Tallinna Linnavolikogu — Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001-2005 — KO, 75, 1347

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 8 punktist 1 ja tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 62 kinnitatud Tallinna arengukavast 2001–2005, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001–2005. 2. Siduda Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001–2005 eelarvekavaga aastateks 2001–2005. 3. Linnavalitsusel lähtuda Tallinna hoolekande arengukavas seatud eesmärkidest. 4. Määrus jõustub 13. septembril 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Lisa Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrusele nr 38 TALLINNA HOOLEKANDE ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 Sissejuhatus Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2000. aastal Tallinna arengukava aastateks 2001–2005. Linnavalitsus on arvamusel, et sotsiaalsest vastutustundest lähtudes on otstarbekas kinnitada eraldi dokumendina Tallinna hoolekande arengukava. Käesolev dokument käsitleb hoolekande missioonist lähtuvalt Tallinna hoolekande arengut aastatel 2001–2005. Arengukava on suunatud Tallinna juhtidele, st linnavolinikele, linnavalitsuse liikmetele ning teistele tippotsustajatele. Tallinna Linnavalitsus seadis arengukava koostamisel eesmärgiks varustada Tallinna juhid hoolekande-alaste otsuste tegemiseks vajalike lähteandmetega ja kirjeldada võimalikke põhimõttelisi arengueelistusi lähiaastateks. Üksikasjalike, keskastme korraldajatele ning spetsialistidele suunatud tegevuskavade juurde saab ja on mõtet asuda pärast põhimõtteliste otsuste tegemist tipptasemel. Tallinna hoolekande missioon Tallinna hoolekande missiooniks on tallinlaste toimetulekuraskustesse sattumise ennetamine, toimetulekuraskuste puhul kohene ja igakülgne abi raskustest ülesaamiseks või ühiskonnas minimaalsel aktsepteeritaval tasemel toimetuleku tagamine. Missioonist lähtudes on eesmärgiks teenuste ja toetuste sihipärane korraldamine arvestades võrdselt kõikide hoolekande sihtgruppide vajadusi. Hoolekande sihtgrupid on: – lapsed ja lastega pered; – eakad inimesed; – puuetega inimesed; – eluasemeta ning üldjuhul sõltuvusprobleemidega inimesed (ühiskonnast tõrjutud). Arengukava on üles ehitatud alljärgnevalt: Pärast Tallinna elanikkonna demograafilist iseloomustust ja prognoose on vastavates peatükkides välja toodud sihtgruppide lõikes üldpõhimõtted, praeguse olukorra kirjeldus ning eesmärgid ja tegevused aastani 2005, samuti on nimetatud konkreetsed arenduseesmärgid teenuste lõikes. Lisadena on esitatud hoolekande arengu strateegiliste otsuste ettevalmistamiseks ja otsuste tegemiseks vajalikud taustandmed: a) Tallinna kui omavalitsusüksuse seadusjärgsete ülesannete loetelu ning lähiajal võimalike seadusandlike muutuste vajadus eksperthinnangute põhjal; b) Tallinna hoolekande organisatsioon, linna koostööpartnerite loetelu teenuste lõikes. Võimalikud arengud aastateks 2001–2005 on tuletatud eksperthinnangute ning statistiliste andmestike põhjal. Eksperthinnangute saamiseks on intervjueeritud Tallinna linna kui terviku ja Tallinna hoolekande juhtimisega seotud asjatundjaid mitmetelt omavalitsuse struktuuri ning teenuste korraldamise tasanditelt. Lugupidamisega Tallinna Linnavalitsus Elanikkonna iseloomustus Kasutatud on Statistikaameti andmeid (Eesti Statistika Aastaraamat 1999), Tallinna andmete puudumisel on muutuste tendentside iseloomustamiseks kasutatud kogu Eesti näitajaid. Elanike arv 2000. a alguses oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 439 000 (joonis 1). 2000. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis 1 370 500 elanikku (faktiline elanikkond). Vahe arvestuslike ja faktiliste andmete vahel on –68 500 inimest. Võrreldes rahvaloenduse andmetega 1989. a on Eesti rahvaarv vähenenud ca 200 000 võrra e.12,9%. Alaline rahvastik on vähenenud negatiivse loomuliku iibe (ca 41 000 inimest) ja väljarände tõttu (ca 85 400 inimest) möödunud kümnendi jooksul. 62 500 inimese kohta käesoleva loenduse esialgsetes tulemustes andmed puuduvad (loendusest välja jäänud, riigist registreerimata välja rännanud, endise NSV Liidu sõjaväe ajateenijad, kaadrisõjaväelased ja nende pereliikmed jne). Loenduste vahel on rahvaarv muutunud erinevalt. 21 vallas on rahvaarv vähenenud >20% 63 vallas 10,1–20% 46 vallas 5,1–10% 31 vallas 0,1–5% 44 vallas on rahvaarv suurenenud. Tallinna linna elanike arvu dünaamika viimase kümne aasta jooksul kajastab riigi tendentsi. Võrreldes 1989. a rahvaloenduse andmetega on faktiline rahvastik vähenenud 78 032 inimese võrra e.16,2%, seega oluliselt enam kui riigis keskmiselt (alalise rahvastiku arvestuse alusel –74 993 inimest). Suurema vähenemise olulisem põhjus on võõrtööjõu ja sõjaväe lahkumise mõju Tallinnas lokaliseerunud sõjaväeosade ja üleliidulises alluvuses olnud tööstusobjektide väljalangemise tõttu.

