Kaarma Vallavolikogu — Randvere Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 34, 289

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) §-le 31 Kaarma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Randvere Algkooli arengukava aastateks 2003–2008 (lisa). 2. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Käesolev määrus jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 14 RANDVERE ALGKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2008 1. SISSEJUHATUS Randvere Algkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava viieks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukavas antakse hinnang Randvere Algkooli hetkeolukorrale. Eesmärkide seadmisel on kasutatud lastevanemate ja õpetajate hulgas läbi viidud ankeetküsitluse tulemusi ning kooli hoolekogu seisukohti. Randvere Algkooli arengukava lähtub Randvere Algkooli põhimäärusest ja Kaarma valla arengukavast. 2. ÜLDANDMED 2.1. Kooli asend Randvere Algkool on munitsipaalkool, mis asub Saare maakonnas Kaarma vallas Koidu külas. Randvere Algkool on valla ainus algkool. Kool asub looduslikult kaunis kohas endises Randvere mõisa härrastemajas, mis on pärit 18. saj lõpust. Maja ümbritseb vana mõisapark koos veesilmaga. Kooli kaugus valla keskusest ja Kuressaare linnast on 8 km. Praegu asub kool kultuurimaja ja raamatukoguga ühes majas. Kahjuks on pärast kolhooside lagunemist lagunenud ka külaelu: kohapeal ei ole tööd, enamus külaelanikest käib tööl Kuressaares. Samas majas asunud kultuurimaja on amortiseerunud ja kultuurimajana teda ei kasutata. Kultuurimaja üht tiiba kasutab Randvere Külaelu Arenguselts. Randvere Algkooli käsutuses on kaks klassiruumi, söögituba ja õpetajate tuba. Kooliuumid on remonditud 1998. aastal. Maja on ahjuküttega. Võimlemistunnid viiakse läbi kooli koridoris, ilusa ilmaga aga spordiplatsil, mis valmis 2003. aasta sügisel. Randvere Algkooli teeniduspiirkond on kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 12. septembri 2002. a määrusega nr 13. 2.2. Kooli materiaalne baas * 1995–2002 aasta arengukavas ettenähtud programmist on täidetud: Hoonega seotud tööde osas: – klubi katuse vahetus; – teise korruse akende vahetus; – vihmaveetorude paigaldus; – veepumba paigaldamine; – osaline välisseina remont, lupjamine; – koolisisene remont (uued puitpõrandad, WC-de väljaehitamine, seinte värvimine, lupjamine, garderoobis põrandakütte paigaldus, kahesüsteemne valamu); – elektrijuhtmete täielik väljavahetamine, uued klassivalgustid, tahvlivalgustid; – uue ahju ehitus 3.–4. klassile; – raamatukogu remont; – peasissekäigu trepi katmine plaatidega; – uue puukuuri valmimine; – vana kaevurakke mahalammutamine ja uue ehitamine; – pidev pargipuude hooldus ja muru niitmine. Sisustuse ja õppeotstarbelise inventari osas: – soetatud on viis personaalarvutit; – söögituppa on muretsetud uued toidunõud ja nõuetele vastavad termosed; – klassiruumide aknad varustatud aknakatetega. * Eesmärgid kooli materiaalse baasi arendamisel aastatel 2003–2008: – põrandate lihvimine, lakkimine; – välisfassaadi remont ja ülelupjamine; – õue kujundamine; – pargitiigi restaureerimine; – varikatuse remont; – muretseda õpilastele kergemad ja mugavamad koolilauad; – uuendada söögitoa sisustust; – jätkata korrastustöid staadionil. 2.3. Randvere Algkooli ajaloost Randvere Algkooli eelkäijad olid Pärni külakoolid (1840–1850 vene kool ja luteriusuliste kool). 1918. a sügisest Randvere Algkool ja 1925. a sügisel siirdus kool Randvere mõisa härrastemajja. 1938. a ehitati uus, kahekorruseline kivist koolimaja mõisamaja kohale. 1944. a muudeti kool 7-klassiliseks ja nimetati Randvere Mittetäielikuks Keskkooliks. 1946. a – Randvere 7-klassiline Kool. 1962. aastast kannab kool nime Randvere Algkool. 2.4. Hetkeolukorra analüüs Õppetöö läbiviimiseks on koolil 2 klassiruumi, kummaski 20 õpilaskohta. Kool töötab liitklassidena. 