Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-4-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2004. a kohtumäärus Vaike Raudsepa kaebustes Tallinna linna poolt tekitatud kahju hüvitamise ja Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni 19. märtsi 2001. a otsuse nr 12039 tühistamise nõudes — RT III, 5, 48

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-4-04 Määruse kuupäev 29. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Vaike Raudsepa kaebused Tallinna linna poolt tekitatud kahju hüvitamise ja Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni 19. märtsi 2001. a otsuse nr 12039 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3/743/03 Menetluse alus Riigikohtus Vaike Raudsepa erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Vaike Raudsepa erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3/743/03 ja Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrus haldusasjas nr 3-143/03. 3. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Vaike Raudsepa taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni 21. novembri 1994. a otsusega nr 4237 loeti Tallinnas Tina tn 18 ehitised ja maa omandireformi objektiks ja tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Ivar Särgava. Otsus asendati 19. märtsil 2001. a samasisulise ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 12039, mille punktiga 3 varasem otsus tühistati. Vaike Raudsepp, kes elab üürnikuna Tina tn 18–8 asuvas korteris, esitas Tallinna Halduskohtusse kaebused, milles palus Tallinna linnalt tema kasuks mõista välja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ülalnimetatud õigusvastastest otsustest tuleneva erastamise võimaluse kaotamisega tekitatud kahju. 2. Tallinna Halduskohus jättis oma 20. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-143/03 Vaike Raudsepa kaebused rahuldamata. Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks Tallinna Halduskohtu kantselei kaudu 20. juunil 2003. a kell 15.00. Märge kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ja koha kohta sisaldus Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a istungi protokollis, millele kirjutasid alla nii V. Raudsepp kui ka tema esindajad Kristiina Tammoja ja vandeadvokaat Sulev Raudsepp. V. Raudsepa esindaja K. Tammoja tuli kohtuotsusele järele 20. juunil 2003. a kell 16.25, kuid kohtu kantselei oli juba suletud ja kohtuotsuse ärakirja ta seetõttu ei saanud. Tallinna Halduskohtu kantselei lahtiolekuajaks oli alates maist olnud 9.00–16.00. V. Raudsepp käis kohtuotsuse ärakirja küsimas 25. juuni hommikul, kus talle teatati, et ärakiri saadeti temale posti teel 20. juunil 2003. a. V. Raudsepp täiendavat huvi lahendi vastu ei tundnud, leppides selle saamisega posti teel. Kohtuotsuse ärakirja saatis Tallinna Halduskohus tegelikult välja 25. juunil 2003. a ning see saadeti V. Raudsepa esindajale S. Raudsepale. 3. Teadet apellatsioonkaebuse esitamise kohta V. Raudsepp 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist ei esitanud. V. Raudsepp esitas Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2003. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille postitas 19. juulil 2003. a. Kaebusele lisas ta taotluse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ja apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtaja ennistamiseks. V. Raudsepp leidis, et esinesid mõjuvad põhjused tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt vandeadvokaat S. Raudsepa haigusest tingitud eemalviibimisest sai V. Raudsepp kohtuotsuse ärakirja kätte alles 15. juulil 2003. a. 4. Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrusega haldusasjas 3-143/03 jäeti V. Raudsepa taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastati apellatsioonkaebus selle esitajale. Kohus leidis, et kaebuse esitaja oleks pidanud ise näitama üles suuremat huvi kohtuotsuse ärakirja saamiseks või toimikuga tutvumiseks, millest oleks selgunud ka ärakirja saatmine kaebuse esitaja esindajale. Kaebuse esitajal oli piisavalt võimalusi saada kohtu kantseleist kohtuotsuse ärakirja ning esitada tähtaegselt kohtule teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta. Kaebuse esitaja hooletus kohtuotsuse ärakirja saamisel ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 5. Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määruse peale esitas V. Raudsepp erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-2/743/03 jäeti V. Raudsepa erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tähtaja ennistamiseks puudus põhjus. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavaks tegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Kui teadet ei esitata, jõustub esimese astme kohtu otsus 11. päeval pärast otsuse kuulutamist. Seega tähendab teate esitamise tähtaja rikkumine ühtlasi apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist. Tallinna Halduskohtu kantselei lahtiolekuajad on avalikustatud internetis kohtu koduleheküljel ja kohtu ruumides ning kaebajal ja tema esindajatel oli võimalik juba kohtuistungi järgselt selgitada, mis kellaajani on võimalik otsust teatavaks tegemise päeval kätte saada. Seepärast ei saa lahtiolekuaegadest teadlikuks mitteolemist lugeda kohtu poolseks tegematajätmiseks. Samas leidis ringkonnakohus, et halduskohus eksis, kui ei andnud V. Raudsepale otsuse ärakirja 25. juunil 2003. a ja kohus teatas V. Raudsepale otsuse ärakirja postitamise ebaõige kuupäeva (20. juuni 2003 asemel postitati ärakiri 25. juunil 2003). Kaebajale ei saa süüks panna, et ta ei hakanud täiendavalt uurima otsuse sisu, uskudes, et saab selle kohe posti teel. Kui kaebuse esitaja oleks teadnud, et otsuse ärakiri saadeti tema esindajale S. Raudsepale, oleks ta viimase haigusest teades ilmselt teisiti käitunud. Ringkonnakohus märkis, et tulenevalt advokaadi haigusest on tõenäoline, et kaebaja otsuse sisust enne 15. juulit 2003 teada ei saanud, kuid üle kolme nädala otsuse posti teel saabumist oodates käitus V. Raudsepp tavapärast posti liikumist arvestades omalt poolt ebamõistlikult, kui ei pöördunud enam hiljem ühelgi viisil kohtu poole otsuse ärakirja saamiseks. Ringkonnakohus leidis lõppjäreldusena, et Tallinna Halduskohtu kantseleist ei väljastatud kaebuse esitajale küll otsuse ärakirja 25. juunil 2003. a ning anti temale ka ebaõiget informatsiooni otsuse postitamise kohta, kuid see ei saanud tingida apellatsioonkaebuse esitamisest teatamisega hilinemist ligi kolm nädalat. Kohus lisas, et ka 15. juulil 2003. a otsusest teada saades ei esitanud kaebaja kohe apellatsiooniteadet, vaid esitas apellatsioonkaebuse alles 19. juulil 2003. a. Ajavahemik otsuse jõustumise ja apellatsioonkaebuse esitamise vahel on liiga pikk, et tähtaja möödalaskmist üksnes kohtu tegevuses esinenud puudustega põhjendada. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 7. V. Raudsepa erikaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2003. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega ennistada V. Raudsepa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse esitaja leiab, et tähtaja möödalaskmine toimus kohtu süül, kuna kaebuse esitajat ei olnud hoiatatud kohtu kantselei lühematest lahtiolekuaegadest, mistõttu ei saanud tema esindaja otsuse ärakirja kätte 20. juunil 2003. a. Samuti teatati 25. juunil 2003. a kaebuse esitajale, et otsus saadeti temale posti teel 20. juunil 2003. a, kuigi tegelikult saadeti otsus alles 25. juunil 2003. a tema esindajale, kes haiguse tõttu sai otsuse ärakirja kätte 15. juulil 2003. a. Erikaebuse esitaja ei ole nõus ringkonnakohtu käsitlusega, et tema esitatud apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise taotlus on olemuselt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, kuna viimase esitamise tähtaeg ei olnud veel möödunud. Samuti ei pea V. Raudsepp õigeks, et tema või tema mittejuristist esindaja K. Tammoja pidanuksid olema teadlikud kohtu kantselei lahtiolekuaegadest. Kaebuse esitaja esindaja eeldas, et kohtuotsuse ärakirja saab kätte tööpäeva lõpuni, s.o kella 17.00-ni. Lisaks ei nõustu erikaebuse esitaja ringkonnakohtu seisukohaga, et ta neli päeva põhjendamatult viivitas ka pärast otsuse ärakirja saamist 15. juulil 2003. a ega esitanud kohe apellatsiooniteadet, vaid alles 19. juulil 2003. a apellatsioonkaebuse. V. Raudsepp on seisukohal, et kuna teate esitamise tähtaeg oli mööda läinud, puudus teate esitamiseks igasugune mõte, mistõttu ta esitas kaebuse ja ühes sellega teate esitamise tähtaja ennistamise taotluse. 8. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses leitakse, et erikaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast ning kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub esimese astme kohtu otsus 11. päeval pärast otsuse kuulutamist. Teate esitamise tähtaja rikkumine tähendab apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist. Ekslik on kaebuse esitaja arvamus, et mittejuristist esindaja puhul on esindajal õigus eirata oma esindusest tulenevaid kohustusi. Kaebuse esitaja pidi arvestama 10-päevase apellatsiooniteate esitamise tähtajaga ja ilmutama ise hoolsust, et enne nimetatud tähtaja saabumist otsus kätte saada. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg 1 kohaselt kuulutatakse halduskohtu otsus kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu ning kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a istungil teavitas kohus protsessiosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. juunil 2003. a kell 15.00 kohtu kantselei kaudu. Kohtuistungil viibisid nii V. Raudsepp kui ka tema mõlemad esindajad, kes kirjutasid alla ka kohtuistungi protokollile, milles sisaldus märge kohtuotsuse teatavakstegemise aja ja koha kohta. 10. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et tema mittejuristist esindaja ei pidanudki kohtuotsuse ärakirjale järele minnes teadma Tallinna Halduskohtu kantselei lahtiolekuaegu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 83 lg 4 kohaselt on esindajal selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole. HKMS § 15 lg 2 kohustab protsessiosalist kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Heausksuse nõue kehtib ka protsessiosalise esindaja suhtes. Sellest tulenevalt oli V. Raudsepa esindaja K. Tammoja kohtuotsuse ärakirjale kohtuistungil teatatust erineval ajal järele minnes kohustatud selgitama välja, kas tal ikka on võimalik sellel ajal otsuse ärakirja kohtu kantseleist kätte saada. Antud juhul ei oma tähtsust, et K. Tammoja ei ole jurist. 11. HKMS § 15 lg 1 loetleb protsessiosalise õigusena muuhulgas õigust saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. HKMS § 28 lg 2 näeb ette, et protsessiosalised võivad soovi korral saada kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist. 12. V. Raudsepp käis 25. juunil 2003. a Tallinna Halduskohtu kantseleis küsimas kohtuotsuse ärakirja, kus talle selgitati, et ärakiri on temale juba saadetud posti teel. HKMS § 28 lg 2 ei piira protsessiosalise õigust kohtulahendi ärakirjade saamiseks. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et protsessiosalisele tuleb tema sellekohase soovi avaldamise korral kohtuotsuse ärakiri anda sõltumata asjaolust, kas ärakiri oli talle posti teel saadetud või mitte. 13. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ka ringkonnakohtu selle seisukohaga, et kuna halduskohtu kantseleist teatati V. Raudsepale 25. juunil 2003. a, et kohtuotsuse ärakiri saadeti temale posti teel 20. juunil 2003. a, ei saa temale süüks panna, et ta saadud informatsiooniga leppis ja postiga saadetavat ärakirja ootama jäi. Samas leidis ringkonnakohus, et ebamõistlik oli erikaebuse esitaja poolt ärakirja ootamine ligi kolm nädalat ilma täiendavate omapoolsete sammude astumiseta selle saamiseks, kuna ta pidi arvestama ka apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtajaga. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et käesolevas haldusasjas oli V. Raudsepal küll kaks lepingulist esindajat, kuid ta võttis kohtumenetlusest osa ka isiklikult. Halduskohus saatis kohtuotsuse ärakirja üksnes vandeadvokaat S. Raudsepale. Kuna V. Raudsepp käis ise kohtu kantseleist ärakirja küsimas, oleks halduskohus pidanud ärakirja siiski andma ka isiklikult temale. Seda V. Raudsepale 25. juunil 2003. a halduskohtu kantselei poolt ka lubati, viidates, et otsus saadeti temale posti teel. Kuna V. Raudsepp ei saanud kohtuotsuse ärakirja kätte enne 15. juulit 2003 ning ärakirja puudumine takistas tal HKMS § 31 lg-s 4 ettenähtud ajavahemiku jooksul hinnata kohtuotsuse edasikaebamise vajadust ja apellatsioonkaebuse esitamise soovist kohtule teatada, siis tuleb V. Raudsepa viivitus apellatsioonkaebuse esitamisest teatamisel lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et juhul, kui kohus on protsessiosalist üheselt teavitanud, et kohtulahendi ärakiri saadeti temale posti teel, ei saa isikult nõuda, et ta peab ise hoolitsema ärakirja õigeaegse kohalejõudmise eest. Siiski ei või protsessiosaline oodata kohtuotsuse ärakirja omapoolset huvi üles näitamata ebamõistlikult pikka aega. Asjaolusid arvestades ei saa aga käesoleval juhul V. Raudsepa viivitamist apellatsioonkaebuse esitamisega pidada ebamõistlikuks, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. 14. Riigikohtu halduskolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et kohtud lähtusid õigesti V. Raudsepa 19. juuli 2003. a taotlusest kui apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlusest. HKMS § 31 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 31 lg 5 võimaldab üksnes teate esitanud isikul esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kaevatava kohtuotsuse kuulutamisest või teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest ei pea teatama, kui kaebus esitatakse teate esitamise tähtaja jooksul. Kui 10 päeva jooksul teadet või kaebust ei esitata, siis otsus jõustub ning menetlusosaline minetab õiguse otsuse vaidlustamiseks. Erandina on vaidlustamine võimalik juhul, kui kohus mõjuval põhjusel ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. 15. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses ning seejuures ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Riigikohtu halduskolleegium märkis 13. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-66-00 (RT III 2001, 6, 64), et HKMS § 19 lg-s 7 sätestatu, mille järgi halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste puhul. Seega peab kohus HKMS § 19 lg-st 7 tulenevalt juhinduma mitte protsessiosalise esitatud taotluse sõnastusest, vaid lähtuma protsessiosalise tegelikust tahtest. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste kaitse, tuleb eeldada sellise taotluse esitamist, millega on võimalik halduskohtumenetluses kaitsta isiku õigusi. Seetõttu ei saa protsessiosalise tahe olla suunatud sellise menetlusliku õiguse kasutamisele, mida seadusest ei tulene. 16. Ülaltoodut arvestades tuleb V. Raudsepa erikaebus rahuldada ning tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue määruse, millega rahuldab V. Raudsepa 19. juuli 2003. a taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN