Tallinna Linnavolikogu — Tallinna jäätmekava vastuvõtmine — KO, 76, 1348

Lähtudes jäätmeseaduse paragrahvist 7, paragrahvi 10 lõikest 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 3 ja Tallinna põhimääruse paragrahvist 71, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Tallinna jäätmekava (juurde lisatud). Tallinna Linnavalitsusel lähtuda jäätmekavas seatud eesmärkidest. 2. Siduda Tallinna jäätmekava Tallinna Linnavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 62 vastuvõetud Tallinna arengukavaga 2001–2005. Teha linnavalitsusele ettepanek arvestada arengukavale vastava eelarvekava koostamisel kuni aastani 2005 jäätmekava realiseerimiseks vajalike kulutustega. 3. Tallinna Linnavalitsusel moodustada jäätmehoolduse korralduse eest vastutav struktuuriüksus 1. jaanuarist 2002. a. 4. Määrus jõustub 13. septembril 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määruse nr 39 lisa TALLINNA JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Arenenud riikides on jäätmehooldus kui üks ühiskonnas vajaliku tegevuse liike haaratud kas turusuhetesse või siis teadlikult jäetud ning täielikult hoitud kohaliku võimu kontrolli all. Kuid isegi vabade turusuhete korral pole jäätmehooldus stiihiline majanduslik tegevus. Läbi keskkonnaalase seadusandluse ja -järelevalve ning ühiskonna eksisteerivate huvigruppide poolt avaldatava surve on tegevust nii palju kui võimalik eemale hoitud iseregulatsioonist. Seejuures on reguleerivaks hoovaks jäätmehoolduse planeerimine ja korraldamine. Ka Eesti jäätmeseadus nõuab jäätmehoolduse kavandamist. Jäätmekavaga püütakse tagada seda, et regiooni majandusliku arenguga edeneks sünkroonselt ka jäätmehooldus. Seisak selles valdkonnas tähendab, et kaugemas perspektiivis, läbi halveneva keskkonnaseisundi ja -kasutuse võib tulla tagasilööke ka regiooni enda arengule. Tallinna keskkonnastrateegia üldine eesmärk on aidata kaasa linna arengule ja linnakodanike elukvaliteedi kasvule. Strateegias on jäätmehooldust käsitlevate ülesannete eesmärk alandada jäätmekäitlusest tekkivat survet keskkonnale ja tagada, et see jääks keskkonnale talutavana ka püsima. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale on võimalik alla suruda läbi jäätmetekke vähendamise ja keskkonnasõbralike toimingute evitamise. Linnaelanike tarbimistaseme juures on jäätmeteket raske järsku vähendada. Käitluses aga võib uute toimingute, võtete ja tehnoloogiate evitamine osutuda kalliks. See võib tekitada ahvatlusi jäätmehoolduse majandamisel järele anda saastaja maksab põhimõttele ning kokku hoida keskkonna arvelt. Kava koostamist mõjutas asjaolu, et vastavalt varasemate sammude läbimisele, muutub lähema kahe aasta vältel olukord prügilate kasutuses. Uue prügila avamine ja sellega seotud taustsüsteem mõjutas kava rõhuasetusi. Kava käsitleb neid küsimusi, mis on toodud jäätmeseadus § 7(2). Ta näitab, mida peab Tallinn tegema selleks, et väheneks ekstensiivne keskkonnatarbimine ning et linna jäätmehooldus areneks vähem probleeme tekitavas suunas. Antud paragrahvi punkte 4 ja 5 aga käsitleb kava üldistatumal kujul. See tuleb sellest, et esile on tõstetud toetus Tallinna jäätmekäitlusturul teenuseid pakkuvate firmade initsiatiivile uute toimingute kasutuselevõtuks ning et näidata Tallinna linnas jäätmehoolduses arenguks otsuseid langetavate instantsidele, mida tuleks linnavalituses ette võtta, kaotamaks jäätmehoolduse korraldatuse hajutatus. Kava ei anna otseseid aadresse uute käitluskohtade (sh jäätmejaamade) paigutamiseks ega tehnoloogiliste vahendite kasutuseks, küll aga loob eeldused nende leidmiseks ja uute meetmete evitamiseks. 1. JÄÄTMEKAVA VAJADUS JA ÜLDEESMÄRK 1.1. Ajaloost Tallinna jäätmekava ei ole esimene dokument, mis käsitleb ja planeerib linna jäätmehooldust. Lähiajaloost on leida vähemalt kaks suuremahulist tööd, mis on suunanud antud valdkonna tegevust. Paralleelselt nn planeerimistemaatikaga on tehtud ka uuringuid, mis on seotud Tallinna uue prügila asukoha otsinguga ja selle valiku otstarbekuse põhjendamisega. Üheks mahukamaks tööks oli aastail 1989–1990 korraldatud viieetapiline uuring «Tallinna linna jäätmete utiliseerimise projekti tehnilis-majanduslik arvutus». Antud uuringu eesmärk, mis toimus sügavate ühiskondlik-majanduslike muutuste alguses, oli aidata kaasa antud ajaetapil linna kommunaalmajanduse arengule. Paljud uuringu seisukohad on rakendatavad ka tänapäeval, kuid on ka niisuguseid, mis 1980. aastate lõpul näisid Eesti ja Tallinna jaoks iseenesest mõistetavana, on aga käesolevaks ajaks sedavõrd muutunud, et nad ei harmoneeru enam Tallinna keskkonnstrateegiaga. Teiseks tööks on Tallinna Kommunaalameti poolt 1993. aastal koostatud Tallinna jäätmekäitluse programm aastani 2000. Programmi eesmärk oli esitada põhimõtted Tallinna jäätmekäitlussüsteemi ülesehituseks ja koostada nende realiseerimiseks vastavad alaprogrammid. Programmi põhiseisukoht oli järgmine: «Käesoleval ajal ja lähitulevikus on Tallinnale sobiv järgmine jäätmekäitluse variant: olemasolevate jäätmete valikkogumisega tegelevate struktuuride laiendamine ja kogutavate jäätmete mahu suurendamine. Üldisest jäätmevoost peab eraldama ohtlikud jäätmed, rakendama orgaaniliste jäätmete kompostimist mitmesugustel tasanditel ja rajama igati nõuetekohase prügila». Oma kehtivuse perioodil on mõned alaprogrammid edukalt realiseerunud, mõned aga mitte. «Tallinna jäätmete käitluse ja ladestamise teostatavusuuring», mis valmis 1995. a ja mille eesmärk oli Jõelähtme valla territooriumile uue prügila rajamise otstarbekuse vaatlus, käsitles samuti Tallinna jäätmekäitlust. Antud töö on teatud mõttes sarnane jäätmekavaga – see käsitles samuti jäätmehoolduse planeerimist, kuid läbi uue prügila rajamise otstarbekuse või ebaotstarbekuse prisma. 1.2. Eesmärgid lühemaks ajavahemikuks Jäätmekava eesmärgid lühemaks perioodiks (5 aastat) johtuvad asjaolust, et on alanud Tallinna uue prügila projekteerimine ja eeltööd vana prügila sulgemiseks. Tallinna uus prügila rajatakse vastavalt tänapäeva arusaamadele ja nõuetele objekti keskkonnaohutusest. Prügilal rakendatakse vähemalt kahte üldist abinõu tema keskkonnaohutuse tagamiseks. Esimene on insener-tehnilise rajatise projektlahendus ja ehituskvaliteet, teine – objekti haldaja (operaatori) poolt rakendatavad jäätmekäitlustoimingud ning eesrindlik ladestustehnoloogia. Selleks et insenerlikult hästi ette valmistatud prügila töötaks madala keskkonnamõjuga, peab ka linna sees kulgevas jäätmehoolduses paljugi muutuma. Prügila keskkonnamõju on otsene tuletis kõrvaldatavate jäätmete kogustest. Jäätmekava näitab, mida teha jäätmehoolduses ja -käitluses lähiaastatel selleks, et uude prügilasse kõrvaldamiseks siirduvate jäätmete mass väheneks ja alaneks nende keskkonnaohtlikkus. Teine jäätmekava eesmärk lühemale perioodile on selles, et mõjutada linna jäätmehooldust ja -käitlust nii, et tekiks surve uuel prügilal planeeringutega ja projektidega ette nähtud vajalike rajatiste kiireks väljaehitamiseks. See võimaldaks objekti valmimisel alustada kiiresti mitmekülgsete käitlustoimingutega, mis samuti lõpptulemusena vähendaks kõrvaldatavate jäätmete koguseid. 1.3. Eesmärgid pikemaks ajavahemikuks (10 aastat ja üle selle) Tallinn on huvitatud, et süsteem – uus prügila ja temaga seotud linnasisene jäätmehooldus – jääks toimima aastakümneteks. Prügila pikaajalise kasutuse jäätmekäitluskohana aga tagab pidevalt madal kõrvaldamisele minev jäätmevoog. See tähendab, et pärast lühiajaliste eesmärkide täitmist tuleb ikkagi jätkata jõupingutusi selleks, et linnakodanike tarbimise ja elatustaseme kasvuga ei kasvaks prügilasse kõrvaldamisele suunatavad jäätmekogused. Riikliku jäätmekava kohaselt muutub Tallinna uus prügila regionaalprügilaks. Regionaalprügilaks transformeerumisega lisanduvad uue prügila nn teeninduspiirkonda rida Tallinna lähipiirkondade omavalitsusi. Tallinna linn on seejuures väga huvitatud sellest, et ka juurdetulevate omavalitsusüksuste jäätmehoolduse seisukohad harmoneeruks Tallinna omadega. Kava eesmärk pikemaks perioodiks on ka selles, et anda juurdetulevatele omavalitsustele mõista, et neilt oodatakse jäätmehoolduses samade põhimõtete rakendamist kui seda teeb Tallinn. Sellega säiliks süsteemi – uue prügila kestev kasutus ja seda tagav jäätmehooldus omavalitsusüksuses – tasakaal ja elujõulisus ning langeks risk keskkonnaprobleemide tekkeks. 2. JÄÄTMEKAVA SEADUSANDLIK TAUST 2.1. Seadused Eesti Vabariik rakendab oma keskkonnapoliitikas säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. Keskkonnapoliitika üheks komponendiks on ka jäätmehoolduse korraldus nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil. Jäätmehoolduse planeerimist kohustab Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 56, 340) ja Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I 1999, 23, 353). Selleks koostatakse Jäätmekava. Jäätmeseaduse peatüki 3 §-d 7–10 käsitlevad jäätmekava koostamist, selle korraldamist, koostamise kohustatud subjekte, sisu, tähtaegasid ning avalikustamist. Siinkohal osutusi mõnedele paragrahvidele: § 7. Jäätmekava (1). Käesoleva seadusega* määratud eesmärkide saavutamiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning valla ja linna jäätmekava. * Jäätmeseadus. Tähelepanuvääriv on nimetatud paragrahvi lõige 6: (6) Jäätmekavas ettenähtud meetmete rakendamiseks algatatakse vajadusel planeering planeerimis- ja ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) määratud korras. Lõike olulisus on selles, et seadusega tagatakse võimalus saada territooriume jäätmekäitluskohtadele ehk kavandatud jäätmehoolduse tase ei tohi takerduda maaküsimustesse. § 10. Valla ja linna jäätmekava 2)Valla või linna jäätmekava avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 37 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) antud paragrahv ei kasuta otseselt mõistet jäätmekava. Viimasele võiks antud kontekstis vastata mõiste arengukava või täpsemalt «jäätmehoolduse arengukava» e teisisõnu, jäätmekava menetlemine on reguleeritud antud seaduse §-ga 37. § 37. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Tallinna põhimääruse (dokument tugineb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusel) paragrahvis 71 on defineeritud Tallinna arengukava. § 71. Tallinna arengukava mõiste (1) Tallinna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (3) Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. 2.1.1. Euroopa Liidu direktiivide mõju linna jäätmehoolduse korraldusele Enamus jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmehooldust korraldavaid valitsuse ja keskkonnaministri määrusi (vt osa 2.2) toetuvad kas vastavale Euroopa Nõukogu direktiivile või Euroopa Komisjoni otsusele. Lähema 2–3 aasta jooksul on Eestis oodata mitmete uute määruste ilmumist, mis käsitlevad üksikasjalikumalt kas mõne jäätmeliigi käitlemist (näit patareide kõrvaldamise määrus kooskõlas direktiividega 91/157/EMÜ, 98/86/EÜ) või käitluskohtade kasutust (näit prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise eeskiri kooskõlas direktiiviga 99/31/EÜ). Kasutute patareide kogumises kõrvaldamise eesmärgil tuleb saavutada järgmine tagasikogumise määr: 25% imporditutest 1.01.2002 ja 65% imporditutest 1.01.2004. Euroopa Komisjonis on hetkel menetluses mitmeid jäätmehoolduse ja käitluskohtade olukorda käsitlevate direktiivide projekte. Sedavõrd kui need jõustatakse, ilmuvad neid direktiive aluseks võttes uued asjakohased valitsuse või keskkonnaministri määrused. Määrused aga on täitmiseks ka Tallinnas tegutsevatele jäätmekäitlejatele ja -hoolduse korraldajatele. 2.2. Valitsuse ja keskkonnaministri määrused ning korraldused Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel on välja antud määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka mõnede jäätmeliikide käitluse tingimusi. Olulisemad neist on järgmised: 1. Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistute kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrus nr 183; RT I 1998, 75, 1239; 2000, 34, 208); 2. Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavaid tegevusvaldkondi täpsustava loetelu ning nendega seonduvate tootmismahtude ja jäätmekoguste piirmäärade kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrus nr 236; RT I 1998, 96, 1517); 3. Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrus nr 263; RT I 1998, 103, 1705); 4. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise, peatamise, tühistamise ja avalikustamise korra kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrus nr 26; RT I 1999, 8, 127; 2000, 32, 188); 5. Jäätmetena keskkonda kahjustavate toodete, mille valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine on keelatud, loetelu kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 1999. a määrus nr 99; RT I 1999, 34, 444); 6. Jäätmeseaduse § 36 rakendamine jäätmeloa andmisel (keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrus nr 34; RTL 1999, 59, 780; 2000, 43, 610); 7. Ohtlike jäätmete märgistamise kord (keskkonnaministri 30. märtsi 1999. a määrus nr 36; RTL 1999, 68, 890); 8. Vanaõli käitlemise kord (keskkonnaministri 21. aprilli 1999. a määrus nr 45; RTL 1999, 73, 932); 9. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlemise kord (keskkonnaministri 19. juuli 1999. a määrus nr 71; RTL 1999, 116, 1537); 10. Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kogumise ja märgistamise kord (keskkonnaministri 19. juuli 1999. a määrus nr 72; RTL 1999, 116, 1538); 11. Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord (keskkonnaministri 9. augusti 1999. a määrus nr 75; RTL 1999, 122, 1662; 2000, 93, 1434); 12. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri (keskkonnaministri 11.novembri 1999. a määrus nr 93; RTL 1999, 156, 2189). 13. Pakendiseaduse täitmise riikliku programmi kinnitamine aastateks 1999–2001. (Vabariigi Valitsuse 26. mai 1999. a korraldus nr 622-k; RTL 1999, 90, 1132). 2.3. Tallinna Linnavolikogu määrused, otsused ja muud dokumendid Tallinna põhimäärus sätestab alljärgmised Tallinna omavalitsusorganite (nii volikogu kui linnavalitsus) õigusaktide liigid: üldaktidena määrus, üksikaktidena kas otsus (volikogu) või korraldus (linnavalitsus). Jäätmehoolduse kohta on linnavolikogu andud välja järgmisi otsuseid: Otsus nr 6 8. veebruarist 1996. Rajada prügila Jõelähtme valla territooriumil asuvale ammendunud fosforiidikarjääri. Otsuse aluseks on kahe omavalitsuse – Tallinna Linnavalitsuse ja Jõelähtme Vallavalitsuse vaheline kokkulepe 14. augustist 1992.a ja 1995. a valminud prügila rajamise võimalikkuse uuringu tulemus. Otsus nr 286 2. detsembrist 1999. Müüa linnale kuuluva jäätmete veoga tegeleva Eriautobaasi AS aktsiad. Otsus nr 290 16. detsembrist 1999. Kinnitada Tallinna Prügila AS põhikiri. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrusega nr 9 kehtestanud Tallinna jäätmehoolduseeskirja. Korralduslikust aspektist on oluline punkt nr 3: «Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Keskkonnamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitsetalitus ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele». Eeskirja lisa 1 kehtestab ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra, lisa 2 tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise korra. Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostas 2000. a lõpuni Tallinna Keskkonnaamet. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6(4) punkti 2 alusel sõlmiti 2000. a Tallinna Linnavolikogu esimehe, Harju maavanema ja keskkonnaministri vahel haldusleping, mis delegeeris Tallinnas ka jäätmeloa andmise õiguse Keskkonnaameti juhatajale ning luges antud ameti pädevaks «kohalikuks keskkonnateenistuseks» saastetasu seaduse alusel saastetasu arvestamiseks jäätmete keskkonda viimise eest. Seoses Tallinna Linnavalitsuse struktuuri muutumisega alates 1. jaanuarist 2001, siirduvad (siirdusid) Keskkonnaameti jäätmeosakonna funktsioonid (järelevalve, jäätmelubade väljastamine, jäätmestatistika aruannete kontroll ja koondite tegemine, saastetasu arvutamine) Kommunaalametile, Säästva arengu ja planeerimise ametile ja Harju Keskkonnateenistusele ning Keskkonnainspektsioonile. Kommunaalamet täidab praktilise jäätmekäitluse korraldamise ülesandeid. Tallinna Põhimäärus (§ 86) fikseerib linnasisese haldusüksusena ka linnaosa, mis on Tallinna territooriumil ja koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud linnaosa põhikirja alusel tegutsev üksus. Ta lahendab oma haldusterritooriumil Tallinna õigusaktidega (volikogu määrustega) pandud ülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks on linnaosa vanemal õigus anda korraldusi. Kahe linnaosa, Kristiine, Pirita ja Mustamäe, vanemad on andnud viimastel aastatel korraldusi, mis on seotud Tallinna jäätmehoolduseeskirja punkti 84 rakendamisega. Tallinn on sõlminud 16. mail 2000 Tallinna Prügila AS-ga jäätmekäitluslepingu, mille eesmärk on linna huvidest lähtuvalt kooskõlas jäätmeseadusega Tallinnas tekkivate olmejäätmete keskkonnaohutu käitlemine ning firma huvidest lähtuvalt olmejäätmete käitlusega seotud tegevusest majandusliku kasu saamine. 2.4. Tallinna arengukava, üldplaneeringu ja keskkonnastrateegia seisukohad Tallinna arengut kirjeldavad hetkel kaks dokumenti: «Tallinna arengukava aastateks 1998–2000» ja «Tallinna üldplaneering aastaks 2010». On olemas veel nn temaatilised arengukavad, näiteks «Tallinna ühistranspordi arengukava aastateks 1999–2001». Tallinna põhimäärus defineerib § 71 Tallinna arengukava mõiste. (1) Tallinna arengukava (http://linn.tallinn.ee/infomaterjalid/areng/) (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. Arengukava on dokument, mis suunab linna keskkonnaseisundi tagamise kontekstis ka linna jäätmehoolduse arengut. Tingituna kava lühikesest ulatusest ajas, jääb ta oma suunistes üldiseks. Arengukavas nähakse ette kahte olulist projekti – Pääsküla prügila sulgemist ja uue prügila kasutuselevõtmist. Kavatsetakse ka jäätmete korduvkasutuse projekti evitust. Tabelis 2/1 on loetletud arengukava projekte, millel on suhe jäätmekavasse. 2.4.1. Arengukava suhe Jäätmekavasse Tabel 2/1 Tallinna arengukava mõju jäätmekavale Arengukavas viidatud projektid Suhe jäätmekavasse Pääsküla prügila sulgemine Käsitletud kava osades 4.3.2.1 ja 6.3.1 Uue prügila kasutuselevõtt Käsitletud kava osades 6–8 Jäätmete korduvkasutuse evitus Käsitletud kava osades 6.1.2, 6.2 ja 6.3.1 1995. aastal tööd alustanud linna strateegilise arenguplaani töörühm on koostanud visiooni, milles aastaks 2010 nähakse ette, et Tallinn on säästvalt arenev, turvaline, tervislik ja mugav, soodsaid eneseteostuse, töötamise ja ettevõtluse võimalusi pakkuv, demokraatlikel alustel areneva organisatsiooni poolt juhitav ning rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud, võrdväärne, algatusvõimeline ja aktiivne koostööpartner. 2.4.2. Üldplaneeringu suhe jäätmekavasse Tallinna põhimääruse § 73 kohaselt on Tallinna (Tallinna linnaosa ja piirkonna) üldplaneering seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav territoriaalne planeering (http://linn.tallinn.ee/infomaterjalid/yldplaan/). Üldplaneering seob arengukava linna territooriumiga ja nad koos võimaldavad määrata investeeringute otstarvet ning tagada linnapiirkondade tasakaalustatud arengut. Ta on raamplaneeringuks järgnevatele, linnaosi või suuremaid alasid hõlmavatele planeeringutele. Üldplaneeringus on käsitletud enamik linna funktsioneerimiseks vajalikke valdkondi – näiteks teed-tänavad liikluse lahenduseks, uued hoonestusalad, haljasmaad, tehnilise infrastruktuuri ja keskkonnakaitserajatiste edasist arengut ning paiknemist. Planeering näitab reserveeritud alasid tulevaseks kasutuseks, määratledes maade kasutusreeglid linna funktsioneerimist ja arengut silmas pidades. Jäätmekäitluse arendamiseks tuleb arendajatel uurida üldplaneeringu juurde kuuluvaid maakasutusplaani ja järgmisi skeeme: skeem 5: Tallinna linna maaomandi skeem; skeem 11: Ettevõtluse piirkonnad; skeem 30: Piiravad tehnogeensed tegurid. Üldplaneeringu teemade ja nn efektiivsete projektide loetelu on esitatud tabelis 2/2. Üldplaneering anti Tallinna Volikogusse kehtestamiseks 2000. a novembris. Tabel 2/2 Tallinna Üldplaneeringu mõju jäätmekavale Üldplaneeringu teema ja tema nr* Arvestatavad üldplaneeringu projektid** Arvestatav asjaolu-mõju 1 2 3 Planeeringu üldised põhimõtted (3.3.1) Linna kompleksse arengu ja infrastruktuuri efektiivse kasutamise toetamine Jäätmehooldus on linna infrastruktuuri element ja ta peab arenema sünkroonselt linna arenguga Kesklinna töökohtade hajutamine paneelelamurajoonide lähedusse Hajutamise üks tagajärg on see, et paneelelamutega piirkondades võivad muutuda tekkivate jäätmete kogused ja liigilisuses Linna arendamine sisereservide arvel Kui linna territoorium tiheneb – seega mõju olemasolevale jäätmehoolduse korraldusele Linna territoriaalsed arengusuunad ja funktsionaalne tsoneerimine (3.3.2) Keskused: monotsentriline Tallinn Monotsentriline Tallinn muudab kesklinna nn jäätmetekkelist «käitumist», ilmselt kasvab tekkivate jäätmete mass Keskused: piirkonna- ja elurajoonikeskuste vööndi väljaarendamine ning kõik keskuste asukohti käsitlevad projektid Piirkonna- ja elurajoonikeskuste vöönd ning Sikupilli, Kristiine, Kadaka, Haabersti, Kopli, Nõmme, Pirita ja Lasnamäe keskused muudavad nende piirkondade senist jäätmetekkelist «käitumist» Elamumaad: kõik uute elamumaade asukohti käsitlevad teema projektid (näit uued elamud Kakumäele ja Pirita linnaosasse jne) Laieneb olmejäätmete veo teenuste ostjate ring. Korraldatud olmejäätmete vedu peab kaasa minema territoriaalsete muutustega Ettevõtlus: kõik teema projektid (näit äritsooni laiendamine kesklinnas, uute hotellide ehitamine kesklinna jne) Jäätmekäitluse teenuste turumahu kasv, sest kasvab klientide arv. Kuid tekkivate jäätmete mass ei pruugi kasvada proportsionaalselt klientide arvu kasvuga. Tööstusmaade muutmisel ärimaadeks kasvab töötlemisele mineva ohtlike jäätmete kogus ja oht nende ebaprofessionaalseks käitlemiseks. Kasvab lammutusjäätmete maht. Haljas- ja puhkealad: kõik teema projektid (näit rohelised radiaalid ja Stroomi ning Harku järve supelrandade pikendamine) Puit- ja taimejäätmete ning lammutusjäätmete osakaalu kasv, samuti suviti rannapuhastusest tekkivate jäätmete koguse kasv Keskkonna- ja looduskaitse (3.3.3) Pääsküla prügila sulgemine Määrab ära kõik olme- ja tööstusjäätmete käitlusega seotud asjaolud. Jäätmekava suhtes põhimõttelise tähendusega Kopli poolsaare ehitus- ja lammutusjäätmete prügila Määrav asjaolu ehitus- ja lammutusjäätmete käitluses Liiklus ja transport (3.3.5) Liiklus: magistraalteede rajamine kesklinna Mõnede jäätmeliikide (näit asfaltbetoon- ja lammutusjäätmed ning jääk- või saastunud pinnas) mahu kasvust põhjustatud lühiajaliste käitlusprobleemide esilekerkimine Väilade arendamine ja rajamine ning kõik teemas mainitud möödasõiduteed Teede ehitusest tekkivate jäätmete mass, liigilisus ja vajatav käitlusmaht jääb ilma projektita prognoosimatuks «Neelavate», tänavaväliste ja rööbastranspordivõrgu perifeersetesse peatustesse parklate ning Viru väljaku tsentraalse jaama rajamine Sama, mis ülareal Rööbastranspordi süsteemi arendamine Sama, mis ülareal Raudteed: sorteerimise ja kaubajaama üleviimine Tallinna-Koplist Ülemiste kaubajaama Kaubajaama, kui majandusüksuse jäätmekäitlusega seotud asjaolud muudavad asukohta Raudteesõlme ühendusteede rajamine Ühendusteede ehitusest tekkivate jäätmete mass, liigilisus ja vajatav käitlusmaht ilma projektita jääb prognoosimatuks, kuid võib suurendada saastunud pinnase teket ja vajadust käitlemiseks Tööstusettevõtete vähekoormatud raudteeharude likvideerimine Teatud liiki jäätmete tekke hüppeline kasv. Saastunud pinnase käitlusviiside ja -kohtade vajaduse esilekerkimine Raudteeharude likvideerimine bastionide piirkonnas ja Harku jaama likvideerimine Sama, mis ülareal Sadamad: üldkasutatavate rannaalade laiendamine sadamapiirkonnas Ei mõjuta sadamate territooriumidel toimuvat jäätmekäitlust Sadamaalad Linnahalli ja Miinisadama vahel avatakse ja võetakse kasutusele reisi- ja väikelaevade sadamana Sadamatega seotud jäätmekäitluse teenuse nõudluse kasv Patarei sadama arendamine kohalike liinide ning tiiburite sadamaks Sama, mis ülareal Vana-Kalasadama, Vesilennukite sadama vahelise ranna-ala arendamine kruiisisadamaks, Pirita ja Kakumäe sadama arendamine mereturismi sadamaks Sama, mis ülareal Tehniline infrastruktuur (3.3.6) Energiavarustuse objektide asukohad Avaldavad jäätmekavale mõju linnaosade üldplaneeringu olemasolul Soojusallikate ja sõlmede renoveerimine, grupikatlamajade likvideerimine, lokaalsete soojusallikate loomine ja täiendused uutes elamupiirkondades Võib prognoosida asbestjäätmete ja vanametalli käitlusmahu kasvu, samuti ka mõningast kasvu ehitus- ja lammutusjäätmete osas Heitveesüsteemide rekonstrueerimine, sadevee kanalisatsiooni täiendamine, uute elamuehituspiirkondade kanaliseerimine, lähitagamaa ühendamine Tallinna linna kanalisatsiooniga Surve olemasolevale kanalisatsioonijäätmete ja settemudade käitlusele, võib tekkida vajadus selliste jäätmeliikide lisa käitlusvõimsuste evitamiseks * Tallinna üldplaneering 2010. Keskkonnaekspertiis, 2 osa. Keskkonnamõju hinnang, I köide (seletuskiri, ekspertiisi kokkuvõte). OÜ Hendrikson & Ko, Tartu 1999. ** Tabel 11. Planeeritavate projektide mõju analüüs. Tallinna üldplaneering 2010. Keskkonnaekspertiis, 2 osa. Keskkonnamõjude hinnang, II köide: tabelid ja kaardid. 2.4.3. Tallinna keskkonnastrateegia ja jäätmekava suhe Tallinna keskkonnastrateegia (http://www.tallinn.ee/keskkonnaamet/yld/strateegia eesti.htm) eesmärk on linna juhtimises säästva arengu printsiibi järgmine ja viimasest juhindumine linna planeerimises. Tallinna keskkonnastrateegias on sõnastatud tegevused, mida planeeritakse linna keskkonna säilitamiseks ja parendamiseks. Mõned loetletud tegevused langevad kokku üldplaneeringus sõnastatud projektidega. Näiteks keskkonnastrateegia jäätmehoolduse osas on üks 12-st tegevusest – Pääsküla prügila sulgemine – fikseeritud ka üldplaneeringu projektina. Jäätmekava koostamise kontekstis tuleb arvestada just keskkonnastrateegia jäätmemajanduse osas toodud tegevustega. Tabelis 2/3 on kirjeldatud keskkonnastrateegia jäätmehoolduse valdkonna tegevusi ja nendest tulevaid suuniseid jäätmekava koostamisele. Tabel 2/3 Tallinna keskkonnastrateegias ja jäätmekavas käsitletavate tegevuste seotus Keskkonnastrateegia jäätmehoolduse valdkonnas Jäätmekavas käsitletav 1 2 Tootmist/tarbimist suunatakse sedasi, et jäätmetekkest tulenev surve keskkonnale oleks võimalikult madal. Vaadeldakse nii Tallinna kui ka Eesti ettevõtete võimalusi teisese toorme kasutamiseks ja jäätmete ümbertöötlemiseks. Jõelähtme valda ehitatakse uus nüüdisaegsetele nõuetele vastav olmejäätmete prügila kompleks (I ehitusjärjekord rakendatakse sajandivahetuseks). Jäätmekava lähtekohti. Rõhutatakse, et koos I etapi valmimisega rajatakse prügilal ka teised olulised jäätmekäitlusrajatised. Pääsküla prügila suletakse koos uue prügila kasutuselevõtmisega ja rekultiveeritakse vastavalt sulgemisprojektile. Jätkatakse gaasi kogumist. Vaadeldakse võimalust, kas saab ära kasutada Pääsküla prügilal olemasolevat infrastruktuuri teatud perioodile ja teatud käitlustoimingutele. Pääsküla prügila töötamise ajal parandatakse tema seisundit vastavuses keskkonnaekspertiisi hinnangule ja kehtivatele eeskirjadele. Antud strateegia tegevus on rakendunud. Pääsküla prügilat kasutatakse veel 1,5 aastat. Rajatakse olmejäätmete sorteerimis- ja ümberlaadimisjaamad ning ehitusjäätmete vastuvõtu- ning sorteerimisväljakud, millega optimeeritakse vahemaad jäätmetekitaja ja -töötleja vahel Arvestatakse üldiselt. Antud tegevuse realiseerimise otstarbekus peab selguma pärast olukorra analüüsi, kui linnast väljuvad jäätmevood on muutnud oma suunda. Majapidamises ja tootmises rakendatakse valikkogumist, välditakse ohtlike ja inertsete jäätmete segunemist. Rõhutatakse tekkekohtades jäätmete valikkogumise vajadust. Rõhutatakse elanik-konna poolt ohtlike jäätmete eraldi kogumist. Arendatakse välja elanikelt jäätmete sorteeritult vastuvõtmise süsteem, sh laiendatakse ohtlike jäätmete statsionaarsete kogumispunktide arvu ja vastuvõetavate jäätmete nomenklatuuri. Võimendub teisese toorme hankimise motiiv. Käsitletakse statsionaarsete sorditud jäätmete kogumispunktide arvu kasvu. Jõelähtme jäätmekäitluskompleksis ja linnaosades rajatakse orgaaniliste jäätmete kompostimisväljakud. Suurem osa puhastusseadmete jääkmudast kasutatakse kasvupinnase valmistamiseks. Kavas vaadeldakse biolagunevate jäätmete kompostimist prügilas ja linnas. Jäätmete, sh ohtlike jäätmete teke viiakse miinimumini, jäätmete korduvkasutamist evitatakse maksimaalselt. Arvestatakse kava koostamisel. Kava iseenesest ei saa ohtlike jäätmete teket oluliselt vähendada, küll aga parandada nende kogumist. Tagatakse, et jäätmete kogumise ja töötlemise finantseeriksid jäätmetekitajad. Arvestatakse kava koostamisel. Linna ja linnaosade planeeringutes reserveeritakse maa-alad jäätmekäitlusettevõtete paigutamiseks. Kavas esitatakse suuniseid jäätmekäitluse vajadustega arvestamiseks detailplaneeringute koostamisel. Jäätmemajanduse üle tagatakse tõhus kontroll, mille aluseks on «Tallinna jäätmekäitluse kord». Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrusega nr 9 on kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Käsitletakse olukorda, kus jäätmemajandust hakkab juhtima sellele spetsialiseerunud üksus. 3. TALLINNA STATISTILINE ISELOOMUSTUS 3.1. Algallika valik Tallinna Linnakantselei info- ja arenguosakonna poolt koostatakse ja antakse välja perioodilisi aastaraamatuid «Tallinn arvudes». Viimane nendest – «Tallinn arvudes 1998» valmis koostöös Eesti Statistikaameti, Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi, Riigi Tööturuameti, Riigi Pensioniameti, Tallinna Lennujaama turundusteenistuse, Eesti Raudtee, Tallinna Linnavalitsuse erinevate struktuuriüksuste ning paljude teiste asutuste ja ettevõtetega. Andmete juures on viide nende saamise allikale, välja arvatud juhtudel, kui on tegemist koostajate poolt töödeldud materjaliga. Mainitud infoallikas eksisteerib ka võrgendis – aadressiga http://linn.tallinn.ee/infomaterjalid/arvud98, http://linn.tallinn.ee/infomaterjalid/tutvustus. Tekst on linkiderikas, mis võimaldab Tallinna statistikast huvitatuil hankida väga detailset teavet. Kava subjekti – Tallinna linna – iseloomustamiseks on näitajate osas tehtud nn temaatiline valik. Aastaraamatust ja ülalvihjatud võrgendi aadressidest on selekteeritud näitajaid, mis on kas vahetult või kaudselt seotavad jäätmehooldusega. Sellest johtuvalt pole allpool esitatud tabelite ja graafikute juures eraldi välja toodud viidet allikatele. Tallinna iseloomustamiseks nn temaatilise valiku alusel kuulusid: – territoriaal-administratiivsed näitajad; – majanduslikku tegevust kirjeldavad näitajad; – majandusliku tegevuse paiknemise näitajad; – keskkonnaseisundit ja loodushoidu kirjeldavad näitajad. Jäätmekäitlust käsitleva teabe kogumisel on allikana kasutatud riiklikku jäätmestatistikast. 3.2. Territoriaal-administratiivsed näitajad 3.2.1. Tallinna asend Tallinn asub Eestimaa põhjaosas Soome lahe lõunarannikul, Tallinna lahe ääres. Kesklinna ligikaudsed geograafilised koordinaadid on 59o26’ põhjalaiust ja 24o46’ idapikkust. Tallinn on teiste linnadega ühendatud raudtee, maantee, õhu- ja veeteede kaudu. Linnast väljuvad raudteed Narva, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu suunas, tähtsamad maanteed Narva, Tartu, Pärnu, Viljandi ja Paldiski suunas, pidev laevareisiliiklus ühendab Tallinnat Helsingi ja Stockholmiga. Tallinna piiridesse kuulub ka Aegna saar pindalaga 290 ha. Linna maapiiri pikkus on ca 59 km, sama pikk on ka merepiir, territooriumi pikkus on kirde–edela suunas ca 24 km. Sisemaalt piiravad linna Harju maakonna vallad Viimsi, Jõelähtme, Rae, Kiili, Saue, Saku ja Harku, mere poolt Tallinna laht oma peamiste osadega – Tallinna reidi, Paljassaare, Kopli ja Kakumäe lahega. Sügavasse Tallinna lahte lõikuvad Paljassaare, Kopli ja Kakumäe poolsaar. 3.2.2. Maakasutus ja demograafiline taust Tallinna linna administratiivpiires oleva maa-ala pindala on 158,0 km2. Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks, mis on Tallinna maa-alal ja kooseisus tegutsev haldusterritoriaalne üksus. Nende pindala ja osa linna territooriumist on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti andmetel seisuga 01.01.99 järgmine: Haabersti 18,6 km2 11,8% Kesklinn 28,0 km2 17,7% Kristiine 9,4 km2 5,9% Lasnamäe 30,0 km2 19,0% Mustamäe 8,0 km2 5,1% Nõmme 28,0 km2 17,7% Pirita 18,7 km2 11,8% Põhja-Tallinn 17,3 km2 10,9% Üldiseid näitajaid Tallinna territooriumi osas on toodud joonisel 3.1 ja tabelites 3/1–3/2. Tallinna munitsipaalomandis on käesoleval ajal veidi alla 5% linna territooriumist, millest valdav osa on hoonestatud.

Hoonestamata maa osatähtsus on ligikaudu 1/3. Omakorda poole moodustab sellest hoonestuskõlbulik maa. Ülejäänu hõlmavad säilitatavad haljastud ja veekogud. Tabel 3/1 Maakasutus* seisuga 17.05.99 Sihtotstarve Pindala, ha % territooriumist Korruselamumaa 397,8 2,5 Väikeelamumaa 2 379,3 15,0 Tulundusmaa 853,6 5,4 Tootmishoonete maa 1 405,3 8,9 Ärimaa 870,8 5,5 Ühiskondlike hoonete maa 752,8 4,8 Üldmaa 1 477,0 9,3 Muu maa, sh 558,1 3,5 – riigikaitsemaa 50,9 – sihtotstarbeta maa 21,7 0,1 – põllumajanduslike tootmishoonete maa 12,9 – transpordimaa 345,6 2,1 – jäätmehoidla maa 126,6 0,8 – kaitsealune maa 0,4 Kokku 8 694,6 54,9 Metsad, haljasalad 4 194 26,5 Tänavad, teed 1 431,3 9,0 Kalmistud 300 1,9 Veealad 1 206 7,6 Kokku 15 826 100,0 * Tallinna üldplaneeringu andmetel. Kommentaarid. On nähtav disproportsioon tootmishoonete ja ühiskondlike hoonete alla jääva maa jaotuses. Siin peegeldub ikka veel eelnevate kümnendite pärand linnaterritooriumi kasutuses. Kõrghaljastusega kaetud territooriumi suuruse alusel, ca 28% territooriumist, võib Tallinnat pidada suhteliselt roheliseks linnaks. Kuid linnaosade lõikes on väga suured erinevused. Näiteks Pirita ja Nõmme linnaosa, kus haljasalade ja metsade all on üle 50% territooriumist, samas Lasnamäel alla 5%. Omapärane on kesklinna suur kõrghaljastuse tase, > 10%. Seletus on selles, et tema haldusterritooriumil on ka täiesti metsaga kaetud Aegna saar. On kahtlus, et tabelis näidatud jäätmehoidla maa suurus 126,6 ha on ebatäpne. Hetkel on ametlike jäätmehoidlate, Pääsküla prügila ja Kopli ehitusmaterjalide ladestuspaiga, all kokku 37,5 ha maad. Seejuures jääb Pääsküla prügilast linna territooriumile ainult 11,5 ha. Seega tegelikult ainult 18 ha. Tallinna uue prügila kaks kinnistut, maakasutuse otstarbega jäätmemaa 79,6 ha, asuvad aga Jõelähtme vallas. Tallinna tänavavõrgu tänavate kogupikkus 910 km. Formaalse näitajana on 5,8 km teid linnaterritooriumi ühe km2 kohta. Ligikaudu 31% teedest moodustavad magistraaltänavad (278 km). Antud näitajal on tähendus jäätmekäitluse aspektist, sest viimased «tekitavad» põhiosa tänavakoristusjäätmetest ja talvel äraveetavast lumest. Transpordimaa haarab endasse põhiliselt raudteede ja raudteejaamade aluse territooriumi. Väärib tähelepanu, et raudteelõikude kogupikkus on Tallinnas üle 40 km. Eriti liigendavad raudteed linna territooriumi Põhja-Tallinna linnaosas. Tabel 3/2 Maakasutus kruntide arvu järgi seisuga 17.05.99 Sihtotstarve Kruntide arv % koguarvust Väikeelamumaa 17 712 69,8 Korruselamumaa 1794 7,1 Tootmishoonete maa 1440 5,7 Ärimaa 1209 4,8 Ühiskondlik maa 656 2,6 Üldmaa 462 1,8 Muu maa 2099 8,2 – tulundusmaa 108 – riigikaitsemaa 45 – sihtotstarbeta maa 25 – mitme sihtotstarbega krundid 1700 – transpordimaa 218 – jäätmehoidla maa 3 Kokku 25 372 100 Kommentaarid. Võttes aluseks väikeelamumaa pindala ja kruntide arvu, tuleb keskmiseks krundi suuruseks ca 1000 m2. Tootmishoonete maa osas on see näitaja ca 9500 m2. Üldiselt paistab Tallinn silma madala maakasutuse efektiivsuse poolest. Kesklinna ümbrus on madala täisehitatusega, isegi madalama maakasutuse intensiivsusega kui kesklinnast kaugemal olevad linnaosad (näiteks Mustamäe). Võib prognoosida, et kinnisvara arendusprojektide normaalsel kulgemisel võetakse kasutusele just kallim maa, s.o kesklinn. Tallinna rahvaarvu muutus perioodil 1959–2000 on toodud joonisel 3.2. 1959., 1970., 1979., 1989., 2000. a elanike arvu osas on rahvaloendusandmed. Joonis 3.2. Tallinna elanike arvu muutus 40 aasta (1959–2000) vältel* (tuhandetes)

Tabel 3/3 Elanike arv linnaosades ja asustustihedus 01.04.98 linnaosade elanikeregistri andmetel Linnaosa Elanikke % Tihedus, in/ km2 Haabersti 36 051 9 1916 Kesklinn 45 943 12 1582/2583* Kristiine 27 996 7 2929 Lasnamäe 117 825 30 3741 Mustamäe 65 166 17 7980 Nõmme 35 630 9 1257 Pirita 7764 2 416 Põhja-Tallinn 55 104 14 3130 Kokku 391 479 100 * Maha arvatud Ülemiste järv ja Aegna saar. Kommentaarid.: Võrreldes joonisel 3.2 ja tabelis 3/3 toodud andmeid on näha erinevust (ca 5%) elanike arvus. Ilmselt võib see olla tingitud olukorrast, kus registreerimine elukohas pole enam kohustuslik. Ka Tallinna üldplaneering konstateerib, et rahvaarvu puudutavad andmed pole piisavalt täpsed. Eelviimane rahvaloendus toimus 1989. aastal, ning kuna elanikkonna arvestuses lähtutakse sissekirjutusest, puudub ülevaade ilma sissekirjutuseta inimeste arvust. Täpne tallinlaste arv selgub pärast 2000. aasta rahvaloenduse kokkuvõtete avaldamist. Teatud määral korreleerub elanike tihedus linnaosades ka maakasutuse efektiivsusega. Avaldatud elanike tihedus kesklinnas on eksitav, sest linnaosa haldusterritooriumil on Ülemiste järv (9,6 km2) ja püsiasustuseta Aegna saar (2,9 km2). Kuid linnaosa korrigeeritud tihedus* (vt tabel 3/3) – 2583 inimest/km2 osutub ikkagi madalamaks kui naaberlinnaosades – Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Leibkonnad (Tallinnas keskmise suurusega 3 inimest) elavad eluaseme liigi järgi järgmistes tingimustes. Andmed on 1998. a II kvartali kohta. Tabel 3/4 Elanikkonna jagunemine Eluaseme liik % Maja või osa majast 13,5 Omaette korter 81,4 Muu 5,2 Kokku 100,0 Kommentaarid. Tabel on siiski üldine. Näiteks see ei diferentseeri korteri real omanikke ja sundüürnikke. Tõenäoliselt rida «Muu» sisaldab veel leibkondi, kes elavad nn ühiskorteris. Viimastel aastatel on täheldatav linna elanikkonnas pensioniealiste inimeste osakaalu suurenemine ning laste osatähtsuse vähenemine. Viimane on tingitud sündimuse langusest ning ka aktiivse sünnitusea nihkumisest edasi. Tööealiste inimeste protsent (61%) on jäänud enam-vähem stabiilseks. Olmejäätmete tekke kohalt käsitletuna tuleb vaadelda demograafide poolt välja pakutud rahvastiku prognoosi kolme varianti, mis lähtuvad 1990. aastate algul Tallinna rahvastiku protsessides toimunud muutustest. Esimene – rahvastik kahaneb nii loomuliku kui ka rändeiibe mõjul. 2006. aasta prognoos: elanikke ca 400 tuhat e 1977. a tase. Teine – linna rahvaarv on püsiv, enam-vähem tasemel 440 tuhat inimest aastaks 2006. Eelduseks on negatiivne iive ja positiivne rändesaldo. Kolmas – Tallinna rahvaarv kasvab aastaks 2006 470 tuhande inimeseni (ca 30 tuhande inimese võrra). Selle variandi puhul on eeldusena kasutatud käesolevaks ajaks kujunenud linnarahvastiku demograafilise taasterežiimi säilimist kogu prognoosiperioodi ulatuses. Sisserännet on aga teise variandiga võrreldes veelgi rohkem suurendatud. Tallinna üldplaneeringus on kasutatud prognoosi teist varianti. Eeldatakse, et aastaks 2010 on linnaelanike arv ligidalähedane 440 tuhandele. Tabel 3/5 Tallinna rahvaarvu prognoos Aasta Prognoositav rahvaarv Muutus võrreldes eelneva aastaga 2000 438 869 selgub rahvaloendusega* 2002 439 491 622 2004 440 039 548 2006 440 023 - 16 2008 439 689 -350 2010 438 889 -800 * Mitteametlikud andmed: 412 000. Kommentaarid. On hea, kui tegelik elanike arv kattub prognoosiga. Oluline aga on, et elanike arv jääb perioodi kestel stabiilseks. See ei nõua jäätmekäitluse ekstensiivset arengut, vaid lubab pühenduda teenuste kvaliteedi tõstmisele. 3.3. Majanduslikku tegevust kirjeldavad näitajad Tallinna iseloomustab teiste Eesti piirkondadega võrreldes netokäibe järgi kõrgem efektiivsus ja ettevõtluse kontsentratsioon. Põhjustena võib nimetada kiireid muutusi linnamajanduse struktuuris, soodsat investeerimiskliimat ja väliskontaktide rohkust. 1999. aastal olid linna sisemajanduse koguprodukti (SKP) osas suurima panuse andjaks tööstus (17,0%), kaubandus (15,3%), transport-side (13,0%) ja teenindus (10,4%). SKP linnaelaniku kohta oli sel aastal 3380 USD. Tallinna investeerimisreiting Moodys-e järgi on Baa1 – pikaajaline, alates 13. märtsist 1998. Tööhõivelisest elanikkonnast (61% elanikest, kes on tööealises vanuses – 4% kõrgem kui Eesti keskmine) töötab erasektoris 70,3% ning avalik-õiguslikus sektoris 29,6% (joonis 3.3).

Töötuse määr Tallinnas on viimastel aastatel kasvanud, jõudes 10%-ni 1999. a, mis siiski jääb alla riigi keskmisest tasemest – 11,7%. Töötasu on Tallinnas Eesti kõrgeim, ca 20% üle riigi keskmise (1999. a Tallinna keskmine 5345 EEK, Eesti keskmine vastavalt 4261 EEK). Üle 60% linna sissetulekust saadakse üksikisiku tulumaksust. Keskäriregistri andmetel seisuga 01.06.99 jagunes Tallinnas tegutsevat 53 794 ühingut järgmiselt: Tabel 3/6 Keskäriregistri andmed seisuga 01.06.99 Eesti Tallinn Tallinna osakaal, % Äriühingud 64 153 26 897 41,9 Füüsilisest isikust ettevõtjad 54 949 24 033 43,7 Mittetulundusühingud 8948 2752 30,8 Sihtasutused 256 112 43,8 Tallinna territooriumil asub hulk ettevõtteid, mis kuuluvad kas ainult linnale või Eesti riigile. Tallinn on hetkel 42 äriühingu omanik – nende aktsiakapital on kokku 129 miljonit USD. Jäätmetekke ja -käitluse seisukohalt oleksid nende hulgas arvestatavamad Tallinna Vesi AS, Tallinna Autobussikoondise AS, Tallinna Jäätmekeskuse AS, rida haiglaid jne. Eesti riigile kuuluvate osas saab nimetada Eesti Raudtee AS ja Tallinna Sadam AS. On ka palju välisosalusega firmasid – ligikaudu 3/4 Tallinnas registreeritutest. Linna 100 elaniku kohta tuleb umbes kuus firmat. Linnavalitsusel on kavas vähendada linna omandis olevate ettevõtete arvu seitsmeni. Keskäriregistri andmetel (seisuga 2000. a juuli) tegutseb Tallinnas 55 äriühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes osutavad jäätmekäitluse valdkonnas teenuseid. 3.4. Majandusliku tegevuse paiknemine Majandusliku tegevuse paiknemise kirjeldus korreleerub Tallinna üldplaneeringu kaardiga «Töökohtade paiknemise tihedus 1995. a». Antud kaardil on linna territoorium jaotunud kümneks alaks olenevalt töökohtade arvust ühel hektaril. Põhikontuurides järgib töökohtade tiheduse kaart linna äri-, logistika-, kaubandus- ja tööstusettevõte asukohti, samuti näitab kaart linna «magalaid» ja eramute piirkondi. Analüüsi väärib aga trend Tallinna linnaosa elanike ja töökohtade arvus. Tabel 3/7 Tallinna linnaosade elanike ja töökohtade arv Jrk nr Linnaosa nimetu Elanike arv Töökohtade arv 1995. a 2010. a 1995. a 2010. a 1. Haabersti 30 596 40 600 5660 8550 2. Mustamäe 70 978 61 400 22 290 23 650 3. Nõmme 37 485 39 400 12 904 13 420 4. Kristiine 33 577 32 800 21 358 21 950 5. Kesklinn 57 649 55 850 96 562 98 060 6. Põhja-Tallinn 63 402 56 450 33 489 33 970 7. Lasnamäe 124 450 118 950 29 501 40 100 8. Pirita 8006 15 550 4016 5300 Tallinn kokku 435 143 430 000 225 780 245 000 Kommentaarid. Tabeli andmetest on näha, et kuigi elanike arv jääb praktiliselt samaks, kasvab töökohtade arv 8,5%. Kahjuks pole Tallinna üldplaneeringus argumente, millest lähtuvalt on prognoositud töökohtade arvu kasv ja muutused linnaosade lõikes. Vaadeldes suhet töökohtade arv / elanike arv, on näha, et kõikides linnaosades välja arvatud Pirita ja Nõmme, antud suhe kasvab. Suur on töökohtade suhteline kasv Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosas. Absoluutnäitaja poolest (ca 10,5 tuhat uut töökohta e keskmiselt 700 aastas) on ette näha kasv just Lasnamäel. Jääb lahtiseks, millise tegevusvaldkonnaga see juurdekasv seotakse. Üldplaneeringus olemasolevate tööstusmaa-alade analüüs näitab, et uusi tööstuspiirkondi ega -alasid üldplaneeringu kohaselt Tallinnas täiendavalt ei rajata. Jääb oletada, et uute töökohtade juurdetulek saavutatakse elanikkonna teenindus- ja kaubandusettevõtete arvu kasvuga. Kuigi kaubanduspinda oli Tallinnas 1997. a lõpuks 0,53 m2/elanik (2000. a prognoos on 1,86 m2/elanik), siis peaks ülatoodut arvestades see näitaja veelgi kasvama. Viimane tähendab, et jäätmekäitluse aspektist on prognoositav pakendjäätmete koguse kasv antud piirkonnas. Tallinna kesklinn töötab ja jääb ka tulevikus tööle kui «city», s.o linnaosa, kus säilib kõrge töökohtade ja elanike suhtarv. Jäätmemajanduse aspektist jääb Tallinna kesklinn pakendjäätmete (kauplused, kontorid), bioloogiliselt lagunevate jäätmete (restoranid – vt tabel 3/8, hotellid, olme) ja vanapaberi (kontorid, ajakirjanduse müügivõrk) tekitajaks. Tabel 3/8 Tallinna toitlustusasutuste arv seisuga 01.01.99 Linnaosa Baarid Restoranid Kohvikud Muud Majutuse pakkujad* Kokku Haabersti 12 2 11 11 2 38 Kesklinn 231 87 115 119 16 568 Kristiine 22 1 19 39 2 83 Lasnamäe 32 4 8 135 2 181 Mustamäe 27 4 15 51 4 101 Nõmme 22 2 17 18 6 65 Põhja-Tallinn 72 9 26 62 2 171 Pirita 19 6 6 7 3 41 Kokku 437 115 217 442 37 1248 * hotellid + kodumajutus. Pirita, Haabersti ja Nõmme linnaosad jäävad madala töökohtade arvuga linnaosadeks. Seega jätkub nendes ka olmejäätmete, kui linnaosale iseloomuliku jäätmeliigi teke. 3.5. Looduslikud iseärasused ja keskkonnaseisundi üldolukord Tallinnale on traditsiooniliselt omane haljas- ja puhkealade rohkus ning mitmekesisus. Linn asub looduslikult väga mitmekesise pinnamoega maa-alal. Linna läbib paeastang (ca 20 km pikk), on olemas pikk luideterikas mererand, esineb liivikuid, suuri veekogusid, rabasid, metsi jne. Tallinn eristub teistest suurematest Euroopa linnadest selle poolest, et maastikulise mitmekesisusega korreleerub ka bioloogiline mitmekesisus. 1999. a oli Tallinnas looduskaitse alla võetud 149 üksikobjekti ja suuremat ala. Nendest tähtsamad on Pirita jõeoru maastikukaitseala (530 ha), Aegna saar (290 ha), Kadrioru park (61,1 ha), vana- ja kesklinna ümbritsevate parkide kompleks, hõlmikpuu Süda t – Pärnu mnt nurgal, Kelchi pärn Niguliste kiriku kõrval ja must pappel Liivalaia t Kaasani kiriku kõrval, II kategooria kaitsealune taim Lahekalda piirkonnas jne. Enamik looduskaitsealuseid objekte on kaitse alla võetud 1993. a ja alates sellest ajast pole nende staatust oluliselt muudetud. Küll aga on aastatega tekkinud suured probleemid kaitstavate alade ja üksikobjektide haldamise, kaitsmise ja hooldamisega. Põhiline probleem on suur surve neile aladele eraomanike poolt, millega seoses suureneb vajadus kasvava ehitusintensiivsuse reguleerimiseks. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjad on kehtestatud alates veebruarist 1999. a. Teave detailides saadaval aadressil http://www.2tallinn.ee/11804_infomaterjalid/11854arvud. Tallinna keskkonnaseisund on pidevalt olnud linna majanduslikust arengust tulenevate muutuste mõjusfääris. Kuid mitte alati ei ole mõju olnud negatiivne. Viimastel aastatel on saastekoormus vähenenud seoses mõnede keskkonnale kahjulike tootmisharude likvideerimisega või tootmismahtude vähenemisega, tööstusettevõtete ümberprofileerimise ja heitmevabamate tehnoloogiate ja kütuste kasutusele võtmisega. Näiteks reoainete juhtimine veekogudesse vähenes võrreldes 1991. aastaga 1998. aastaks järgmiselt: Püld 3x, Nüld 4x, hõljum 23x ja BHT7 60 korda. Samal ajal on autode arv tormiliselt kasvanud, mille tõttu on oluliselt suurenenud autotranspordi tekitatav õhusaaste ja müra. Tallinnas on kolm täisautomaatset mõõtejaama, kus mõõdetakse õhusaastet (Viru, Majaka ja Rahu jaam). Peale selle on loomaaia territooriumil 24 meetri kõrgune meteomast, kus mõõdetakse põhilisi meteoroloogilisi näitajaid. Talllinas on mitmeid tänavaid ja piirkondi (nt Endla–Suur-Ameerika, Liivalaia tn, Pärnu mnt), kus saateained (CO, NOx, O3, SO2, tolm) on ületanud saatetaseme piirväärtusi. Tallinnas on viimase kahe aastaga tolmu hulk õhus suurenenud, kuigi on raske öelda, kas see on üldine trend, kuna paljuski sõltub see liiva kasutamisest jää sulatamisel talvekuudel. Muret tekitab fakt, et tolmusematel kuudel ületab õhu tolmusus ööpäeva keskmiseks lubatud piirkontsentratsiooni (150 µg/m3). Lubatud mürataset ületavad linnas pidevalt kuus ettevõtet: AS Marlekor (Pärnu mnt 67), AS Svatek (Algi t 36), AS Morrisoni Ehitus (Tulbi t 67), AS Baltex 2000 (Kopli t 35), AS Väo Paas (Väo tee 30) ning trükikoda Vaba Maa (Pikk t 58). Linna alad, magistraaltänavate lõigud ja raudteeäärsed alad, kus müratase ületab lubatud taseme, on Pääsküla raudtee naabrus Pärnu mnt ning Vabaduse pst vahel, Pääsküla–Laagri piirkond alates Pärnu mnt ja Vabaduse pst liitumiskohast, Balti jaama vahetu ümbrus, Liivalaia tänava äärsed hooned, Endla, Luise tänavaäärsed alad, Tehnika t raudteeäärne piirkond, Lasnamäel elava liiklusega, sisuliselt aga kvartalisisesed tänavad jne. Tallinna lennujaama müratsooni, mis ületab 50 dB, jäävad Mõigu ja Sikupilli asumid ning Leete–Luite tänavad ja Veerenni põik piirkond. Detailsemat informatsiooni Tallinna keskkonnast keskkonnaseisundi indikaatorite arvväärtuste kaudu on võimalik leida aadressil http://nfp-eee.eionet.eu.int/SoE/index.ee.htm. Tallinna territooriumile jäävate veekogude ja merelahtede nimekiri on toodud tabelis 3/9. Tabel 3/9 Tallinna veekogude nimekiri Jrk nr Nimetus Registrikood Pikkus km või pindala ha Valgala pindala km2 Avalik veekogu 1. Ülemiste järv 200 590 960 99,2 – 2. Harku järv 200 130 163,8 47,2 + 3. Raku järv 200 602 111 – 4. Männiku järv 200 602 20,9 130 + 5. Pae veehoidla – 6. Tooma järv 1,5 – 7. Shnelli tiik – 8. Kadrioru tiigid – 9. Lossi tn tiigid – 10. Siili tn tiigid – 11. Paljassaare retrojärved – 12. Õismäe tiik – 13. Ülemiste polder – 14. Pirita jõgi 10 892 105 799 + 15. Pääsküla jõgi 10 955 18 40,9 + 16. Kurna oja, 10 931 12 51,8 + 17. Tiskre oja 10 940 4 50 + 18. Harku oja 10 941 12 30,6 + 19. Vaskjala–Ülemiste kanal 10 930 28,7 – 20. Soone oja 10 942 3 7,2 – 21. Hundikuristiku oja 10 938 3,5 7,4 – 22. Apametsa peakraav 10 943 3,5 4,4 – 23. Mustoja 10 939 2,5 – 24. Varsaallika oja 10 937 2,5 – 25. Kadaka/Mäekalda oja – 26. Mähe oja – 27. Randvere oja – 28. Katku oja – 29. Koha oja – 30. Paljassaare ojad – 31. Kakumäe laht 31 + 32. Kopli laht 31 + 33. Paljassaare laht 31 + 34. Tallinna laht 31 + Nimekirja kuuluvast 34st veekogust on 11 avalikud. Oma kasutusotstarbe poolest eristuvad Ülemiste ja Harku järv ning Pirita jõgi. Tiigid on ennekõike maastikukujundusliku elemendina – Õismäe tiik, Kadrioru tiigid jne. Mitmed veekogud (Tallinn laht, Pääsküla jõgi ja mõned ojad) on heitveele ja sadevetele eesvooluks. 3.5.1. Tallinna Keskkonnaameti kodulehekülg Operatiivset infot linna keskkonna kohta oli 2000. a lõpuni võimalik saada ka veebiaadressil http://www.tallinn.ee/keskkonnaamet/. Pärast linnavalitsuste ametite ümberkorraldamist avatakse portaalis tallinn.ee info hankeks uus kodulehekülg. 4. ÜLEVAADE TALLINNA JÄÄTMEHOOLDUSEST 4.1. Jäätmehoolduse alus Jäätmehoolduse aluseks on kolm seadust: jäätmeseadus, keskkonnajärelevalve ja saastetasu seadus. Jäätmehooldus on korraldatud jäätmeseaduse §21 lg1, saastetasu seaduse §6 ning §24 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 lg3 p1 alusel, sest eelpool toodud sätetele toetub Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna jäätmehoolduseeskiri fikseerib jäätmevaldajate ja -käitlejate kohustused, tagamaks linna territooriumil toimetatava jäätmekäitluse keskkonnaohutust. Eeskiri fikseerib ka jäätmehooldust korraldavad ning kontrollivad kolm linnavalitsuse ametit ja linnaosade valitsused. Alates 1995. a osutavad Tallinna jäätmekäitluse turul teenuseid ainult äriühingud. Antud ülevaates on tähelepanu kontsentreeritud jäätmekäitluse olukorrale. 4.2. Tekkivad jäätmekogused ja liigilisus 4.2.1. Koguste, liikide ja käitlushinna muutused nelja aasta vältel 4.2.1.1. Muutusi kogustes Eestis juurutati jäätmekäitluse kohta statistiliste andmete kogumine 1992. a. Vajalike andmekogumisvormide ja andmekogude teke ning aprobeerimine võttis aega 2–3 aastat. Arvestatava usaldusväärsusega andmeid võib vaadelda alates 1995. a. Jäätmekäitluse kohta statistiliste andmete kogumise ahelas on esmalüliks jäätmekäitleja, kes täidab statistilise aruandlusvormi «Jäätmed», mis täidetuna edastatakse Tallinna Keskkonnaametisse kooskõlastuseks, kokkuvõtete tegemiseks ning edasisaatmiseks Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusesse. Aruandeid esitavad nii kõik jäätmeluba omavad firmad kui ka suuremates kogustes jäätmeid tekitavad firmad. Tallinna arengukava aastateks 1994–1997 prognoosis jäätmekoguse kasvu 1997. a 20% võrreldes 1994. aastaga. Seega oleks tekkiv kogus pidanud 1997. aastal olema ca 290 000–300 000 tonni. Vaadeldes statistika andmeid, on ilmselt arengukavas prognoosis mõeldud sega-olmejäätmete teket. Jäätmeteke, nii absoluutkogustes kui ka elaniku kohta on viimasel kümnendil olnud muutuv. Kiire kasv toimus ajavahemikul 1990–1997. Apogee – 1,19 miljonit tonni oli 1997. aastal. Seejärel on jäätmeteke hakanud langema (joonis 4.1).

* teke tuletatud Spetsautobaasi (Eriautobaasi AS eelkäija) poolt deklareeritud ladestusmahtudest Pääsküla prügilasse. Kuigi jäätmeteke on viimastel aastatel langenud, on näitaja – teke elaniku kohta 1999. a 1700 kg/el väga kõrge. Selles osas on Tallinn sarnane kaevanduspiirkonnaga, kus maaretest eraldatud aheraine on registreeritud jäätmetena. Ka olmejäätmete teke eraldi võetuna – 418 kg/el (1999. a) on kõrge. Olmejäätmete teke on Tallinnas 1,2–1,3 korda kõrgem kui Helsingis. Olmejäätmete teke linnaosade kaupa on toodud joonisel 4.2. Tasemest 418 kg/el jäävad alla Pirita ja Nõmme linnaosad, ületavad aga Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe linnaosad. Enam-vähem võrdsed on Haabersti ja Kristiine linnaosad. Ülevaade aastail 1996–1999 Tallinnas tekkinud jäätmetest on koondatud tabelisse 4/1.

Tabel 4/1 Statistiline jäätmeteke ja ladestus Tallinna prügilatesse (tonnides) 1996.–1999. a Jäätmerühm EJK alusel Alamklassi kood Aastad 1996 1997 1998* 1999 tekkis ladestati tekkis ladestati tekkis ladestati tekkis ladestati Taimsed/loomsed jäätmed 11 63 235 60 300 53 063 0 35 037 34 949 112 1 Toiduainete ja taimsete loomsete rasvade tootmisjäätmed 12+13 338 162 564 0 461 10 466 9 Loomasööda jäätmed 16 251 251 453 453 4 4 65 65 Tekstiilitoodangu jäätmed 17 375 281 263 259 2 1 779 148 Puidujäätmed 18 23 586 2051 26 137 987 1832 1473 15691 1274 Paberi, papi ja kartongi jäätmed 19 924 142 2154 177 3160 480 6692 286 Mineraalsed jäätmed 21 426 086 396 480 631 190 425 527 477 433 296 502 320 136 212 041 Vanametall 25 99 764 888 134 099 396 127 723 127 133 883 5525 Kemikaalide jäätmed 31+33 161 53 134 75 121 21 45 3 Kütustest saadud toodete jäätmed 34 14 949 434 3640 76 5938 0 13 000 472 Vaikude, lahustite, värvide jäätmed 35+36 69 6 212 84 168 0 102 84 Plastiku- ja kummijäätmed 37 384 246 551 489 1767 884 780 482 Muud keemiatoodete jäätmed 39 347 1 355 0 130 1 152 12 Olmejäätmed 51 258 666 255 186 269 305 199 658 218 147 215 571 172 086 168 760 Haiglajäätmed 53 866 265 497 0 260 0 290 0 Veekäitluse jäätmed 55+57 156 706 41 596 71 710 60 586 43 715 28 615 53 561 40 210 Kokku 1 046 707 758 342 1 194 327 688 767 915 898 578 638 717 840 429 370 Prügilatesse ladestati, % tekkinutest 72 58 63 60 * Jäätmestatistika andmeid on kooskõlas Keskkonnaametiga korrigeeritud. 4.2.1.2. Muutusi liigilisuses Liigiliselt tekkis Tallinnas 1999. a jäätmeid 137 nimetust (Euroopa jäätmeloendi põhiselt), mis jagunesid 20 esmaliigitustasandi vahel. Enim nimetusi, 131, on esmaliigitustasandis «olmejäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutuste jäätmed». Eelnevatel aastatel liigitati jäätmeid Eesti jäätmeklassifikaatori alusel. Ühildades lähtuvalt tekkivatest kogustest jäätmeklassifikaatori alamklasside ja jäätmeloendi esmaliigitustasandi andmeid selgub, et Tallinnas tekib jäätmematerjali tunnuse alusel põhiliselt 5 liiki jäätmeid (joonis 4.3).

Suurima osa, üle ühe kolmandiku tekkinud jäätmetest moodustavad mineraaljäätmed. Mineraaljäätmete tekke absoluutkogustes jääb Tallinn alla vaid Ida-Viru maakonnale. Absoluutkoguste poolest on Tallinn suurim veekäitluse, olmejäätmete ja näiliselt läbi reekspordi ka vanametalli tekitaja Eestis. Muutusi põhiliselt tekkivate jäätmeliikide osas aastate lõikes näitab joonis 4.4. On näha, et proportsioonid «liigilisuses» on säilinud viimase nelja aasta vältel.

Kokkuvõtvasse mõistesse «ülejäänud liigid kokku» mahuvad mitmed jäätmehoolduse aspektist olulised jäätmeliigid. Näiteks puidujäätmed, vanapaber/papp, plast- ja kummijäätmed, kütuste põletamisjäätmed, haiglajäätmed jm. Nende absoluutteke on viimasel neljal aastal langenud 105 485 t (osakaal 10%) 199 638 174 tonnile 1999. a (osakaal 5,3%). 4.2.1.3. Ohtlike jäätmete teke Ohtlike jäätmete teke on Tallinnas aasta-aastalt langenud (joonis 4.5). Viimasel neljal aastal on see Eesti jäätmeklassifikaatori (EJK) järgi langenud seitse korda. Kuid EJK liigituse alusel saadud andmete kasutuses on probleem. Kui EJK jaotab ohtlikud jäätmed nelja ohtlikkusklassi (1–4), siis Euroopa jäätmeloend (EJL) ei jaga ohtlikke jäätmeid klassideks. Kuni 1999. a kogutud andmed võimaldavad näidata ohtlikke jäätmete teket kõik 4 ohtlikkusklassi kokku – järgmiste aastate osas aga on juba andmed EJL alusel.

Tulp % EJK näitab nelja ohtlikkusklassi kuuluvate jäätmete teket kokku. Tulp % EJL korral on teke näidatud Euroopa Liidu jäätmeloendi liikide kaudu. Teoreetiliselt peaksid 1999. a osas tulbad olema võrdsed, kuid jooniselt 4.5 on näha erinevust ca 2,5x. Ilmselt on erinevus tingitud reoveepuhastuse jääkmudast, sest EJK kohaselt on muda 4. ohtlikkusklassi jääde, EJL kohaselt aga tavajääde. Statistika näitab, et Tallinna elanikelt kogutakse väga väike kogus ohtlikke jäätmeid – 10–20 t/a e 34–50 g el/a. Iseküsimus on, kas ka tekib väike kogus ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete kogumises jääb tallinlane Helsingi elanikule alla 600 korda. Kommentaar: Tallinnas kogutud olmejäätmed on võrreldes Helsingis kogututega keskkonnaohtlikumad. 4.2.1.4. Pakendijäätmete teke Pakendiaktsiisi seaduse jõustumise järel 1997. a käivitus ka pakendijäätmete kogumine ja kogutud jäätmete sortimine materjali taaskasutuse eesmärgil. Andmed nende käitluse kohta on adekvaatsed alates 1999. aastast. Sel aastal koguti Tallinnas pakendijäätmeid (kolmanda-neljanda tasandi liigid ridadest 15 01 00 ja 20 01 00) kokku 3000 t. See kogus jaotus järgmiselt: 55% klaaspakendijäätmed, 25% plastpakendijäätmed, 16% paber/papp-pakendijäätmed, 3% komposiitmaterjalist pakendijäätmed ja 1% metallpakend. 4.2.1.5. Olmejäätmete koostisest Viimane sega-olmejäätmete sortimine koostise määramise eesmärgil korraldati Tallinnas 1994. a. Täheldati, et põhiline liik on nn selgesti eristatav orgaanika – tänapäeva mõistes biolagunevad jäätmed. Viimaste sisaldus, olenevalt millisest linnaosast olid jäätmed kogutud, oli 40–65 massi %. AS Enteci poolt korraldatud jäätmete sortimine Pärnus 1997. a aga andis biolagunevate jäätmete sisalduseks ca 25 % ning pakendist pärit jäätmematerjalide sisalduseks samuti 25%. Võib oletada, et ka Tallinnas on kasvanud pakendist pärineva jäätmematerjali osakaal just biolagunevate jäätmete sisalduse arvelt. Biolagunevateks jäätmeteks ei saa lugeda ainult toiduainete ja toidujäätmeid. Episoodiliselt on sega-olmejäätmetes märkimisväärses koguses lehti, rohtu, oksi ja riknenud vilju. On kaks argumenti, mis osutavad, et biolagunevate jäätmete osa võib olmejäätmetes ikka veel olla kõrge: 1) viimastel aastatel on mitmekordistunud toitlustusettevõtete arv (restoranid, hotellid, baarid) ja lisandunud uusi antud jäätmeliigi tekitajad (turud, reisipraamid); 2) elanikkonna sotsiaalsel kihistumisel tekkinud nn prügikastiinimesed eraldavad olmejäätmetest põhilised taaskasutatavad jäätmeliigid (klaas, metall, plastpakend). Biolagunev materjal on tunduvalt raskem kui materjal, millest on valmistatud pakend. Seega kasvab biolaguneva materjali suhteline sisaldus. Arvestades argumentidega, võib orienteeruv biolaguneva materjali sisaldus jäätmetes olla ca 35– 40% läheduses. Sellele vastav mass on 65 000–70 000 t. 4.2.1.6. Kasutatavad jäätmetöötlus ja -käitlustoimingud Tallinna jäätmete käitlemisel on põhitoiminguks olnud ja on seda ka käesoleval ajal kogumine kõrvaldamise ja taaskasutamise eesmärgil. Kõrvaldamiskohad on seotud tekke- ja käitluskohtadega läbi veo. Kogutud jäätmed veetakse jäätmekäitluskohtadesse kas tekitaja enda, veoteenust osutava firma või jäätmekäitluskoha omaniku kogumis- ja transportvahendiga. Saab konstateerida, et tekkivatest jäätmetest kogutakse üle 90%. Tinglikult jaotuksid jäätmemassid jäätmekäitlustoimingute vahel keskmiselt viimasel neljal aastal vastavalt allpool toodud diagrammile. Võttes tegelikuks jäätmetekkeks 100 ühikut, kajastab statistika sellest 95 ühikut (vt 5.2.4). Jäätmehoolduse statistiline aruandlus on üles ehitatud põhimõttel, mis tagab kogumise võrdsuse statistilise tekkega. Kogutud jäätmetest veetakse ära 88 ühikut; 7 ühikut (e 6–7% statistika järgi tekkinud jäätmetest) taaskasutatakse tekkekohas. Taaskasutatakse jäätmeid mitte nende tekkekohas 20 ühikut läbi toimingute R1–R5, R9, R10. Kõrvaldamisele läheb 68 ühikut jäätmeid. Sellest omakorda 65 ühikut allutatakse kõrvaldamistoimingutele D1 ja D4 (maapealne ladestamine, jäätmete paigutamine maapealsetesse kaevanditesse) e vahetult viiakse keskkonda ca 2/3 tekkinud jäätmetest. Muudele kõrvaldamistoimingutele D5, D9, D15 allub 3 ühikut.

