa(de) valitsus(t)ega avalikke arutelusid, millest informeerib avalikkust massiteabevahendite ja Tallinna veebilehe kaudu. 6.3. Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Üldplaneering koostatakse koostöös vastava linnaosa halduskoguga, planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Harju maavalitsusega. 6.4. Enne üldplaneeringu avalikku väljapanekut kooskõlastatakse see vastava linnaosa halduskoguga, planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega, riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala. Järelevalvet teostava Harju maavanema määratud teised planeeringu kooskõlastused tuleb hankida enne avalikku väljapanekut. 7. Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek 7.1. Linnavalitsus otsustab ameti poolt ettevalmistatud üldplaneeringu projekti esitamise linnavolikogule vastuvõtmiseks kahe nädala jooksul. Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise kohta ja kuulutab välja avaliku väljapaneku. 7.2. Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldab amet planeeringu avaliku väljapaneku linnavalitsuse ja linnaosade haldushoonetes ning teeb kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel teatavaks avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust. 7.3. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. 7.4. Kui üldplaneering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab amet tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule üldplaneeringu avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ning üldplaneeringu avalikust arutelust hiljemalt kaks nädalat enne avalikku arutelu. Tähitud kirja ja postiasutuse kviitungi koopia lisab amet üldplaneeringu materjalidele. 7.5. Avaliku väljapaneku ajal tagab amet huvitatud isikute juurdepääsu kõigile üldplaneeringuga seotud materjalidele ja linna käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile. 7.6. Üldplaneeringuala kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. Kirjalikele ettepanekutele vastab amet tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 7.7. Avaliku väljapaneku tulemustest teatab amet kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel. 7.8. Amet korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. Amet teeb avaliku arutelu toimumise koha ja aja teatavaks vastavalt määruse punktides 7.2 ja 7.4 kehtestatud teatamise korrale. 7.9. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb amet üldplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused, kooskõlastab vastava linnaosa halduskoguga ning esitab selle Harju maavanemale järelevalve teostamiseks koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 7.10. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad üldplaneeringu põhilahendused, korraldab amet avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu planeeringu parandamise järel vastavalt määruse punktile 7. 8. Üldplaneeringu kehtestamine 8.1. Amet esitab üldplaneeringu kooskõlastamiseks linnaosa valitsusele ja linnaosa halduskogule. Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ameti poolt ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu esitamise linnavolikogule. 8.2. Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu oma määrusega. 8.3. Amet teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel. 8.4. Amet saadab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamise määruse järelevalve teostamiseks Harju maavanemale ning riigi maakatastri pidajale. 8.5. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab amet tähitud kirjaga üldplaneeringu kehtestamise määruse ärakirja ühe nädala jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 2. peatükk DETAILPLANEERING 9. Detailplaneeringu sisu 9.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 9.2. Detailplaneeringuga määratakse: 9.2.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 9.2.2. krundi ehitusõigus; 9.2.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 9.2.4. haljastus ja heakorrastus; 9.2.5. ehitistevahelised kujad; 9.2.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 9.2.7. keskkonnakaitse abinõud; 9.2.8. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele, muinsuskaitseseadusele ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 9.2.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 9.2.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 9.2.11. servituutide vajadus; 9.2.12. riigikaitselised maa-alad; 9.2.13. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 9.3. Krundi ehitusõigus sisaldab: 9.3.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 9.3.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 9.3.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 9.3.4. ehitiste lubatud kõrgust. 9.4. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 9.5. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. 9.6. Amet võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele. 9.7. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naabrite kokkuleppel. 