Joonis 1. Rahvaarvu dünaamika 1990–2000 Sündimus Teine elanikkonna vähenemise oluline põhjus on kiiresti vähenev sündimus (vt joonis 2).

Joonis 2. Elussündide dünaamika 1992–1999 Sündimuse languse põhipõhjusteks peetakse: 1) naiste positsiooni ja sotsiaal-majandusliku käitumisega seotud asjaolusid; 2) lapse kasvatamise ja maksumusega seotud asjaolusid ning 3) perekonna mõiste ja käitumismudelite muutust. Sünnitus lükatakse vanemasse ikka ja sündide arv väheneb. Naiste majandusliku aktiivsuse tõus toob kaasa sõltuvuse vähenemise partnerist ja abielust, mis omakorda suurendab perekondade ebastabiilsust. Oluliseks asjaoluks peetakse ka tarbimisühiskondlikku mentaliteeti, mille tõttu lapse sündi lükatakse edasi kõrgema tarbimistaseme saavutamiseni. Sündimuskäitumist mõjutab ka Eesti sotsiaal-majanduslik ebastabiilsus.

Joonis 3. Perekonnasuhete dünaamika Eestis 1988–1999 Muutunud on suhtumine vabaabielusse ja vallaslastesse. Järsult tõuseb väljaspool abielu sündinud laste arv. 1999. a sündisid vähem kui pooled kõikidest sündinutest registreeritud abielust (vt joonis 3). Kasvab ilma lasteta inimeste osakaal. Perekonna struktuur mõjutab oluliselt sissetulekuid pere liikme kohta, seega on arvestatav faktor hoolekandes. Üle 11 aasta oli 1999. a sündide arv suurem eelneva aasta sündide arvust. Suurenes ka sündimuse üldkordaja, mis annab lootust sündimuse edasise languse peatumiseks. Suremus Kuni 1994. aastani toimus suremuse kiire kasv (vt joonis 4). Alates 1996. aastast on toimunud pööre vähenemise suunas. Tallinnas on suremuse näitaja olnud Eestiga võrreldes stabiilsem. Surmajuhtude üldarv oli 1999. a väiksem kui kunagi varem alates 1970. a. Standarditud suremuskordaja, mille arvutamisel võetakse arvesse ka rahvaarvu ja vanuskoosseisu, oli naistel samuti väikseim 1970. a alates, meestel on see väiksem olnud vaid 1989. a.

Joonis 4. Surmajuhtude dünaamika 1992–1999 Surmade struktuuris prevaleerivad südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja õnnetusjuhtumid ning mürgistused (vt joonis 5), mis kokku moodustasid 1999. a kõikide surmade struktuuris ca 85%.