Kõrvaldamistoiming D1 on põhiline käitlustoiming Pääsküla prügilas ja alates 1995. a sügisest ka Kopli ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaigas. Viimases kasutatakse lisaks toimingule D1 ka ulatuslikult toimingut D 4. Jäätmete taaskasutamises on suurimad kogused viimastel aastatel olnud tegelikult läbi ekspordi metalli(ühendite) ringlussevõtt – R4. Kuid statistika ei näita eksporti metalli(ühendite) ringlussevõtuna. Näiteks 1999. aastal jaotus 101 559 t käitlusettevõtteis töödeldud jäätmetest kuue taaskasutamis- ja ühe spetsiifilise kõrvaldamistoimingu D9 vahel vastavalt joonisel 4.6 toodule.

R1 – kasutamine kütusena-energiaallikana, R2 – lahustite regenereerimine, R3 – orgaaniliste ainete ringlussevõtt, R4 – metalliühendite ringlussevõtt; R5 – muude anorgaaniliste ainete ringussevõtt, R9 – õlide taasrafineerimine, R10 – pinnastöötlus keskkonnaseisundi parendamiseks, D9 – füüsikalis-keemiline töötlus. Eksporditud metall, paber, plast ei kajastu käitlustoimingutes. Jooniselt 4.6 on selgesti näha, et ringlusse võeti (toiming R4) ainult 0,01% metalli (8t), samas eksporditi e samuti suunati ringlusesse 17 156 t vanametalli. Ajavahemikus 1996–1999 ladestati prügilasse ja Kopli ladestuspaika 58–72% tekkinud jäätmetest. Muutust ladestuses perioodil 1989–1999 kajastab joonis 4.7.

Allikad ajavahemiku 1989–1995 kohta on Tallinna linna jäätmete utiliseerimise projekti tehnilis-majanduslik arvutus (PI-Est, 1990), Tallinna Keskkond, Jäätmemajanduse osa ja Tallinna Keskkonnaamet. 1999. a novembris lisandus uue ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskohana OÜ ATI Grupp territoorium Väo karjääris. Käitlustoimingutena on aktsepteeritud R5, R13 ja D1. 4.2.1.7. Muutusi käitlushindades Reeglina on viimastel aastatel nn väravahinnad Tallinna kahes jäätmete kõrvaldamiskohas kasvanud. Sega-olmejäätmete ladestushinnad Pääsküla prügilas on toodud joonisel 4.8.

Ehitus-lammutusjäätmete ja vanarehvide vastuvõtuhinnad Kopli ladestuspaigas on toodud joonisel 4.9.

* Jäätmeliigi ehitus-lammutusjäätmed/170701 vastuvõtuhind. ** Vanarehvi (160103) – sõiduauto rehvi vastuvõtuhind. Perioodide kestvus: 1. 1996– III kv. 1997; 2. IV kv. 1997; 3. 1998 I pa; 4. 1998 II pa ja 1999 I pa; 5. 1999 II pa; 6. 2000 I kv.; 7. alates 2000 II kv. Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus on kehtestanud jäätmete vastuvõtu hinnakirja. Tasuta võetakse vastu ainult teatud puhtusega mootori- ja masina jõuülekannete õli. Kallim vastuvõtuhind on vananenud ravimitel ja laborikemikaalidel – 15 000–30 000 kr/t. Hinnad on tõusnud ca 10% võrreldes esimese, 1988. a hinnakirjaga. Lisaks sellele on lisandunud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (RT I 1999, 92, 823) § 9 alusel käibemaks 5% ohtlike jäätmete käitlemisele. Stabiilseina on hindu hoidnud ainult AS Kesto. Pliiakude ja Fe-Ni akude eest on firma tarnijale maksnud 350 kr/t. Käitlustasu – 4000 kr/t võetakse ainult Ni-Cd akude ja patareide eest. Viimaste osas on AS Kesto teenus ca 37% odavam kui Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusel. Vaatamata sellele, et saastetasu määr on igal aastal tõusnud võrreldes eelnevaga keskmiselt 17%, on Tallinna Keskkonnaameti andmetel vähenenud iga-aastane laekunud saastetasu (joonis 4.10). Nähtus on sünkroonne ladestatud jäätmete koguse vähenemisega (vt tabel 4/1).

4.2.1.8. Linnakodaniku võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks Tallinna Keskkonnaameti poolt on saavutatud, et AS-d Krissan ja Sekto on rajanud vastuvõtupunktid sorditud klaasi, metalli, plastpakendi ja vanapaberi tarbeks. Seisuga 1. mai 2000 oli neid 59 (aadressid Tallinna Kommunaalameti koduleheküljel). Gabariidilt suurimad on AS Krissan poolt paigaldatud ca 12 m3 mahuga horisontaalsed silindrid. Paigaldatud 55 konteineri tühjendamissagedus on seatud konteineri vanapaberi sektsiooni täitumise järgi. AS Ragn-Sells on paigaldanud kooskõlas linnaosa valitsustega oma initsiatiivil kaks vastuvõtupunkti. Vastuvõtupunktide aadressid on avaldatud Tallinna Keskkonnaameti koduleheküljel. Konteinerid on paigutatud vastavalt firma ootustele nende täitumiseks, arvestades linnaosa valitsuse või kinnisvarahooldusfirma juhtnööre. Pingerida (suunal hea võimalus – halb võimalus jäätmeid üle anda) sorditud jäätmete vastuvõtupunktide leidumise alusel on järgmine: 1. Pirita – vastuvõtupunkt 1100 elaniku kohta; 2. Mustamäe – vastuvõtupunkt 3620 elaniku kohta; 3. Haabersti – vastuvõtupunkt 6000 elaniku kohta; 4. Nõmme – vastuvõtupunkt 7000 elaniku kohta; 5. Lasnamäe – vastuvõtupunkt 7300 elaniku kohta; 6. Kesklinna – vastuvõtupunkt 7600 elaniku kohta; 7. Kristiine – vastuvõtupunkt 9000 elaniku kohta; 8. Põhja-Tallinn – vastuvõtupunkt 28000 elaniku kohta. Lisaks nn komplekskogumispunktile on linnas 35 pudelite (värvitu ja värvilise) kogumismahutit – AS Vaania poolt paigaldatuna. Linnas on olemas 14 kõlbamatute patareide ja miniakude kogumiskasti. Välja arvatud Tallinna Linnavalitsuse ja Nõmme raamatukaupluse ees, asuvad kõik ülejäänud ruumides – kauplustes või ametiasutuste fuajeedes. 23 tanklat ja ka Pääsküla prügila võtavad elanikelt vastu olmest pärit ohtlikke jäätmeid. On täheldatav drastiline (25-kordne) erinevus võimaluste vahel Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosa elanikele. Vaadeldes kodudes ja eramutes sorditud jäätmeliikide äraandmise võimalusi, on hetkel mugavaim olukord Mustamäe linnaosa Mustamäe asumi elanikel. Ebamugavusi oma kohtsorditud jäätmete äraandmisel peab taluma Põhja-Tallinna linnaosa elanik. 4.2.1.9. Tähelepanekud ja trendid Tallinna jäätmete tekkes ja käitluses on täheldatavad järgmised nähtused: – möödunud kümnend on linnas jäätmetekkes olnud kiirete muutuste periood, s.t teke on olnud sünkroonne muutustega linnamajanduses ja ka muutustega linnaelanike elatustasemes; – ligikaudu 90 % tekkivatest jäätmetest kuuluvad ainult nelja Eesti jäätmeklassifikaatori kohasesse jäätmerühma; – viimasel viiel aastal on jäätmetekkes, mis läbis oma apogee kümnendi keskel, prevaleerunud jäätmed ehitus- ja lammutustegevusest; – ligikaudu 1/4 tekkivatest jäätmetest on stabiilselt olnud sega-olmejäätmed; – linnaelanike poolt tekitatavaid ohtlikke jäätmeid kogutakse vähe. Selleks otstarbeks ettenähtud kogumispunktid toimivad ebaefektiivselt; – on mitmeid objektiivseid põhjuseid, mis lubavad väita, et nn biolagunevate jäätmete mass olmejäätmetes pole alanenud; – on rajatud uusi käitluskohti, kuid mitte nii palju, et see oleks oluliselt vähendanud prügilasse ladestatavate jäätmete kogust; – prügilas viiakse keskkonda kõrvaldamistoimingutega D1 ja D4 ligikaudu 2/3 kogutud jäätmetest; – uute käitlejate turule ilmumisega on küll laienenud kasutatavate käitlustoimingute arv, kuid ladestamisele minevate suurte jäätmemasside tõttu on Tallinnale iseloomulik kõrge keskkonnakasutus; – 1996. aastast alates on kasvanud hinnad jäätmete vastuvõtul prügilatesse; – kuigi jäätmehoolduses on astutud samme, muutmaks elanike poolt olmejäätmetest sorditud liikide äraandmist mugavamaks, erinevad võimalused linnaosade kaupa märgatavalt. 4.2.2. Piirkondlikud eripärad jäätmetekkes ja liigilisuses Kava osas 4.2.1.2 on näidatud, et Tallinnale on iseloomulik viit liiki jäätmete teke. Nende tekkes saab tuvastada lokaalset omapära ja seotust konkreetse linnaosaga ainult olmejäätmete ja veekäitlusjäätmete osas. Mineraalsete jäätmete ja vanametalli teke on seotud ehitus- ja lammutustööde kulgemisega konkreetses kohas. Viimasel kolmel aastal on ehitus- ja lammutusjäätmeid tekkinud enamal määral Kesklinnas. Tallinna tiheasustusega asumites on põhiline olmejäätmete teke. Need on Lasnamäe, Mustamäe (mõlemad linnaosana), Väike-Õismäe, Astangu, Pelguranna, Karjamaa ja Kalamaja ning praktiliselt kõik asumid Kesklinna linnaosas. Umbes 70% kogutavatest (loe tekkivatest) olmejäätmetest pärineb ülalnimetatud asumitest. Spetsiifiliste jäätmete tekkekoht on Põhja-Tallinna linnaosa: veekäitluse jäätmete teke (Paljassaares AS Tallinna Vesi Heitveepuhastus), sadamates laevadelt jäätmete ja pilsivete vastuvõtukoht ja akvatooriumite koristusprahi tekkekoht. Pirita ja Haabersti linnaosadele on iseloomulik, et suvehooajal tekib rannakoristusjäätmeid ning taimse (kalmistud) ja loomse päritoluga (loomaaed) jäätmeid. Nõmme linnaosale on spetsiifiline identifitseeritud eetiliste bioloogiliste haiglajäätmete (onkoloogiakeskus) ja taimsete jäätmete teke (kalmistud ja eramukinnistud). 4.3. Linna jäätmekäitlusturu kirjeldus 4.3.1. Käitlejad ja nende lühiiseloomustus Jäätmelubade ja käitluslitsentside alusel võib Tallinnas jäätmekäitlusega tegeleda (seisuga 2000. a II kvartal) 61 firmat. Maksimaalne kehtivate lubade ja litsentside arv – 124 oli 1999. aastal. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatel firmadel (Tallinna aadressil registreeritud 16) on jäätmekäitlus põhitegevuseks 14 firmal. Kolme neljandiku jäätmelubasid omavate firmade põhitegevus on Eesti majanduse tegevuslade klassifikaatori kohaselt jäätmekäitlus või jäätmete töötlus vastavalt EMTAKi teise tasandi koodidele 37, 51 ja 90. Ülejäänud loa omanikud tegelevad ehitusega või puhastus- ja koristusteenuste osutamisega. Enamus firmadest e 24 teenindavad kliente (firmad, sh kinnisvarahaldusfirmad, kinnistute omanikud, linnavalitsus) mitmesuguste jäätmeliikide kogumisel ja veol. Kogumis- ja veomahtude osas eristuvad Eriautobaasi AS, AS Krissan, AS Jokkom Saue, Ragn-Sells Eesti AS, AS Jaakson & Ko. Nad hoiavad enda käes 4/5 olmejäätmete kogumise ja veo mahust Tallinnas (k.a linna naabervallad). Mõned kogumis- ja veoteenust osutavad firmad käitlevad ka kogutud jäätmeid. Näiteks Ragn-Sells Eesti AS plastjäätmeid ja vanapaberit, AS Krissan vanapaberit. Viimased kaks võiksid realiseerida ka jäätmeliike, mida on saadud sorditud jäätmete vastuvõtupunktidest (olles nende teenindajad – vt osa 4.2.1.5), kuid hetkel, lähtuvalt teisese toorme nõudlusest, pole neil tehtud selleks piisavalt ettevalmistusi. Vastupidi, AS Vaania, kes olles profileerunud jäätmete taakasutamisele ja toorme tarnimisele, on teenusteturul ka olmejäätmete kogujana. EMTAKi järgi on teisese toorme kogumisega tegelevaid firmasid hetkel 21. Tegeliku olukorra määravad ära neli-viis firmat: AS EMEX, AS Tallinna Sekto, AS Kesto, AS Vaania ja AS SKP Slops. Jäätmete ladestamisega kui põhiteenusega tegeleb kolm firmat. Nendeks on AS Tallinna Jäätmekeskus, OÜ Slops ja OÜ ATI Grupp. Jäätmete ümbertöötlusega nende keskkonnaohu alandamise eesmärgil e ohtlike jäätmete käitlusega tegeleb üheksa firmat. Tuntuimad on AS Masp, AS Kesto, AS EcoPro ja AS Scantrans. Tallinna olmejäätmete käitluse turumaht on hinnanguliselt 80–85 milj krooni aastas. Suurima netokäibega olid aastatel 1998 ja 1999 Ragn-Sells Eesti AS (1998. a 48 milj krooni, 1999. a 56,8 milj krooni; kuid see näitaja on käive üle Eesti.). Tallinna turu osakaal on käibes 60–65% e 30–35 milj krooni. Tallinna Eriautobaasi AS (alates 1999. a Ragn-Sells Eesti AS omandis) käive 1998. a oli 30 milj krooni, AS Krissan ca 21 milj kr. Eriautobaasi AS oli aastal 1998 Tallinna suurim saastetasu maksja – 3 108 720 krooni (84% jäätmete kõrvaldamise aastasest saastetasust Tallinnas). Nimetatud firmadel moodustab olmejäätmete käitlus ca 90% käibest. Käibega vahemikku 5–10 milj krooni on jäänud firmad AS Eco-Pro, AS Masp, OÜ Slops jne. Suur osa firmasid saavutasid aastakäibe 1–5 milj krooni. Tallinna jäätmekäitlusturul pakuvad oma teenust ka nn piraatkäitlejad, st jäätmeluba või käitluslitsentsi mitteomavad isikud. Täiesti teadmata on nende käive. Suurima kasumimarginaali käibelt saavutavad tõenäoliselt jäätmematerjalide, ennekõike metallide eksportöörid AS Emex, AS Kesto. Ka AS Tallinna Sekto kui vanapaberist konkreetse toote valmistaja, mida 90% ulatuses eksporditakse, võib töötada hea rentaablusega. 4.3.2. Käitluskohad ja nende lühiiseloomustus Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ja sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks ja töötlemiseks, sh jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks ning kõrvaldamiseks. Seega on jäätmekäitluskohtadeks ehitusloa alusel ehitatud tava- ja ohtlike jäätmete kogumispunktid, vedelkütust tarbivad katlamajad (õlijäätmete põletamise korral), pilsivete ja ballastvete puhastuskohad, kompostimiskompleksid, haigla(te) jäätmehoidla(d) juhul, kui viimane on haiglast eraldiseisev hoone, ning autolammutustöökojad. Kaudselt võiksid antud määratluse alla kuuluda isegi pakendijäätmete vastuvõtupunktid. Siinkohal on viimased jäetud käitluskohtade loetelust siiski välja. Vahetult Tallinna territooriumile jääb 19 käitluskohta (kaart nr 1). Hetkel on rajamisel AS Tallinna Vesi Heitveepuhastus jääkmuda kompostimiskompleks Paljassaarel. Mõned jäätmekäitlusfirmad, mis on küll registreeritud Tallinna aadressil, omavad käitluskohta siiski Tallinna lähinaabruses. Levinud on käitluskohad, kus toimub jäätmete töötlemine ja kõrvaldamine. Põhiliste jäätmekäitluskohtade loetelu on toodud tabelis 4/2. Tabel 4/2 Tallinna ja lähiümbruse jäätmekäitluskohtade kirjeldus Käitleja Käitluskoha aadress Ala suurus või hoonealune pind Põhilised käitlustoimingud 1 2 3 4 AS Masp Vana-Narva mnt 30 Käitlushoone 105 m2, lao-ruum 36 m2 elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlus AS Kesto Paljassaare põik 9a ca 1 ha akude käitlus AS Ecometall Lasnamäe 25 akude käitlus AS Emex Betooni 12 ca 4 ha vanametalli peenestamine AS Ragn-Sells Suur-Sõjamäe 50 400 m2 angaar plasti ja vanapaberi pressimine OÜ Slops Maleva 4 ca 5 ha ehitus- ja lammutusjäätmete, ladestuskõlbuliku saastunud pinnase, vanarehvide ladestamine AS Reci Eesti Oleneb konkreetsest olukorrast ja töömahtudest saastunud pinnase puhastamine ja vanaõli kogumine Tallinna Jäätmekeskuse AS Raba t ca 30 ha inertsete ja sega-olmejäätmete ladestamine AS Tallinna Vesi Heitveepuhastus Paljassaare põik 14 ca 3 ha jääkmuda kompostimine OÜ Plastitehas Suur-Sõjamäe 31 49x19m2 angaar plastjäätmete pressimine AS Vaania Rae vald, Assaku Järve tn 4 kaks angaari ja viilhall, kokku 1300 m2 kogutud pakendijäätmete sortimine ja pressimine, Harju maakonnas prügilate haldamine AS Alvigo Paneeli 4d elektroonika- ja fotokeemiajäätmete käitlemine AS Tallinns Sekto Vana-Narva mnt 26, Maardu linn territoorium 15 ha vanapaberi, pakendi käitlemine AS Ecopro, Tallinna OJKK Operaato Suur-Sõjamäe 37/39 ohtlike jäätmete käitlemine AS Scantrans Nõlva 13 1000 m2 pilsivee käitlemine ATI Grupp OÜ Peterburi tee 94 225 m2 ehitusjäätmete käitlemine AS Dekoil Kopli 103 kaks 750m3 reservuaari, separaator katlamajas pindalaga ca 600m2 pilsi- ja ballastvete puhastamine Autolammutustöökojad*: keskmine 0,3 ha vanametalli, vanarehvide kogumine ja klaasi purustamine Ameerika Auto AS Veerenni 54 a Automagasin AS Magasini 31 IFQ Autolammutuskoda AS Mustjõe 39 Katano AS Männiku tee 102 Kavo Kaubandus OÜ Kadaka 5 Männiku Männiku tee 102 Autolammutuskoja AS Kullese 5 Nurmik & Co Peterburi tee 34 Paip AS autolammutus Vilmorin OÜ Salve 2 * Ainult Tallinnas, Harju maakonnas asuvaid pole loetletud. Pakendiaktsiisi seaduse rakendamise järel on alustanud tegevust nn pakendi (sh pakendijäätmete) käitluse vahendusfirmad. Nende äriidee on pakendi (klaasi) kogumispunktidesse kogunenud materjali vedamise organiseerimises kas pakendi korduvkasutajale või pakendijäätmete käitlejale. Sarnased firmad on reeglina registreerunud korteri aadressil. 4.3.2.1. Käitluskohtade survest keskkonnale Jäätmekäitluskoha surve keskkonnale tuleneb konkreetse kasutatava käitlustoimingu keskkonnamõjust ja selle mõju ulatusest. Enamik Tallinna jäätmekäitluskohti asub hoonetes (tabel 4/2) ning see asjaolu blokeerib mõju levikut. Ka kasutavad käitlejad tehnoloogiaid, millel on madal keskkonnamõju või hoitakse avalduv mõju kontrolli all (näiteks AS Masp, AS Kesto, AS Tallinna Sekto jt). AS Kesto rakendab hetkel Tallinna jäätmekäitlejate hulgas ainsana ohtlike jäätmete kogumisel ja töötlemisel standardile SFS-EN ISO 14001 (sertifikaat nr 2000-HEL-AE-115) vastavat keskkonnajuhtimist. Sisuliselt firma tagab, et tema territooriumil kulgevad käitlustoimingud on keskkonnaohutud. Osas 4.2.1.6 on näidatud, et ca 2/3 tekkinud jäätmetest kõrvaldatakse käitlustoimingute D1 ja D4 kaudu. Kohad, kus neid toiminguid kasutatakse, on Pääsküla prügila ja ladestuspaigad. AS-le Tallinna Vesi kuuluv väljak Heitvee Puhastusjaama territooriumil Paljassaares hakkab keskkonda mõjutama alles seejärel, kui ta ehitatakse ümber kompostimiskompleksiks ja kui seal alustatakse jääkmuda kompostimist. Keskkonnaohtlik on Pääsküla prügila – tema poolkvantitatiivne keskkonnaohtlikkuse indeks hinnati 1996. a Eestis kõrgeimaks – 293. Objekti keskkonnaohtlikkus pole seotud mitte niivõrd käitlustoimingutega ja ladestustehnoloogiaga, kui asutamise algusest pärinevate puudustega. Nimelt pole prügilal vettpidavat põhja, mille tõttu nõrgvesi imbub nii pinna- (30 m kaugusele piirdekraavist jääb Pääsküla jõgi) kui põhjavee ülemistesse horisontidesse. OÜ Ruu poolt korraldatud prügilate inventuuris 1997. a on esitatud Pääsküla prügila jäätmemassis sisalduva nõrgvee koostis. Nõrgvesi ületab bioloogilise hapnikutarbe osas fooninäitajat ca 200x, üldlämmastiku osas ca 5000x, levinumate raskmetallide osas samuti sadu kordi. Aastas kannab nõrgvesi prügilalt välja umbes 15 t orgaanilist reostust, üle 4000 t klooriühendeid ja kuni 120 kg raskmetalle. Prügila emiteerib gaasi, kuid teadmata on anaeroobse laguprotsessi gaasiliste produktide tegelik emissioon ja immissioon, viimane just kõigest 200 m kaugusel asuvatel kinnistutel. Kvalitatiivne keskkonnahäiring on ka permanentne kajakate koloonia. Oht sellest on viroloogiliste haiguste levikuks. Kopli ja Väo ehitusjäätmete ladestuspaikade keskkonnamõju saab realiseeruda põhiliselt tolmu tekke ja levi kaudu. Teada on tolmu teke ja levik Väo karjäärist. Keskkonnaameti poolt on tuvastatud, et see pole tingitud mitte ehitusjäätmete taaskasutusest, vaid pae murdmisest karjääris. Tallinna välisõhu kvaliteedi mõõtmisjaam Rahu tänaval ei fikseeri saasteainet nimetusega «tahked osakesed, peened aerodünaamilise läbimõõduga alla 10µm», seega ei saa hinnata Kopli ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaigast pärit tolmu leviala suurust. Tõenäoliselt jääb tahkete osakeste emissioon tagasihoidlikuks, sest hajumist piirab asjaolu, et Kopli ladestuspaigas on ladestustase maapinnast madalamal. Ehitusjäätmete ladestus- ja käitluskohtade mõju keskkonnale on ennekõike tingitud transpordivahendite mürast ja heitgaasidest. 4.4. Jäätmevoogude kulgemise ja jäätmevedude iseärasused 4.4.1. Sega-olmejäätmetele Tallinnas on sega-olmejäätmete ainus ladestuspaik Pääsküla prügila, kuhu veetakse sega-olmejäätmeid veoteenust osutavate firmade poolt ja lepingutingimuste kohaselt kõikidest linnaosadest. Jäätmevoog konkreetsest linnaosast on üldjoontes proportsionaalne tema elanike arvuga, v.a Kesklinna, Pirita ja Nõmme linnaosad (kaart nr 2). Kolmest linnaosast – Kesklinn, Lasnamägi ja Mustamägi kogutakse enamus Tallinna sega-olmejäätmetest (vt 4.2.2). Nendest linnaosadest, kus kokku elab ca 57% elanikest, veetakse prügilasse 2/3 linna olmejäätmetest. Ülejäänud viis linnaosa «annavad» ühe kolmandiku. Tahkete jäätmete veol koonduvad veokite marsruudid Vabaduse puiesteele Nõmmel. Vabaduse puiestee lõigul, mis jääb Pargi ja Raba tänava vahele, on täheldatav jäätmeveokite liikumissagedus kuni 15–20 veokit tipptunnis. Pääsküla prügilas, kus toimub sisenevate veokite kaalumine, on sellisest sagedusest põhjustatud kaalu kasutamise järjekord ära hoitud nn püsikliendikaardi andmisega mõnele veofirmale (Krissan, Vanspo Service). Magnetkaardi kasutuse juurutamine on võimaldanud kaalumist lühendada kümnekonnale sekundile. 4.4.2. Muudele jäätmeliikidele Muude jäätmeliikide osas on kogutud jäätmete vedu samuti korraldatud teenuse osutaja ja teenuse tarbija vahelise lepingu alusel, vajadusel koos kogumisvahendite rentimisega. Pikaajaline lepinguline suhe on täheldatav pakendijäätmete, vanapaberi, vanametalli, klaasi, vanaõli, mõnede ohtlike jäätmete ja haiglajäätmete kogumisel-veol. Lühiajalist veoteenust on ostnud linnaosavalitsused oma haldusterritooriumil koristusaktioonidel kogutud jäätmete tarbeks. Koristusaktsioonidel, vaatamata püüdlustele, on kogutud jäätmed liigiliselt raskesti määratletavad. Üldiselt on neid siiski püütud defineerida kui sega-olmejäätmed. Erand on autoromude koristus – siin on jäätmeliik defineeritud. Ehitus-lammutusjäätmete korral on tavaliselt tegemist tekkekoha põhise jäätmeveoga. Veod kulgevad reeglina (statsionaarsest) kogumiskohast käitluskohta. Olenevalt käitluskohast siirdub jäätmevoog kas Pääsküla prügilasse, Kopli või Väo ehitusjäätmete ladestuspaika, AS Emex territooriumile, Tallinna Ohtlike jäätmete Kogumiskeskusesse, AS Vaania pakendijäätmete töötlemiskeskusesse, AS Järvakandi Tehased jne (kaart 1). Ehitus- ja lammutusjäätmete veoteenust osutavate firmade andmetest selgus, et ainult 1997. a oli täheldatav suhteliselt intensiivsem ehitus-lammutusjäätmete vedu Kesklinnast Kopli ehitus-lammutusjäätmete ladestuspaika. Fekaalide veo marsruudid hajuvad kogumispiirkondade (Nõmme, Pirita, Mustjõe, Laagri) ja AS-le Tallinna Vesi kuuluvate purgimisjaamade vahel. Pilsivete veovood on suhteliselt lühikesed – sadamatest Kopli poolsaare tipus asuvasse AS Dekoil puhastuseadmesse. 4.5. Linnavalitsuse võimalused jäätmekäitlusturu reguleerimiseks Jäätmekäitluse taseme tõstmiseks on linnavalitsusel vaja reguleerida ja mõjutada jäätmekäitlusturgu. Turukorralduse eesmärk on lubada turule ainult kvaliteetset (esmajoones keskkonnaohutut) teenust pakkuvaid firmasid ning hoida käitlusteenuse pakkujate arv tasemel, mis tagaks teenuste mõõduka hinna. Aluse jäätmekäitluse teenusteturu mõjutamiseks annavad jäätmeseadus ja saastetasu seadus. Jäätmeseaduses on rida paragrahve (10, 14, 17, 18, 21, 23, 24, 32, 34–36 ja 47), mis kas vahetult või läbi täpsustava määruse võimaldavad omavalitsustel ohjata ja jälgida kohalikul jäätmekäitluse turul tegutsejaid. Jäätmeluba osutub tururegulatsiooni vahendiks vaid piiratud ja reglementeeritud olukordades: näiteks jäätmeseaduse § 34 lg1 alusel võib jäätmeloa andja (keskkonnateenistus) keelduda andmast luba (linna, omavalitsuse) jäätmekavaga mittekooskõlas olevatele käitlustoimingutele või jäätmeseaduse §-s 35 toodud asjaoludel. Kaudse võimaluse jäätmekäitlusturu mõjutamiseks annab ka jäätmeseaduse § 45 (3). Tugeva mõjuga on jäätmeseaduse § 23 – korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasu. Selle paragrahvi lõike 2 alusel saab linnavalitsus (hinda kehtestava määrusega) diferentseerida jäätmete käitlustasu, näiteks, olenevalt biolaguneva materjali sisaldusest. Siin on peidus majanduslik hoob, mis ergutaks linnaelanikke kohtsortima olmejäätmeid. Ka § 24 – kohaliku omavalitsuse kasuks seatav reaalkoormatis jäätmehoolduse korraldamiseks annab võimaluse jäätmekäitlusturu reguleerimiseks. Nii olmejäätmetele ladestustasu diferentseerimine kui ka korraldatud olmejäätmete veo (Tallinna jäätmehoolduseeskirja p 49) käivitamine vajab linnavalitsuse poolt siiski esmaste sammude astumist. Samuti tuleb linnavalitsusel hoolitseda, et järelevalve jäätmekäitluse ja käitluskohtade keskkonnaohutuse üle oleks jätkuvalt aktiivne. Jäätmeloa tingimuste, saastetasu maksmise ajatamise, jäätmete väärkäitluse või käitlemata jätmise eest erilise järelevalve kehtestamisega sai linnavalitsus kuni 2000. a lõpuni johtuvalt Keskkonna-ameti põhikirjalistest õigusest initsieerida käitlejaid nii uute toimingute evitamisele kui ka seni tähelepanuta jäänud jäätmeliikide käitlemisele (vanarehvid, autoromud jne). Samuti sai linnavalitsus 2000. a lõpuni jäätmehoolduseeskirja p 49.5 kohaselt läbi Hinna- ja Konkurentsiameti korraldada, toetudes konkurentsiseadusele, käitlusfirmade vahel konkursi, eesmärgiga anda parima pakkumise esitanud firmale ainuõigus konkreetses piirkonnas olmejäätmete kogumiseks ja veoks. 2001. a alates omab seda õigust Ettevõtluse Amet. 4.6. Naaberomavalitsuste mõju linna jäätmekäitlusturule Tallinna ümbritsevad kuus, Eesti oludes suhteliselt suurt ja majanduslikult tugevat valda. Ühine on piir Maardu linnaga. Valdade eripära on, et neis leidub rohkesti asumeid ja nii suur- kui väikeelamutega tiheasustusalasid. Tiheasustusalade rohkus naabervaldades motiveerib veoteenust osutama paljusid Tallinna firmasid. Nende teeninduspiirkondadest ettekujutuse saamiseks küsitleti 13 Tallinna firmat (vastas 7 firmat). Vastuste kokkuvõte on toodud tabelis 4/3. Tabel 4/3 Jäätmete kogumine ja vedu Tallinna naaberomavalitsustest Küsitletud firma Vallad/linnad, kus on kliente Lepingu liik kliendiga Väljapool Tallinna klientide osa, %-des Teenuste osutamise motiivid Raunopol AS Harku vald lühiajaline 30 teenuste nõudluse kasv Eriautobaasi AS Harku, Saue, Rae, Jõelähtme, Viimsi vald; Maardu ja Saue linn pikaajaline 10 ajalooliselt kujunenud turuosa ja teenuste nõudluse kasv Krissan AS Harku ja Viimsi vald; Maardu ja Saue linn juhutellimus 8 konkurents Tallinnas ja teenuste nõudluse kasv SKP SLOPS OÜ Saue ja Viimsi vald pikaajaline 10 teenuste nõudluse kasv Ragn-Sells Eesti AS Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Raasiku Jõelähtme ja Viimsi vald; Maardu ja Saue linn pikaajaline 33 konkurents Tallinnas, ajalooliselt kujunenud turuosa, kompaktsete asumite leidumine, teenuste nõudluse kasv Jokkom Saue AS Harku, Saku, Kiili, Rae, Raasiku, Viimsi vald; Saue linn pikaajaline 10 ajalooliselt kujunenud turuosa Jaakson & CO AS pole kliente Küsitlusele ei vastanud OÜ Natasha Transportation, OÜ Eisi, AS Monolen, OÜ Aristex, OÜ Prügivedu, OÜ Survival, OÜ Kauntis. Vastanutel oli teenuste osutamise motiivina esikohal jäätmekäitlusteenuste nõudluse kasv Tallinna ümbruses. Antud motiivil võib Tallinnale olla suhteliselt tugev mõju, vähemalt jäätmete kogumise ja veo turule. Kuid esineb ka probleeme. See tuleb sellest, et linnapiir jaotab mõned asumid kahe naaberomavalitsusüksuse vahel – näiteks Mõigu, Laagri, Soodevahe, Mähe ja Merivälja. Nn piiriasumite jäätmekäitluse korraldamisel tuleb arvestada seisukohti, mis on olemas nende valdade jäätmekäitluse eeskirjades. Seisuga 2000. september olid olemas eeskirjad järgmistel omavalitsustel – Tallinn, Jõelähtme, Harku, Rae ja Saku vald. Jäätmekäitluse nõuded Saue vallas on toodud Saue valla korra tagamise eeskirja ptk-s VI ja VII. Hetkel puudub jäätmekäitluseeskiri Viimsi vallal ja Maardu linnal. Kuna Tallinna jäätmekäitluseeskiri ei laiene Merivälja ja Mähe asumite Viimsi valda jäävatele osadele, toimetavad osa ülalnimetatud asumite elanikke jäätmekäitluse regulatiivses vaakumis. Muuga asumi omapära on, et enamiku kinnistute ja suvilate omanikud on tallinlased (elanike registri kohaselt). Kahjuks pole kumbki linnavalitsus astunud samme asumi jäätmehoolduse korraldamiseks. Tallinn pole selleks kohustatud – jäätmeseaduse kohaselt on see Maardu Linnavalitsuse ülesanne. Maardu Linnavalitsuse motivatsioon olukorra lahendamiseks pole kõrge, sest asumi elanikud pole enamikus maardulased. Võib konstateerida, et vähene naaberomavalitsuste koostöö jäätmehoolduses on andnud lisavõimalusi linna äärealade prahistumiseks*. * Üldjuhul on prahistamise majanduslik motiiv jäätmekäitluse kulutuste vältimine. Pole oluline, kumma omavalitsuse territooriumile jääb prahistatud ala. Oluline on, et kui on kindlaks tehtud, millised jäätmed on iseloomulikud prahistuskoldele, vahetaksid naabrid teavet oma haldusterritooriumil asuvatest ja just koldele iseloomulike jäätmete tekitajatest, keskkonnajärelevalve võimalustest ja kavandatavatest aktsioonidest. Tallinna lähialade mõju Tallinna jäätmekäitlusturule saab avalduda järgmises. Juhul kui koordineerimatuse ja koostöö puudumise tulemusena käitleja hangib jäätmeloa, mis lubab väljapool Tallinna kogutud jäätmeid kõrvaldada madala ladestustasuga Harjumaa prügilas (ning kui samal ajal Tallinn tõstab oma prügilates ladestamistasu), võivad: – väiksemad veoteenust pakkuvad firmad Tallinna turult üldse lahkuda; – firmad ära kasutada loatingimusi (suur ladestuskogus) e linnast kogutud jäätmeid kõrvaldatakse mujal, kuid mitte rajatavas prügilas. Tulemus on, et linnas väheneb firmadevaheline konkurents, mis omakorda tõstab survet tõstmaks jäätmekäitluse teenuse hinda. 4.7. Linnavalitsus ja jäätmehooldusega seotud keskkonna- ja tervisekaitse küsimuste lahendamine Kuni 1. jaanuarini 2001. a lahendas Tallinnas keskkonnahoiu ja järelevalve küsimusi Tallinna Keskkonnaamet. Tervisekaitse küsimusi on lahendanud ja jätkab edaspidigi Tervisekaitseinspektsiooni alluvuses olev Tallinna ja Harjumaa Tervisekaitsetalitus. Harjumaa Keskkonnateenistus realiseerib riiklikku keskkonnapoliitikat Harju maakonnas, sh ka Tallinnas. 5. PROBLEEME JÄÄTMEHOOLDUSES 5.1. Probleemide alus Tallinna majandustegevuses ja elukorralduses on viimasel kümnendil toimunud kiired ja sügavad muutused. Muutused on toimunud ka jäätmehoolduses. Kuid silma torkavad muutused just jäätmekäitluses – üha kasvavate jäätmemasside käitlemiseks pakuvad teenust paljud firmad, linnas tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab tekitaja ära anda riiklikku käitlussüsteemi, reovee käitlusest tekkivate settemudade kompostimise lahendus on lõppjärgus, uue prügila rajamisega seotud probleemid on lahendatud jne. Jäätmehooldus ja selles toimiv jäätmekäitlus on olnud pragmaatilise ülesande – tagada linna puhtus ja linlastele sanitaarsed elamistingimused – teenistuses. Aegade vältel on linnavalitsused kehtestanud selleks asjakohaseid eeskirju, mis omakorda on lähtunud ajastu arusaamadest ja praktilistest võimalustest. Jäätmehooldus on kulgenud lihtsa ja odavaima algoritmi kohaselt – põhirõhk kogumisele ja ladestamisele. Sarnane tegevus on hästi teostatav vabade maade ja tootmiseks/tarbimiseks vajalike ressursside piisaval olemasolul ja kättesaadavusel. Sedavõrd kuidas on kasvanud linnas tekkinud jäätmete mass ja nende vahetu või vahendatud mürgisus, on kitsenenud ka võimalused ressursitarbijaliku jäätmekäitluse taseme hoidmiseks. Ka asjaolu, et ka linna puhtus ja linlase elukvaliteet pole kivinenud nähtused – alluvad samuti arengule – on juurde lisanud täiendavaid nõudeid jäätmehooldusele ja piiranguid keskkonnakasutusele. Läbi ajaloo toiminud odavate lahenduste aeg jäätmehoolduses on jäädavalt läbi. Jäätmete keskkonda viimise eest uuel prügilal tuleb hakata maksma suurt lõivu. Kõrge nn prügila väravahind pole sugugi tingitud jäätmekäitlejate äri kasumimarginaalist, vaid sellest, et puhas keskkond on üha kallim väärtus ja selle hoidmine on üha kulukam. Küsimus on selles, kas linlaste (keskkonna)teadlikkus ja elukalliduse kasvu taluvus on jäätmete kõrvaldamise hinna kasvuks valmis. Kas jäätmehooldus ise ei osutu kohmakaks ja ülimalt kalliks ettevõtmiseks, välistades sedaviisi kokkuhoiu madalama keskkonna tarbimise arvelt. Millal või milliste lahendustega saavutatakse tasakaal. Need küsimused saadavad ja jäävad saatma praktilisi tegevusi antud valdkonnas. 5.2. Probleemide esiletoomine 5.2.1. Jäätmetekkes Tallinnas tekib aastas väga suur kogus jäätmeid – viimase nelja aasta keskmine on 970 000 t (tabel 4/1). Nähtus on eriline selle poolest, et võrreldes 1980. aastatega on oluliselt langenud tööstusettevõtete poolt tekitatud jäätmete kogus. Viimasel kümnendil on tallinlane aastas kõiki liiki jäätmeid kokku tekitanud üle ühe tonni. Selle näitaja poolest edestab ta kaks korda Helsingi ja Stockholmi elanikku. Sedavõrd suur vahe jäätmete tekkes elaniku kohta näitab nii andmekogumise erinevusi kui ka Tallinna spetsiifikat (lammutatakse, ehitatakse suures mahtus) ning linlaste teadmatust ja oskamatust tänapäevaselt jäätmeid käidelda. Eelmise kümnendi alguses muutus jäätmete kohta andmete kogumise süsteem. Vaadeldes teket ca 10–11 a tagasi, kus arvestust peeti tarbijate gruppide kaupa, oli see suurusjärgus 260 000 t/a. Kuid see teke oli ilma vanametallita ning veekäitluse ja ehitus-lammutusjäätmeteta. Vaadeldes tabeli 4/1 andmeid, on näha, et kui jätta arvestamata need kolm jäätmeliiki, siis viimase nelja aasta keskmine teke on 300 000 t/a. Juurdekasv kümnendi jooksul 13%. Seega: nüüdisaja kõrge jäätmete tekketase (joonis 4.1) on tingitud lammutus- ja remonttööde mahu kasvust ning vanametalli arvestamisest jäätmetesse. Olmejäätmete tekkes on olnud samuti muutusi. 11 aastat tagasi hinnati tasemeks 250–300 kg/el. Pärast mõõna 1990. aastate keskpaigas on teke stabiliseerunud tasemele 400–420 kg/el. Juurdekasv kümnendiga on olnud 30%, samas kui elanike arv on vähenenud 20%. Ilmneb tarbimise kasv ja muutused kaupade pakendis. Kuid pole selget ettekujutust, millise olmejäätmetes oleva jäätmeliigi või liikide osas on see juurdekasv saavutatud. Olmejäätmete koostist pole süstemaatiliselt uuritud – on piirdutud ainult episoodiliste aktsioonidega. 5.2.2. Käitluses Pärast taasiseseisvumist asus Eesti vähendama mahajäämust jäätmehoolduse seadusandluses ja seda korraldavates aktides. Kuid tegevuste praktiline korraldamine ja uute seaduste, määruste alusel turutingimuste loomine, mis on seotud oskuste, kogemuste ja restruktureerumisega, jäi alla jäätmetekke tempole. Käitluse korralduslikku mahajäämust võimendasid veel kaks asjaolu – 1990. aastate keskel tarbimis- ja ehitusbuum ning neid kahte saatnud jäätmetekke buum. Tagajärg on, et linna jäätmekäitluses on kasutuses piiratud arv ja tehnoloogiliselt lihtsad käitlustoimingud. Kõrget jäätmeteket pole saatnud käitlustoimingute nomenklatuuri laienemine ning tekkivatest jäätmetest viiakse keskkonda ikkagi enamus – keskmiselt üle 60%. Jäätmete kõrvaldamine saab langeda jäätmete sortimise ja sorditud liikide taaskasutamise tõusu kaudu. Viimane aga omakorda eeldab nõudluse kasvu teatud jäätmeliigile või liikidele. Mõne jäätmeliigi osas, näiteks tekstiilijäätmed, on raske prognoosida taaskasutuse tõusu. Millised jäätmeliigid oleksid toormeressursiks ja tõstaksid taaskasutuse määra, see on avatud kava järgmistes osades. Mis puutub olmejäätmete kui teisese toorme ressursi avamisse, siis sellele saavad kaasa aidata kõik linlased ja Tallinna naabervaldade elanikud. Äärmiselt põhjaliku sortimise saavutamiseks võib vaja minna vastavat ettevõtet, muudel juhtudel piisab ka sortimisjaamadest. Millised on selle juures Tallinna territooriumi võimalused? Tallinna üldplaneeringus ei ole linna piires ette nähtud maa-alasid (tulevaste) jäätmekäitlusettevõtete tarbeks. Kui tekib nõudlus jäätmetest välja sorditud materjalidele, siis vastavate sortimisettevõtete asukohad saavad olla tööstusettevõtete alal (Tallinna üldplaneering 2010: Maakasutusplaan). Vaatamata saavutustele on hetkel Tallinna jäätmekäitluse põhiprobleem selles, et jäätmekäitluses on ikka veel primaarne ladestamine, selle läbi ka suur keskkonnakasutus. Tagasihoidlik on jäätmete taaskasutus. 5.2.3. Kõrvaldamises Tallinna Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeload näevad ette jäätmete keskkonda viimise kohtadena Pääsküla prügilat, Kopli ladestuspaika ning käideldud ehitusjäätmete kõrvaldamiskohana Väo karjääri. 2000. a oli Tallinna Keskkonnaameti ja Harju Keskkonnateenistuse vahel kokkuleppe, millega Tallinnas kogutud jäätmeid lubati vedada kõrvaldamiseks ainult ülanimetatud kohtadesse. Kuid kokkulepe ei tee olematuks Tallinna lähipiirkonna kõrvaldamiskohti. Järelevalve (Harju Keskkonnainspektsioon) on täheldanud maakonna väikeprügilate varjatud ja salajast kasutust, eriti ehitus- ja lammutusjäätmete osas. Surve Pääsküla prügila või ladestuspaikade ignoreerimisele ja lähipiirkonna prügilate kasutusele on kasvanud sedavõrd, kuidas on tõusnud prügila väravahind sinna toodavate jäätmete kõrvaldamiseks. Probleemi peab lahendama kavandatav Harju maakonna prügilate sulgemine. Kostivere ja Lagedi prügila sulgemise eeltöödega alustatakse 2001. a. 5.2.4. Jäätmestatistikas Kava koostamisel leiti ebatäpsusi ja moonutusi jäätmestatistikas. 1. Jäätmete kogumisega ja veoga tegelevate firmade küsitlusest selgust, et tingituna nõudlusest ja koostööst Harjumaa omavalitsustega teenindavad nad aktiivselt Tallinna ümbritsevaid valdu ja linnasid. See tähendab, et Harku, Viimsi, Rae, Saue ja Jõelähtme vallast ning Maardu ja Saue linnast kogutud jäätmeid ladestatakse (vastavalt jäätmeloale) lisaks Harjumaa prügilatele ka Tallinna prügilatesse. Statistilisest aruandlusest aga ei selgu, kui suur see osa on. Oletuslikult on see ca 5–10% linna prügilatesse ladestatud kogusest e ca 25 000–50 000 t/a. Põhimõtteliselt on mitte-Tallinna päritoluga ka reisipraamidelt ja kaubalaevadelt vastuvõetud jäätmed (pilsi- ja reoveed, vanaõli, tahked jäätmed jm). 2. Kogutud statistilisi andmeid kokkuvõttev vorm võimaldab jäätmeliike kirjendada topelt. 1997. a osas täheldati järgmist. Tekkivate sega-olmejäätmete ja prügilasse ladestatud koguste vahe on olnud läbi aastate piirides 3000–5000 t. Kuid sel aastal oli vahe 69 500 t. Samas aga ei toimunud mingit muutust nii sorditud jäätmete kogumises ega ka ladestamiseelses käitluses Pääsküla prügilas. Seega, kogust 69 500 t jäätmeid on kirjendatud kaks korda e nn «ületeke» on 6%. 1998. a kohta ilmneb eksimus tekkeandmetes jooniste 5.1 ja 5.2 võrdlusest. Joonisel 5.1 on teke Statistilise Koondi Eesti Jäätmekäitluse Ülevaade 1988. a diagramm Tallinna leheküljelt. Joonisel 5.2 aga on võrgendist aadressil http://www.tallinnlv.ee/keskkonnaamet/yld/keskkond98/jaatmemajandus.htm võetud andmete alusel koostatud diagramm. Võrreldes neid kahte diagrammi on näha, et ühel juhul on topelt kirjendatud sega-olmejäätmed.

Viga saab alguse aruande vormi «Jäätmed» täitmisest. Sageli on täitjad teket kajastanud vormi veergudes «Tekkis» ja «Saadud». Kui see on juhtunud, siis hiljem on väga raske aruannete kokkuvõtet korrigeerida. Selleks tuleb iga jäätmeliigi osas eraldi analüüsida, kes on aruande esitanud (kas tekitaja või käitleja) ja millises aruande veerus on teke fikseerunud jäätmete üleminekul tekitajalt käitlejale. Siit ka võimalus eksida. 3. Tänavakoristusjäätmeid (koodid 51103- EJK/ 20 03 03 EJL) on statistiliselt viimase nelja aasta vältel tekkinud ainult kümnetes tonnides. Tegelik teke on tuhandetes tonnides. Näiteks 2000. a kevadel koristas ainuüksi AS Vare Tallinna tänavatelt 2000 t liiva. Ka AS Tänavapuhastus on koristanud samas suurusjärgus tänavapühkmeid. Kuid tõenäoliselt 1400 t tänavapühkmeid (kood 20 03 03) näidati 1999. a koodi 20 03 01 all. 4. Kui vaadelda nafta- ja kivisöeproduktide kasutusjäätmete käitlust 1999. a kohta (EJK rühmakood 34 – jäätmed enamuses ohtlikud, EJL 10 01 00), siis AS EcoPro andmetel said nad sel aastal käitluseks ainult 1300 t e 10% tekkinutest. Statistika jättis fikseerimata selle, mis juhtus 11 300 t antud jäätmerühma jäätmetega. 5. Puuduvad andmed tekkivate vanarehvide koguse kohta. On teada ainult statistika järgi ladestatud kogus – alla 1000 t/a. AS EcoPro poolt 1999. a valminud uuringu (Eesti Keskkonnaministeeriumi omand) alusel tekib aga Eestis vanarehve vähemalt 8000 tonni ning see kogus on kasvanud iga aasta vähemalt 5%. Kuna Autoregistri Keskuse Tallinna Büroos on registreeritud 55% Eesti sõidukitest, on alust arvata, et ka vanarehvide teke Tallinnas on vähemalt 50% Eesti tekkest. Seega võib vanarehve tekkida Tallinnas vähemalt 4000 t/a. 6. Vanametalli käitluse kirjeldamisel kasutatakse ebaõigesti toimingu koodi R4. Statistiline aruandlus 1999. a kohta annab toimingu koodi R4-ga taaskasutatavaks metalli koguseks ainult 8 tonni, tegelik kogus oli 128 000 t, s.o käideldud ja prügilasse ladestatud vanametalli koguse vahe. 5.2.5. Linna prahistamine Tallinna Keskkonnaamet ja linnaosavalitsused on viimastel aastatel täheldanud linna territooriumi jäätmetega risustamist e prahistamist. Esimene hinnang prahistatud alade suuruse kohta, ca 150 ha anti 1994. a. Pirita linnaosa jäätmekava koostamisel (1995. a) fikseeriti 66 jäätmete kaadamiskohta, mille kogupindala oli hinnanguliselt 2,5 ha (0,1% linnaosa territooriumist). Tallinna üldplaneeringu skeemilt 30 «Piiravad tehnogeensed tegurid» võib leida 27 prahistatud kohta, 2000. a vaatlus näitas aga 32 (kaart 3). Keskkonnaameti hinnangul oli 2000. a kevadel prahistatud maa-ala pindala umbes 71 ha. Prahistatud pinda oli enim Lasnamäe linnaosas – hinnanguliselt kuni 59 ha (joonis 5.3). Kahe viimase aasta prahistatud alade loetelus on jäänud samaks 14–15 paika. Muutusi pole toimunud Lasnamäe linnaosa prahistatud kohtade loetelus. Prahistatud alade visuaalse vaatluse alusel saab väita, et prahistajaks pole ainult elanikkond. Prahistatud alade puhastamiseks kulutas linn 1995. a 730 000 krooni, 1999. a aga juba ca miljon krooni, 2000. a 1,5 miljonit krooni. 1995. a maksis ühe ha puhastamine 20 000 kr, aastal 2000 aga juba ca 163 000 krooni. Kerkib küsimus, kas ei oleks otstarbekam antud raha suunata järelevalve tõhustamiseks kui risustatud alade korrastamiseks.

5.2.6. Eramute teenindamises Eramuid on Tallinnas ligikaudu 30 000. Selle hulka on arvatud ka Pirita linnaosasse jääv Mähe suvilate asum, mis on praktiliselt transformeerumas eramute asumiks. Olmejäätmeid koguvate / vedavate firmade (Eriautobaasi AS, AS Ragns-Sells Eesti, AS Krissan, AS Jokkom Saue ja OÜ Prügivedu) küsitlus näitas, et nendega on lepingulistes suhetes ca 6000 eramu- omanikku e ca 20% eramute üldarvust. Jäätmeveofirmade teenust mitteostvad eramuomanikud mitte ei tekita vähe jäätmeid, vaid käitlevad neid ise. Ära antakse niisugused jäätmed, mida tõesti ise ei suudeta likvideerida või käidelda. Täheldatakse, et jäätmetest vabanetakse kolmel viisil: Esimene: jäätmed antakse üle piraatvedajatele (s.o jäätmeluba mitteomavale isikule-vedajale), kes viib kogutud jäätmed Pääsküla (?) prügilasse. Teine: kinnistuomaniku iseteenindus, s.o oma transpordiga viiakse jäätmed vastavalt vajadusele prügilasse (väidetavalt?). Kolmas: jäätmete sokutamine korterelamute või asutuste suurtesse prügikonteineritesse, metsa jne. AS Südalinna Kinnisvarahoolduse majahoidjad väidavad, et korterelamute või asutuste jäätmekonteineritesse toovad oma jäätmeid (sõiduautodega) ka nn võõrad. See toimub eriti sügisel ja pimedal ajal. Loetletud «käitlusviiside» proportsioonid järelejääva umbes 24 000 eramu osas on hinnanguliselt (PIC Eesti AS) järgmised: – ca 40% e 9600 omanikku tarbib nn juhuvedajate teenust; – ca 40–50% e 12 000 omanikku on jäätmekäitluses iseteenindajad; – kuni 10% (3000) omanikku algoritmi «saab hakkama» kohaselt. Kommenteerimist vajab kuni 10% eramuomanike käitumine jäätmetest lahtisaamisel. Juhul kui kõigi nende 3000 eramuomaniku, kes harrastavad käitlusviisi «saab hakkama», leibkonnas on kolm inimest, siis kuni 9000 inimest e Türi suurune linn elaks Tallinna oludes näiliselt jäätmeid tekitamata. Tekkiv jäätmekogus, ühikkoguse 50–100 kg/a jäätmeid elaniku kohta korral on see vahemikus 450–900 t/a. Kui selline jäätmekogus kaadataks kergetest inimjõul teisaldatavatest mahutitest (kottidest jm) maha, siis seosel 100 kg jäätmeid reostab 0,5–0,7 m2 maad, prahistataks aastaga ca 0,4–0,60 ha territooriumi. Prahistatuse juurdekasv on ca 1% olemasolevast prahistatud ala pindalast. Sellist juurdekasvu aga ei pruugi vaatlustega tuvastada, seda enam, et antud olukorras on nn prahistav jäätmeliik oma koostiselt lähedane lammutusjäätmetele. 5.2.7. Korterelamute elanikelt jäätmete kogumises Enamik tallinlasi elab korterelamutes. Nende inimeste nn jäätmealane käitumine määrab paljuski ära Tallinna olmejäätmete käitluskultuuri. Antud juhul on nähtav seos jäätmete kogumise, veo ja kõrvaldamise kui põhilise käitlusviisi ning selle põhjal kujunenud harjumuste vahel. Aastaid on korterelamus elav linnakodanik jäätmetest lahti saanud lihtsal ja mugaval viisil. Ta viib ja kallab jäätmed lähimasse konteinerisse. Kui just konteineriga ei asetse parasjagu kõrvuti silindriline mahuti sorditud jäätmete vastuvõtuks, ei võeta vaevaks viia jäätmeid kaugemal asuvasse sorditud jäätmete konteinerisse. Sellega elaniku praktiline jäätmekäitlus ka piirdub. Temale on oluline konteineri ava suurus ja mahuti vaba maht. Probleem tekib alles siis, kui konteiner «õitseb» (pikemat aega tühjendamata) või kui tuleb ette mööbli ja suuregabariidiliste olmeseadmete vahetus. Autoomanikuna on linnakodanik vahel märganud ka seda, et omal käel auto rehve vahetades «tõrgub oma hea konteiner» vanarehvi vastu võtmast. Ikka ja jälle on konteinerisse sokutatud rehvi jäätmevedajad sealt välja õngitsenud. Talle jääb arusaamatuks, miks. Ilmselt prügimeeste pahatahtlik kius. Kui küsida elanikult, kuhu ta annab olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, siis parimal juhul on ta kuulnud, et jah, mingid patareid on vist küll midagi ohtlikku. Kuhu midagi aga ära saab anda, seda 80-l juhul 100-st ei teata. On täheldatav, et jutud ja propaganda jäätmete eraldi kogumisest ja nende keskkonnaohtlikkusest on jäänud abstraktseks, sest elukoha lähedal olev konteiner «töötab» ikka tõrgeteta. Ainus ja emotsioone tekitav tagasiside jäätmekäitlusest tekib seejärel, kui elanik avastab, et järjekordselt on tõusnud tasu prügiveo eest. Kuigi viimastel aastatel on Tallinnas astutud samme olmejäätmetest sorditud jäätmete eraldi kogumiseks, ollakse alles enamuse linnakodanike käitumise radikaalse muutmise alguses. Jäätmekava eesmärkide saavutamine, ennekõike just jäätmehoolduseeskirja rea punktide (38–40) täitmise juurutamine tähendab seda, et elanikud peavad muutma oma jäätmekäitluslikke harjumusi ja olema valmis käitluskulude hüppeliseks kasvuks. Kui suur aga on inerts elanike harjumuste muutumises? Kas jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavad ametid suudavad tagada jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmist ja efektiivselt propageerida muutuste mõtet? Need on küsimused, mis oma lahenduse näilisele lihtsusele vaatamata võivad tekitada probleeme ja pärssida väljapakutavaid lahendusi. 5.3. Probleemide kokkuvõtteks Tallinna jäätmehoolduse taseme tõstmiseks on olemas kaks olulist eeldust: 1) linna keskkonnastrateegias jäätmehoolduse eesmärkide saavutamiseks loetletud tegevused ja jäätmehoolduseeskiri; 2) jäätmekäitlus kulgeb lubade alusel ja kujunenud turusuhetel. Nagu ilmneb eespool kirjeldatud osadest, esineb nii jäätmehoolduses kui ka -käitluses rida probleeme. Tallinna jäätmehoolduse taset ei saa tõsta ainult ühe allpool loetletud tegevuse esiletõstmisega, nagu – käitlusteenuste turu korrastamine, – eeskirjade lihvimine, – uute määruste väljaandmise algatamine, – jäätmelubade taotluste kookõlastamine, – planeeringutele ja projektidele jäätmekäitluse kirjelduste nõudmine, – järelevalve tõhustamine, vaid nende tegevuste kompleksse juhtimisega. Põhjamaade suurte linnade praktika on näidanud, et jäätmehoolduse olukord paraneb ja tase tõuseb alles siis, kui antud valdkonna tegevust juhib ja koordineerib vastav üksus. Tavaliselt paikneb see üksus linnavalitsuse struktuuris. Kuigi varasemas linnavalitsuse struktuuris oli Tallinna jäätmehooldust korraldama seatud kolm linnavalitsuse ametit, ei olnud ametite põhimäärustest võimalik üheselt välja lugeda, mida nimelt. Ka Tallinna jäätmehoolduse taset ei saa tõsta, kui teha panus ainult ühele eespool loetletud tegevusele – käitlustaseme tõstmine, turusuhete korrastamine, eeskirjade lihvimine, järelevalve tõhustamine jne. Tuleb asuda neid tegevusi kompleksselt ja koordineeritult juhtima! 6. TALLINNA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISVÕIMALUSED 6.1. Kavandamise lähtekohti Põhiline lähtekoht on olemasolev jäätmehoolduse tase – selles leiduvad võimalused, vajakajäämised ja seatud eesmärgid. Jäätmekavas esitatavad lahendused taseme tõstmiseks peavad jääma koherentseiks Tallinna keskkonnastrateegia tegevustega ja üldplaneeringu võimalustega. Tallinna jäätmehooldust on planeeritud juba 1980. ja 1990. aastatel. Tallinna Kommunaalameti poolt 1990. a koostatud ja 2000. a suunatud jäätmekäitluse programmi põhiidee oli «sorteeritud jäätmete kogumise ja transpordi laiendamine ning kogutava jäätmekoguse suurendamine, ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmetest, biojäätmete kompostimine eri tasanditel ja uue, kõigiti nõuetele vastava prügila rajamine». Vaatamata saavutustele on osa eesmärkidest jäänud realiseerimata. Teisalt aga on eesmärgid ja plaanid muutunud seoses uute Eesti ja Euroopa Liidu jäätmehooldusalase õigusaktide ilmumisega. Realiseerumisel on uue prügila rajamise projekt. Prügila rajamine on alanud volikogu 8. veebruari 1996. a otsusest uue prügila ehitamise kohta. 16. mail 2000. a kirjutasid Tallinna linn ja Saksa firma SKP Recycling alla lepingu Tallinna uue prügila rajamise ja kasutamise kohta. Vastavalt lepingule on prügila ehitamine ja ekspluatatsioon antud lepinguosaliste käest selle jaoks moodustatud ettevõttele «AS Tallinna Prügila». Tallinna linn on 35% selle firma aktsiate omanik ning ülejäänud ettevõtte aktsiatest kuulub Saksa ettevõttele. Vastavalt lepingule, mis kehtib 60 aastat, avatakse uus prügila 1. juulil 2002. a. Aastaseks prügilasse ladestatavaks jäätmekoguseks prognoositi alguses 190 000 tonni, mis hiljem peaks aastas vähenema 160 000 tonnini. Ka nähakse ette, et 2007. aastast alates alustatakse 35 000 t biojäätmete kompostimist. Uue prügila lepingutingimuste kohane kasutamine eeldab ja vajab linnas toimiva jäätmehoolduse edasiarendamist. Vaatamata tingimusele – suunata prügilasse kõrvaldamiseks iga aasta kindel kogus jäätmeid, pole Tallinnal piiranguid jäätmetekke vähendamiseks ega jäätmete taaskasutuse arendamiseks. 6.1.1. Jäätmetekke vähendamine Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivid püstitavad üldiseks eesmärgiks jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimise. See printsiip sisaldub ka Euroopa Ühenduse viiendas keskkonnakavas (Fifth Environmental Action Plan of the Community) ja jäätmeseaduses, aga ka Tallinna keskkonnastrateegias. Toodete pikaealisuse tagamine ja jäätmete korduvkasutus on lihtsaim viis jäätmetekke vähendamisel. Jäätmete kahjulike mõjude vältimine algab toodete valmistamisel «puhaste tehnoloogiate» kasutusest ja nende nn elukaare juhtimisest. ISO-sertifikaadid ja keskkonnamärgid on vahendid, millega tootja näitab, et keskkonnaküsimusi on toodete valmistamisel ja tema kujundatavas elukaares arvesse võetud. Tööstuses on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi projekteerimisel. Investeeringud, mis on suunatud jäätmetekke vähendamisse, maksavad end tagasi tooraine kokkuhoius ja langenud saastetasus. Nii motiveeritakse jäätmetekke vähendamist majanduslikult. Olmejäätmete tekke mõjutamine majanduslike vahenditega on raskem ja ka raskemini kontrollitav. Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga, kuid tekkivate koguste mõjutamine on võimalik nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu kaudu. Ohtlike jäätmete tekke tööstusest allasurumine ja adekvaatse käitluse tagamine on ühiskonnale tõsine väljakutse. Kõigepealt peab olema teave potentsiaalsete ohtlike jäätmete tekitajate ja nende tegevuse kohta, seejärel on riiklikul tasandil võimalik astuda konkreetseid samme. Kodumajapidamistes ja väiketootjatel tekkivad ohtlike jäätmete kogused on üldjuhul väikesed, kuid see võimaldab nende kerget segunemist olmejäätmetega. Ohtlike jäätmete eraldamine nõuab motivatsiooni ja väljaarendatud kogumissüsteemi. Ohtlike jäätmete kogumise tagamine on tingimusteta eeldus ka arendatavale jäätmehooldussüsteemile Tallinnas. 6.1.2. Taaskasutus Euroopa Liidu jäätmepoliitikas on nii jäätmetekitaja kui ka tootja vastutusel oluline koht. Vastutuse põhimõte tagab, et toote valmistaja on kohustatud korraldama kasutusest eemaldatud toote edasise käitlemise ja vastutab selle toimimise eest. Seda direktiividesse valatud poliitikat rakendatakse järk-järgult. Tootja vastutusega on võimalik käivitada konkreetse jäätmeliigi kogumist ja taaskasutamist, kuna toote müügivõrku saab kasutada kogumisvõrguna. Oluline on siin ka see, et tootja võib ise tagastatud toodet taaskasutada või temast saadud materjali kasutada uue toote valmistamiseks. Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Eelkäitlemata jäätmete lõppladestamist piirataks keeldude ja juhistega. Tulevikus ei tohi eelkäitlemata jäätmeid prügilatest kõrvaldada. Mõnede jäätmeliikide, näiteks vanametalli ja vanapaberi, taaskasutus materjalina on ja jääb ka tulevikus sõltuvaks turunõudlusest. Orgaanilisi jäätmeid võidakse bioloogilist lagundamist kasutades töödelda pinnakatte materjaliks. Jäätmetes sisalduva energia taaskasutus on võimalik kas jäätmeid (või nendest valmistatud jäätmekütust) põletades või anaeroobses bioloogilises laguprotsessis saadava gaasi põletamisel. Kuid sõltumata võttest on alati tarvis teatud osa jäätmetest (nn jäätmete jääk) ladestada prügilasse. Jäätmete taaskasutusse võtmise võimalusi käsitletakse edaspidi põhiliste jäätmeliikide kaupa. On püütud näidata konkreetse taaskasutatava liigi koguseline potentsiaal, taaskasutusest kerkivad keskkonnaprobleemid või leevendused ning vajatav eeltöötluse määr ja käitluse majanduslikud võimalused. 6.1.3. Kogumine ja vedu Euroopa Liidu põhimõte on selles, et kogumis- ja veosüsteeme rajades tuleb arvestada elanike ja jäätmekäitluses töötavate inimeste tervisega, keskkonna- ja majanduslike võimalustega ning sortimise efektiivsusega. Direktiivides on nõutud, et kogumis- ja veosüsteem, kogumispiirkondade moodustamine, veo- ja sortimisettevõtete paigutus tuleb optimeerida. Muutujateks on kogumispiirkondade suurused ja veokaugused ning kogumise eesmärk on kulude ja keskkonnakahjustuste minimeerimine. Kogumiskulud võidakse tootja jäätmehooldusvastutuse printsiipi rakendades lülitada toote hindadesse (tarbija maksab kogumise kinni toodet ostes). Praegu toimiv olukord, ennekõike olemasolevad toodete tarnelepingud ja muud võimalused võivad pärssida optimaalse kogumisüsteemi loomist. Samas aga võivad keskkonnakaitselised seisukohad olla (vähemasti lühikeses perspektiivis) vastuolus tarbija, jäätmetekitaja majanduslike huvidega. On tavaks, et omavalitsused korraldavad vähempakkumiste kaudu kogumise ja veoteenuse hanke. Seejuures on eesmärk, et teenindataks kodumajapidamisi ning ettevõtteid, kes jäävad kogumissüsteemi. Kogumisanumate arvu ja suurust ning logistikat kavandades ja juhtides edendatakse keskkonnasõbralikku ja tervisele kõige vähem mõjuvat kogumist. Kogumistihedus ja -masinad nõuavad pidevat järelevalvet ning evitatud lahendus peab olema vastavalt vajadusele paindlikult muudetav. Ettevõtteil, kes tekitavad jäätmeid suurtes kogustes, võimaldatakse vedajatega jäätmevedu korraldada lepingute alusel. Seejuures on võimalus, et nad leiavad endale majanduslikult kõige soodsama variandi ega seo end piirkonnas oleva kogumissüsteemiga. 6.2. Olulisemate jäätmeliikide taaskasutuse võimalused Statistika kohaselt tekkis Tallinnas 1999. a 720 000 t jäätmeid (tabel 4/1 ja joonis 6.1). Suurim osa tekkinud jäätmetest – mineraalsed jäätmed (320 000 t), sisaldab endas ehitus- ja lammutusjäätmeid, pinnast ning tuhka ja šlakki. Tekkinud jäätmed suunati taaskasutusse ja prügilatesse lõppladestamiseks vastavalt joonisel 6.2 kujutatule. Pääsküla prügilast kõrvaldatud jäätmete kogus oli 172 000 t. Nende jagunemine liigiti, vastavalt 2000. a korraldatud olmejäätmete sortimise tulemustele on toodud joonisel 6.3. 1999. a jäätmete taaskasutust on kujutatud joonisel 6.4. Võrreldes osas 4.2.1.6 toodud diagrammil esitatud viimase nelja aasta keskmisi koguseid taaskasutuses, on näha, et 1999. aastal on jäätmete taaskasutus paranenud. 6.2.1. Orgaanilised jäätmed 2000. aasta jäätmete sortimistulemusi aluseks võttes on tõenäoline, et prügilast kõrvaldatavates olmejäätmetes on ca 40% kompostitavat orgaanilist materjali – koguseliselt ca 70 000 t e 175 kg/el. Kõrvaldatavate köögijäätmete koguseks on hinnatud 40 000 t (antud jäätmeliik sisaldab ka taaskasutuskõlbmatut pehmet paberit), ülejäänud osa moodustab aia- ja pargijäätmed (taimsed jäätmed aedade, parkide kalmistute korrashoiust). Euroopa Liidu prügiladirektiiv (1999/31/EC) sätestab, et tuleb piirata bioloogiliselt lagunevate jäätmete prügilasse ladestamist. Artikli 5 kohaselt peavad liikmesriigid koostama riikliku jäätmekava, näidates selles, kuidas vähendatakse etteantud ajagraafiku kohaselt bioloogiliselt lagunevate olmejäätmete ladestamist prügilatesse. Direktiiv määratleb bioloogiliselt lagunevateks jäätmeteks toidu- ja aiajäätmed ning paberi ja papi. Orgaaniliste jäätmete eraldamiseks on kaks põhivarianti – tekkekohas sortimine või eraldamine segajäätmetest sortimissettevõttes. Tekkekohas sortimisega saadakse kõrgekvaliteediline toore kompostimiseks, kuid see tegevus nõuab jäätmetekitajatelt kõrget motivatsiooni ja tahet. Umbes poole olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest jäätmetest saab suhteliselt hästi eraldada. Veel parema sortimistulemuse saavutamine aga eeldab erilist motivatsiooni, hoolikust ja nõustamist. Tekkekohas sortimisel vajatakse eraldiasetsevaid kogumisnõusid ning veol nn kaheosalisi jäätmeveokeid (tähendab täiendavaid kulutusi). Teisalt, tekkekohas eraldatud orgaanilistest jäätmetest toodetud kompost sobib turustamiseks, kuna toode on kvaliteetne (vaba raskmetallidest). Vastavas ettevõttes rakendatakse kompostimist tavaliselt vaid tekkekohas sorditud ja kogutud bioloogiliselt lagunevatele köögi- ja aiajäätmetele. Komposti võib kasutada aedades, parkides, metsades jne. Kasutusvõimalused sõltuvad oluliselt toote kvaliteedist. Heitvee jääkmuda segamine biojäätmetest toodetud komposti piirab tunduvalt selle turustamist. Sega-olmejäätmetest eraldatud orgaaniliste jäätmete kompostimisel on probleemiks saastunud jäätmed, mis võivad toote kvaliteedi viia niivõrd alla, et selle kasutatavus on piiratud. Sega-olmejäätmetest välja sorditud orgaanilisest materjalist tehtud kompost sobib hästi prügila kattematerjaliks – Tallinna puhul suletud Pääsküla prügila katmisel. Orgaaniliste jäätmete alternatiivne bioloogiline käitlusviis on nende anaeroobne lagundamine. Bioloogilisel lagunemisel saadavat gaasi võidakse akumuleerida. Tahke produkt on ligilähedane kompostile, kuid sõltuvalt tooraine kvaliteedist nõuab siiski järelkäitlemist enne turustamist. Anaeroobseks lagundamiseks sobib hästi peen sega-olmejäätmete fraktsioon, millest on eraldatud ringlusse minevad jäätmeliigid. Ka heitveepuhastuse jääkmuda, kas eraldi või koos ülalnimetatud jäätmetega saab anaeroobselt lagundada ning saadavat energiat kasutada. Võimalus baseerub asjaolul, et tonnist biojäätmetest võib saada ca 150 m³ gaasi e 1000 kWh energiat. Praeguse seisuga käideldakse Tallinna heitveepuhastuse jääkmuda anaeroobselt AS Tallinna Vesi heitvee puhastusjaamas. Strateegiliselt on otstarbekas välja selgitada firma tingimused ja võimalused olmejäätmetest pärit orgaaniliste jäätmete kompostimiseks koos jääkmudaga. Kaasaegne orgaaniliste jäätmete käitlusettevõtte rajamine nõuab suuri investeeringuid. Kuigi orgaaniliste jäätmete tekkemaht Tallinnas on piisav ettevõtte töötamiseks, on siiski vajalik välja selgitada investeeringute järjestatus, etapilisus ja võimalused optimeerimiseks. Oluline investeeringute tootluse hindamisel on see, et lisaks tekkivale kogusele tuleb selgitada motivatsioon ja hoiakud tekkekohas sortimise suhtes. Jäätmekoguste kasvu peab suutma hinnata näiteks võrreldes seda teiste Euroopa linnade jäätmekoguste kasvuga. Jäätmete anaeroobse käitlemise tasuvus sõltub võimalusest kasutada käitlemise käigus üle jäävat energiat. Kui biogaasile ei leidu nõudlust, on anaeroobse käitlusviisi otstarbekust raske põhjendada. Nn kodune kompostimine on levinud meetod, millega samuti vähendatakse kõrvaldavate olmejäätmete kogust. Komposti kasutatakse tekkekoha ümbruses kasvusubstraadina.