9.8. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonna-, riigikaitse-, tuleohutusalaseid ning muid seadusi ja norme ning keskkonnamõju hindamise tulemusi. 10. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine 10.1. Amet informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest kohalike massiteabevahendite ja Tallinna veebilehe kaudu vähemalt üks kord aastas. 10.2. Detailplaneeringu koostamist võib algatada Vabariigi Valitsus, ministeerium, maavalitsus, linn või huvitatud isik, kes esitab ametile vastava avalduse, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid: 10.2.1. taotleja nimi; 10.2.2. taotleja kontaktandmed; 10.2.3. planeeringu põhjendatud eesmärk. 10.3. Enne detailplaneeringu koostamise algatamist koostab amet ühe kuu jooksul detailplaneeringu lähteülesande, mis sisaldab muuhulgas alljärgnevaid osasid: 10.3.1. planeeritava ala piir ja suurus; 10.3.2. planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 10.3.3. arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid; 10.3.4. nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 10.3.5. planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu; 10.3.6. keskkonnamõjude hindamise vajaduse määramine; 10.3.7. linnaarhitekti ettepanekul Arhitektuurinõukogu seisukoht. 10.4. Amet kooskõlastab detailplaneeringu lähteülesande: 10.4.1. Kultuuriväärtuste Ametiga, kui detailplaneeringu alasse jääb kinnismälestis, muinsuskaitseala või kaitseala või nende kaitsevöönd; 10.4.2. Harjumaa Keskkonnateenistusega, kui planeeringu alasse jääb kaitseala või kaitstavad looduse üksikobjektid; 10.4.3. vastava linnaosa valitsusega ja linnaosa halduskoguga; 10.4.4. linnavolikogu linnamajanduskomisjoniga; 10.4.5. Maa-ametiga, kui planeeritav ala hõlmab linnale kuuluvat või munitsipaalomandisse taotletavat maad; 10.4.6. riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala; 10.4.7. vajadusel muude asutuste ja isikutega. 10.5. Linnavalitsuse korraldus, millega kinnitatakse detailplaneeringu lähteülesanne ja algatatakse detailplaneeringu koostamine, sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid: 10.5.1. detailplaneeringu pealkiri; 10.5.2. planeeritava ala suurus; 10.5.3. detailplaneeringu eesmärk; 10.5.4. kinnitatava lähteülesande number; 10.5.5. vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine. 10.6. Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib 2 aastat arvates linnavalitsuse vastava korralduse jõustumisest. Selle tähtaja pikendamise samaks tähtajaks otsustab linnavalitsus oma korraldusega. 10.7. Detailplaneeringu koostamist korraldab amet. 10.8. Linn võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta detailplaneeringu koostamisest. Vastava lepingu sõlmib linna nimel amet lepingut sõlmida sooviva isikuga pärast detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist linnavalitsuse poolt. 11. Algatatud detailplaneeringust informeerimine 11.1. Amet tutvustab iga linna poolt algatatud detailplaneeringu eesmärke kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel vähemalt üks kord kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist. 11.2. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab amet tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul, arvates detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 11.3. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendite tutvustamiseks korraldab linnaosa valitsus koostöös planeeringu koostamist korraldava isikuga avalikke arutelusid, millest informeerib avalikkust kohalike ja maakondlike massiteabevahendite ja Tallinna veebilehe kaudu. 11.4. Amet on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele. 12. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine 12.1. Enne planeeringu avalikku väljapanekut kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav isik selle: 12.1.1. riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala; 12.1.2. teiste isikute ja asutustega, kellega kooskõlastuse vajalikkus tuleneb seadusest või muust õigusaktist või detailplaneeringu lähteülesandest. 12.2. Detailplaneeringu koostamist korraldav isik esitab valminud planeeringu ametile, kus kontrollitakse detailplaneeringu vastavust lähteülesandele, seadustele ja teistele õigusaktidele ning lähteülesandega määratud kooskõlastuste olemasolu kahe nädala jooksul planeeringu esitamisest. Vajadusel tagastab amet planeeringu selle koostajale paranduste tegemiseks ja puuduvate kooskõlastuste hankimiseks. 12.3. Erinevate linna asutuste vahel detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud detailplaneeringut puudutavad vaidlused lahendab linnavalitsus istungil enne detailplaneeringu vastuvõtmist. 