Joonis 5. Peamiste surmapõhjuste osakaalu dünaamika %-des Rahvaarvu vähenemise põhipõhjus viimastel aastatel on olnud negatiivne loomulik iive. 1999. aasta muutusest moodustas see >90% (vt joonis 6). 1999. a sündide arvu tõus ja surmade arvu vähenemine on negatiivset juurdekasvu veidi vähendanud. Kuigi surmade arv vähenes protsentuaalselt enam, oli suuremal sündimusel olulisem kaal, sest suremus on vähenenud juba 1994. a.

Joonis 6. Loomuliku iibe dünaamika 1992–1999 Rahvastiku vanusstruktuur Vanusstruktuuri muutused näitavad jätkuvat elanikkonna vananemist. Kui 1989. a rahvaloenduse andmetel oli alla 15-aastaste osakaal 22,3% ja >60-aastaste osakaal 15,6%, siis 1998. a oli nende vanusrühmade osakaal peaaegu võrdne (vt joonised 7 ja 8). Eesti on üks kiirema rahvastiku vananemise tempoga riike Euroopas. Tallinnas on vananemise tempo olnud kiirem vabariigi keskmisest.

Joonis 7. 0–14-aastaste osakaalu dünaamika %-des

Joonis 8. 65-aastaste ja vanemate osakaalu dünaamika elanikkonnast Kui 2000. a on 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal ca 14%, siis 2030. aastaks on prognostiliselt sama vanusegruppi 19–20% (vt joonis 8). Arvestades, et eakate inimeste tervishoiu- ja hoolekandekulutuste osakaal on 2–3 korda suurem eagrupi osakaalust elanikkonnas, võib prognoosida nende kulutuste kiiret kasvu tulevikus. Eakate osakaalu kasv 5% võrra võib tuua kaasa kulude kasvu hoolekandele ja tervishoiule 10–15% võrra. Spetsialiseeritud geriaatrilise abi vajajad moodustavad teiste riikide kogemuse põhjal ca 15% eakatest, st Tallinnas ca 8700 inimest. Eelolev eluiga Oodatava eluea kestust sünnist loetakse riigi sotsiaal-majandusliku arengu ja rahva tervisekäitumise indikaatoriks. Pärast eeloleva eluea langust 90-ndate aastate keskel on viimastel aastatel täheldatav näitaja vähene tõus (vt joonis 9). Endiselt aga püsib erinevus meeste ja naiste keskmise eeloleva eluea vahel 10 aasta piires ning on naiste puhul 5, meeste puhul kuni 10 aastat lühem Põhjamaade vastavatest näitajatest.