6.2.2. Klaas Tallinnas toimib süsteemne klaasi kogumine nii pakendi ringluse kui ka materjali taaskasutuse motiivil. Pudelite/purkide tagasiost ringluseks (80%-line ringlustase) on omakorda motiveeritud pakendiaktsiisist vabastuse saavutamiseks. Mittetagasiostetava klaasi (tooteid) koguvad mitu jäätmeveofirmat nende paigaldatud kogumiskonteineritesse. Üldiselt aitab standardsete klaasanumate ringlus klaasijäätmete teket madalana hoida. Kui nende ringlus kasvab mõne protsendi võrra, langeb klaasijäätmete teke (kuna arvestus massi järgi ning klaas on raske materjal) oluliselt. Pakendiaktsiisi seaduse alusel maksustatakse pakendi kasutajaid aktsiisiga juhul, kui neil jääb tagasi ostmata seadusega ettenähtud kogus pakendist. Tootjad/kasutajad saavad hetkel vabastuse aktsiisist, kui nad korjavad tagasi 60% pakenditest. Katkine klaas läheb osaliselt materjalina taaskasutusse ja osaliselt sega-olmejäätmetega kõrvaldamisele. Klaasi kogutakse Tallinnas aastas 4 kg/el ning olmejäätmete hulgas läheb prügilasse ca 5000 t/a. Ehitusjäätmetest hetkel klaasi süsteemselt ei eraldata – seda on tehtud episoodiliselt. Hinnatud koguse õigsust tuleb kontrollida. Klaasi saaks suunata klaasi või klaasvilla tootvasse ettevõtteisse, kuid siiski piiratud kogustes. Oluline on toorme kvaliteet – värv ja puhtus. Ka väikesed lisaainekogused, näiteks keraamika või metall rikuvad klaasi taaskasutuskõlbulikkuse. Eestis on ainsaks võimaluseks AS Järvakandi Klaasitehased, kes kasutab ringlusklaasi murdu toormena. Aastal 1999 oli Eestis kogutud klaasimurrust valmistatud uute pudelite mass tehase andmetel 8400 t. Umbes 4/5 toodetud pudelitest eksporditi. Tehase tootmisliinidel on aga võimsusi tunduvalt suuremate koguste klaasimurru töötlemiseks. Klaasimurdu on kasutatud ka pinnasekonstruktsioonides, näiteks kohtades, millelt eeldatakse poorsust ja seejuures veel mõõdukat koormustaluvust. Klaasimurru maailma turuhind on madal ega kata tema kogumise, sortimise ja transpordiga seotud kulusid. Tulenevalt pakendiaktsiisist rakendatakse tulevikus klaaspakendile kõrgemaid nõudeid ringluseks. See suurendab Eesti tingimustes tema taaskasutust. Seega pole eraldi vaja rõhutada jäätmehooldussüsteemi survet klaaspakendi ringlusele. 6.2.3. Vanapaber ja papp Statistika kohaselt kogusid jäätmefirmad Tallinnas 1999. a vanapaberit 7000 t, millest vaid 100 t saadi kodumajapidamistest. Olmest ja büroodest/kontoritest taaskasutuseks kogutava paberi kogus oli 17–18 kg/el, mis vastaks 18 %-lisele taaskasutuse tasemele. Kogumise statistikas pole eraldi välja toodud papi- ega paberisorte, see aga raskendab tegeliku taaskasutatavuse hindamist. Kogutud vanapaber kas eksporditakse või kasutatakse ühe toote valmistamiseks. Tallinnas toodab OÜ WalSekto vanapaberist seinakattematerjali nimetusega «Selluvill». Ta tarvitas toormena umbes 500 t vanapaberit (1999. a). Soome firma Paperinkeräys OY on Tallinnast eksportinud vanapaberit 1000–1500 t/a. Väikestes kogustes ning episoodiliste partiidena – 100 t/kuus on samuti viidud Tallinnast Soome pappi. Olmejäätmetest välja sorditud vanapaberit ei ekspordita. Prügilasse minevast kogumiskõlbliku vanapaberi ja papi kohta pole usaldusväärseid andmeid. Statistika kohaselt läheb ettevõtetest vanapaberit ja pappi prügilasse ainult 150 t/a, kuid 2000. a sortimistulemuste alusel võib hinnanguliselt prügilasse kõrvaldamiseks minna isegi kuni 40 000 t. Antud disproportsiooni põhjus tuleb statistilise aruandluse kontrolli ja ettevõtete küsitlusega selgitada. Olemasolevad andmed kogutava vanapaberi/papi, aga samuti ka olmest kogutava jäätmeliigi puhul vajavad täpsemat selgitust, seda seepärast, et toimiva kogumissüsteemi loomine sõltub tekkivatest kogustest. Taaskasutuskõlblik vanapaber ja -papp on kasutatav paberi/papi tootmises. Kuid taaskasutuse taseme hoidmisel on probleemiks suured kõikumised turunõudluses. Vanapaberi nõudlus ja hind on sõltuv kogutava paberi kvaliteedist. Vanapaberi kvaliteedi määrab aga omakorda sortimise korraldus. Puhtamat vanapaberit saadakse tekkekohas liigiti kogumisega või vastavas ettevõttes sortimisega. Pakendipapi teket saab vähendada nn altpoolt tuleva survega kaupade ülepakendamise vastu. Kui suuremad kauplused ja hulgilaod väldivad kaupu ühekordseis papp-pakendeis ja ostavad kaupu taaskasutatavates (suur)pakendites, on efekt märgatav. Jae- ja hulgikauplustes tekkiva papi kogumise taset saab tõsta neilt eraldi kogumise nõudmisega. Määrdunud vanapaber/papp ei kõlba ringlusse. Osa vanapaberi- ja papisortidest võib kasutada biojäätmete lagundamisel tugiainena, osa põletada. Euroopa Liidu prügiladirektiivi järgi käsitatakse ka vanapaberit ja pappi bioloogiliselt laguneva jäätmena ning nende prügilasse ladestamist puudutavad samad sätted kui toidu- ja aiajäätmeidki. 6.2.4. Vanametall Vastavalt statistikale käideldi aastatel 1996–1999 Tallinnas vanametalli üle 120 000 tonni aastas. Tallinnas on kolm suuremat vanametalli käitlusettevõtet: AS EMEX, AS Kesto ja AS Ecometall. Kogujaid on rohkem. Suurim osa vanametallist liigub AS-i EMEX. Vanametall on oluline eksportartikkel. Tänu atraktiivsele hinnale satuvad suured vanametallipartiid tööstusest ja ehitiste lammutusest (nn lahtine vanametall) taaskasutusse. Pääsküla prügilasse minev metallikogus on Tallinnas vastavalt hinnangutele umbes 5000 t/a (kogus on tuletatud 2000. a sortimisaktsiooni tulemustest). Eraldi kogutakse pakendiaktsiisi rakendamise survel alumiiniumpurke, seega toimib alumiiniumi kui materjali ringlus. Tegevus on majanduslikult mõtestatud, sest alumiiniumi saamine alumiiniumpakendijäätmest on odavam kui tema toormest – boksiidist. Lisaks pakendile tekib olmes vanametall kasutuskõlbmatute elektri- ja elektroonikaseadmete ja toidunõude näol. Ka olmejäätmetest eraldatav metall on taaskasutatav. Euroopa Liidus ettevalmistatav nn kasutuskõlbmatute elektri- ja elektroonikaseadete direktiiv avaldab lähitulevikus mõju ka Eesti (sh Tallinna) jäätmehooldusele. Direktiiv põhineb tootja vastutusel, kus jäätmekäitlus, taaskasutamine ja kogumine kuuluvad tootja/importija kohustuste hulka. Kasutuskõlbmatud (olme)elektri- ja elektroonikaseadmed kui jäätmed, sõltumata tekkekohast, nõuavad aga siiski tõsist eelkäitlust enne saadava materjali – metalli, plastiku (jm) taaskasutamist. Siit ka järeldus, et kõnesoleva jäätmeliigi käitlemisele spetsialiseerunud lammutus- ja sortimisettevõtted peavad lähitulevikus olema esindatud Tallinna jäätmehoolduses. Hetkel pole Tallinnas organiseeritud eraldi elektri- ja elektroonikajäätmete vastuvõttu ja käitlust. Ka tekkivate koguste kohta pole usaldusväärseid andmeid. Eeldatav vanametalli kogus ja taaskasutamise võimalus tuleb selgitada koostöös potentsiaalsete käitlejate/ekportööridega. 6.2.5. Plastmassi jäätmed ja vanarehvid Statistika kohaselt koguti 1999. aastal umbes 800 tonni plastmassijäätmeid, millest umbes 80% koguti olmest. Enne eksporti vaheladustatakse presssitud jäätmed koguja (käitleja) krundil. Tallinnas saaks plastjäätmeid taaskasutusse haarata hinnanguliselt 34 000 t/a. See kogus on peidus sega-olmejäätmetes. Hinnanguliselt võib ehitus- ja lammutusjäätmetes sisalduda ca 3000 t plaste. Termoplastide jäätmed leivad üldiselt taaskasutust. See puudutab peamiselt plastmassi töötlevas ettevõttes tekkinud jäätmeid. Vahetult tootvas ettevõttes plastjäätmete taaskasutus on statistika kohaselt Tallinnas väike – mõned kümned tonnid aastas. Kuna plastjäätmed on segajäätmetes ebahomogeensed ja määrdunud, siis on läbi aegade üritatud leida tehnoloogiaid, kuidas taaskasutada neis esinevaid plastmassijäätmeteid. Materjalina taaskasutus on probleemiks, kuid taaskasutus kütusena (e põletamine) on lahendatud. Plastjäätmete energiasisaldus on kõrge ja kütusena kasutus on majanduslikult otstarbekas, kuid seda juhul, kui kogumine ja töötlemine kütuseks toimib efektiivselt ning katlamajad suudavad ja keskkonnavõimud lubavad toodetud kütust põletada. Euroopa Liidu prügiladirektiiv keelab vanarehvide ladestamise prügilasse ning kohustab jäätmete tekitajaid arendama alternatiivseid lahendusi vanarehvide või materjali taaskasutuseks. Tallinnas tekib vanarehve (oletuslikult) aastas umbes 4000 tonni. Eestis on jäätmeseaduse § 22 punkti 3 alusel ettevalmistamisel määrus, milles esitatakse nimekiri toodetest, millele kohaldatakse tootja vastutust. Vanarehvid on selles loetelus. See loob eelduse nende kogumis- ja käitluseeskirja koostamiseks. Vanarehvide kasutamine kas tervena või purustatuna on Soomes kaugele arendatud. Kasutusest kõrvaldatud vanarehve kasutatakse pinnase soojusisolatsiooniks eri konstruktsioonides. Vanarehvide kogumist rahastatakse seejuures uute rehvide hinnale lisatud ringlusmaksu kaudu. Vastav tegevus oleks võimalik ka Eestis ja naaberriigi kogemusi saaks ära kasutada. 6.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed tekivad ehitustel, lammutus- ja remondiobjektidel, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus. Nende teke on kontsentreeritum ja olenevalt objektist võivad kogused olla väga suured. Antud jäätmeliigi omapära on selles, et osa tekkinud jäätmetest saab võtta taaskasutusse vahetult sellisena, nagu nad tekkehetkel on või pärast lihtsat kohtkäitlust. 1999. a tekkekogus oli Tallinnas ca 320 000 t, milles inertsete mineraalsete jäätmete sisaldus oli 75%. Antud jäätmeliigi käitluse üldised põhimõtted on järgmised. Mehhaaniline töötlemine ja liigiti sortimine on ehitus- ja lammutusjäätmete juures tavaline käitlustoiming nii enne taaskasutamist kui ladestamist. Väärtuslik osa eraldamiseks on inertne mineraalne materjal. Tooted jäätmete purustussõlmest peavad olema häälestatud turunõudlusele, et tekiks taaskasutamise majanduslik motiiv. Tekkekohas sortimine on üks osa rentaabluse tagamisel taaskasutamises. Antud tegevus hoiab ära ka selle, et ohtlikud jäätmed satuksid inertse mineraalse materjali hulka ega saasta taaskasutatavaid jäätmeid. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas olevat plasti, metalli, klaasi, paberit ja puitu on põhimõtteliselt võimalik taaskasutada samuti nagu sega-olmejäätmetes olevatki. Nende liikide nii tekkekohas kui ka ladestuspaigas sortimine võimaldab saada materjali taaskasutuseks ainult turunõudlusel. Plastmasside puhul tuleb siiski arvestada, et PVC ja polüuretaane sisaldavat plastikut leidub lammutusjäätmetes suhteliselt palju. Kuid arvestused ülanimetatud liikide koguste osas ehitus-lammutusjäätmetest on spekulatiivsed – pole olemas sortimisaktsioonide andmeid. Näiteks ehitus- ja lammutusobjektidelt satub statistika kohaselt puidujäätmeid prügilasse umbes 1500 tonni aastas. Puidujäätmete osas peab toimima mingi teine kogumismehhanism või on puidu korduvkasutus tasemel (statistika kohaselt on aastane puidu taaskasutus ca 14 000 t). Ehitus- ja lammutusjäätmetest eraldatavale puhtale pinnasele on Tallinnas olemas nõudlus. Tallinnas tegutseb kaks antud jäätmeliigi käitlusettevõtet – Kopli ja Väo ehitusjäätmete ladestuspaik. Ettevõtted on evitamas uusi meetmeid ehitusjäätmete käitlemiseks. 6.2.7. Jäätmekütuse toore 2000. a sortimisandmetele toetudes võib oletada, et põletatavat vanapaberit ja plastikut satub prügilasse iga aasta kümneid tuhandeid tonne. Lisaks lihtsale põletamisele on need liigid sobilikud ka jäätmekütuse valmistamiseks. Saadava energeetilist väärtust omavate jäätmete kogus sõltub olmejäätmete sortimistasemest. On eeldatav, et Tallinnas suudetakse kohtsortimisega koguda jäätmeliike (plasti, värvitrükiga kaetud paberit, puitu), mille summaarne energiasisaldus küünib kuni 18 MJ/kg. Teine kütuse toorme saamise variant on eraldada sortimisettevõttes või jäätmete ladestuspaikades (Kopli, Väo) põletatavad jäätmeliigid. Saadava kütuse kvaliteeti mõjutab sega-olmejäätmetes olevad biolagunevad jäätmed, peamiselt köögijäätmed, aga samuti ka vanametalli ja nn saastatus ohtlike jäätmetega. Sortimisettevõttest eraldavatest jäätmeliikidest valmistatava kütuse energiasisaldus on hinnanguliselt 14 MJ/kg. Mis aga on oluline, sortimisjääk rikastub biolaguneva materjali osas ning seda võib suunata otse kompostimisele. Sorditud ja peenestatud toote turustatavus sõltub tema energiasisaldusest, tarnetingimustest ning veokaugustest tarbijani (sortimisettevõte – katlamaja). Euroopa Liidu jäätmete põletamise direktiiv 2000/76/EC lubab jäätmete kontrollitud koospõletamist traditsiooniliste kütustega. See tõstab jäätmete nn energiafraktsiooni tootmise arvestatavaks võimaluseks. Üldine nõue on seejuures see, et jäätmetest valmistatud kütuse põletamine katlamajades eeldab selleks otstarbeks sobiliku katla olemasolu. Kütuse kvaliteet, kogus ja tarneajad tuleb kokku sobitada ettevõtte vajadustega. Kuid eraldi kogutud põletatavad jäätmed eeldavad enne katlasse söötmist kinnitust kvaliteedi kohta, võimalik on ka purustamine ja briketeerimine (RDF või REF kütus). Praegusel hetkel pole Tallinnas katlamaja, kes saaks põletada nn RDF- või REF-kütust. Kui jäätmekütus sisaldab PVC plastist pärit komponenti, siis on see kütus kahjulik kateldele. Purustatud sega-olmejäätmete orgaanilise osa anaeroobsel lagundamisel tekkival biogaasil on samuti energeetiline väärtus. Biogaasi põletamisel saadava soojusenergia kogus võib olla jäätmete anaeroobse lagundamisega tegelevas ettevõttes biogaasi tootmise majandusliku otstarbekuse eelduseks. Teine võimalus jäätmetes sisalduva energia kasutuseks, on jäätmepõletusettevõttes pärast mõne taaskasutatava jäätmeliigi (näiteks metalli) eraldamisest järele jääva osa põletamine. Sellised põletusettevõtted vajavad aga suurt alginvesteeringut. Põhjamaade linnade kogemus näitab, et kui saadavat energiat on võimalik kasutada kaugküttes, tasub investeering end ära. Varasema uuringu (1995. a) alusel on siiski leitud, et Tallinnas jäätmete otsest põletamist ei rakendata. 6.3. Jäätmehoolduse arenguvariandid Tallinnas aastateks 2000–2010 6.3.1. Taaskasutuses Euroopa Liidu jäätmedirektiivi püstitatud taaskasutuse eesmärgid lähtuvad keskkonna säästmise vajadusest. Kuid Euroopa Liidu liikmesriikide käitumine on näidanud, et kohaliku eripära mõjude ja jäätmehoolduse (madala) taseme tõttu ei saavutata keskkonna säästmises alati parimat tulemust. Kuid see pole vabandus, et ignoreerida keskkonnasäästlikku käitumist, sh ka jäätmete taaskasutamist. Eri jäätmeliikide taaskasutatavuse suurendamine tuleneb käesoleva jäätmekava seisukohtadest ja ka Tallinna jäätmehoolduseeskirjast. Taaskasutus püütakse eeskirja täiendamise ja järelevalve tõhustamisega tõsta tasemele, et keskkonnakasutuse ja käitluse majanduslikus otstarbekuse vahel tekiks tasakaal. Jäätmehoolduseeskiri peab täienema (täpsustuma) selles suunas, et jäätmetekitaja huvituks jäätmete taaskasutuse taseme tõstmisest. Taaskasutuse taset määravate põhiliste jäätmeliikide osas on ette näha järgmist. 6.3.1.1. Bioloogiliselt lagunevad jäätmed Sega-olmejäätmetes on viimaste uuringute kohaselt ligikaudu 70 000 t bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid. Määratlusse mahuvad olmest, söögikohtadest, toitlustusettevõtteist pärit kompostimiskõlblikud köögijäätmed, määrdunud ja teatud omadustega (nn pehme) paber ning kompostimiskõlbulikud aia- ja pargijäätmed. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete tegeliku koostise kohta pole olemas adekvaatset teavet, hinnanguliselt on kompostimiskõlblikke köögijäätmeid ca 60%, ülejäänud on aia- ja pargijäätmed. Bioloogiliselt lagunev on ka heitveepuhastusest tekkiv jääkmuda, mida kasutatakse vastavalt AS Tallinna Vesi jäätmekavale komposti ja reoveesettesegude valmistamiseks (aastal 2002 – 20 000 t). Komposti kohaliku (linnasisese ja lähiümbruse) nõudluse maht on teadmata ja uurimata. Hetkel ja ilmselt ka lähitulevikus on komposti suurimaks kasutuskohaks suletav Pääsküla prügila. Tõenäoliselt on antud objektil järgmise 5–10 aasta vältel võimalik ära kasutada 80 000– 90 000 t komposti taimkatte kasvusubstraadiks. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete käitlemiseks on palju viise. Allpool on kirjeldatud mõnda nendest. Kompostitavad aia- ja pargijäätmed (prügilasse minev osa ca 30 000 t/a) kõlbavad peenestatuna komposti valmistamise tugiaineks. Tingituna aia- ja pargijäätmete koostise võimalikust ebaühtlusest saab töötlemisse suunata ca 60% tekkivatest e 20 000 t/a. Järelejääv osa, ca 10000 t/a, veetakse prügilasse. Väikeste koguste aiajäätmete kompostimist tekkekohas tuleb toetada, sest sel puhul ei teki (väär)kompostimisega seotud leha probleemi ega piirkonna sanitaarseisundi halvenemist. Kohtkompostimisega nii kinnistutel kui ka vastava(te)l väljaku(te)l võib hinnanguliselt ära hoida kuni 10000 t/a biolagunevate aia- ja pargijäätmete veo (ja ka veoga seotud kulutused) prügilasse või mõnda teise käitluskohta. Antud kogusest jäätmetest on hinnanguliselt võimalik saada ca 5000 t/a komposti. Põhimõtteliselt saaksid kompostimise käivitada suurte parkide ja haljasalade hooldajad kas toote nõudluse korral või oma vajaduse tarbeks. Aia- ja pargijäätmete kooskompostimine jääkmudaga on tehnoloogiliselt võimalik (tugiaine-hakkepuidu vajadus). Nii keskkonnakaitseliselt kui ka majanduslikult on otstarbekas kasutada tugiainena parkide hooldusest saadavat puitu. Prognoositav kompostikogus võib maksimaalselt küündida 40 000 t/a. Olenevalt komposti kvaliteedist võib seda pakkuda kasutamiseks alates pinnatäitematerjalist kuni taimede kasvusubstraadina linna parkmetsades. Võimalik kasutuskoht oleks ka Pääsküla prügila. Antud ettevõtmine õnnestub ainult koostöös AS Tallinna Vesi, AS Tallinna Jäätmekeskus ning linna haljasalade ja parkide koristust koordineeriva (telliva) organisatsiooni vahel. Tehnoloogilised võimalused kooskompostimiseks avanevad sedavõrd kas, kui jaa, siis kuidas, laieneb AS Tallinna Vesi kompostimiskompleks ning kuidas ettevõte suhtub antud võimalusse. Kompostitavate köögijäätmete hulka kuuluvad toidujäätmed ja määrdunud pehme vanapaber (teke ca 40 000 t/a). Väljaarendatud sortimisega tekkekohas oleks võimalik haarata töötlusse 60% tekkivatest e 24 000 t/a. Euroopa Liit kavandab uut direktiivi, mis paneb ette bioloogiliselt lagunevate jäätmete eraldikogumist. Vaatamata eraldikogumise juurutamisele, jääb kõrvaldavatesse jäätmetesse ikkagi sisse mingi kogus biolagunevaid jäätmeid. Köögijäätmeid võib kompostida kas omaette (I) või siis koos aia- ja pargijäätmetega (II, samuti hakkepuidu vajadus). 24 000 t/a kogusest köögijäätmetest on võimalik 10 000 t/a pargi- ja aiajäätmetega kooskompostimisel saada 15 000–20 000 t/a komposti. (Vaata kompostimisskeem).