2003/2004. õppeaastal on liidetud 1.– 2. klass ja 3.–4. klass. Ruumid on üldiselt rahuldavas olukorras. Õpilaste töökohad vastavad õpilaste eale ja kasvule. Klasside üldvalgustus vastab nõuetele. Klassiruumid on puhtad ja soojad. Õpilaste toitlustamine toimub oma koolis, kus söögituba on kohandatud toidujaotamise punktiks. Valla sotsiaaltöötaja toob Aste Lasteaia köögis valmistatud koolilõuna termostes kohale. Koolitoit on maitsev ja algklassidele tasuta. Lisaks kooliraamatukogule on õpilastel võimalus kasutada Randvere Külaraamatukogu, mis asub kooliga ühes majas. Randvere Algkoolis töötab kaks pedagoogi. Mõlemad on keskeriharidusega. Pedagoogid on käinud mitmetel täienduskursustel. 2001/2002. õppeaastal lõpetasid pedagoogid pikaajalise jätkukursuse «Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtlemise kujundamisel». 2002. aastast alustasid pedagoogid kõrghariduse omandamist Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis klassiõpetaja erialal. Ametijärkude järgi on koolis kaks õpetajat. Täiendus- ja ümberõpe on õpetajatele vajalik, seda tingib nii muutuv elu ise kui kaadrimuutused. Õpetajate täienduskoolituse vajadusel lähtume: • kooli arengu eesmärkidest; • õpetajate koolituse eesmärkidest; • õpetajate individuaalsetest vajadustest ja huvidest. Koolis ei tunnetata vastuseisu algatusvõimele. Kooli teenindav personal: • kooliteenija (üks 1,0 ametikohaga); • majahoidja (üks 0,5 ametikohaga). Abipersonal vastab kooli vajadustele. 2.5. Õpilased Randvere Algkoolis õpib 2003/2004. õppeaastal 18 õpilast. Üks õpilane käib Kuressaare linnast, ülejäänud on kohalikud. Esimeses klassis õpib 4 õpilast, teises 2, kolmandas 7 ja neljandas 5 õpilast. Koolilõpetajad suunduvad edasi õppima Aste Põhikooli ja Kuressaare linna koolidesse. Kaugemal elavad õpilased saavad kasutada kooli tulekuks valla poolt finantseeritud õpilasbussi marsruudil Kuressaare–Randvere–Anijala–Irase–Aste–Irase–Anijala–Randvere–Kuressaare kaks korda päevas õppeperioodi jooksul. 2001. aasta aprillist saavad õpilased kooli ja koju sõita kooli jalgratastega. Kooli õpilaste arvu prognoos õppeaastate kaupa õ.a 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 õpilasi 20 19 20 20 tegelik 20 20 19 18 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 õpilasi 20 20 21 22 23 tegelik Õppimistulemused on koolis rahuldavad, enamus jõuab edasi puudulike hinneteta. Kui kõik Randvere Algkooli piirkonnas elavad lapsed asuvad õppima oma kooli, püsib kool edasi. 2.6. Huvitegevus ja klassiväline töö Randvere koolilapsed võtavad osa maakondlikest õpilasüritustest ja võistlustest. Käesoleval ajal töötavad koolis järgmised ringid: – arvutiring; – draamaring; – koorilaul; – majandusõpe K-6. Eesmärgid huvitegevuse ja klassivälise töö alal: – igakülgselt arendada lapse võimeid ja kujundada tema isiksust huvitegevuse kaudu; – õpilaste loovuse, esinemisoskuse ja -julguse arendamiseks luuakse eespool nimetatud juba tegutsevatele ringidele lisaks järgmised ringid: – kunstiring; – spordiring; – klassivälises töös jätkata väljakujunenud suundi, väärtustamaks kodu, perekonda, kooli ja tema traditsioone, kodukohta ja tema ajalugu, isamaad; – hoida ja arendada sõprussidemeid teiste valla koolidega; – arendada kooli välissidemeid; – võtta osa algklassidele korraldatavatest üritustes maakonnas. 2.7. Randvere Algkool kui piirkonna kultuurikeskus Oma asukoha tõttu on kool populaarne kohaliku elanikkonna kooskäimiskoht. Eesmärk on suurendada kooli osatähtsust piirkonna kultuurikeskusena. Selleks: – korraldada koostöös Kaarma valla kultuuriasutustega (Aste, Kaarma ja Nasva kultuurimajaga) ühisüritusi; – võimaldada kooli ja raamatukogu arvutite kasutamist väljaspool õppe- ja ringitunde endistele õpilastele ja vallaelanikele; – aktiviseerida kooli vastvalminud spordiväljaku kasutamist. 3. KOOLI TEGEVUSKAVA VIIEKS AASTAKS 3.1. Eesmärgid õppe-kasvatustöö alal: • kasvatada elus toimetulevat, vastutustundlikku, tervet isiksust; • anda õpilastele teadmisi ja oskusi lähtuvalt riikliku õppekava nõuetest; • kasvatada isiksust, kes peab lugu enesest ja kaasinimestest, kodust, perekonnast, armastab isamaad; • tagada õpilastele hea algharidus, luua võimalus edukaks õppimiseks põhikoolis; • anda võimalikult mitmekülgseid teadmisi, suurendada laste konkurentsivõimelisust ja aidata neil leida kohta elus; • tõsta õppimise kvaliteeti; • arendada õpilastes iseseisvaid õpioskusi: süvendada oskust töötada teatmeteoste, kaartide ja sõnaraamatutega, leida ja kasutada infot; • osaleda maakonna õpioskuste olümpiaadidel (4. klass); • korraldada tähelepanu arendavaid võistlusi, viktoriine; • väärtustada õpilaste omaloomingut, loovust; • taaselustada kooli seinalehe väljaandmine üks kord õppeveerandis; • eksponeerida süstemaatiliselt õpilaste kunsti- ja käsitööalast loomingut koolis ja väljaspool kooli; • korraldada igal õppeaastal kirjandusliku loomingu konkursse (kirjandivõistlus, luulekonkurss, näitemängud); • arendada õpilaste suulist väljendusoskust; • arendada eneseväljendusoskust situatsiooni- ja rollimängude kasutamise abil ainetundides; • arendada arvutioskuse kasutamist ringitööna ja vabaainena; • arendada õpilaste kehalisi võimeid ja propageerida tervislikke eluviise; • töötada välja tegevuskava suitsetamise, alkoholi ja uimastite tarvitamise vastaseks võitluseks. 3.2. Eesmärgid õpetamise kvaliteedi tõstmiseks ja kaasajastamiseks: • kasutada ainetundides kaasaegseid tehnilisi vahendeid; • kasutada arvutit ülesannete koostamiseks ja lahendamiseks, näitlikuks demonstratsiooniks, lisamaterjali leidmiseks jne; • kasutada õppevideosid õppematerjali illustreerimiseks; • suurendada kooli raamatukogu osatähtsust õppetöö paremaks korraldamiseks (varustamine õppekirjanduse, kohustusliku ilukirjanduse ja perioodikaga); • rakendada õppetöös enam kaasaegseid metoodilisi võtteid; • välja töötada ja rakendada ainetevahelisi integratsiooni põhimõtteid; • teha koostööd naaberkoolide õpetajatega metoodikaalaste kogemuste vahetamise eesmärgil; • korraldada õpilaste logopeediline teenindus; • täiustada pidevalt aine õppekavasid. 3.3. Eesmärgid kasvatustöö tõhustamiseks • seostada kasvatustöö vahetult õppetööga; • kujundada õpilases väärtushinanguid, positiivset ellusuhtumist ja aktiivset eluhoiakut; • tähtsustada klassijuhataja tööd: – koostöö arendamine lastevanematega; – õpilaste kodude külastamine; – pidev individuaalne töö probleemsete lastega; – kasvatuslike ja üldharivate teemade käsitlemine klassijuhatajatundides; – õpilaste silmaringi arendamine, kultuurikasvatus; – klassijuhatajatöö detailsem planeerimine ja regulaarne analüüs; • aktiviseerida kooli hoolekogu tööd: – hoolekogu koostöö kooli juhtkonnaga; – hoolekogu osalemine kooli majandusprobleemide lahendamisel; – hoolekogu osalemine suuremate kooliürituste korraldamisel (jõulupidu, kevadpidu, vastlapäev, vilistlaste kokkutulek); • tihendada koostööd vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoniga; – komisjoni teavitamine materiaalset abi vajavatest peredest; – võimalus saata õpilane ja tema vanemad komisjoni aru andma eriti raskete korrarikkumiste ja koolikohustuse mittetäitmise korral; • arendada koostööd lastevanematega: – lastevanemate koosolekutel igapäevaprobleemide kõrval ka kooli tulevikuprobleemide, hariduspoliitiliste ja kasvatuslike teemade käsitlemine; – lastevanemate kaasamine klassi- ja kooliürituste korraldamisse; – lapsevanema teavitamine lapse edasijõudmisest koolis; – lapsevanema teavitamine koolis toimuvast. 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal kevadel nii, et koolil oleks uue õppeaasta alguseks olemas arengukava kolmeks järgnevaka õppeaastaks. Arengukava kinnitamine toimub Kaarma Vallavolikogu sätestatud korras.