Joonis 9. Oodatava eluea dünaamika Eestis 1989–1999

Joonis 10. Imikusuremuse dünaamika Eestis Imikusuremus Alla 1-aastaste laste surmade arv on 10 aasta jooksul pidevalt vähenenud (vt joonis 10). Tervishoiu ja arstiabi areng võimaldab ellu jääda vastsündinuil, kes varem oleksid oma patoloogia tõttu surnud. Samal ajal peab arvestama, et ellujäänutest suur osa on arengupuude või haigusega, kes hilisemas eluperioodis võivad vajada hoolekande teenuseid ja toimetulekuks eritingimusi. Tallinna hoolekande areng aastateks 2001–2005 Tallinna Linnavalitsuse töö hoolekande korraldamisel põhineb visioonil, milleks on «kõigil on Tallinnas hea elada». Tallinna Linnavalitsus lähtub linna juhtimisel järgmistest väärtustest: – Sotsiaalne vastutustunne – Avatus – Läbipaistvus Väärtustest lähtudes on välja toodud Tallinna hoolekande arengu üldpõhimõtted: – Kliendikeskne lähenemisviis teenuste osutamisel ja administreerimisel – Nende teenuste arengu eelistamine, mis on suunatud tallinlaste ühiskonnaelus igakülgse osalemise tagamisele ning mis võimaldavad ennetada ja vältida ööpäevaringsele institutsionaalsele hooldusele sattumist – Hoolekande eri sihtgruppide iseseisva toimetuleku igakülgne toetamine – Oma eluga iseseisva toimetuleku toetamiseks minimaalselt vajalike teenuste olemasolu tagamine – Toetuste ja teenuste õiglase jaotuse tagamine, määramise aluseks on iseseisva toimetuleku määra ning selleks vajaliku toetuste/teenuste vajaduse kvantitatiivne hindamine. Laste hoolekanne Üldpõhimõtted – Prioriteetne on perekeskne lähenemine ehk lapse toetamine perekonna kaudu. – Eesmärk on laste ja lapsi kasvatavate perede elukvaliteedi tõstmine tasemele, mis võimaldaks igal lapsel kasvada oma kodus, et iga laps saaks vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. – Laste hoolekande korraldamisel lähtutakse lapse vajadustest ja soodustatakse iseseisvalt toimetuleva inimese kasvamist. Bioloogilises perekonnas kasvava lapse abistamine Praegune olukord Ennetavaks peretööks vajalikud sotsiaalteenused – nõustamisteenused, tugiisikuteenused, päeva- või perekeskuse teenused riskiperede lastele ja vanematele, tugi- ja rehabilitatsiooniteenused kodus, varjupaiga- või eluasemeteenused peavarjuta jäänud peredele – ei ole piisavas mahus ja tasemel välja arendatud. – Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, pedagoogiline, õigusalane, meditsiiniline) osutavad eri linna asutused ja mittetulundusühingud. Teenuseosutajate paljususe tõttu on õige valiku tegemine nii kliendil kui ka lastekaitseametnikul raske. Kokku nõustatakse umbes 3000 klienti aastas. – Laste päeva- või perekeskuse teenuseid osutavad mitmed mittetulundusühingud ja neli linna asutust, peamiselt tegeldakse riskilaste ja noorte vaba aja sisustamisega, õpiabi ja toitlustamisega. Rahaliste vahendite vähesus ei võimalda pakkuda selliseid teenuseid nagu toimetulekuõpetus eri probleemgruppidele, eneseabigruppide moodustamine ja tööshoidmine, koolitus lastevanematele, perelaagrid, juriidiline ja pedagoogiline nõustamine jms. Regulaarselt osaleb päevategevuses kokku umbes 160 riskilast. Tegelik vajadus on kuni 500 last. – Tugiisikuteenus on vajalik lastele, kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja tervist. 2000. aastal on teenust osutatud kokku 25 lapsele. Tegelik vajadus on kümneid kordi suurem. – Tugi- ja rehabilitatsiooniteenused lastega peredele on suunatud perekonna vastutuse ja toimetulekuoskuste suurendamisele. Praegu osutatakse psühhosotsiaalset nõustamist ja praktilist pereabi keskmiselt 100 perele aastas. Tegelik teenust vajavate perede arv on suurem. – Kriisiperede lastele ja emadele lastega võimaldatakse eluaseme puudumisel ajutine ööpäevaringne hooldus varjupaigas. Ema-lapse varjupaigakohti on kokku 23. Heas korras munitsipaalpindade ja lastega peredele sobivate sotsiaaleluruumide puudumise tõttu ei ole toimetulekuraskustes peredele võimalik pakkuda eluaset. Linnaosade andmetel vajab praegu munitsipaaleluruumi 55 perekonda, sealhulgas sotsiaalpinda 28 kriisiperet. – Igal aastal võetakse sotsiaalhoolekande osakondades esmakordselt arvele kokku 320–390 vanemliku hoolitsuseta või puuduliku hoolitsusega last. Arvele võetud lastest vajab aeg-ajalt varjupaiga teenust kuni 200 last. Lisaks vanemliku hooleta jäänud lastele vajavad ajutist hooldust ka erikoolidesse suunamist ootavad lapsed, politsei poolt kinnipeetud ja väljastpoolt Tallinna nn hulkuma või teenistust otsima tulnud. 4–17-aastastele lastele on Tallinna Laste Turvakeskuse varjupaigas kohti 32, tegelik vajadus on 48. Lisaks vajatakse varjupaika väikelastele. Praegu viibib 30 kuni 3-aastast varjupaigateenust vajavat last Tallinna Lastekodus. Haridus- ja meditsiinitöötajad ei osuta piisavalt tähelepanu laste sotsiaalsetele probleemidele, mistõttu informatsioon abivajavast lapsest jõuab ametnikuni hilinenult, s.o siis, kui laps on juba kriisiolukorras. Laste ja lastega perede abistamiseks on linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades loodud 25 lastekaitseametniku ametikohta. Igal ametnikul tuleb korraga tegeleda keskmiselt 29 aktiivse juhtumiga. Suur töökoormus häirib võrgustikutööd ning laste abistamisprotsess on aeglane ja ebaefektiivne. Puuduvad ühtsed tööjuhendid ja nõuded dokumentide vormistamisel. Eri linnaosades tuleb ametnikel täita erinevaid tööülesandeid.