Komposti kvaliteeditaset on võimalik tõsta jäätmete tekkekohas sortimise tõhustamisega (saavutatakse kõrgem orgaanilise aine sisaldus). Köögijäätmete kompostimise positiivne külg on see, et prügilasse ladestamisele suunduv jäätmevoog langeb viiendiku-neljandiku võrra. Kuid kohe kerkib esile küsimus, kuidas saavutada kompostitavate köögijäätmete tekkekohas eraldamine. Probleem on selles, et kui jäätmetekitajad (elanikud) peavad katma sortimise kulutused, siis kohtsortimine komposti tooraine hankimiseks lihtsalt ei käivitu. Teatud võimalus probleemi lahendamiseks tekib seejärel, kui on juurdunud ja toimib tõrgeteta korraldatud olmejäätmete vedu. Alles seejärel võib alustada kohtsorditud köögijäätmete kogumisega. Tallinna jäätmehoolduseeskiri lubab köögijäätmeid kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud mahutites (nn väikekompostorites). Antud võimalust tuleb propageerida eramute valdajate seas. Kuid väikekompostorite kasutajaid tuleb ka kontrollida, vältimaks seadmete väärkasutusest tekkivaid häiringuid. 6.3.1.2. Vanapaber ja papp Nende ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu direktiivi 1999/31 EC alusel ja vastavalt Tallinna keskkonnastrateegiale igati piirata. Ka pakendiaktsiisi seadus ja selle alusel antud määrused sunnivad vähendama kergesti pakendijäätmeteks transformeeruva pakendi (mida just paber/papp on) kasutust. Kuigi eraldi kogutud vanapaberi turustatavus on hetkel suhteliselt hea, võib olukord turul kiiresti muutuda. See peab tegema ettevaatlikuks eeskirjaga tekkekohas sortimistaseme kehtestamise. Kõrge taseme kehtestamisega võivad kogujad teha suuri kulutusi, mida nad aga halvas turustussituatsioonis ei suuda katta. Peab säilima põhimõte, et sortimise tase tuleb häälestada turunõudlusele vastavaks. Turunõudlus on seda konstantsem ja ette prognoositavam, mida rohkem materjali taaskasutatakse kohapealsetes paberivabrikutes. Tekkiva taaskasutuseks kõlbliku vanapaberi tegelik kogus on Tallinnas ikkagi veel ebaselge. Enne kui teha otsuseid antud jäätmeliigi kogumiseks, on vaja selgitada tekkiv kogus ja vanapaberi «kvaliteet» e kogumiskõlblikkus. Vanapaberi eraldamist (sortimist) sega-olmejäätmetest rakendatakse keskkonnamõju alandamise eesmärgil, kuna paberi lagunemine jäätmemassis anaeroobses tingimuses on aeglane ja juhitamatu. Eraldamine olmejäätmete sortimisettevõttes on otstarbekas ainult siis, kui on olemas püsiv vanapaberi ostja, kelle kaudu on tagatud sortimise tasuvus. Põletamiseks sorditav vanapaber peab aga olema piisavalt puhas ja kuiv. Sortimine ettevõttes on ettevõtja enda majanduslik risk. Tallinnas on sega-olmejäätmetest selektiivne vanapaberi ja papi kogumine ja sortimine korraldatud olmejäätmete veo- ja kogumisteenust osutavate firmade poolt. See on antud vanapaberi turunõudluses optimaalne praktika. Spetsialiseerumise riski ei võeta ette enne, kui Eestis on tekkinud vanapaberit suurtes kogustes sisseostev ettevõte. Vanapaberi «pakkumist» saab tõsta jäätmehoolduseeskirja punkti 39.2 täitmise kontrollimisega. Teiselt poolt saab jäätmeveofirmadele panna ette vanapaberi kogumispunktide paigutuse tihendamist, ennekõike Põhja-Tallinna linnaosas. 6.3.1.3. Klaas Kõrvaldatava klaasi kogus on olemasoleva info kohaselt suhteliselt tagasihoidlik, umbes 5000 t/a. Klaasi müümine Eesti klaasivabrikutesse on siiski reaalne viis hoida üleval materjali taaskasutust. Sorditud klaasi eksport tööstusliku taaskasutuse eesmärgil jääb aga majanduslikult küsitavaks. Klaasi peenestamine ja saadud murru kasutus loodusliku mineraalmaterjali asendajana on arvestatav võimalus taaskasutuses, kuid seda ainult väga suure klaasikoguse korral. Peenestamisele suunamine ei nõua klaasi sortimist värvi järgi, küll aga ei tohi saadav fraktsioon sisaldada orgaanilist saastet. Antud suuna tarbeks kogumise ja veoga seotud kulutused kaetakse saadava klaasimurru hinna kaudu. Klaasi kogumine kasvab Tallinnas sedavõrd, kuidas kasvab pakendiaktsiisist vabastuseks motiveeritud pudelite kogumine või kui tekib täiendav turunõudlus klaasimurrule. Tallinnas on sega-olmejäätmetest selektiivne klaasi kogumine ja sortimine korraldatud olmejäätmete veo- ja kogumisteenust osutavate firmade poolt. See on antud turunõudluses optimaalne praktika. Spetsialiseerumise riski ei võeta ette enne, kui klaasi käitlev ettevõte Eestis ei hakka klaasi sisse ostma suurtes kogustes. 6.3.1.4. Vanametall Tallinna kohta käiva jäätmestatistika alusel on käideldava vanametalli kogused märkimisväärselt suured. Jäätmekavas vaadeldakse seda vanametalli osa, mis kulgeb linna läbivas jäätmevoos kas käitlusettevõtteisse või prügilasse. Mastaapne vanametalli kogumine ekspordiks on hetkel toimiv taaskasutuse viis. Majapidamistes tekkiva vanametalli kogumist saab tõhustada sortimisega kodudes või nn eelkäitluspunktide (lammutuspunktide) rajamisega. Kuigi ettevõtmine on kallis, võib saadava materjali ekspordil investeeringu tasuvusaeg olla vastuvõetav. Täpsed asjaolud selguvad ettevõtja poolt rahastatava tasuvusuuringuga. Nagu paljudes Põhjamaade suurlinnades, on ka Tallinnas oluliseks vanametalli allikaks kasutuskõlbamatud olmeelektroonika- ja elektriseadmed. Kasutuskõlbmatute seadmete tarbeks tuleb käivitada kogumine ja lammutamine vastavalt EL direktiivile, kui see jõustub vastava (valitsuse) või keskkonnaministri määruse alusel. Hetkel toimib kasutuskõlbamatute suuregabariidiliste olmeseadmete kogumine nn olmejäätmete konteinerite kõrvalt. Vedajaks on üldjuhul olmejäätmeid vedav firma. Kogumise efektiivsust oleks võimalik parandada kogumiskeskuste tekitamisega. 6.3.1.5. Plastmassi jäätmed Plastjäätmete vahetu taaskasutamine toimib ja jätkub ainult plasttooret kasutavais ettevõtteis, seda ennekõike seal tekkinud ja üheselt määratletud omadustega plastjäätmetele. Üldjuhul antud ettevõtete plastjäätmed kõrvaldamiskohtadesse ei satu. Esialgu jääb Tallinnas sega-olmejäätmetest otstarbekamaiks ja domineerivaimaks käitlusviisiks plastjäätmete kogumine ja materjali töötlemine vahetoodeteks (PET plastik helvesteks, muud pressitud blokkideks), mida saab eksportida. Seda eriti plastpudelite puhul, mille kogumine ekspordiks jätkub pikemal perioodil. Tegevus on majanduslikult motiveeritud nii pakendiaktsiisi seaduse survest kui majanduslikust otstarbekusest. Olmejäätmetes oleva plastmassi kogumist ja materjali taaskasutust püütakse korraldada igas arenenud riigis. Näiteks Soomes käivitus 2000. a lõpus ettevõte, kes toodab kaubandusest kogutud ja muust orgaanilisest ainest vabastatud segaplastjäätmetest profiildetaile. Plastjäätmete taaskasutuses on probleemiks olnud see, et sortimisel tuleb eristada ja eraldada erinevate omadustega plaste, sest eri plastidest koosnevat plastjäätmete segu on raskesti turustatav. Sortimine peab tagama, et saadav jäätmefraktsioon ei sisalda polüvinüülkloriidi, teflooni, nitriilkummi, polüuretaane jm polümeere, mille molekulis on aatomid N, S, Cl, F. Plastjäätmete energiasisaldus on üldjuhul kõrge. Kas Tallinnas on võimalik ära kasutada antud jäätmeliiki kui energiakandjat? Selleks tuleb määrata tekkivad kogused ja saadavus (eraldatavus) sega-olmejäätmetest pikema perioodi vältel. Juhul kui määramisega tuvastatakse, et plastjäätmete sisaldus olmejäätmetes vastab joonisel 6.3 toodule, siis olmejäätmetest saadavate plastide energeetiline ekvivalent oleks 100%-lisel põletamisel ca 22 MW. See on tõsiselt arvestatav kogus energiat, mille ärakasutamine on pikemas perspektiivis mõeldav, kuid põletatav plastkütus vajab eeltöötlust – peenestamist ja metallide eraldamist. Ranged nõuded võimaliku kütuse kasutaja poolt tõstavad tema hinda. Kõiki neid küsimusi tuleb vaagida asjakohases tasuvusuuringus. 6.3.1.6. Vanarehvid Kasutuskõlbmatute vanarehvide käitluse eesmärk on tõkestada nende kõrvaldamist prügilatest. Tallinnas tekib vanarehve suurtes kogustes. Ainsaks ametlikuks käitluskohaks on hetkel Kopli ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaik. Nii rehvide kui ka nende purustamisel saadavate tükkide kasutusala pole lai. On näiteid kasutusest teedeehituses asfaldi ingridiendina, müratõketena või tooreinena tahma tootmiseks. Eestis on korraldatud kopürolüüsi kukersiidiga põlevkiviõli saamisel. Seejuures peab vanarehvide kasutus olema keskkonnateenistuse poolt lubatud. Kuna vanarehvide kasutajad peavad katma nende käitlemisega seotud kulutused, tulevad need sisse kodeerida uute rehvide müügihinda. Kuigi seaduste ja määrustega on olukord hõlpsasti lahendatav, vajab lahendust rahavoogude suunamine ja kontroll selle üle. Euroopa Liidu direktiiv 2000/53/EC mõjutab lähitulevikus asjakohase määruse alusel vanarehvide käitlust oluliselt. Nii Tallinnas kui ka lähiümbruses tegutsevad autolammutustöökojad peavad alustama koostööd jäätmekäitlejatega. Kui on ilmunud Eesti keskkonnaministri määrus, milles on korraldatud ülalöeldud direktiivi lisa I punkti 2 lahendus, peab keskkonnajärelevalve küsimusele senisest rohkem tähelepanu pöörama. 6.3.1.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on viimasel kümnendil Tallinnas olnud suur. Kopli ja Väo ehitusjäätmete käitlusettevõte on sündinud just tekke kõrgest tasemest ning nende stabiilne tegevus ja areng on kergeim võimalus mitte lasta langeda antud jäätmeliigi käitluse tasemel. Käesoleval ajal on nõudlus inertse mineraalse materjali, mida võib saada ehitusjäätmetest, järele täheldatav. Kuid käitlejad peavad prognoosima võimalikke turumuutusi. Tallinna arengu ja ehitusturu prognoosist on näha, et vähemalt kuni aastani 2010 pole otstarbekas avada uusi ehitus-lammutusjäätmete ladestuskohti, sest nii Kopli savikarjääris kui ka Väo paekarjääris on piisavalt mahtu nende töötlemisjääkide ladestamiseks. Lõppladestupaikadest ringlusse antava materjali kogus sõltub kohaletoodavate jäätmete eel(koht)-sortimise tasemest. Lammutusjäätmete kohtsortimisel on ruumi areneda. Asjast huvitatutel ettevõtjatel on otstarbekas uurida nõudlust vastava teenuse osutamiseks. Tallinnas täheldatakse lammutatavate objektide juures suurtes kogustes konkreetse jäätmeliigi – saastunud pinnas, klombitud paekivi, puit jm teket. Seoses prahistatud aladel prevaleeruvate lammutusjäätmetega on oluline, et tõuseb järelevalve tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üle. Kui ehitusjäätmete käitlemise eest ehitusel vastutab tööettevõtja, siis lammutustegevuse juures, kus tööd kulgevad tihti suure tempoga ja alltöö ettevõtjaid on mitu, on oht, et tekkivad jäätmed ei jõua lõppkäitluskohta. Luba lammutustöödeks tuleb siduda olukorraga, et keskkonna järelevalve organil on võimalik kontrollida, kuidas igal ajahetkel ja kes käitleb jäätmeid. 6.3.1.8. Ohtlikud jäätmed Lähtuvalt ohtlike jäätmete kogumise nn madalast ühiktasemest, peab oluliselt paranema olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine. Kuigi uude prügilasse rajatakse ohtlike jäätmete kogumis- ja hoiupunkt, pole see ohtlike jäätmete voo kulgemist määrav element. Ta on süsteemis veel viimane legaalne koht jäätmete ajutiseks hoidmiseks, mis peab kaasa aitama nende koos sega-olmejäätmetega keskkonda sattumise vältimisele. Põhitegevus ohtlike jäätmete voogude liikumise korraldamises (kogumises) peab toimuma linna sees. Tuleb käivitada tugev elanikkonnale suunatud propaganda. Propaganda peab kaasa aitama esialgu kahe konkreetse ülesande lahendusele: 1) ammendunud patareide ja nööpakude kogumiskastidesse äraandmise harjumuse (massiline) saavutamine; 2) ohtlike jäätmete kogumispunktide olemasolu ja asukohtade teadvustamine. Alles seejärel, kui nende küsimuste lahendamises on saavutatud edu, saab asuda teiste ohtlike jäätmete liikide (aegunud ravimid, määrdunud olmekeemia toodete pakend jm) tõhusama kogumise juurutamise juurde. 6.3.2. Käitlemine ja lõppladestus Tallinnas ladestatakse sega-olmejäätmed kuni 2002. aasta keskpaigani Pääsküla prügilasse, hiljem uude prügilasse. Euroopa Liidu nõuetele kohaselt ehitatud prügila loob eeldused sellisele jäätmete kõrvaldamisele, kus keskkonnamõjud on ette teada ja neid suudetakse ka ohjata. Tasuvusuuringu kohaselt transformeerub uus prügila järk-järgult sega-olmejäätmete kõrvaldamiskohast nende käitlemisjääkide kõrvaldamiskohaks. Ei ole võimalik öelda, millal selline muutus toimub, kuid on võimalik esile tuua asjaolud, mida tuleb prügila tehnoloogilises arengus arvestada. Prügilasse suunatavad konstantsed jäätmete massid loovad pikemas perspektiivis eelduse jäätmete energeetilise potentsiaali kasutamiseks. Seda just siis, kui vaatamata linnas rakendatavatele jõupingutustele sortimises ja taaskasutamises, suureneb olmejäätmete teke (näiteks elanikkonna kasv, linna laienemine, ettevõtluse kasv, tagasilöögid taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide turustamises jne). Sellises olukorras tuleb segaolmejäätmete energeetilise potentsiaali selgitamiseks alustada variantide analüüsimisega. Kes analüüsi käivitab, on toodud tabelis 7/1. Võimalikud käitlusvariandid analüüsiks oleksid järgmised: – nn jäätmete masspõletus; – jäätmekütuse tootmine ja selle põletamine kõrvalkütusena; – orgaaniliste jäätmete lagundamine biogaasiks ja selle kütusena kasutamine. Saab moodustada variantide kombinatsioone, kus arvestatakse kogumise ja tekkekohapõhise sortimise praktikat. Kõikidel juhtudel tuleb selgitada variandi keskkonnamõjud ja majanduslikud eeldused. 6.3.3. Kogumine ja vedu Omavalitsuste kohustus korraldada jäätmevedu on sätestatud jäätmeseaduse §-des 13–15. Sedavõrd kui olmejäätmete definitsioon katab ka ettevõtluses tekkinud samalaadseid jäätmeid, satuvad omavalitsuse kohustuste ja õiguste piiridesse ka juriidiliste isikute (kauplused, restoranid, turud, hulgilaod jne) tekitatud samalaadsed jäätmed. Üldised suunised omavalitsusele jäätmete kogumise ja veo korralduseks on, et: – mõju jäätmete kogumisest ja veost oleksid nii linnakodanike kui ka jäätmetega tegelevate inimeste tervisele minimaalne; – jäätmete taaskasutamisse suunamine oleks lihtne ja arusaadav; – kogumise ja veokulud oleksid optimaalsed. Omavalitsuse ülesanne on jälgida kogumise ja veo praktilist toimivust ja hakata seda muutma, kui kogumises ja veos kerkivad esile probleemid või jäätmete tekitaja poolt vaadatuna toimib süsteem ebaratsionaalselt. Vastavalt Euroopa riikide praktikale võib jäätmevedu olla korraldatud kas otse omavalitsuse poolt või tema poolt ostetud teenusena. Esineb ka kahe võimaluse koosrakendamist. 6.3.3.1. Omavalitsuse poolt korraldatud vedu See tähendab, et omavalitsusel on veofirma, kes tegeleb jäätmeveoga. Tänapäeval on siiski levinud praktika, kus omavalitsus ei ole vahetu veofirma omanik, vaid ta ostab veoteenuse ühelt või mitmelt veofirmalt. Seejuures leitakse veoteenuse osutaja töövõtu-vähempakkumise kaudu. Kui omavalitsus sõlmib lepingu veoteenuse osutamiseks haldusterritooriumi elanikele, siis elanikud ei sõlmi enam eraldi lepinguid teenuse osutajaga. Omavalitsus esitab kinnistute omanikele arved osutatud teenuse eest vastavalt volikogus kehtestatud hinnale. Suurte omavalitsuste puhul või mitme omavalitsuse koostöös võib vedude toimivuse seisukohalt olla vajalik jagada territoorium mitmeks piirkonnaks. Ka seejuures pannakse iga piirkond eraldi vähempakkumisele. Vedude korraldamist omavalitsuse poolt toetab see, et vedu organiseeritakse logistiliselt paremini ja jäätmetekitaja seisukohalt ökonoomselt. Põhjamaade linnade praktika on näidanud, et omavalitsuse vähempakkumiste kaudu korraldatud jäätmevedu on langetanud teenuste hindu võrreldes teenuste hindadega tekitaja-vedaja otselepingute korral. Vähempakkumised on viinud selleni, et varem linnas alaliselt veoturgu hoidnud vedajad on konkurentsi tõttu väljastpoolt tulnud üritajatele kaotanud. On üldiselt teada, et kohalikud veofirmad lähtuvad oma huvidest ega suhtu alati positiivselt omavalitsuse poolt korraldatavasse jäätmeveosse. Soome kogemuse kohaselt on jäätmehoolduse sätete ja määruste rangemaks muutumise tulemusena laienenud omavalitsuste vaheline koostöö. Selle tulemusena on mitmes omavalitsuses või nende ühenduses siirdutud või ollakse siirdumas omavalitsuse poolt korraldatavale jäätmeveole ja vedude tsentraliseeritud teenuse tellimisele vähempakkumiste kaudu. Tallinna jäätmehoolduses minnakse lähiaastatel üle korraldatud olmejäätmete veole. Kuid eelnevalt tuleb asutada vastav juhtiv-korraldav (struktuuri)üksus, kes ka vastutab jäätmehoolduse korralduse eest, peab selle toimimise üle järelevalvet ja juhib rahavoogusid taseme tõstmiseks/hoidmiseks. Lähemalt osas 7.2. 6.3.3.2. Jäätmevedu otselepinguga Jäätmevedu otselepinguga on viis, kus omavalitsusel pole aktiivset rolli veo korralduses. Kinnistute omanikud sõlmivad jäätmeveolepingud otse ühe antud regioonis tegutseva veofirmaga. Tallinnas seni toimiva praktika jätkamine veoteenuste osas on linnavalitsuse seisukohalt vaadatuna lihtsaim viis korraldada jäätmehooldust. Kuid praktika jätkumine on õigustatud sel juhul, kui ta toimib ideaalselt keskkonnakaitselisest aspektist. Otseleping osutub veofirmadele soodsaks, kuna lepingupartneriks olevad kinnisvarahaldusfirmad või elamuühistud ei pruugi eriti vaidlustada teenuse hinda ega hakka vedajate vahel vähempakkumist korraldama. Sõltuvalt piirkonnas otselepinguga tegutsevate veoteenust pakkuvate firmade arvust ja omavahelisest konkurentsist, võib tekkida olukord, kus firmad katavad samu kogumismarsruute ning et kõigile vedajatele pole majanduslikult tasuvaks veoks piisavalt jäätmeid. Võimalikest “lisakilomeetritest” johtuvalt on süsteem ka keskkonna säästmise seisukohalt nõrgem. Tabelis 6/1 on kokkuvõtlikult käsitletud kirjeldatud mudelite eeliseid ja puudusi. Tabel 6/1 Omavalitsuse korraldatud ja jäätmevedu otselepinguga eelis (+) või puudus (-) Positsioon Omavalitsuse korraldatud jäätmevedu Jäätmevedu otselepinguga Jäätmetekitaja seisukohalt + lihtne ja vaevatu, pole vaja ettevõtjatele vähempakkumisi korraldada + mõnevõrra odavam – klient ei saa mõjutada ettevõtja valikut – teenindustaseme mõjutamine on raske + klient saab valida ja ettevõtjat vahetada + väikesed ettevõtjad teenindavad kliente üldiselt hästi – kallim – kartellide või monopoli tekke oht Omavalitsuse seisukohalt + jäätmeveo (arendamine) haldamine lihtne + korraldus selge + järelevalve lihtsam (nn mitteametlike kõrvaldamiskohtade kasutuse lõpetamine) + parem logistika + eramute omanikud ei saa jäätmeid kõrvaldada oma viisil ega prahistada omavalitsuse äärealasid. – suur jälgiv ja korraldav organisatsioon (bürokraatia oht) – vanade veolepingute katkestamise vajadus + ei eelda omavalitsuselt suurt organisatsiooni ega investeeringuid – jäätmeveo ja üldse hoolduse arendamine on raskem – ümberlaadimise osas kokkulepete saavutamine raske Keskkonnamõju seisukohalt + veokilomeetrite arv väiksem + vähem saastamist + vähem probleeme liikluses – õhu saastamine ja liikluse koormamine – taaskasutuse edendamine ja motiveerimine raskem 6.3.3.3. Segasüsteem Omavalituses võidakse jäätmevedu korraldada osaliselt otselepingutega, osaliselt tema enda poolt korraldatuna. Omavalitsuse korraldatud võiksid sel juhul olla näiteks piirkondlike kogumispunktide pidamine (haldamine) ja teatud jäätmeliikide (biolagunevate jäätmete) vedu eriti just antud jäätmeliigi veokorralduse algetapis. Tallinnas on tõenäoliselt segasüsteemi ainsaks eeliseks see, et linnavalitsus (vastav struktuuriüksus) võib keskenduda jäätmehoolduse arendamise seisukohalt oluliste jäätmeliikide määramisele ja veopiirkondade leidmisele. Sellisel juhul toimub olmejäätmete vedu otselepingute alusel ainult linnavalitsuse aktsepteeritud piirkonnas või ainult suurtes kogustes jäätmeid tekitavatelt firmadelt. 7. JÄÄTMEHOOLDUS AASTAL 2005 7.1. Üldine ettekujutus Tase, kuhu Tallinna jäätmehooldus peaks aastaks 2005 jõudma, on olulisemate näitajate osas järgmine: – jäätmehooldus ja -käitlus toimivad põhijoontes Euroopa Liidu asjakohaste direktiivide kohaselt; – Tallinna Linnavalitsuses või linnavalitsuse juures töötab jäätmehoolduse eest vastutav üksus (tööülesanded on toodud tabelites 7/1 ja 7/2); – ladestamiseks lubatud jäätmeid kõrvaldatakse ainult uuel madala ja kontrolli all hoitava keskkonnamõjuga prügilas (kaart 4); – kulgeb Pääsküla prügila katmine ja keskkonnaohutuks muutmine; – on stabiliseerunud jäätmete taaskasutuse määr, mis vastab taaskasutatava materjali nõudlusele; – on fikseeritud pakendite ja vanarehvide tootja/importija vastutus jäätmekäitluses; – jäätmestatistika on sedavõrd usaldusväärne, et ta võimaldab hinnata eri jäätmeliikide taaskasutuskõlbulikkust ja arvutada taaskasutuse majanduslikku otstarbekust; – ohtlikud jäätmed liigitatakse eraldi juba tekkekohas, neile on korraldatud eraldi kogumine ja nende käitlemine on tõhustunud; – jäätmekäitlus toimib isetasuvalt. Kokkuvõtvalt on väljavaated 2005. a jäätmehoolduse ja -käitluse tasemete kohta esitatud ka lisas 1. 7.1.1. Jäätmete taaskasutus Eesmärk on, et suhe prügilasse ladestatavate sega-olmejäätmete ja taaskasutatavate jäätmete koguste vahel langeks 2000. a saavutatud tasemest 0,63 tasemele 0,55–0,57. 7.1.1.1. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete käitlus Prügilas ladestatavate biojäätmete mass väheneb 2005. aastaks tasemele 35 000–40 000 t/a. Saavutatakse bioloogiliste jäätmete (kompostitavate orgaaniliste köögijäätmete ja kompostitavate aia- ja pargijäätmete) tekkekohas eraldamise, kogumisega ja kompostimisega. Selleks: 1) peab uues prügilas 2005. a valmima kompostimisväljak kuni 24 000 t/a tekkekohas eraldi kogutud biojäätmete kompostimiseks (saadakse 10 000–15 000 t/a materjali pinnase parenduseks ja või kasvusubstraadiks); 2) peab AS Tallinna Prügila eelnevalt välja selgitama komposti nõudluse ja turustusvõimalused. Kompostitavad orgaanilised köögijäätmed Sünkroonselt prügila kompostimisväljaku rajamisega peab suurtekitajate juures (restoranid, suure korterite arvuga >100 korteriühistud jne) käivitama tekkekohas* sortimise ja eraldi kogumise. Seejärel, kui on leitud piirkonnad, kus kulgeb korraldatud olmejäätmete vedu, määratakse kohad, kuhu jäätmeveofirma saab paigutada vajalikud kogumisvahendid. *Tekkekohas sorditud orgaanilisi köögijäätmeid suunatakse kompostimisse ca 14 000 t/a. Eramutega kinnistutel kompostitakse köögijäätmeid ainult väikekompostorites. Kompostitavad aia- ja pargijäätmed 2005. a kompostitakse aia- ja pargijäätmeid umbes 10 000 t/a. Lisaks kompostimisele eramukinnistutel kompostitakse mainitud jäätmeid ka vastava(te)l väljaku(te)l. Asukoha kompostiväljakule leiab linnaosa valitsus vastavalt võimalusele eraldada selleks otstarbeks (linna)maad. Metsade-parkide korrastusest saadav jämepuit suunatakse uude prügilasse kompostitavatele köögijäätmetele tugiaine – puiduhakke tootmiseks. Heitvee settemudad Kuni 2002. a võib enne Pääsküla prügila kattekihtide paigaldamist kasutada mäe morfoloogiat kujundava materjalina töödeldud (kääritatud, kuivatatud, liivaga segatud, jne) tööstusreovee ja olmereovee puhastussetet. Kogused vastavalt AS Tallinna Vesi jäätmekavas toodule – 30 000 m3/a ja kooskõlas AS-ga Tallinna Jäätmekeskus tegelikule vajadusele. Pääsküla prügila pealmises (1 m paks) kattekihis aga võib kasutada jääkmudast toodetud komposti, mis tähendab, et hiljemalt 2004. a peab AS Tallinna Vesi olema valmis kompostima jääkmuda senisest enamal määral. 7.1.1.2. Vanapaber ja -papp 2002. a on uuringutega välja selgitatud, kui palju sisaldub sega-olmejäätmetes kogumiskõlblikku vanapaberit/pappi ja ka kogutava vanapaberi kasutuskohad – kas kohalik paberitööstus või eksport. Juhul kui kehtib 2000. a sortimisandmete alusel tehtud eeldus – 70 % prügilasse minevast paberist/papist on kogumiskõlblik ning turustamine ei tekita raskusi, siis peab saavutama kogumiskõlbliku paberi täieliku eraldamise. See eeldab taaskasutuses kasvu 100% võrra kuni tasemele 14 000 – 15 000 t/a (ühikkogus 37 kg/in*a). Tase saavutatakse jäätmehoolduseeskirja punkti 39 täitmisega ja kontrolliga selle täitmise üle. 2005. aastaks on saavutatud, et pakendiaktsiisi seaduse lisasse on materjalina lülitatud ka papp, mida samuti võidakse maksustada aktsiisiga juhul, kui tema taaskasutamine ei vasta etteantud kogusele. 7.1.1.3. Klaas Klaasist pudelite/purkide kogumine ja nendest tekkinud klaasimurru taaskasutus säilib 2000. a tasemel – 80% ringlevast klaasist. Taseme hoidmine tagatakse olmes tekkinud ja sorditud jäätmete kogumispunktide arvu suurendamisega. Klaasimurru taaskasutamiseks otsitakse (koostöö Majandusministeeriumiga) lisaks suunamisele AS Järvakandi Klaasitehased sulatamisele ka alternatiivset lahendust. 7.1.1.4. Vanametall Toimib vanametalli kogumise ekspordile orienteerunud süsteem, milles käitlusmaht on jätkuvalt funktsioon nii Tallinnas tekkivast kui mujalt Tallinnas tegutsevatesse metalli käitlusettevõtetesse toodavast vanametallist. Vanametalli kõrge ostuhind on motiveerinud vähemalt veofirmasid koguma olmest, toitlustus- ja kaubandusettevõtteist metallist kogukaid kasutuskõlbmatuid vahendeid-seadmeid (autod, külmikud, pesumasinad, pliidid, külmletid, riiulid jne) ja vedama neid rajatud või olemasolevatesse lammutus/purustuspunktidesse. Tekkekohas sorditud jäätmete kogumispunktides on elanikel võimalik ära anda olmes tekkinud väiksemaid metallist või siis rohkesti metalle sisaldavaid kasutuskõlbmatuid seadmeid ja -vahendeid. Koos olmejäätmetega (mitteeraldatavana) satub metalle kõrvaldamisele mõnisada tonni aastas. Ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaikade operaatorid eraldavad jäätmetest musta vanametalli saagisega 60–80%. 7.1.1.5. Plast- ja kummijäätmed Jätkub pakendiaktsiisist vabastamise motiivil plastpakendi kogumine. Kogutud plasti käitluses konkureerivad kaks suunda: eksport ja peenestatud plastjäätmematerjali taaskasutus Eestis. Tänu tekkekohas sorditud jäätmete kogumispunktide arvu suurendamisele ja elanikkonna sortimistegevuse tõusule ning põletamisest loobumisele eramute küttekolletes (kuna on ohtlik korstnatellisele) on olmejäätmetest plastjäätmete kogumistase võrreldes 2000. a on kasvanud 3–4 korda – ühiknäitaja tõuseb tasemele 5–7 kg/in*a. Eesmärgiga võtta seisukoht jäätmekütuse tootmisele üleminekuks, käivitab AS Tallinna Prügila kestva uuringu plastjäätmete sisalduse kohta prügilasse toodavates sega-olmejäätmetes. Tallinna jäätmehoolduse eest vastutaval linnavalitsuse struktuuriüksusel on usaldusväärne ülevaade linnas tekkivate vanarehvide kohta. Vanarehvide kogumiseks on aastaks 2005 loodud importijate vastusel põhinev kogumissüsteem. Rehvide importijatele pakub hulk firmasid teenuseid tagasiostetud vanarehvide käitluseks. 7.1.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed On tõhustunud ehitus- ja lammutusjäätmete sortimine nii tekkekohtades kui ka ladestuspaikades. Ehitus-lammutusjäätmetes sisalduva puidu, klaasi ja metalli kohta on saadud adekvaatne ülevaade, mis tagab, et ladestuspaikades töödeldakse vähemalt 50% kohaletoodud jäätmetest taaskasutatavaks materjaliks. Vältimaks nende kõrvaldamist ladestuspaigas, eraldatakse täielikult ohtlikud jäätmed ja ohtlike ainetega määrdunud pakend. 7.1.1.7. Jäätmekütuse toore On määratud uude prügilasse kõrvaldamiseks toodavate sega-olmejäätmete energiasisaldus. Samuti on teada energeetilist väärtust omavate sorditud jäätmeliikide kogused, millel ei ole taaskasutuse võimalust või on raskusi turustamisega. Antud ajahetkeks kogunenud andmete põhjal otsustatakse jäätmekütuse tootmise otstarbekus. 7.1.1.8. Ohtlikud jäätmed Ettevõtteid teenindab Tallinna ja Põhja-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskus ja linnas asuvad ohtlike jäätmete käitlusfirmad. Propaganda, aktiivse nõustamise ja uute ohtlike jäätmete kogumispunktide (ca 10–15) paigaldamisega eraldatakse nad kõrvaldamisele minevatest olmejäätmetest. Ohtlike jäätmete käitlusfirmad jätkavad kogumispunktide teenindamist. Tagasisidet linnas kulgeva ohtlike jäätmete kogumise efektiivsuse osas saadakse uues prügilas oleva ohtlike jäätmete kogumispunkti (filtri) tühjendamissagedusest. Mida harvem tühjendus, seda toimivam on linnasisene kogumine. Olmejäätmetest eraldatava ohtlike jäätmete kogumise ühiknäitaja tõuseb Põhjamaade linnade taseme lähedusse – 10 kg/in*a. 7.1.2. Jäätmete vedu Jäätmete veokorraldust mõjutab järjest enam asjaolu, et vastavalt Euroopa Liidu jäätmete direktiividele langeb Tallinnas järjest eelkäitlemata jäätmete vedude maht kõrvaldamiskohtadesse, kuid kasvab vedude maht käitluskohtadesse. Kuna uus prügila (kõrvaldamiskoht) asetseb linnast eemal (ca 15 km idas), muutub olmejäätmete veo suund 2000. a toimuvale vastassuunaliseks (mõnda aega kompostiga kaetavat Pääsküla prügilat ei saa käsitleda kui kõrvaldamiskohta). Olmejäätmete veomarsruutide lõpposa (ca 10 km pikkuselt) kulgeb teljel lääs–ida. On oodata, et jäätmeveokid kasutavad linna piires järgmisi (juba koormatud) magistraale: Pärnu mnt, Sõle t, Tammsaare tee, Järvevana tee, Peterburi mnt ja Laagna tee ning seal asuvaid ristmikke. Aastaks 2005 on linn elamukinnistute osas üle läinud korraldatud olmejäätmete veole. Eelnevalt on seejuures tasakaalustatud olmejäätmete veokorralduse asjaolud prügilast eri kaugustel asetsevatele linnaosadele. Korraldatud olmejäätmete veo käivitamisel võib tekkida probleem sellest, et vedajad pakuvad teenust atraktiivse(te)le linnaosa(de)le, näiteks Lasnamäe, samas kui Nõmme ja Haabersti linnaosa teenindamiseks esitatud pakkumiste tase võib jääda madalaks. On otstarbekas, et enne korraldatud olmejäätmete veo käivitamist jäätmehoolduse eest vastutav struktuuriüksus kogub firmadelt, kes kavatsevad konkureerida kogumispiirkondade hankevõistlusel, ettepanekuid võimalike jäätmete ümberlaadimispunktide asukohtade ja nende tehnilise lahenduse kohta. Konkursi tingimustes peab kajastuma see, et firmale, kes garanteerib vajatava ümberlaadimisjaama rajamise, tekib teatud eelis. Lisaks eramute haaramisse korraldatud jäätmeveosse on ka väikesed teenindus- ja tööstusettevõtted, kelle jäätmed on sarnased olmejäätmetega, haaratud korraldatud jäätmeveosse. Suurtel jäätmetekitajatel (jäätmeteke üle 5000 t/a) säilib võimalus kokku leppida jäätmevedude alternatiivsete lahenduste osas linna jäätmehooldust korraldava üksusega. Aastaks 2005 on selgunud tegelik jäätmete ümberlaadimispunkti(de) vajadus ja asukohad. 7.2. Teostusprogramm Kava kohaselt tõuseb Tallinna jäätmehoolduse tase programmiliste tegevuste ja ülesannete lahendamise kaudu. Programmi kvaliteeti ei määra niivõrd üksikute ettevõtmiste ja ülesannete rohkus, kuivõrd vajalikud praktilised sammud ja nende tulemuslikkus. Programm näeb üldjoontes ette järgmist: 1. Jäätmekäitluse püsimist vabal, kuid jäätmelubadega ja -litsentsidega ohjatud ettevõtlusel. 2. Ettevõtjate initsieerimist häälestamaks ümber muutuvale olukorrale ja uutele võimalustele. 3. Algama peab tõsine töö tallinlase kasvatamisel ja õpetamisel olmes tekkivate jäätmetega ümberkäimisel. Detailsemad programmi ülesanded on toodud tabelis 7/1. Tabel 7/1 Programm ülesannete lahendamiseks Nr Tegevus Tegevuse eesmärk Ülesanded Algataja Vastutaja 1 2 3 4 5 6 1. Jäätmehoolduse taseme tõstmine Tagada Tallinna Jäätmekava eesmärkide ning jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmine. 1. Luua linnavalitsuses jäätmehoolduse korralduse eest vastutav struktuuriüksus. 2. Struktuuriüksusel korraldada linnas jäätmekäitlust. 2.1. Käivitada korraldatud olmejäätmete vedu. 2.1.1. Algatada asjakohane teostatavusuuring. 2.1.2. Määratleda korraldatud olmejäätmete veopiirkonnad. 2.1.3. Organiseerida konkurss veopiirkondades jäätmete kogumise- ja veoteenuse osutamise eriõiguse taotlemiseks. 2.2. Tagada sünkroonsus uues prügilas käitlustehnoloogiate rakendamise ja linnasisese liigitikogumise arengu vahel. 2.3. Tõsta olmes tekkinud ohtlike jäätmete kogumise tulemuslikkust ja olemasolevate kogumispunktide kasutust linnaelanike poolt. 2.4 Aidata komposti tootjaid kompostileturu leidmisel. Olenevalt olukorrast initsieerida muda ja kompostitavate biolagunevate jäätmete kooskompostimist. 2.5 Uurida teisese toorme nõudluse konjuktuuri tagamaks saavutatud jäätmete taaskasutuse tase ka turgude ebastabiilsel toorme nõudlusel. 2.6 Välja arvutada ja teha linnavalitsusele ettepanekuid jäätmehoolduse korraldamiseks seatava reaalkoormatise suuruse ja kogumise mehhanismi kohta. 2.7 Algatada vajadusel Tallinna jäätmehoolduseeskirja korrigeerimine vastavalt Euroopa Liidu uutele direktiividele, muutunud olukorrale ja võimalustele jäätmete käitlemisel. 3. Töötada koos naaberomavalitsustega linna piiri ületavates asumites jäätmehoolduse ja -käitluse probleemide lahendamisel. Kaitsta seejuures Tallinna huve. 4. Üldistada suuremate jäätmetekitajate jäätmekavu. 4.1. Avalikustada üldistused ja soovitada neid käitlejatele. 5. Soosida käitlejate initsiatiivi ebapiisavalt käideldud jäätmeliikide käitlemiseks ning uute toimingute evitamiseks. 5.1. Juhtida käitlejate tähelepanu uute jäätmekäitluskohtade rajamise vajadusele. 5.2. Osundada Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanile, Nõmme ja Pirita linnaosa jäätmekavadele. Linnavalitsuse jäätmehoolduse struktuuriüksus Linnavalitsuse jäätmehoolduse struktuuriüksus 2. Jäätmenõustamine ja teabe levitamine Toetada tegevust 1 1. Käivitada jäätmehoolduse alane nõustamine. 2. Töötada koos Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Tallinna ettevõtetega. Linnavalitsuse jäätmehoolduse struktuuriüksus Linnavalitsuse jäätmehoolduse struktuuriüksus 7.2.1. Jäätmehoolduse korralduse eest vastutav üksus Kuigi Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on fikseeritud instantsid ja isikud, kes on kohustatud korraldama jäätmehooldust nii linna kui üldise territoriaalüksuse kui ka linnas asuvate kinnistute tasandil, tuleb jäätmekava evitamisel lahendada rida uusi komplitseeritud ja senisest tunduvalt rohkem raha ning aega nõudvaid ülesandeid. Küsimusi, mida tuleb praktikas lahendada täiesti uuel tasandil, on käsitletud peatükkides 5, 6 ja 7 (alapeatükis 7.1). Tallinna jäätmehoolduse tasakaalustatud areng eeldab, et linnavalitsuses (või tema haldusalas) luuakse vastav üksus. Jäätmehooldusüksuse suuruse kujundamisel võib kaaluda seda, kas üksus täidab kõiki temale projekteeritud ülesandeid või ostetakse teenusena osade ülesannete täitmist. Üksus peaks tegevust alustama 2001. a. Olulisemad jäätmekavast tulenevad lahendamist vajavad ülesanded on: – jäätmete tekkekohas liigitikogumise evitamine, seejuures tähelepanu ohtlike jäätmete eraldamisele olmejäätmetest; – korraldatud olmejäätmete veole üleminek; – käitluskohtade väljaarendamine vastavalt liigitikogumise mahtude kasvule; – taaskasutamiseks kogutud jäätmekoguste kasvu tagamine; – prahistatud linna-alade puhastamise korraldamine; – jäätmehoolde korraldamiseks vajaliku andmebaasi loomine ning uurimistööde läbiviimine/tellimine; – jäätmenõustamise korraldamine; – koostöö arendamine naaberomavalitsustega, jäätmekäitlejatega ja keskkonnateenistusega ning -inspektsiooniga. Linnavalitsusel on võimalik arvestada ka konkureeriva võimalusega, mis tuleneb jäätmeseaduse §-st 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dest 62–64. Põhimõtteliselt on võimalik, et Tallinn ja temaga piirnevad Harjumaa omavalitsused loovad ühise asutuse (võimalik juriidiline vorm näiteks äriühing), kes hakkab jäätmehooldust korraldama nii Tallinnas kui ka lähiümbruses. Äriühingu põhikirjas fikseeritakse jäätmehoolduse korralduses põhimõtteliselt samade ülesannete lahendamine ja vastutusala, mis on toodud tabelis 7/1. Kuigi naaberomavalitsused võivad koostööst Tallinnaga olla väga huvitunud, on Tallinna Linnavalitsusel siiski otstarbekas enne otsustamist analüüsida kummagi võimaluse (mudeli) positiivseid ja negatiivseid külgi. Näiteks on antud lahenduse positiivne külg see, et linna piiriäärsetes asumites paraneb elanike nn jäätmealane teenindus. Negatiivseks küljeks aga või osutada see, et Tallinn peab linna tarbeks loodud parimaid jäätmehoolduse lahendusi kooskõlastama partneritega. Pole alati sugugi garanteeritud, et need lahendused leiaksid partnerite heakskiitu. 7.2.2. Ajagraafik Uue prügila avamise ja käitlustoimingute laiendamiseks vajatavate rajatiste avamishetked on teada. Need tulenevad Tallinna Linnavalitsuse ja AS Tallinna Prügila vahelisest lepingust. Ka on dateeritud Pääsküla prügila juriidiline sulgemine. Paralleelselt jäätmekäitlusettevõtetes toimuvaga tuleb alustada ka jäätmekava ülesannete täitmisega. Oluline on seejuures sünkroniseerida nn omavahel seotud või sõltuvaid tegevusi. Sellesse loetellu jääb mitmeid tegevusi: 1. Orgaaniliste jäätmete kompostimine. Vastavalt linna ja AS Tallinna Prügila lepingule tuleb alates 2007. a biojäätmeid kompostida mahus 35 000 t/a. Põhimõtteliselt võiks alustada ettevalmistustega 2006. a, kuid siin on oma oht. Selle taseme ühekorraga saavutamisel võib ületamatu takistusena esile kerkida komposti turustamine. Seega on otstarbekas kompostimist juurutada järk-järgult ja alustada tegevustega tunduvalt varem. 2. Nii jäätmete taaskasutuse kui ka uue prügila ladestamisressursi seisukohalt on oluline, et tulevikus siirdutakse jäätmetes sisalduva energia kasutamisele. Pärast 2005. a tuleb praktiliselt lahendada küsimus jäätmetest toodetud kütuse (jäätmekütuse) põletamise viisidest ja prognoosida tähtaeg, millal tuleb vastav katel soetada. Selleks ajahetkeks peab Tallinnas kulgev jäätmekäitlus olema taaskasutuse osas stabiliseerunud ja vähetundlik materjalide turustamisvõimaluste muutustele. 3. Ka olmest ohtlike jäätmete kogumisesüsteem peab jõudma tasemele, kus pole põhjust karta, et prügila valdaja on koormatud objektil jäätmete täiendava sortimisega nende eraldamiseks. Jäätmehoolduse arendamisele suunatud meetmete ajagraafik on esitatud tabelis 7/2. Tabelis 7/2 loetletud ülesannete täitmise ajagraafik lähtub mudelist, et Tallinna Linnavalitsuse juurde luuakse vastav üksus, kes alustab tegevust juba aastal 2001. Ühise üksuse loomise korral naaberomavalitsustega nihkuks ülesannete täitmine vähemalt aasta võrra edasi. Tabel 7/2 Linna jäätmehoolduse korraldamisel lahendatavate ülesannete täitmise graafik Aasta Ülesanded (prioriteetsed) Prognoositav tulemus 1 2 3 2001 – Korraldatud olmejäätmete veo korralduseks teostatavusuuringu tellimine. – Juriidilise analüüsi tellimine kehtivate jäätmeveolepingute muutmiseks. – Tallinna jäätmehoolduseeskirja korrigeerimine vastavalt olukorrale, mis on vaja üleminekuks korraldatud olmejäätmeveole. Leitud korraldatud olmejäätmete veopiirkonnad Lahend kehtivate teeninduslepingute muutmiseks. Teada, milliseid jäätmehoolduseeskirja punkte muuta ja ettepanekud nende sõnastamiseks. 2002 – Konkursi korraldamine jäätmevedajate vahel veopiirkondades jäätmete kogumis- ja veoteenuse osutamises eriõiguse saamiseks. – Olmest pärit kogukate jäätmete lammutuskoja paiknemise otsimine või uuring jäätmete sortimis/ümberlaadimisjaama otstarbekuse ja asukoha suhtes. – Olmest pärit ohtlike jäätmete täiendavate kogumispunktide asutamine ja olemasolevate kogumispunktide kasutuse propageerimine. – Jäätmehoolduse nõustamise käivitamine. – Uuringu tellimine kompostimiseks kogutavate bioloogiliselt lagunevate (põhirõhk pargi-/aiajäätmetele) jäätmete koguste ja võimaliku kompostimiskoha valikuks. – Arvutused ja ettepanekud linnavalitsusele jäätmehoolduse korraldamiseks seatava reaalkoormatise suuruse ja selle kogumismehhanismi kohta. Konkursi õnnestumine ja üleminek korraldatud olmejäätmete veole. Vähemalt 10 uue ohtlike jäätmete kogumispunkti asutamine ja hoolduslepingu tellimine. Lahendid/variandid kogukate olmejäätmete lammutuskoja bioloogiliselt lagunevate pargi- ja aiajäätmete kompostimiskohtade arvus ja paiknemises. Teada reaalkoormatise suurus. 2003 – Aia-/pargijäätmete kompostimise realiseerimine. – Uuringute tellimine: a) olmejäätmetest materjalide taaskasutuse eesmärgil kogutavate jäätmeliikide (paber/papp, plast, klaas, metall) koguste kohta; b) teisese toorme nõudluse osas. Rajatakse kompostiskoht. Kontrollitud teave jäätmeliikide tekkekoguste kohta. Prognoos vanapaberi- papi, klaasi, vanametalli turunõudluse osas järgneva viie aasta vältel 2004 – Läbirääkimised vedajatega korraldatud olmejäätmete veo laiendamiseks kompostitavatele köögijäätmetele ja AS-ga Tallinna Prügila nende kompostimiseks. Saavutatakse kokkulepe AS-ga Tallinna Prügila kompostimisväljaku rajamiseks. 2005 – Korraldatud olmejäätmete veolepingute korrektuur või uuendamine johtuvalt prügilal kompostimisega alustamisest. Biolagunevate köögijäätmete kompostimisega alustamine uuel prügilal. Iga aasta, paralleelselt prioriteetsete ülesannete lahendamisega, peab pidevalt kulgema ka järgmiste ülesannete täitmine: 1. jäätmekäitlustehnoloogiate ja -rajatiste valmimise jälgimine ja koordineerimine nii uues prügilas kui ka linnas, selleks et tagada nende sünkroonne evitamine; 2. koostöö Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Tallinna ettevõtetega; 3. Tallinna jäätmehoolduseeskirja korrigeerimise algatamine vastavalt muutunud olukorrale jäätmehoolduses; 4. koostöö naaberomavalitsustega linna piiri ületavates asumites jäätmehoolduse ja -käitluse probleemide lahendamisel; 5. käitlejate initsieerimine jäätmeliikide parema käitlemise ja taaskasutuse eesmärgil ning uute toimingute ja tehnika evitamiseks. 7.2.3. Kulutused ja investeeringute vajadus Kulutuste ja investeeringute vajadus on käsitletav laias skaalas. Esmalt vajatav kulutus linna eelarvest kava üldiste ülesannete täitmiseks (tabel 7/1). Lisaks linna poolt tehtavatele kulutustele peavad jäätmekäitluse taseme tõstmisesse tegema kulutusi ka teenuseid pakkuvate ja käitlusfirmade omanikud. Viimased ennekõike uutesse seadmetesse, tehnoloogiatesse ja rajatistesse. Investeerimisvajaduse tingivad üha karmistuvad nõuded prügilasse antavate jäätmete ladestamiskõlblikkuse osas. Käitlejad saavad oma investeeringute vajadusi hinnata, arvestades Tallinna jäätmehoolduse arengusuundi ja mõningaid allpool toodud hinnanguid. Tallinna Linnavalitsusel on vaja asutada jäätmehoolduse korralduse eest vastutav struktuuriüksus. Kui see üksus asutatakse linnavalitsuse koosseisus, nõuab tema ülapidamine eelarvelisi kulutusi. Minimaalse arvu (4) töötajate korral oleks struktuuriüksuse esimesel tööaastal hinnanguliselt vaja 1,2 milj krooni (otsesed ja kaudsed kulud + hädatarvilikud ostud). Seejärel kui struktuuriüksus on alustanud tööd, kujuneks raha vajadus alljärgnevate ülesannete osas järgmiselt (ülesannete arv ja ka nende täitmiseks vajatav raha hulk võib aja jooksul muutuda): – jäätmehoolduse struktuuriüksuse ülalpidamine 1,0 milj kr/a; – uuringute ja analüüside tellimine 0,7 milj kr/a; – jäätmenõustamisega seotud teenuste ja vahendite ostmine 0,9 milj kr/a; – liigiti kogutud jäätmete vastuvõtupunktide rajamine 1,0 milj kr/a; – elanikkonnalt ohtlike jäätmete täiendavate kogumispunktide rajamise ja hooldamisteenuse ostmine 0,5 milj kr/a; – ettenägematud kulutused (reserv) 0,4 milj kr/a. Kokku 4,5 milj kr/a Rahaline kate on võimalik läbi linna eelarve, jäätmeseaduse § 24 rakendamise ja jäätmekäitluse tasust. 7.2.3.1. Investeering kogumis- ja veovahendeisse Vajadus soetada täiendavaid kogumisvahendeid tekib koos tekkekohas liigiti kogumise tõhusama käivitumisega. Mahuteid, nii plastikust kui metallist, mis peavad vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja punktidele 65–76 (Jäätmekäitluse tehnilised nõuded) saavad jäätmetekitajatele pakkuda kõik kogumis/veoteenust osutavad firmad. Veoteenust pakkuvatel firmadel on otstarbekam planeerida investeeringuid erinevate mahtudega ja võimalustega kogumismahutite hankeks. Võib siiski prognoosida kahte liiki kogumiskonteinerite vajaduse kasvu. Vajadust mõjutab see, et linna tiheasustusega piirkondades peab sorteeritud jäätmeliikide kogumispunktide arv tõusma tasemele üks punkt 1500–2000 elaniku kohta. 12 m3-se mahuga teisaldatava ja silindrilise konteineri korral peaks nende arv formaalselt kasvama 3 korda. Reaalne on oodata kasvu 1,5 korda, sest kogumispunkti lahendus saab olla ka läbi mitme väiksema mahuga konteineri kasutuse. Juhul kui kohtsorditud jäätmete kogumispunktid on kujundatud majakestena (jäätmemajad) piiratud territooriumiga kinnistutel, tekib nende sisustamisel vajadus väikesemahuliste 0,24–0,36 m3 plastkonteinerite osas. Ühe (puidust)jäätmemaja (põhiplaaniga alla 8 m2 ) hind (rajamine ja sisustamine) on 35 000–45 000 krooni. Hinnangute kohaselt võib olemasoleva konteineripargi ümbervahetamise ja uute soetamise investeering ulatuda 2005. aastaks 5 milj kroonini. Veovahendite osas (näiteks kahesektsiooniliste jäätmeveokite hange) aga 10–12 milj kroonini. 7.2.3.2. Investeeringud käitlusesse Uue prügila rajamisse investeerib AS Tallinna Prügila. Tema kohustuseks jääb ka keskse kompostimisettevõtte rajamine; objektiga seotud investeering hinnanguliselt 15–20 milj krooni. Ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaikade arengusse investeerivad nende valdajad vastavalt oma investeerimisplaanile. Komplitseeritum on hinnata investeeringuid uute jäätmekäitlusettevõtete rajamise tarbeks. Aia- ja pargijäätmete kompostimiseks vajaliku väljaku rajamine ja seadmestamine (materjali sisend 5000 t/a) vajaks ca 4–5 milj krooni. Ka ohtlike haiglajäätmete käitlus võib nõuda investeeringuid spetsiifiliste kogumis/käitlusseadmete ostuks (seadmete maksumus sajad tuhanded kroonid). Seda seni, kuni rida Tallinnas tegutsevaid haiglaid kuulub veel linna alluvusse. Lihtsaima – estakaad tüüpi jäätme(ümberlaadimis)jaama rajamine ja seadmestamine (presskonteiner + abiseadmed) maksab ca 0,5–1 milj krooni. Investeeringud spetsiifilistesse käitlusseadmetesse (näit vanarehvide purustussõlm, jäätmete sortimisliin, tahke materjali sõelad, külmikutest freooni väljatõmbeseade, ferrometallide magnetid, jm) jäävad igaüks vahemikku 1–5 milj krooni. Konkreetne hind selgub asjast huvitunud käitleja (ostja) ja müüja vahelise tehinguga. 7.2.4. Kava evitamist toetavad tegevused Odavaim ja ideaalseim toetav tegevus jäätmekava evitamiseks on iga linnakodaniku teadlik suhtumine jäätmehooldusesse ja selle raames ka asjatundlik käitumine. Siiski on vaja ka praktilisi samme jäätmehoolduse taseme tõstmiseks – näiteks korrigeerida seadustega/määrustega etteantud õigusruumi või parandada asjade senist korraldust. Toetavaid tegevusi võib esile tuua kolm. 7.2.4.1. Konsultatsioonid ja initsiatiiv määruste muutmiseks Korraldatud olmejäätmete veo rakendamiseks tuleb eelnevalt: 1. leida lahend selle kohta, kuidas lõpetada kehtivad lepingud kogumis- ja veoteenust pakkuvate ettevõtete ja seda teenust tellivate klientide vahel; 2. teha ettepanekuid jäätmeseaduse § 24 alusel kinnisasja omanikelt reaalkoormatisena perioodiliste rahaliste maksete suuruse ja kogumise mehhanismi kohta. Käitlustaseme parandamiseks tuleb: 1. initsieerida ja toetada tegevusi jäätmeseaduse § 6 lg 2 rakendamiseks, eriti vanarehvide tagastamise korra osas, samuti ka pakendiaktsiisi seaduse lisa osas, mis lülitaks pakendiaktsiisiga maksustatava pakendi loetellu ka papi; 2. täiendada operatiivselt linna jäätmehoolduseeskirja. 7.2.4.2. Koostöö kohaliku keskkonnateenistusega ja -järelevalveorganiga Kuna asjakohane statistiline info Tallinna jäätmekäitluse kohta hakkab alates 2001. a laekuma ja talletuma Harju maakonna keskkonnateenistuses, siis linnavalitsuse jäätmehoolduse struktuuriüksus peab omama nn on-line ühendust Harjumaa keskkonnateenistusega ja -inspektsiooniga. Igal juhul peab struktuuriüksus näitama üles info hankeks initsiatiivi. 7.2.4.3. Koostöö naaberomavalitsustega Korraldatud olmejäätmete veost ja jäätmenõustamisest Tallinnas võivad huvituda ka naaberomavalitsused. Teiselt poolt peaks jäätmehoolduse struktuuriüksus otsima ka ise kontakte naabervaldadega ja Maardu linnaga mitmete praktiliste küsimuste (näiteks äärealade prahistamise vältimine) lahendamisel. Koostöö naaberomavalitsustega on oluline saavutamaks nende liitumist uue prügila teeninduspiirkonda. 7.3. Keskkonnamõjud Otsustavaks võtteks Tallinna jäätmekäitlusest tingitud keskkonnamõju alandamisel on nii olmes kui ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete prügilasse sattumise ja jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise eelpool kirjeldatud tegevustega blokeerimine. Tabelis 7/4 on toodud jäätmekavas propageeritud tegevuste keskkonnamõju linnakesksetele subjektidele/objektidele. Tabel on kokkuvõtlik ja hinnanguline tulenevalt tema tekitamise metoodikast. Esmalt täitis töörühma iga liige tabeli oma arusaamise kohaselt. Seejärel kujundati üksikutest subjektiivsetest arvamustest kokkuvõtlik tabel. Tähelepanu vääriv on, et täheldatud positiivsete keskkonnamõjude osas (5–7) pole tegevuste vahel olulisi erinevusi. Eristub ainult kogumine ja korraldatud olmejäätmete vedu kui enim «+» hinnanguid kogunud tegevus. Kõrvaldamine aga eristub kui enim «–» hinnanguid omav tegevus. Tulemus osutab teadaolevale olukorrale – jäätmete kõrvaldamine on üldiselt seotud suurimate keskkonnamõjudega. Kuna linna jäätmehoolduse areng on mõjutatud uue prügila rajamisest ja kasutamisest ning vana sulgemisest, siis keskkonnamõjude käsitlemisel on otstarbekas suunata küsimus neile kahele objektile. Vahetult ladestamise lõpetamisel Pääsküla prügilas hakkab langema, hiljem, pärast täielikku kinnikatmist aga lakkab täiesti nõrgvee pääs keskkonda (pääsu keskkonda välistab realiseeritav lahendus käitlemiseks). Seega on nõrgvee osas tegemist kiiresti hääbuva mõjuga. Kui prügila on kaetud, lakkab olemast ka kajakate koloonia. Formaalselt langeb keskkonna mõju iseloomustav poolkvantitatiivne keskkonnaohtlikkuse indeks 293-lt (osa 4.3.2.1) väärtuseni 0. (See tuleneb indeksi arvutamise algoritmist – indeks on tegurite korrutis. Kuna aga üks tegur «aastas ladestatavate jäätmete mass» sulgemise järel = 0, siis ka korrutis e keskkonnaohtlikkuse indeks = 0). Tegelikult aga säilib objekti keskkonnamõju. Tema iseloomustamiseks on kasutatud kliimamuutuse surveindikaatori – üldise kliimasoojenemise potentsiaali GWP väärtust: 1 GWP = 1000 t eralduvat süsihappegaasi. Rajatise sulgemisjärgne ja pikema-ajaline keskkonnamõju lähtub prügilagaasis sisalduvast ja keskkonda hajuvast mittekäideldavast metaanist. Prügilas langeb biogaasi teke (hinnanguliselt) tasemelt 20 milj m3 aastal 2002 lineaarselt tasemele 4 milj m3 aastaks 2018. Tekkiva biogaasi kogumaht perioodil 16–18 aastat on 250 milj m3. Teoreetiline mittekäideldav (hajuv) biogaasi maht on suurusjärgus 70 milj m3 e 30 milj m3 metaani (22 000 t CH4 = 462 000 t CO2). Kuna Pääsküla prügilal jätkub biogaasi kogumine ja põletamine, siis kogutud osa põletamisel tekib ca 171 000 t CO2 Pääsküla prügila kumulatiivne keskkonnamõju on ca 650 GWP. Ka uuel prügilal on põhiline keskkonnamõju seotud biogaasi tekkega. Seda seepärast, et prügilavee vahetu mõju keskkonnale jääb ära, kuna ta kogutakse kokku ja suunatakse linna reoveepuhastisse. Kui ei realiseeru force majore, ei saa prügilavee keskkonnamõju eraldi välja tuua reoveepuhasti keskkonnamõjust. Biogaasi teke uuel prügilal on seotud järgmiste asjaoludega. Mida kestvamalt jäätmeid ladestatakse ja mida rikkalikumalt on jäätmetes biolagunevat osa (> 40%), seda kauem tekib ja eraldub biogaasi. Vaatamata ettenähtud gaasikäitlusele, hajub ikkagi maksimaalselt 1/3 metaanist. Kumulatiivsel ladestusmassil 4,5 milj. tonni oleks hajuva metaani mass 200 000 tonni (CO2 ekvivalent 4,2 milj t). Kogutud metaani (600 000 t) põletamisel annab 1 t metaani ca 2,4 t CO2. Seega, põletamise süsihappegaasi ekvivalent on 960 000 t. Kokku tuleb uuel prügilal ladestamise ja kogutud biogaasi põletamisega seotud keskkonnamõju, väljendatuna läbi süsihappegaasi ekvivalendi 5,2 milj t ehk 5200 GWP. On tõenäoline, et uue prügila osakaal Eesti iga-aastases GWP-s jääb piiridesse 0,5–0,8%. Kui prügilal käivitatakse tekkekohtadest kogutud biolagunevate (köögijäätmete jm) kompostimine, langeb biogaasi teke ja hajumine jäätmemäest. Parimal juhul langeb metaani teke/hajumine 75% võrreldes jäätmete ladestamise olukorraga. Hajuva metaani CO2 ekvivalendiks jääb 1,1 milj t. Biolagunevate jäätmete (oletuslikult maksimaalselt 1,6 milj t) kompostimisel eralduva süsihappegaasi kogus on hinnanguliselt 2,9 milj t. Kokku uue prügila kumulatiivne keskkonnamõju on 4000 GWP. Vaatama biolagunevate jäätmete eraldi kogumise korralduslikule raskusele ja ebamugavustele, on võit keskkonnamõju vähenemises märkimisväärne. GWP langeb ca 20% – 1200 punkti võrra (joonis 7.1).

Ehitus- ja lammutusjäätmeid käideldakse ja jääke kõrvaldatakse ka tulevikus kahes linna ladestuspaigas. Nende juures on mõjuriteks tekkiv tolm ja leviv müra. Häirivamaks mõjuriks jääb tolm. Hinnanguliselt tekib tahkete materjalide käitlusel osakesi, mille aerodünaamiline Ø 3), siis ei saa lubada ladestuspaikade täiendavat panust sellele. Lähema viie aasta vältel ladestatakse kummaski ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaigas jäätmete töötlemisjääke allpool maapinda. Seega, tekkiva tolmu hajumine on esialgu veel takistatud. Kuigi nii Kopli ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaiga kui ka Väo karjääri ajutistes kasutuseeskirjades on valdajatele ette kirjutatud abinõud häirivate keskkonnamõjude leevendamiseks, tuleb ladestamisfrondi jõudmisel maapinnani leida saastetaseme piirväärtuste (SPV24 = 75 µg/m3 ja SPVa = 48µg/m3) kaudu tolmu levikuala, selleks et täpsustada käitluskohtade kasutuseeskirju ja vajadusel tõhustada leevendusabinõusid. Ilmne on, et juba lähemal ajal on OÜ-l Slops vaja rakendada meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks naabruses Neeme tänaval paiknevate eramute suunas. Ka Väo karjääris toimetavale OÜ-le ATI Grupp on otstarbekas asetada karjääri põhjaservale mõõteseadeldis tolmuosakeste sisaldust iseloomustava parameetri PM10 määramiseks. Tabel 7/4 Põhiliste jäätmekäitluses rakendatavate tegevuste keskkonnamõju JÄÄTMEKÄITLUSE TEGEVUSED KESKKONNAMÕJU SUBJEKT/OBJEKT Linnakodanik Linnakeskkond Üldine ressursi kasutus Looduslik Tehis Mõju sihitis Tervis ja turvalisus Elutingimused Häiring (müra, hais, tolm jne) mugavusele ja harjumustele Pinnas Pinna- ja põhjavesi Välisõhk Taime- ja loomariik Looduslik mitmekesisus Elukondlikud ehitised ja rajatised Infrastruktuuri ehitised ja rajatised Materjalid Energia Toodete elukaar, kasutusaeg Ressurss taaskasutuseks Tekkekohal liigitikogumine + +/- - 0 0 0 0 0 +/- +/- + + - ++ Kogumine ja korraldatud vedu + + - 0 0 + 0 0 +/- + 0 + + + Kõrvaldamine jäätmekäituskohtades + + +/- + + - - - 0 +/- + + 0 - Kohtkompostimine +/- +/- - +/- +/- + + 0 - + + 0 0 + Keskne kompostimine +/- 0 +/- 0 + + +/- +/- +/- + +/- +/- 0 ++ Tegevuste mõju tähendused: «++» märgatav positiivne mõju, «+» positiivne mõju, «+/-» ei mõjuta, «-» negatiivne mõju, «0» ei saa mõjutada. 8. JÄÄTMEKAVA PROPAGEERIMINE 8.1. Sissejuhatus Jäätmekava kohaselt toimuvad Tallinnas olulised muutused käitluskohtade kasutuses – Pääsküla prügila suletakse ja avatakse uus prügila. Kaasaegse prügila kasutamine eeldab, et sinna ei ladestataks sobimatuid jäätmeid. Tallinna jäätmekava üks eesmärke on selles, et aastaks 2005 taaskasutatakse püsivalt 35–40% tekkivatest jäätmetest. Muutuv olukord jäätmehoolduses vajab ka antud valdkonnas toimuva propageerimist ja selgitamist. Jäätmekava ja jäätmehoolduse propageerimine eeldab seejuures uue tegevuse – jäätmenõustamise juurutamist ja arendamist. Jäätmenõustamise abil saab kujundada positiivseid hoiakuid selleks, et lahendada esilekerkivaid jäätmehoolduse ja -käitluse probleeme. See peab tõstma linnakodanike ja ettevõtjate teadmisi olemasolevatest probleemidest. Probleemide avamine võimaldab elanikele selgitada seoseid jäätmehoolduse ja keskkonnakaitse vahel. Keskkonna- ja jäätmealaste teadmiste parandamine aitab mõista, et jäätmehoolduse õige korraldamine on keskkonnaprobleemide vältimise üheks eelduseks. Keskkonnakahjude likvideerimine aga nõuab ühiskonnalt enam energiat ja materiaalseid ressursse – kas ei leita süüdlasi või ei ole neid võimalik panna vastutama nende poolt keskkonnale tekitatud kahju eest. Jäätmenõustamise üheks eesmärgiks on ka ohtlike jäätmete vastuvõtukohtade tutvustamine selleks, et ohtlike jäätmete sattumine prügilasse oleks välditud. Jäätmete taaskasutamise arendamine eeldab, et erinevad jäätmeliigid hoitakse eraldi jäätmekäitluse eri etappides. Edaspidi tuleb jäätmenõustamisel suunata suuremat tähelepanu jäätmete tekkimise vähendamisele. 8.1.1. Mõisteid nõustamise kontekstis Jäätmenõustamise all mõeldakse jäätmehooldust toetavat tegevust kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase. Nõustamine on osa üldisest keskkonnaharidusest ja -kasvatusest, mis aitab kaasa elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvule. Keskkonnateadlikkus tähendab ühiskonnas valitsevat hoiakut elada ja tegutseda keskkonda võimalikult vähe koormaval viisil (säästva arengu põhimõtete kohaselt). Keskkonnaalane kasvatus on mitmetes õpetamisviisides (eel-, eriala-, täiend-, ümberõpe) antavad õpetused ja teadmised eesmärgiga saavutada keskkonnasäästlik elulaad. Keskkonnalane selgitustöö on õpetamisviisidest väljapoole jääv keskkonnateadmiste andmise viis. Teavitamine on laiadele sihtrühmadele suunatud ja üldiseid infokanaleid kasutav aktuaalne teabe edastamine. 8.1.2. Jäätmenõustamise eesmärk ja ülesanded Jäätmenõustamise üldine eesmärk on muu keskkonnahariduse kõrval edendada inimese igapäevast tegevust nii, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks kahju keskkonnale ja tervisele nüüd ja tulevikus. Jäätmehoolduse arendamine ja jäätmenõustamine käivad käsikäes. Nõustamisel ei ole tulemust, kui puudub võimalus rakendada saadud teavet praktikas (tegutseda keskkonda säästval kombel). Teisalt ei tööta hästi ka arenenud jäätmehooldussüsteem, kui selle kohta puuduvad elanikel positiivsed hoiakud. Tallinnas käitatava jäätmenõustamise eesmärk on aidata kaasa uude prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähenemisele ja nende ohtlikkuse alanemisele ning selle kaudu jäätmetekke poolt põhjustatud keskkonnakasutuse alanemisele. Selleks, et elanikud mõistaksid jäätmeid puudutavate probleemide tähtsust ja toimiksid säästva keskkonnakasutuse põhimõtte kohaselt, on vaja sellealast laialdast tulemuslikku teavitamist ja kasvatust. Näiteks Tallinna jäätmekava elluviimine ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja täitmine eeldavad muude ülesannete hulgas ka senisest paremat jäätmete sortimist. Selle eelduseks on, et iga elanik nii kodus kui töökohal: 1. oleks teadlik jäätmehoolduse taseme tõusu vajalikkusest; 2. tegutseks selle nimel teadlikult; 3. teaks mida ja kuidas sortida. Jäätmenõustamise üldised ülesanded on: 1. tutvustada jäätmekava seisukohti ja jäätmehoolduseeskirja, st aidata kaasa jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisele; 2. propageerida jäätmete tekke vähendamisele suunatud käitumist ja tegutsemist. Jäätmenõustamises tuleb täita rida konkreetseid ülesandeid. Sihtrühmadega seotuna on need järgmised: 1. jäätmehoolduse korraldamise eest vastutavad isikud peavad tundma elanike hoiakuid ja valmidust muuta käitluspraktikat ja tegutsema sellele teadmisele vastavalt; 2. tarbijad ja hulgiostjad (sh ametnikud) peavad olema teadlikud millised tooted tekitavad palju ja millised vähe jäätmeid ning arvestavad seda kaupade valikul; 3. tarbijad ja hulgiostjad peavad teadma toodete elukaare tähendust ja selle mõju keskkonnale (läbi ökomärgistuse) ning eelistama teadlikult keskkonda säästvaid tooteid; 4. elanikud ja ettevõtted peavad tundma jäätmehoolduseeskirja, jäätmete käitlustasu kujundamise põhimõtteid, jäätmete sortimise korraldust ja kogumispunktide asukohti ning nende teadmiste kohaselt ka käituma; 5. eramute elanikud peavad oskama selleks sobivaid jäätmeid kompostida ja teadma, milliseid jäätmeid võib koduses küttekoldes keskkonnaohutult põletada ning tegutsema vastavalt sellele teadmisele; 6. elanikud ja ettevõtted peavad teadma, millised ained ja tooted elukaare lõpus muutuvad ohtlikeks jäätmeteks ja kuhu neid võib viia ning teadma ohtlike jäätmete ohutu käitluse põhimõtteid; 7. lastele ja noortele tuleb anda algteadmisi toodete elukaarest ning jäätmete keskkonnaohutu käitluse põhimõtetest; 8. õppeasutuste õpetajad peavad andma oma tegevusega õpilastele isiklikku eeskuju; 9. haldussüsteemi eri sektori töötajad peavad tundma jäätmehoolduseeskirja ja oskama oma tegevusega olla eeskujuks teistele. Uue käitumistava omandamisel on tähtsus ka imagoküsimusel. On lihtsam omandada uusi käitumisharjumusi kui propageeritavad käitluskohad – jäätmete kogumispunktid, on puhtad, hästi kujundatud ning töötavad häireteta (jäätmenõud ei aja üle), juhendid ja selgitused on arusaadavad ja korras ning teenindamine on sõbralik. Jäätmenõustamise mõjul on tähtis tema õigeaegsus. Uute käitumistavade omandamine võtab tihti palju aega ja seda rohkem, mida suuremates muutustes on küsimus. Seetõttu tuleb muutustest teavitamist alustada piisavalt varakult ja võimalikult laialdaselt, et need, keda muutus puudutab, saavad sellest teada ja jõuavad muutusteks valmistuda. Piisav aeg võiks olla näiteks pool aastat. Jäätmenõustamine ei ole tardunud tegevus – seda on vaja arendada. Tuleb teada saada, kas ja kuidas vajalik teave on kohale jõudnud. Seetõttu tuleb nõustamise kõrval erinevates projektides ette näha ka nõustamise tulemuse uuring ja hinnang. 8.2. Jäätmenõustamine Tallinnas aastani 2005 8.2.1. Nõustamise sihtrühmad Tallinnas on ca 410 000 elanikku ja ca 30 000 äriühingut, kes on kõik rohkemal või vähemal määral jäätmetekitajad. Praktiliselt iga inimene puutub pidevalt kokku jäätmetega kodus, tööl või avalikes kohtades. Nõustamise algstaadiumis, kui jäätmetesse puutuvad küsimused on paljudele veel uudsed ja kui alustatakse muutustest teavitamisega, on otstarbekas suunata nõustamist üldise keskkonnateadlikkuse arendamisele ja jäätmehoolduse arengut edendava üldise teadlikkuse tõstmisele. Selleks tuleks: – tõsta jäätmetekitajate üldist keskkonnateadlikkust, kasutades selleks kommunikatsioonivahendeid; – nõustada korteriühistuid, kes on andnud teada, et neil tekib palju jäätmeid, ja neid ettevõtteid, kellede tootmises tekib kõige rohkem ja kõige ohtlikumaid jäätmeid; – anda jäätmealast õpetust koolides, kuna sealt levib vajalik teave õpilaste kaudu kodudesse. Teavitamise kõrval tuleks elanikele anda võimalus osaleda aruteludes ja oma arvamust avalda. 8.2.2. Nõustamise viisid Jäätmenõustamisel tuleb propageerida tegevust, kus pole kohe näha vahetut kasu. Jutt säästvast arengust, tulevaste sugupõlvede jaoks puhas keskkond või loodusvarade arukas kasutamine tundub abstraktsena. Samas nähakse indiviidi tasandil oma tegevuse mõju nii väiksena, et ollakse veendumusel, et oma isiklike käitumisharjumuste muutmisel pole mingit mõju. Samuti nõuab käitumisharjumuste muutmine inimeselt lisaks tahtmisele ka pingutust. Sama sihtrühma siseseltki võib jäätmealase teabe vastuvõtt olla väga erinev. Osa sihtrühma liikmetest on peaaegu võimatu motiveerida muutma oma käitumisharjumusi. Osa rühma liikmetest võib pideva teavitamisega ja eeskujuga muuta oma käitumist positiivses suunas ja kolmas osa rühmast ootab ainult vastavaid juhiseid. Kõige raskem on muuta nn vastumeelsete inimeste seisukohti. Positiivselt muutustesse suhtujatele piisab ainult vastava juhendmaterjali kätte andmisest. Ükskõikseid ja nn vastumeelseid saab paremini motiveerida, kui tegutsemisharjumuste muutmine on neile majanduslikult kasulik. Jäätmehoolduse arendamine on aga kõiki ühiskonnakihte mõjutav tegevus. Üldise keskkonnateadlikkuse tõusmisel võivad jäätmenõustamisest huvituda ka teised ühiskonnas tegutsevad nõustamisorganisatsioonid. Seda juhul, kui neis tegutsevad inimesed on asjast huvitatud või neid on kerge panna huvituma keskkonnaküsimustest ja eriti probleemidest jäätmehoolduses. Nende kaasamine koostöösse on jäätmenõustamise alustamisel üks esimesi ülesandeid. Sellega laiendatakse nõustamisega tegelejate ringi ja suudetakse elanikke paremini kaasata muutuste läbiviimisesse. Selleks tuleks: – kindlaks määrata ühingud ja organisatsioonid (korteri- ja suvilaühistud, tööstusharuliidud, ametiühingud jt), kes on ilmutanud mingitki keskkonnaalast huvi, – luua nn «edasinõustajate» võrk (õpetajad, keskkonnaorganisatsioonide liikmed, meedia, ettevõtete keskkonnatöötajad, kinnisvarahooldusega tegelejad jt), keda valmistatakse ette nõustamiseks oma tegevuspiirkonnas. Eesmärgiks oleks, et edasinõustajad oleksid erinevates jäätmenõustamist vajavates sihtrühmades. Kõigi jäätmenõustamise viiside juures on edu eelduseks vastamine järgmistele küsimustele: – mis on nõustamise eesmärk igal üksikjuhul? – kes on sihtrühm? – milline on nõustatavate teadmiste tase? – millised on sihtrühma huvid? – millised mõjurid toimivad sihtrühmale stiimulina? On tähtis, et antakse aega sõnumi kohalejõudmiseks enne tegevusega alustamist, tuletatakse sihtrühmadele meelde muutuste tulekust ja tuuakse esile positiivsed küljed. Nõustamisviisid oleksid järgmised. 1) Isiklik nõustamine Isiklik kontakt jäätmenõustamisel on tähtis asjaolu. Nõustamise ajal toimub suhtlemine ja on võimalus esitada küsimusi. Isikliku nõustamise käigus võib kasutada näitlikke vahendeid ja nn «käest kinni hoides õpetamist». Isikliku nõustamise meetoditeks on loengud, koolitus, telefoninõustamine, erinevate ürituste korraldamine ja infostendi kasutamine. Laialdane isikliku nõustamise korraldamine nõuab suuri inim- ja raharessursse. Jäätmenõustamist tervikuna ei tohi ainult selle viisi hooleks jätta. Isiklikuks nõustamiseks oleks vajalik üks põhikohaga nõustaja ca 100 000 elaniku kohta. 2) Juhendite, teatmike ja õppematerjalide levitamine Traditsiooniline jäätmenõustamise vorm on teatmike ja juhendite koostamine ja levitamine. Teatmike väljanägemine jääb tagasihoidlikuks ja nad ei eristu muust kirjandusest, juhul kui välimusele ei pöörata tähelepanu. Teatmikke vajatakse siiski pidevalt jäätmenõustamisel abivahendina. Teatmikke võib jagada kohtades, kus liigub palju inimesi (raamatukogudes, ametiasutustes). Kohtades, kus liigub palju inimesi, võib korraldada ka näitusi. Näiteks võib tuua ohtlike jäätmete konteineri, kus on näitlikult esitatud peamised ohtlike jäätmete liigid ja neid vastuvõtvate kogumispunktide asukohad. Silmapaistvus on ka jäätmehoolduses edu eeldus. Teatmikud täidavad oma eesmärki kõige paremini siis, kui elanikud on juba piisavalt huvitatud asjast. Tallinna jäätmekava alusel võiks koostada teatmikke elanikele jaotamiseks. Teatmikke võib kasutada koolitustel ja koolides õppetöö abivahendina. Vastav teave tuleks teha kättesaadavaks ka internetis, kus on võimalik pidevalt sisse viia vajalikke muudatusi ja täiendusi. 3) Meedia kasutamine Meedia laialdase kasutamisega saab tähelepanu tõmmata kavandatavatele muudatustele ja uuendustele. Meedia kaudu saab teavitada elanikke juba muudatuste algetapil ja valmistada varakult neid ette psühholoogiliselt. Meedia abil saab elanikke suunata hankima lisateavet. Meedia kasutamine nõuab nõustajalt enam professionaalsust ja see võib olla kallis. 4) Ürituste ja kampaaniate korraldamine Üritused ja kampaaniad annavad võimaluse kasutada väga erinevaid vahendeid üheaegselt, kuid seejuures saab hõlmata korraga mitmeid sihtrühmi. Meedia kaudu saab inimesi panna huvituma korraldatavatest üritustest, kus on seejärel võimalik kasutada isiklikku nõustamist ja jagada teatmikke ning juhendeid. Elanikud ja ettevõtete esindajad tulevad üritustele meelsamini, kui seal vastu võtta näiteks ohtlikke jäätmeid. Üritustest ja kampaaniatest on enim kasu siis, kui nendest tehakse eriline ettevõtmine, millesse kaasatakse ka koostööpartnereid ja koostatakse selle eelarve. Kasulik on samuti ette näha arvamusküsitlus ürituse kohta. Kirjalike kokkuvõtete ja järelduste tegemine aitab parandada tulevaste kampaaniate edukust. Infostend võimaldab elanikega suhelda erinevatel üritustel. 8.2.3. Nõustamise ressursid Jäätmenõustamise kulud võib põhimõtteliselt katta tasust jäätmekäitlus eest, aga ka linna eelarvest. See aga on kohalik poliitiline küsimus. Jäätmenõustamine sobiks kõige paremini Tallinnas jäätmehooldusega tegelevale organisatsioonile (Tallinna Linnavalitsuse jäätmehoolduse ees vastutav struktuuriüksus). Jäätmenõustajate aktiivne koostöö keskkonnajärelevalveametnikega on samuti tähtis. Lisaressursside vajaduse hindamiseks tuleb arvesse võtta ka seda, mida teised jäätmehooldusega tegelevad osapooled (jäätmekäitlejad) on investeerinud nõustamisse ja teavitamisse. (Näit Soomes on jäätmenõustajad piirkondlike jäätmehooldusettevõtete teenistuses. Ka Tallinnas võiks prügila haldajatele panna kohustuse osaliselt vastutada jäätmenõustamise korraldamise eest, kuna nad saavad kasu jäätmete kõrvaldamisest). 8.2.4. Nõustamise kavandamine ja korraldamine Jäätmenõustamise üldiste põhimõtete kõrval vajatakse ka täpsemaid kavu ning ka ühekordsete ürituste kavu. Detailsem kavandamine võimaldab hinnata vajatavaid ressursse. Teisalt peab pidevalt hindama nõustamise tulemusi. Aastaseid kavu võib jagada nn pidevateks tegevusteks ja ühekordseteks üritusteks. Pidev tegevus on näiteks telefoninõustamine. Kui üritusi kavandatakse ühe kindla eesmärgi, näit paberi sortimise parandamise tarbeks, siis selleks saab kasutada mitmeid nõustamise viise. Alljärgnevalt tuuakse jäätmenõustamise viise, mida võiks kasutada Tallinna jäätmekava eesmärkide toetamiseks. Nõustamiseks eraldatavate ressursside suurusest sõltub, milliseid nendest järgmistel aastatel kasutatakse. 2001. aastal käivitada jäätmenõustamine. Selleks on vaja jäätmenõustamist põhitööna tegeva ning koordineeriva-vastutava üksuse (Linnavalitsuse jäätmehoolduse struktuuriüksus, vt tabel 7/1) asutamine ja efektiivne funktsioneerimine. Üksus peab jälgima nõustamise mõjusust ja koostama aastaplaane (kinnitab Tallinna Linnavalitsus), ette valmistama nõustamismaterjale, hoidma erialast «jäätmeharidusraamatukogu» ning looma jäätmenõustamisvõrgu ja juhtima selle tööd. Edaspidi võiks asutada koordineerimise kergendamiseks jäätmenõustamise laiapõhjalise töörühma, kus on lisaks ametnikele esindatud ka jäätmehooldusettevõtted ja jäätmenõustamisega tegelevad ühiskondlikud organisatsioonid. 8.2.4.1. Tsükliline nõustamine Tsükliline nõustamine on tegevus, kus eelmiste ürituste kogemuste ja vajaduste alusel kavandatakse uusi üritusi. Põhimõtet võib rakendada kõigile üritustele sõltumata nende suurusest. Tsükli kõigi etappide põhjalik analüüs parandab ürituste läbiviimist, kergendab kokkuvõtete tegemist ja nõustamise arendamist. Jäätmenõustamistsükli skeem on võetud Helsingi Keskkonnakeskuse väljaandest «Pääkaupunkiseudun julkaisusarja C julkaisu nr 2000:5, Jäteneuvonnan vaikuttavuuden arviointi».

Nõustamisvajaduse kindlaksmääramine Jäätmenõustamist vajatakse, kui on ilmselt näha, et elanike või ettevõtete nn jäätmealane tegevus erineb soovitust. (Tallinnas selles osas selge vihje linna prahistumine.) Vajadus nõustamiseks võib tulla ka linnakodanike tõstatatud probleemidest või linnavalitsuse poolt täheldatud ebakohtadest. Osa puudusi võivad olla sellised, millele nõustamisega ei ole võimalik mõju avaldada. Selline olukord tekib siis, kui elanikel on soov jäätmeid sortida ja neid ära anda kogumispunktidesse, kuid kogumispunktid on kas valesti paigutatud või mõne jäätmeliigi osas aladimensioneeritud. Hetkeolukorra selgitamine Nõustamiskava koostamiseks tuleb hinnata algolukorda ja võrrelda seda nõustamise eesmärkidega. Hetkeolukorra iseloomustust vajatakse selleks, et hinnata ürituse mõju. Näiteks kui tahetakse parandada ettevõtetest ohtlike jäätmete kogumist, loetakse hetkeolukorraks praegusel ajal või sellel aastal ettevõtte poolt kogutud ohtlike jäätmete kogust. Hetkeolukorra kindlaksmääramine on ka see, kui selgitatakse asjaolusid, mis põhjustavad tekitajate poolt jäätmete väärkäitlemist. Valmisolekut ja hoiakuid jäätmete sortimiseks mõjutavad mitmed asjaolud. Näiteks sorditavate jäätmete liik, kogumisnõude asukoht, aga ka sorditud jäätmete äraveo korraldus. Kui võimalused sorditud jäätmete ära andmiseks on halvad, võib juhiste andmine (oskuste parandamine) olla tühi töö, enne kui võimalused jäätmeid sortida on paranenud. Samas, kui üldised hoiakud sortimise suhtes võivad olla positiivsed, võib mõne jäätmeliigi suhtes see olla põlatud, näiteks kompostitavad köögijäätmed. Hetkeolukorra selgitamiseks tuleb kaasata koostööpartnereid, kuna ressursid jäätmenõustamiseks on üldiselt piiratud. Tallinna tingimustes on otstarbekas koostööpartneritena näha Jäätmekäitlejate Liitu kuuluvaid ettevõtteid. Nõustamise eesmärkide püstitamine Eesmärke ei püstitata mitte nõustajate tegevusele, vaid nõustatavate tegevusele. Eesmärk on muuta nõustatavate (väär)käitumist. See tähendab näiteks, et eesmärgiks pole X nõustamisürituse korraldamine aastas, vaid see, et linnakodanik koguks 20% rohkem taaskasutavaid jäätmeid. X nõustamisürituse korraldamine on ainult vahendiks eesmärgi saavutamiseks. Jäätmenõustamise mõjusust hinnatakse nõustamisürituse või -kava eesmärkide teostumise kaudu. Nõustamiskava või -ürituse eesmärk on vajalik esitada üheselt mõistetaval ja mõõdetaval kujul. Aktsiooni/ürituse eesmärk võib olla näiteks: aasta jooksul tutvub 75% tallinlastest Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga ja hakkab tajuma, mida see dokument üldse talle tähendab ning kuidas tema seniseid harjumusi mõjutab. Eesmärkide püstitamist mõjutab erinevate osapoolte koostöö võimalus. Võib seada kõrgeid eesmärke, kui seda toetatakse korraga mitmelt poolt, näiteks linnavalitsus, keskkonna-ametnikud, poliitikud jne. Tegevuste (abinõude) kavandamine ja korraldamine Kui eesmärk on püstitatud valitakse meetoditest need, millised kogemuste või mõne muu hinnangu põhjal ja kasutatavaid ressursse arvestades sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Jäätmenõustamise kavandamist ja meetodite valikut suunavad seatud eesmärgid, mitte vastupidi. Tähtis on ära kasutada koostööpartnerite oskusi. Nõustamise tulemuslikkuse hindamine Kava või ürituse mõjusust hinnatakse selle läbi, mis muutus pärast tegevust või aktsiooni. Võrreldakse nõustamisürituse järel linnakodanike (või jäätmekäitlejate) käitumises toimunud muutusi olukorraga, mis oli enne ürituse toimumist. Mõne tegevuse juures on tema efektiivsus (või ebaefektiivsus) tõestatav jäätmestatistika andmetega. Näiteks mõne jäätmeliigi sortimistaseme parandamine. Kui ülesandeks oli elanike teadmiste või arusaamade muutmine, tuleb tulemuslikkust hinnata küsitlusega. Mõjususe hinnang jäetakse sageli tegemata. Kuid seda võib pidada tähtsamaiks etapiks tsüklilises nõustamises. Kuigi iga etapi läbiviimine võib tunduda vaevarikas ja aegavõttev, on tulemuslikkuse hinnang siiski põhjendatud, sest ainult seda läbides saab parandada nõustamise efektiivsust. Kui saadakse teada, miks üritus õnnestus või ebaõnnestus, siis saadakse ka kogemusi parandamaks väärarusaamu ning korrigeerimaks nõustamismeetodeid ja nende kasutamist. Näiteks on üldine arvamus, et isiklik nõustamine on parem teistest meetoditest. Kuid küsitlustega on saadud teada, et enamus elanikest hangib siiski meelsamini teavet teatmikest ja juhenditest või muudest kirjalikest materjalidest. 8.2.4.2 Nõustamismeetodite kirjeldus Nõustamine telefoni teel Pidevate tegevuste rakendamisel asutatakse esmalt jäätmenõustamistelefon, kus vastav töötaja annab tööaegadel teavet jäätmehoolduse praktilistes küsimustes, juhiseid jäätmete sorteerimiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks, prügilate lahtiolekuaegadest, kogumispunktide asukohtadest jne. Samas koordineeritakse jäätmenõustamist, et eri organisatsioonide poolt antav nõustamine toetaks üksteist. Nõustamisteenuse olemasolust teavitatakse laialdaselt nii elektroonilises kui kirjutavas pressis. Ühel nõustamisnumbril on võimalik aastas nõustada tuhandeid inimesi. Koolitus- ja nõustamisüritused Muutused jäätmehooldusnõuetes toovad esile vajaduse koolituseks. Koolitust vajavad näiteks elamu- või korteriühistute juhid. Kuid koolitus- ja nõustamisüritused nõuavad suhteliselt palju organiseerimist ja õppematerjalide ettevalmistamist. Samas saab aastas koolitada ainult piiratud arvu inimesi. Koolitus on sobiv meetod edasinõustajate (ettevõtete keskkonnatöötajad või korteriühistute juhatuse liikmed, ühiskondlike organisatsioonide liikmed) väljaõppeks. Ettevõtete nõustamine Ettevõtetele pakutakse jäätmealast nõustamist. Seejuures õpetatakse ettevõtteid tundma ohtlikke jäätmeid ja nende õiget kogumist ja käitlusega seotud formaalsusi. Eesmärgiks võib seada näiteks, et aastas nõustatakse vähemalt kümmet ettevõtet. Ettevõtteid võidakse nõustada koostöös keskkonna-ametnikega. Oluline on, et ettevõtted, kes taotlevad ISO 14000 sarja sertifikaati, mõistaksid, et jäätmenõustamise tellimine ja saadud teadmiste alusel talitamine kiirendab jõudmist eesmärgile. Ettevõtete jäätmenõustamise õnnestumise tähtis eeldus on see, et ettevõtte juhtkond kaasatakse jäätmehoolduse taseme parandamiseks. Kord aastas võib saata väljavalitud tegevusalaga hõlmatud ettevõtetele nõustamiskirja, kus pööratakse tähelepanu nende jäätmehoolduse arendamisele. Samas võib pakkuda ettevõttele võimalust kasutada jäätmenõustaja teenust kohapeal. Kirja teel saadakse kergelt kontakt sadade ettevõtetega korraga. Siiski võib juhtuda, et kirjas sisalduv teave jääb lugemata. Kirja mõjusust võib hinnata küsitluste abil. Koostöö meediaga Jäätmenõustajad peaksid olema pidevalt ühenduses erinevate teabevahendite esindajatega. Tallinna tingimustes on selleks Linnaleht, Raepress ja TV1-s saade «Siin Tallinn». Meediale tuleb pakkuda õigeaegselt eelinfot ja olla valmis jagama teavet jäätmehoolduse valupunktidest ja saavutustest. Lisaks välja pakkuda arutlusteemasid. Mõne avaliku elu tegelase (eriti poliitiku) kaasamine arutelusse tõstab inimeste huvi probleemide mõistmiseks. Teabe- ja juhendmaterjalide uuendamine Juhendeid ja teabematerjali uuendatakse vähemalt kord aastas. Kogumispunktide asukohad vajaduse korral täpsustatakse. Uuendatud materjalid saadetakse kõigile koostööpartneritele. Aasta jäätmenõustamiskava koostamisel võetakse arvesse ka uutele sihtrühmadele suunatud juhendmaterjalide koostamise vajadust. Teave tehakse kättesaadavaks ka internetis. Messid Osaletakse (võimaluse piires) messidel ja üritustel, kus saab korraga kontakti paljude (tuhandete) inimestega. Messidel on soovitav kasutada infostendi (vt allpool). Infostendi paigaldamisel tuleb arvesse võtta, kust kaudu inimesed käivad. Infostend peab asuma külastajate voogude ristmikul. Kõrvalisse kohta on inimesi raske kohale saada. Arvestada tuleb seejuures suurte väljaminekutega, sest atraktiivsed kohad messidel on reeglina kallid. Eelnevalt tuleb jäätmenõustamisega tegeleval üksusel selgeks teha, millise eriti terava või aktuaalse probleemiga stendil esineda, selleks et kulutus oleks otstarbekas. Püsinäitused Püsinäitused (teemade kaupa muudetavad) teavitavad linnakodanikke sellest, kuidas nad peaksid oma igapäevases käitumises keskkonnaprobleeme arvestama. Püsinäitusi võib korraldada näiteks raamatukogudes. Näitused suudavad hõlmata tuhandeid inimesi, kui neid on hästi reklaamitud. Näituste kohustuslik külastamine sobib kooliõpilastele. Infostendi kasutamine Infostend on konstruktsioon, kuhu on koondatud teabe- ja näitmaterjalid visuaalseks propagandaks. Seda võib kasutada koolitusel, messidel, püsinäitustel jne. Konkreetsete näidiste juures on kergem jagada selgitusi, samuti on mugavam jagada infomaterjale. Otstarbekas on koostada kaks erinevat stendi – üks kodumajapidamiste, teine ettevõtete nõustamiseks. Kodumajapidamistele mõeldud stendi võib kasutada näiteks koolides; ettevõtetele mõeldud näitust aga ametikoolides. Üritustele tulevad inimesed kergemini, kui neilt seal võetakse vastu ohtlikke jäätmeid (näiteks Helsingi YTV tööpiirkonnas oli kampaania ohtlike jäätmete kogumise parandamiseks kodumajapidamistelt. Samal ajal vahetati keskkonnaohtlikud elavhõbe-termomeetrid ohutute vastu). Infostendi ringkäiku tuleb reklaamida, juhul kui samas ei ole muid üritusi, mis inimesi kohale meelitavad. Reklaamimisel võib kasutada meedia abi või jagada vastavaid teabematerjale. Kogemuste põhjal saab päeva jooksul infostendi abil kontakti kõige rohkem mõnesaja inimesega. Projektiiseloomuga tegevused Näiteks «Ohtlike jäätmete kogumise parandamine kodumajapidamistest». Eesmärk on piirkonna elanike ohtlike jäätmete alaste teadmiste parandamine. Kampaania ajal (1–2 nädalat) tehakse ohtlikest jäätmetest juttu elektroonilises ja kirjutavas pressis. Infostendi abil alustatakse inimeste nõustamist (samas võib pakkuda väiksemate ohtlike jäätmete vastuvõtu teenust, kui on selleks kokku lepitud ohtlike jäätmete käitlejatega). Infostendi eksponeeritakse kampaania ajal (õhtuti, puhkepäeviti) näiteks kolme suure ostukeskuse juures, kus toimub ka nõustamine. Üritustest teatatakse eelnevalt meedia kaudu. Infostendil jaotatakse juhendit ohtlike jäätmete kogumisest kodumajapidamistes ja teabematerjale ohtlike jäätmete vastuvõtupunktidest. Teine näide. «Taaskasutatavate jäätmete sortimise tõhustamine». Siin on eesmärgiks piirkonna elanike teadmiste tõstmine jäätmete sortimisel. Kampaania ajal (1–2 nädalat) tehakse jäätmete sortimisest juttu elektroonilises ja kirjutavas pressis. Infostendi eksponeeritakse kampaania ajal (õhtuti, puhkepäeviti) näiteks kolme suure ostukeskuse juures. Samas toimub ka suuline nõustamine. Üritustest teatatakse eelnevalt meedia kaudu. Infostendil jagatakse juhendeid jäätmete otstarbekast käitlemisest kodumajapidamistes ja teabematerjale lähimatest taaskasutatavate jäätmete vastuvõtupunktidest. Pärast kampaania lõppu hinnatakse selle mõjusust ja koostatakse kirjalik kokkuvõte. Kinnisvarahooldajate koolitusmapp Projekti eesmärk on luua (püsi)kontaktid kinnistute (korteriühistute) hoolduse eest vastutavate ja sellega tegelevate inimestega. Teine eesmärk on panna nad huvituma elanikele suunatud jäätmekäitluse selgitustöö tegemisest. Selle jaoks valmistatakse ette mapp millesse kogutakse uusim teave jäätmehooldusest ning muud näitmaterjalid. Uuendatud ja täpsustatud teave saadetakse regulaarselt vastutavatele inimestele. 9. JÄÄTMENÕUSTAJATE KOOLITAMINE Lisaks seadusandluse korrastamisele, kontrolli ja majandusabinõude rakendamisele, eeldab jäätmekava eesmärkideni jõudmine tähelepanu osutamist elanikele ja ettevõtetele suunatud jäätmenõustamisele. Lähitulevikus muutub jäätmehoolduses lisaks käitluse tehniliste lahenduste otsingule oluliseks tegevuseks ka jäätmenõustamine. Seda seepärast, et tooniandvaks saavad uued põhimõtted ja muutused nagu näiteks jäätmete ladestustasu kasv, toodete importija vastutus jäätmete tagasivõtmise eest ja elanikkonna arusaamine toote elukaarest. Tekitajate keskkonnateadlikkuse arenedes kasvab ka nõudlus keskkonnainfo ja jäätmenõustamise järele. Ettevõtete tasandil hakkab keskkonnaprobleemide lahendamine tõstma nende kulutusi. Tihti jääb väikefirmadel vajaka võimalustest ise selgitada keskkonna- ja jäätmeprobleeme, otstarbekas on osta vastavat konsultatsiooniteenust. Kasvav nõudlus asjakohase informatsiooni järele tingib ka vajaduse vastava väljaõppe saanud personali järele. Peale konsultantide endi vajavad koolitust ka omavalitsuse ja ettevõtete töötajad, kelle ülesandeks jääb jäätmehooldus küsimustega tegelemine. Põhimõtteliselt peaks jäätmenõustamisalane väljaõpe olema organiseeritud riiklikult, kuna taolised vajadused tekivad mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis. Selle valdkonna tundmist ja jäätmenõustamist võiks rakendada täiendõppena sobiva baashariduse omandanud inimestele. Sobivaks võib pidada tehnilist või loodusteaduslikku baasharidust. Jäätmekonsultant peab tundma jäätmekäitlust puudutavat seadusandlust ning jäätmekäitlust, sh jäätmete töötlemise- ja taaskasutuse viise. Konsultant peab kursis olema ka jäätmetekke vähendamise ja nende kahjulikkuse alandamise viisidega. Eelduseks on ka suhtlemisoskus ja marketingialased teadmised ning koostöövalmidus erinevatel tasanditel, samuti klienditeeninduseks vajalikud oskused. Väljaõpet tulevastele jäätmekonsultantidele võib korraldada koostöös Helsingi Keskkonnakeskusega ning võimaluse korral ka Helsingi piirkonna jäätmekäitluse eest vastutava või teiste vastavate organisatsioonidega. Praktikas võiks teadmiste omandamine toimuda koostööna kahe linna vahel. Seejuures tutvutakse juba teostatud jäätmenõustamisprojektidega, osaletakse uute jäätmekäitlusprojektide kavandamisel ja jälgitakse nende evitamist. Teine osa sisaldaks jäätmenõustamisprojekti (või -projektide) kavandamist ja rakendamist juba Tallinnas. Perioodi alguses määratakse kindlaks üks või enam vajadust (väljundit), mille ümber viiakse läbi ühine nõustamisprogramm. Lisa 1 JÄÄTMEKÄITLUSE TASEME MUUTUS JÄÄTMEKÄITLUSE TEGEVUSED JÄÄTMELIIK OLUKORD AASTAL 2000 OLUKORD AASTAL 2005 (lõpp) Liigiti kogumine tekkekohas Kompostitavad köögijäätmed Praktiliselt puudub. Eramute omanikud rakendavad väga vähesel määral. Sega-olmejäätmetes on hinnanguliselt ca 40 000 t. Sega-olmejäätmetes olevate kompostimiskõlbulike jäätmete kogused on määratud. On käivitunud kogumine suurematelt tekitajatelt. Kogutakse u. 60–70% kompostimiskõlblikest jäätmetest. Teenindatakse vähemalt 50% kinnistuid. Kompostitavad aia- ja pargijäätmed Eramukruntidel kompostitakse maksimaalselt 1000 t Sega-olmejäätmetes on hinnanguliselt 30 000 t. Sega-olmejäätmetes olev kompostimiskõlblike jäätmete kogus on määratud. Tekkekohas või vastavatel väljakutel kompostitakse 10 000 t. Vanapaber ja -papp Vanapaberit kogutakse u 7000 t, millest u 100 t pärineb olmest. Sega-olmejäätmete hulgas u 39 000 t, millest maksimaalselt 30 000 t võib olla kõlblik taaskasutuseks Sega-olmejäätmete hulgas prügilasse veetud tegelikud kogused on määratud. Üle 60 korteriga majade juures on kas vanapaberi kogumiskonteiner või sorditud jäätmete kogumispunkt 1500–2000 elaniku kohta, vanapaberi äraandmiseks. Eramute piirkonnas üks vastuvõtupunkt keskm. kandekaugusel 200 m. Avalik-õigusliku sektori asutused, kaubandusettevõtted, õppeasutused jt suuremad vanapaberi/papi tekitajad koguvad kogu kogumiskõlbliku vanapaberi/papi. Kogutavad vanapaberi/papi kogused kasvavad 10 000 tonni võrra võrreldes aastaga 2000. Materjaliks, mida pakendi kasutajad koguvad pakendiaktsiisist vabastamise eesmärgil, on ka vanapapp. Klaas Pudelite/purkide tagasiostmine. Tagasiostuga ringleb pudelitest 80%. Klaasimurdu tekib u 1500 t. Kõrvaldatavates sega-olmejäätmetes on u. 5000 t klaasi (sh lehtklaas). Pudelite ringlus 2000. a tasemel ning sega-olmejäätmetes oleva klaasimurru kogus pole 2000. aastaga võrreldes kasvanud. Elanike võimalused – vt tabelis rida «Tekkekohas sorditud jäätmete kogumispunktid». Vanametall Kõrvaldatavates sega-olmejäätmetes on hinnanguliselt 5000 t. Vanametalli kogus kõrvaldatavates sega-olmejäätmetes on võrreldes 2000. a tasemega vähenenud. Elanike võimalused – vt tabelis rida «Tekkekohas sorditud jäätmete kogumispunktid». On käivitunud kogukate metallist majapidamisseadmete kogumine ja käitlemine. Plast- ja kummijäätmed Eraldi kogutud plasti hulk on u 800 t, millest u. 80% pärineb olmest. Sega-olmejäätmete hulgas võib hinnanguliselt olla kuni 34 000 t plastjäätmeid. Vanarehve tekib u 4000 t. Tegelik plastjäätmete kogus on teada ja plastide tekkekohapõhise sortimise ja taaskasutuse võimalused välja selgitatud. Plastide osas elanike võimalused – vt tabelis rida «Tekkekohas sorditud jäätmete kogumispunktid». Rehvide importijate vastutusel toimiv vanarehvide kogumine on käivitunud. Kogukad jäätmed Pole eraldi vastuvõtukohti, jäätmevedajatel on kohustus koguda prügikastide kõrvale jäetud kogukaid olmejäätmeid. Jäätmevedajad kannavad hoolt kogukate esemete kogumise eest. Muutunud on skeem – vedu konteinerite kõrvalt on asendunud kogumisaktsioonidega. Käitluse motiiv – saadava materjali suunamine taaskasutusse. Kogumine ja vedu Kogumine ja vedu on korraldatud käitleja ja jäätmete haldaja vaheliste lepingutega. Pole linnavalitsuse poolt otseselt korraldatud. Korraldus läbi jäätmehoolduseeskirja. Kogumis- ja veoettevõtteid on üle kahekümne. Toimub nende konsolideerumine jäätmekäitluse teenuste turul. Sega-olmejäätmeid ja ka tööstusjäätmeid veetakse Pääsküla prügilasse. Ehitus- ja lammutusjäätmeid veetakse kahte ladestuspaika. Jäätmete ümberlaadimispunkte pole. Toimib vastavalt jäätmeseaduse §-dele 14 ja 15 korraldatud olmejäätmete vedu. Kompostimisväljakul käideldavad biojäätmed kogutakse korraldatud olmejäätmete veo piirkondadest. On teada ümberlaadimisjaama(de) vajadus ja võimalik(ud) asukoht või asukohad. Tekkekohas sorditud jäätmete kogumispunktid Vanapaber ja -papp Ca 60 kogumispunkti (konteinerit) Korruselamutega linnaosades 1 punkt 450 korteri kohta, seejuures punkti vanapaberi sektsioon 60–65 korteri kohta. Eramutega linnaosas 1 punkt keskmisel kandekaugusel 200 m. Klaas Ca 100 kogusmipunkti (konteinerit) Korruselamutega linnaosades -1 punkt 450 korteri kohta. Eramutega linnaosas, 1 punkt keskmisel kandekaugusel 200 m. Vanametall Ca 100 kogusmipunkti (konteinerit) Korruselamutega linnaosades -1 punkt 450 korteri kohta. Eramutega linnaosas 1 punkt keskmisel kandekaugusel 200 m. Plastjäätmed Ca 100 kogusmipunkti (konteinerit) Korruselamutega linnaosades –1 punkt 450 korteri kohta. Eramutega linnaosas 1 punkt keskmisel kandekaugusel 200 m. Prügilad/ ladestuspaigad Sega-olmejäätmed kõrvaldatakse Pääsküla prügilas, 170 000 t/a Kahes ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuskohas ladestati u. 130 000 t/a. Uues prügilas kõrvaldatakse ainult kõrvaldamiseks lubatud jäätmeid ca 170 000–190 000 t/a. Pääsküla prügila on lõpetanud jäätmete vastuvõtu ning käivad sulgemistööd. Kopli ja Väo ehitus- ja lammutusjäätmete ladestuspaigad on kasutuses. Kompostimine Eramupiirkondades kulgeb aiajäätmete ning ka minimaalsetes kogustes köögijäätmete kompostimine. Keskset kompostimist ei toimu. Heitveepuhastusjaamas kompostitakse settemuda ca 10 000 t. Uues prügilas on valmimas kompostiväljak, kus kompostitakse 24000 t tekkekohas sorditud biojäätmeid. Kompostile on leitud kasutusvaldkond ja -kohad. Aia- ja pargijäätmeid ei suunata prügilasse lõppladestusele rohkem kui 10 000 t/a. AS Talinna Vesi kompostib heitvee puhastusmuda mahus u 20 000 t/a. Jäätmete taaskasutus Vanapaber ja -papp Mõnisada tonni vanapaberit kasutatakse «Tselluvatt» toote valmistamiseks. 1000–1500 t kontorites tekkinud vanapaberit eksporditakse. Taaskasutussse suunatakse ca 7000 t vanapaberit. Kogutud vanapaber ja -papp läheb taaskasutusse suurusjärgus 15 000 t/a. Prügilasse kõrvaldamiseks minev kogus on oluliselt vähenenud ja see kogus on teada. Klaas Klaasi kogutakse nii pakendi ringluseks kui teiseseks toormeks. Murd müüakse toormeks Järvakandi klaasitehasele. Taaskasutus allub toorme turunõudlusele. Prügilasse suunatavad kogused ei suurene pärast 2000. aastat. Vanametall Tallinnas tegutseb kolm vanametallikäitlusettevõtet. Kohapeal käideldud metall eksporditakse. Ekspordi maht ca sada tuhat t/a. Taaskasutus allub ekspordinõudlusele. Prügilasse suunatavad kogused ei suurene pärast 2000. aastat. Plastmass Plastjäätmete ekspordimaht on väike (u 1000 t/a). Vähesel määral kasutatakse plastjäätmeid teisese toormena ka Eestis. Taaskasutus allub vabaturule. Prügilasse suunatavad kogused ei suurene pärast 2000. aastat. Täidetakse pakendiseaduse nõudeid. Ehitusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu ning käideldakse Kopli ja Väo ladestuspaigas Ehitusjäätmete sortimist ehitusobjektidel on tõhustatud ja sorditud materjalid, näit puit ja vanametall suunatakse taaskasutusse. Ladestuspaikade operaatorid käitlevad üle 50% ladestamiseks toodud jäätmetest. Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed Kogumispunktide kaudu kogutakse ainult mõniteist t/a. See näitab nende vähest tuntust ja kasutamist. Enamus olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid kõrvaldatakse olmejäätmetega. Kasvanud on kogumispunktide teadlik kasutus linnakodanike poolt. Olmes tekkinud ohtlikke jäätmete kogumise efektiivsus on kümme korda kõrgem. Jäätmekütuse toorme tootmine Ei toimu mingit koht- ega tsentraalset sortimist jäätmekütuse saamiseks. Prügilas kõrvaldatakse üle 70 000 t jäätmekütuse toorainet (paber, papp, plast puit). On teada vastavate jäätmeliikide teisese toormena taaskasutuses saavutatud tase. On teada jäätmete energeetiline potentsiaal (kütteväärtus). Selle kasutuseks avanevad võimalused Tallinnas viie aasta pärast. Lisa 2 BIOJÄÄTMETE ERALDI KOGUMISEST TEAVITAMINE HELSINGI NÄIDE 1993. a aprillikuus alustati Helsingi põhjaosas asuvatelt korterikinnistutelt biojäätmete eraldikogumist. Kogumine hõlmas kokku umbes 50 000 kodumajapidamist üle 100 000 elanikuga. Sortimine tehti kohustuseks kõikidele kinnistutele, kus oli vähemalt 10 korterit. Piirkonna elanikele ja korteriühistute juhatajatele jagati enne kogumise alustamist mitmel viisil teavet ja juhiseid sortimisest ja biojäätmete eraldi kogumisest, samuti korraldati erinevaid teabe- ja nõustamisüritusi. Järgnevalt on toodud väljavõte kogumise alustamisega seotud teavitamisest. November 1992 Kõigile piirkonna korteriühistute esimeestele saadeti teade kogumise alustamisest ja sellest, mida see tähendab ühistutele. Detsember 1992 Kõigile piirkonna elanikele saadeti teade kogumise alustamisest ja sellest, keda kogumine puudutab. Samas teavitati komposteerimise võimalusest. Detsembris avaldati ka kogumise tunnuslause. Jaanuar 1993 Koostati ja anti välja plakat «Söö mida sööd – ülejäägid võta ringlusesse». Veebruar 1993 Kõigile kogumisega haaratud majapidamistele saadeti uus teade kogumise alustamisest. Teates oli info sortimisest ja köögi jäätmekapi sisustamisest. Lisaks saadeti infopakett piirkonna ühistute esimeestele biojäätmete kogumise kohta. Infopakett sisaldas praktilisi nõuandeid biojäätmete kogumiseks, juhiseid köögi jäätmekapi sisustamiseks ja sortimisjuhiseid. November 1993 Kogumisega seotud kinnistute trepikodadesse pandi üles biojäätmete sortimist ja selle alustamist selgitavad teated. Kõigile kogumisega hõlmatud majapidamistele jagati välja biojäätmete sortimisjuhis. Lisaks korraldati nõustamisüritusi. Veebruar–mai 1993 Veebruarikuust alates keskendus teavitamine erinevate ürituste korraldamisele elanikele või korteriühistute enda poolt korraldatud üritustele, kus selgitati biojäätmete sortimise küsimusi. Lisaks reklaamiti biojäätmete kogumist kohalikes ajalehtedes. Samuti oli YTV-l nõustamispunkte muuhulgas ka kaubanduskeskustes. Lisa 3 TSÜKLILISE JÄÄTMENÕUSTAMISE KORRALDUSE NÄIDE Nõustamisvajaduse kindlaksmääramine Väikeettevõtted on olulised ohtlike jäätmete tekitajad. Väikestele allhankeid tegevatele tööstusettevõtetele (1–5 töötajat) suunatud küsitlustes on ilmnenud tõsiasi, et ettevõtted ei tunne nendele jäätmeseadusega kehtestatud ohtlike jäätmete käitlemise korda. Tähelepanekud on näidanud, et ettevõtted ei ole isegi huvitatud ohtlike jäätmete eraldamisest ega nende nõuetekohasest käitlemisest. Põhjuseks, et ettevõtetes ei ole ressursse seadusandluse tundmaõppimiseks ja teisalt kardetakse täiendavaid kulutusi. Tööde tellijad ei ole samuti huvitunud sellest, kuidas jäätmealased küsimused on lahendatud. Põhiline on olnud omavaheliste tehingute madal hind. Hetkeolukorra kindlaksmääramine Ohtlikke jäätmeid on firmas viimasel aastal käitluseks kogutud xx tonni. Hinnangu kohaselt on see ainult 30% tekkivatest ohtlikest jäätmetest. Ohtlikumad jäätmeliigid on yy ja zz, millest kogutakse umbes 40%. Küsitlusest on teada, et vaid iga viies ettevõte eristas tegevuse tagajärjel tekkinud ohtlikke jäätmeid ja iga kümnes oli vähemalt rahuldavalt teadlik seadusandlusega ohtlike jäätmete käitlusele kehtestatud kohustustest ja sellest, milline on nende jäätmete kahjulik mõju keskkonnale. Määratakse kindlaks ohtlike jäätmete nõustamise seisukohalt tähtsaim koostööpartner (järelevalveorgan, ohtlike jäätmete käitleja jne) Eesmärkide püstitamine Nõustamisürituse eesmärk on: 1. Parandada tööstusettevõtete teadmisi ohtlikest jäätmetest, et aasta pärast (31.12.2001) 80% tööstusettevõtetest (jäätmekäitluse eest vastutav töötaja, tegevjuht) oleksid teadlikud nende tootmistegevuses tekkivatest ohtlikest jäätmetest ja oskaksid töötajatelt nõuda nende nõuetekohaselt käitlemist. 2. Aastal 2002 suunata tekkivatest ohtlikest jäätmetest käitlusele 50% ja eriti ohtlikest jäätmetest 70%. Nõustamistegevuste kavandamine Tegevuste kavandamisel võetakse arvesse järelevalveorganite ja teiste koostööpartnerite poolt vastavale sihtrühmale kavandatavad tegevused. Eesmärk on, et eri osapoolte tegevused toetaksid üksteist tulemuse saavutamisel. 1. Koostada teatmik, milles kirjeldatakse erinevate ohtlike jäätmete keskkonnamõjusid ja loetletakse nende vastuvõtukohti. Lisaks selgitatakse selles, kuidas õigesti ohtlikke jäätmeid koguda ja hoiustada. 2. Küsitakse kõigilt ohtlike jäätmete vastuvõtjailt (käitlejailt) hinnakirju ja jäätmete vastuvõtutingimusi. See teave ja punktis 1 nimetatud teatmik postitatakse sihtrühmale. Saatekirjas pakutakse ühtlasi telefoninõustamist või nõustamist kohapeal. 3. Erialastes trükistes avaldatakse koostöös ajalehetoimetustega üks või enam artiklit ohtlike jäätmete nõuetekohase käitlemise tähtsusest. Esitatakse näiteid nimetatud küsimuses eeskujuks olevatest ettevõtetest ja jäätmekäitluseks kulutatud vahenditest, näitamaks, et alati ei ole vaja teha suuri kulutusi. 4. Arutatakse küsimust vastava tegevusala liiduga, et selle kaudu mõjutada oma liikmeid huvituma jäätmeküsimustest. 5. Aasta jooksul viiakse lisaks läbi 50 kohapealset külastust sihtrühma kuuluvatesse tähtsamatesse ettevõtetesse. Tegevuste mõjususe hinnang 2002. a saadetakse ettevõtetesse küsitlusleht, millega abil selgitatakse: 1. Kas mäletatakse ettevõttesse saadetud teabematerjali ja kas seda on säilitatud? 2. Kontrollitakse, kas on paranenud ohtlikke jäätmeid puudutavad teadmised ja kas on muutunud praktiline tegevus. 3. Kas on soov tulevikus saada lisateavet ohtlike jäätmete kohta? Järgmisel aastal kontrollitakse 2002. aasta statistika abil palju ettevõtetest tegelikult koguti ja anti ära ohtlikke jäätmeid. Lisa 4 NÕUSTAMISMEETODITE EFEKTIIVSUS Erinevate nõustamismeetodite efektiivsus (käitlusele suunatud aspektid) Ohtlike jäätmete kogumise parandamine kodumajapidamistes Piirkonna taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide kasutamise parandamine Jäätmekäitluse parandamine ettevõttes Prahistamise vähendamine Jäätmenõustamistelefon x x x x Koolitamine x x xx x Ettevõtte külastused xxx xxx* Koostöö meediaga xx xx x xx Juhend igasse koju/ettevõttesse xxx xxx xx x Messid x x xx x Püsinäitused x x x x Infostend xx xx xx x Muud üritused** xxx xxx xxx xxx x = vähene x x = mõõdukas x x x = märkimisväärne * Kui küsimus on ettevõtte poolt põhjustatud prahistamises ** Mõju sõltub ürituse eesmärgist. Parema tulemuse saamiseks võib konkreesel üritusel kasutada korraga mitut erinevat nõustamismeetodit. Erinevate nõustamismeetodite efektiivsus (muud aspektid) Hõlmatud elanike hulk Nõusta-miseks vajalik inimtööjõu hulk Nõusta-miseks vajalikud muud kulud Võimalus hinnata meetodi mõjusust Silma-paistvus Vastastikune mõjutamine Jäätmenõustamistelefon x x x x x x x x x Koolitamine x x x x x x x x x x x x Ettevõtte külastused x* x x x x x x x x x x Koostöö meediaga x x x x x x x x x x x x Juhendite uuendamine x x x x x x x x x x x x Messid x (x) x x x x x x x x Püsinäitused x (x) x x x x x x x Infostend x* x x x x x x x x x x Muud üritused** x x x x x x x x x x x x x = vähene xx = mõõdukas x x x = märkimisväärne * Isikliku nõustamisega ei saa hõlmata lühikese ajaga palju inimesi ** Olulisus sõltub ürituse eesmärgist. Parema tulemuse saamiseks võib üritusel kasutada mitut erinevat nõustamismeetodit.