12.4. Tehniliselt korrektse ja lähteülesandega nõutud kooskõlastustega sh vastava linnaosa halduskogu kooskõlastusega, detailplaneeringu esitab linnavalitsus oma kaaskirjaga ühe nädala jooksul planeeringute üle järelevalvet teostavale Harju maavanemale teiste kooskõlastuste määramiseks, v.a planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvis 211 loetletud juhtudel. Kui järelevalve teostaja määrab detailplaneeringule teised kooskõlastused, tuleb planeeringu koostamise korraldajal need hankida enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut. 12.5. Amet kontrollib planeeringute üle järelevalvet teostava Harju maavanema määratud teiste kooskõlastuste olemasolu enne detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu esitamist linnavalitsuse istungile. 12.6. Amet koostab ühe nädala jooksul pärast detailplaneeringu esitamist linnavalitsusele linnavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu vastuvõtmise kohta. Linnavalitsus võtab vastu kahe nädala jooksul korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid: 12.6.1. detailplaneeringu pealkiri; 12.6.2. projekteerija nimi; 12.6.3. töö number; 12.6.4. luba detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras. 13. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu 13.1. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab amet koos vastava linnaosa valitsusega detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestusega vähemalt kaks nädalat. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse linnavalitsuse ja vastava linnaosa valitsuse haldushoones. 13.2. Kui planeering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vastava linnaosa valitsus tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ja avalikust arutelust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku arutelu toimumist. Tähitud kirja ja postiasutuse kviitungi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. 13.3. Amet teeb kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel teatavaks avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teate koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. 13.4. Avaliku väljapaneku ajal tagab amet koostöös vastava linnaosa valitsusega huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja ameti käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile. 13.5. Detailplaneeringuala kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. Kirjalikele ettepanekutele vastab amet tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 13.6. Avaliku väljapaneku tulemustest teatab linnaosa valitsus kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja amet Tallinna veebilehel. 13.7. Vastava linnaosa valitsus korraldab koostöös ametiga detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 13.8. Linnaosa valitsus teeb kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja amet Tallinna veebilehel teatavaks avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt punktides 13.2 ja 13.3 kehtestatud teatamise korrale. 13.9. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb detailplaneeringu koostamist korraldav isik ameti nõudel detailplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks vastava linnaosa halduskogule. 13.10. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad detailplaneeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu detailplaneeringu parandamise järel vastavuses käesoleva määruse punktiga 13. 13.11. Linnavalitsus esitab ühe nädala jooksul parandatud ja vastava linnaosa halduskoguga kooskõlastatud detailplaneeringu järelevalvet teostavale Harju maavanemale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. Juhul kui maavanem peab proteste põhjendatuks ega anna planeeringule heakskiitu, tagastatakse planeering selle koostamise korraldajale paranduste tegemiseks. Pärast paranduste tegemist vaadatakse planeering läbi ameti projektide läbivaatamise komisjonis ja amet esitab planeeringu uuesti maavanemale heakskiidu saamiseks. 14. Detailplaneeringu kehtestamine 14.1. Amet selgitab välja detailplaneeringule vastavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kokkulepete sõlmimise vajaduse ja sõlmib linna nimel vastava lepingu teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks. Nimetatud kokkulepe vormistatakse kirjaliku lepinguga, mis jõustub detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku linnavolikogu otsuse jõustumisel. 14.2. Amet esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks linnaosavalitsusele ja linnaosa halduskogule. Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ameti poolt ette valmistatud detailplaneeringu otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule, lisades sellele detailplaneeringule vastavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamist käsitlevad lepingud. 14.3. Linnavolikogu kehtestab detailplaneeringu oma otsusega. Otsus sisaldab endas muuhulgas järgmisi andmeid: 14.3.1. detailplaneeringu pealkiri; 14.3.2. projekteerija nimi; 14.3.3. töö number; 14.3.4. detailplaneeringu eesmärk; 14.3.5. juhul kui detailplaneeringu üks eesmärk on planeeritava ala kruntideks jaotamine, siis kruntide arv; 14.3.6. detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala suurus; 14.3.7. linna kohustused seoses teede ja tehnovõrkude väljaehitamisega; juhul kui neid kohustusi täidab kokkuleppel linna asemel teine isik, siis viide vastavale lepingule. 14.4. Amet teatab kahe nädala jooksul detailplaneeringu kehtestamisest kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel. 14.5. Amet saadab ühe nädala jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse järelevalve teostamiseks Harju maavanemale ning riigi maakatastri pidajale. 14.6. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab amet tähitud kirjaga detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 14.7. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, algatab amet üldplaneeringu muudatuse ja linn kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab need. 15. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord 15.1. Detailplaneeringu koostamisel võib loobuda planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 15.1.1. olemasoleval hoonestusalal kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja krundi detailplaneerimiseks; 15.1.2. olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu ja selle maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd. 15.2. Detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata uusi ehitisi ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, võib loobuda käesoleva määruse punkti 9.2 alapunktides 2, 4, 5, 7–10 ja 12 sätestatud nõuete täitmisest ning punktides 11.1 ja 13 planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega. 15.3. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele aladele ja ehitistele ning ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele. 15.4. Luba detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras antakse detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega. 3. peatükk EHITUSKEELD, KAHJU HÜVITAMINE JA SUNDVÕÕRANDAMINE 16. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal 16.1. Planeeringu koostamise ajal võib linnavalitsuse korraldusega kehtestada kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 16.2. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 16.3. Ajutise ehituskeelu teeb amet tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 17. Üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tekkiva kahju hüvitamine 17.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab amet sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 17.2. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi detailplaneeringu kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele. 17.3. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda punktis 17.1 nimetatud kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 17.4. Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamiseks kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 17.5. Linn on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 17.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 17.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 18. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks 18.1. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel. 19. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus 19.1. Igaühel on õigus kehtestatud planeeringuga ametis tutvuda. 19.2. Amet tagab linna territooriumil kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu koopiate omandamise võimaluse. 19.3. Planeeringu koostamise korraldaja annab ametile üle originaalkooskõlastustega planeeringu eksemplari enne planeeringu kehtestamiseks esitamist linnavolikogule. Kehtestatud planeeringud säilitatakse ameti arhiivis kahes eksemplaris. 20. Planeeringu tühistamine 20.1. Amet esitab linnavalitsusele vähemalt üks kord kalendriaastas planeeringute tühistamiste kavatsuse. Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edasisest elluviimisest loobumist. Planeeringu tühistamise kavatsusest teatab amet (linnavalitsus) kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites ja Tallinna veebilehel. 20.2. Planeeringu tühistab linnavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. 20.3. Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab amet käesoleva määruse punkti 14.4 kohaselt. 20.4. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 21. Planeeringu ülevaatamine 21.1. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 21.2. Linnavalitsus vaatab kehtestatud planeeringud üle ja esitab ülevaatuse tulemused Harju maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 21.3. Kehtestatud üldplaneeringute ja detailplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeerib amet avalikkust kohalike ja maakondlike massiteabevahendite ja Tallinna veebilehe kaudu. III. osa EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 22. Projekteerimise alused 22.1. Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneeringud. Amet võib uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste projekteerimiseks välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. Muude ehitiste, mille ehitamiseks ei ole detailplaneering kohustuslik, projekteerimise aluseks on ameti poolt väljastatavad projekteerimistingimused. 22.2. Projekteerimistingimustega määrab amet projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Projekteerimistingimuste tähtaega võib amet samaks tähtajaks pikendada. 22.3. Projekteerimistingimused väljastab amet hiljemalt nelja nädala jooksul arvates sellekohase taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest teatamisest. 22.4. Projekteerimistingimused väljastab amet kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. 23. Ehitusprojekt 23.1. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel, välja arvatud väikehoonete ehitamine, mida võib ehitada ameti kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojektita. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehituseriala inseneri poolt. 23.2. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. 23.3. Ehitusloa saamiseks esitatud ehitusprojekt peab vastama Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning olema kooskõlastatud kõikide seadusandlikus korras ettenähtud ning projekteerimistingimustes määratud asutuste ja isikutega. 24. Projekteerimise õigus ja ühekordne projekteerimisluba 24.1. Kõrgharidusega arhitekt ja ehitusinsener võivad iseseisvalt ja omal vastutusel teha või juhtida oma erialal arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid. 24.2. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži, suvila või aiamaja krundile kavandatavat eraldiseisvat sauna, kasvuhoonet, kuuri või muud majandushoonet ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik ameti poolt välja antud ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordset projekteerimisluba enda tarbeks projekteerimiseks võib taotleda füüsiline isik, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdaja. Ühekordne projekteerimisluba antakse loa taotlejale või tema taotluse alusel tema perekonnaliikmele. 24.3. Ühekordset projekteerimisluba ei anta: 24.3.1. ühepereelamu, taluhoone, suvila või aiamaja projekteerimiseks, mis on kavandatud enam kui kahekorruselisena; 24.3.2. hoonete projekteerimiseks, mille konstruktiivne ava on suurem kui 6,0 m. 24.4. Ühekordse projekteerimisloa taotlemiseks tuleb esitada ametile avaldus ja kavandatava ehitise eskiisprojekt mõõdus 1:100 (või 1:50), mille koosseisu peavad kuuluma: 24.4.1. kõik plaanid; 24.4.2. kõik vaated; 24.4.3. vähemalt üks lõige treppide kohalt; 24.4.4. asendiplaan 1:500. 24.5. Amet vaatab eskiisprojekti läbi ja teeb otsuse ühekordse projekteerimisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta. Vastus ühekordse projekteerimisloa taotlusele antakse selle esitanud isikule ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui avalduse esitaja ei saa selle tähtaja möödumisel vastust, võib ta alustada projekteerimist. 24.6. Amet keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui eskiisi läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul nõuab amet ehitusprojekti koostamist käesoleva määruse punktis 23.1 nimetatud isiku poolt. 24.7. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojekti joonistel peavad olema arusaadavalt näidatud kasutatavad konstruktsioonid ja materjalid ning tuleohutuse tagamise ja keskkonnakaitse abinõud. Ehitusprojekt koostatakse mõõdus 1:50. Selle koosseisus peavad olema: 24.7.1. vundamentide plaan; 24.7.2. kõigi korruste plaanid koos olulisemate tehniliste seadmete paigutusega; 24.7.3. kõik vaated; 24.7.4. iseloomulikud lõiked ja detailid; 24.7.5. asendiplaan 1:500 koos tehnovõrkude põhimõttelise lahendusega, sette- ja kogumiskaevude ning kaevu asukoha äranäitamisega; 24.7.6. seletuskiri koos maaomandi dokumentide, projekteerimise lähtematerjalide ja tingimustega. 24.8. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojektile tuleb teha arhitektuurne ja konstruktsiooniline ekspertiis. Ekspertiisi nimetatud projektile tohivad teha vähemalt 5-aastase praktikaga kõrgharidusega arhitektid või ehitusinsenerid. Kõik ekspertiisi tegemisega seotud kulud kannab projekti koostaja. 24.9. Amet võib ekspertiisinõudest loobuda suvila või aiamaja krundile kavandatava eraldiseisva sauna, kasvuhoone, kuuri või muu majandushoone puhul. 25. Projekteerimiseks vajalikud uurimistööd 25.1. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks vastavuses Vabariigi Valitsuse vastava määrusega annab loa amet. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused ametile teatavaks tegema. IV. osa EHITAMINE 1. peatükk ÜLDSÄTTED 26. Ehitisele esitatavad nõuded 26.1. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et: 26.1.1. see sobiks kokku ümbrusega; 26.1.2. see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ega keskkonnale; 26.1.3. see võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist; 26.1.4. see oleks piisava kandevõime, püsivuse ja kestusega; 26.1.5. see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest; 26.1.6. pidevaks korrashoiuks oleks tagatud juurdepääs selle kõikidele osadele; 26.1.7. selle remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed. 26.2. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema tehtud viisil, mis arvestab ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. 26.3. Ehitise üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema kasutatavad ja ligipääsetavad ka liikumisraskustega isikutele ja teistele vaeguritele rampide, põhiliftide või neid dubleerivate liftide või tõsteplatvormide abil. Elamute liftid peavad olema ratastoolis liikuvatele inimestele ligipääsetavad ning liftikabiinid ja -uksed vastama sellekohastele gabariidinõuetele. 27. Ehitustööde tegemise õigus 27.1. Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala vastutav spetsialist, kellele esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 27.2. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks ameti kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 28. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine 28.1. Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab linn enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja amet linna nimel ei ole kokku leppinud teisiti enne planeeringu kehtestamist. 29. Siltide ja õhuliinide kinnitamine 29.1. Reklaami, plakatite ja siltide ning tänavavalgustuse valgustite, elektri-, side- ja muude õhuliinide paigaldamine ehitisele või krundi piiretele võib toimuda kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja. 29.2. Kinnisasja omanik või hoonestaja peab lubama paigutada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude ja kaablite tähistamise märke ja reepereid. Nende paigutamisega tekitatud kahju tasub kinnisvara omanikule märkide või siltide omanik. 2. peatükk EHITUSJÄRELEVALVE 30. Ehitusjärelevalve mõiste 30.1. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on: 30.1.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine; 30.1.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 30.1.3. ehituslubade väljaandmine; 30.1.4. ehitustööde kontrollimine; 30.1.5. ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine määruse punktis 27.1 nimetatud nõuetele; 30.1.6. ehitise kasutuslubade väljaandmine; 30.1.7. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 30.1.8. ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 30.1.9. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 30.1.10. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. 31. Ehitusjärelevalve kohaldamine 31.1. Ehitusjärelevalvet reguleerivaid sätteid kohaldatakse kõigile ehitatavatele hoonetele ja rajatistele, välja arvatud: 31.1.1. torujuhtmed; 31.1.2. elektri- ja telekommunikatsiooniliinid; 31.1.3. tänavad, maanteed ja raudteed; 31.1.4. maavarade ja maa-ainese kaevandamisega seotud kaeveõõned; 31.1.5. allmaakaeveõõnte abil rajatud ehitised; 31.1.6. veehoidlad, tammid ja lüüsid. 31.2. Punktis 31.1 nimetatud rajatistele kohaldatakse määruse sätteid sedavõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus neid rajatisi käsitlevate seadustega. 32. Ehitusjärelevalve teostamine 32.1. Ehitusjärelevalve teostamine Tallinna territooriumil määruse punkti 30 mõistes kuulub linna pädevusse. Ehitusjärelevalve ülesandeid täidavad määruses ettenähtud ulatuses ameti ja linnaosade valitsuste vastavate volitustega ametiisikud. 32.2. Ehitusjärelevalve teostamiseks määratakse ameti ja ehitise omaniku kokkuleppel igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinsener, välja arvatud ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel, mil võib jätta järelevalveinseneri määramata. 32.3. Järelevalveinseneril on õigus: 32.3.1. nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 32.3.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 32.3.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 32.3.4. teha ametile ettepanek ehitustööde peatamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutusi. 32.4. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need ametile. 32.5. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima ametit ehitusel teostatud järelevalve tulemustest. 33. Ehitusluba 33.1. Amet annab ehitusloa ehitise alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. 33.2. Ehitusloaga määratakse ehitusloa saanud ehitisel ehitusjärelevalve teostamise kord ja kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg kooskõlastatult ehitise omanikuga. Ehitusjärelevalve teostamise korras nähakse ette järgmised toimingud: 33.2.1. Ehitise omanik esitab ehitustööde registreerimiseks ametile kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusloa, omaniku ehitusjärelevalveinseneri kohustuslehe, ehitusjärelevalvet ja ehitustöid hõlmava tegevuslitsentsi koopia, vajadusel ehitustööde organiseerimise projekti ning seadusandlusest tulenevate õiguslike kohustuste ja riigi-, keskkonna- ja muinsuskaitse nõuetest lähtuvate kohustuslike toimingute täitmist, samuti omandiõigust tõendavad dokumendid. 33.2.2. Amet registreerib ehitustööd ehitusregistris, väljastab ehitusloa omanikule ehitustööde kontrolli teostamise tingimusi määrava ehituslehe, teeb ehitusloa projekti asendiplaanile tööde alustamise lubamist kajastava sissekande. 33.2.3. Ehitusloa omanik esitab ehituslehe teadmiseks linnaosa valitsusele. 33.2.4. Ehituse omanik või tema poolt volitatud isik esitab uutele hoonetele, olemasolevate hoonete laiendustele ja muudele uusehitistele kasutusloa saamiseks ametile kirjaliku ettepaneku tema poolt moodustatava ja juhitava ehitise ülevaatuskomisjoni koosseisu kohta. Ühepereelamutele, suvilatele aiamajadele, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvatele garaažidele ning muudele lihtsatele ja väikesemahulistele ehitistele kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik või tema poolt volitatud esindaja ametile suulise või kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuskomisjoni moodustamiseks. 33.2.5. Amet kontrollib ja kooskõlastab omaniku ettepanekul moodustatava ülevaatuskomisjoni koosseisu või ameti ehitusjärelevalve ametnik moodustab tema poolt juhitava ülevaatuskomisjoni, lähtudes järelvalveorganite osaluse vajaduse määramisel ehitise sihtotstarbest, tehnilisest iseloomust ning keskkonna-, tarbija- ja töökaitselistest eesmärkidest. Ülevaatuskomisjoni koosseisu peab kuuluma ka ehitise arhitektuurse osa autor. 33.2.6. Omanik esitab ehitusjärelevalve ametnikule kontrollimiseks ehituse dokumenteerimise nõuetes ette nähtud dokumendid ja lepib temaga kokku ehitise ülevaatuse aja. 33.2.7. Ehitusjärelevalve ametnik teostab ehitise ülevaatuse ja tõendab ehitise vastavust ehitusprojektile, ehitusnormidele ja muudele nõuetele oma allkirjaga ülevaatusaktil. 33.2.8. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse vormikohane akt vähemalt kahes eksemplaris. Kõikide komisjoni liikmete ja esimehe poolt alla kirjutatud akti üks eksemplar koos ehituse dokumentatsiooniga kuulub alalisele säilitamisele ameti arhiivis. Teine eksemplar aktist jääb omanikule. 33.2.9. Amet vormistab ehitisele kasutusloa, kannab ehitise ülevaatuse ja kasutusloa andmed ehitusregistrisse ja väljastab selle kasutusloa ehitise omanikule või tema poolt volitatud isikule. 33.3. Amet võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 33.4. Linnavalitsusel on õigus korraldusega ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 33.5. Väikehoonet võib ameti kirjalikul nõusolekul ehitada ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja järelevalveta ning kasutada ilma kasutusloata. 34. Ehitusloa taotlemine 34.1. Ehitusloa taotlus koos nõuetekohaselt kooskõlastatud ja vajadusel ekspertiisi läbinud ehitusprojektiga esitatakse ametile. Amet vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. Ehitusloa taotluse läbivaatamisel tehtud ameti ettepanekud, märkused ja otsused fikseeritakse protokolliliselt. 34.2. Kavandatava ehitise arhitektuurse lahenduse vaidlustamisel suunatakse ehitusprojekt seisukohavõtuks Arhitektuurinõukogule. 34.3. Ehitusprojekti vastuvõtmisest, kooskõlastamisest või ehitusloa andmisest keeldumise, samuti projekti parandusteks tagastamise asjaolude kohta tuleb anda taotluse esitajale kirjalik põhjendus. 34.4. Ehitusluba ei anta, kui: 34.4.1. ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 34.4.2. ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener; 34.4.3. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabrid ei ole saavutanud kokkulepet; 34.4.4. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. 35. Ehitusprojekti ekspertiis 35.1. Ehitusprojektile tehakse vajadusel ehitusekspertiis. 35.2. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik: 35.2.1. riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste projektidele; 35.2.2. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. 36. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine 36.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise. 36.2. Amet peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. 37. Ehitustööde registreerimine 37.1. Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest ametile vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloaga ei ole ette nähtud teisiti. 38. Ehitustööde kontroll 38.1. Ehitustööde kontrolli teostavad ameti ja linnaosade ehitusjärelevalve ametnikud ning omaniku järelevalveinsenerid. 38.2. Ameti ehitusjärelevalveametnikud kontrollivad ehitustöid nende registreerimisel ehitusloas määratud ulatuses. 38.3. Linnaosade ehitusjärelevalveametnikud kontrollivad ehitustööde alustamise seaduslikkust oma haldusterritooriumil. 38.4. Omaniku järelevalveinsenerid kontrollivad ehitustöid vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud omanikujärelevalve korras ette nähtud ulatuses. 39. Ehitise kasutusluba 39.1. Ehitise kasutusluba on luba, mille amet annab ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitisele. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. 39.2. Ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel, kui sellega ei kaasne ehitustöid, annab amet uue kasutusloa vastava loavormiga, pärast muudatustejärgse ehitise või selle osa ülevaatust ja muudatuste kooskõlastamist vajalike järelevalveametkondadega. 39.3. Ehitis kantakse ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist. 3. peatükk EHITISE OMANIKU JA EHITUSETTEVÕTJA KOHUSTUSED 40. Ehitise omaniku kohustused 40.1. Ehitise omanik on kohustatud: 40.1.1. tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel; 40.1.2. ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, arhitekti, projekteerija, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta; 40.1.3. tagama ehitustööde kontrollimiseks ehitusjärelevalve ametnike ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile; 40.1.4. tagama omanikujärelevalve ehitamise üle; 40.1.5. tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 41. Omanikujärelevalve 41.1. Pideva järelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitusel on ehitise omaniku kohustus. 41.2. Pidevat järelevalvet võib teostada ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. Järelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja ameti kokkuleppel. 41.3. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib järelevalvet teostada selle omanik. 42. Omavolilise ehitise likvideerimine 42.1. Omavolilise ehitise avastamisel on linna ametiasutused kohustatud kohe sellest informeerima ametit. 42.2. Amet kontrollib laekunud informatsiooni omavoliliste ehitiste kohta ja teeb vajadusel ettekirjutuse sellise ehitise likvideerimiseks. 42.3. Ehitise omanik on kohustatud likvideerima omavolilise ehitise ameti poolt kehtestatud tähtajaks. 42.4. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, informeerib amet või linnaosa valitsus linnvalitsust tekkinud olukorrast ja esitab linnavalitsusele korralduse eelnõu omavolilise ehitise likvideerimiseks. 42.5. Linnavalitsus otsustab oma korraldusega omavolilise ehitise likvideerimise omaniku kulul. Korralduses määratakse likvideerimist korraldav ametiasutus. 43. Ajutise ehitise likvideerimine 43.1. Ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamise eelse olukorra taastamise ning ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise vastavuses ameti poolt esitatud nõuetega. 43.2. Kui ehitise omanik ei likvideeri ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib linn korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul, järgides määruse punktides 42.4. ja 42.5. sätestatud korda. 44. Ehitusjärelevalve nõuete täitmise kohustuslikkus 44.1. Kui ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on tuvastanud, et ehitamiseks puudub ehitusluba, ehitis ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, teeb ta ettekirjutuse õigusrikkumiste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks. 44.2. Kui ehitise omanik ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt tehtud ettekirjutusi määratud tähtajaks ei täida, võib amet ehitusjärelevalvet teostava isiku ettepanekul peatada ehitusloa või kasutusloa kuni ettekirjutuse täitmiseni või tühistada ehitusloa või kasutusloa. 45. Ehitusettevõtja kohustused 45.1. Ehitusettevõtja on kohustatud tagama: 45.1.1. ehitamise käigu dokumenteerimise; 45.1.2. projektikohase ehitamise; 45.1.3. standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavate ehitusmaterjalide ja -toodete kasutamise; 45.1.4. ehitustööde kvaliteedi; 45.1.5. ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu ja ohutuse. 46. Avariiohtlik ehitis 46.1. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. 46.2. Kui omanik või ehitusettevõtja ei ole kõrvaldanud avariiohtu, teeb amet ehitise omanikule ettekirjutuse, milles määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. 46.3. Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei ole kõrvaldanud avariiohtu ameti poolt nimetatud tähtajaks, kõrvaldab linn selle omaniku kulul, järgides käesoleva määruse punktides 42.4 ja 42.5 sätestatud korda. V. osa LÕPPSÄTTED 47. Vastutus määruse rikkumise eest 47.1. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. 48. Määruse rakendamine 48.1. Määruse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. 48.2. Määruse jõustumisel jäävad kehtima enne määruse jõustumist kehtinud korras väljastatud ehitusload. 48.3. Ehitusluba ja projekteerimistingimusi võib välja anda ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi. 48.4. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele võib anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist. Kasutusloa andmisel ei tohi rikkuda maareformi õigustatud subjekti õigusi. Kõik kasutusloa andmisega seotud kulud kannab omavolilise ehitise omanik. Amet võib ehitusnormide ja käesoleva määruse punktis 26.1 ehitisele esitatavate nõuete rikkumise korral nõuda omavolilise ehitise likvideerimist käesoleva määruse punktiga 42 kehtestatud korras. Määruses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu läbiviimisel laienevad ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omajale.