Joonis 11. Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsed hooldusele paigutamise asukoha järgi Eesmärgid, tegevused Ennetavaks peretööks vajalik perekonda toetav sotsiaalteenuste võrgustik arendatakse välja 2005. aastaks: – 2001. aastal koostab Tallinna Kriisiabi Keskus ülevaate lastele ja lastega peredele psühholoogilist nõustamist pakkuvatest asutustest ja mittetulundusühendustest, nõustamisteenuse mahust osutajate lõikes ja teenust saavatest sihtgruppidest. Kriisiabi Keskuses hakkab regulaarselt koguma ja analüüsima psühholoogilise nõustamisega seonduvat informatsiooni ning tegema ettepanekuid nõustamisteenuse paremaks korraldamiseks linnas. Linnaeelarvest teenust osutavatele asutustele ja mittetulundusühendustele seatakse sisse ühtne aruandlus. – 2001. aastal juurutatakse ühtsed nõuded töökorralduses, luuakse ühtne andmepank ning vastav kvalifikatsioon ühe tegutseva päevakeskuse juurde. Kujuneb koordineeriv päevakeskus, mis kaasab teenuse osutamiseks mittetulundusühingud ja vastutab teenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi eest kogu linnas. – 2005. aastaks tagatakse teenuste nomenklatuuri laienemine laste päevakeskustes ja perekeskustes, samuti kõigi päevakeskuse teenuseid vajavate laste ja perede juurdepääs teenusele. – Koostöös haridusametiga kindlustatakse 2002–2003. õppeaastaks kõigile riskiperedes kasvavatele koolieelikutele koht lastepäevakodus ning koolilastele võimalus osa võtta kooli pikapäevarühma tööst. – Koostöös spordi- ja noorsooametiga võimaldatakse vähekindlustatud perede lastele soovi korral osavõtt huviala- ja spordiringide tööst soodustingimustel. – 2005. aastaks tagatakse igas elamurajoonis vähemalt üks heakorrastatud laste mängu- ja spordiväljak iga 100 lapse kohta. – 2002. aastal tagatakse vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes perede õpilastele koht kooli internaadis. – 2003. aastast võimaldatakse vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes perede õpilastele koht internaatkoolis. – 2005. aastaks ollakse valmis tugiisikuteenuse osutamiseks vähemalt 300 lapsele. Selleks koolitatakse umbes 500 vabatahtlikku (üksikisikud ja perekonnad) ning käivitatakse järelevalve ja nõustamine. Luuakse tugiisikute (-perekondade) andmepank. – 2004 aastal kasvab tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid saavate lastega perede arv 150-ni. – 2001. aastal tagatakse sotsiaalpind 16 kriisiperele ja 2003. aastaks remonditakse 30 munitsipaalkorterit riskiperedele. – Laste ja lastega peredele varjupaigateenust osutavate asutuste ja mittetulundusühenduste tööd koordineerib Tallinna Laste Turvakeskus. 2001. aastal kehtestatakse ühtsed nõuded ja metoodika varjupaikadele, arendatakse välja teenused kriisiolukordades laste ja perede abistamiseks, moodustatakse ühtne andmepank teenuste ja nende vajajate kohta. Luuakse pädevus laste ja lastega perede varjupaigateenuse osutamisel. Laste koju tagasipöördumise kiirendamiseks tõhustatakse koostööd linnaosadega. 2002. aastal avatakse varjupaik kuni 16 väikelapsele. – Uudse töövormina käivitatakse Tallinna Laste Turvakeskuses tänavatöö: varjupaik hakkab ise aktiivselt otsima teenuseid vajavaid lapsi. Varjupaikade juurde koonduvad kogu Tallinnat hõlmavad tänavatöö keskused, tõhustub koostöö politseiga, et leida tänaval viibivaid kodutuid lapsi. 2002. aastal arendatakse välja tänavalapsi ja kriisolukordades peresid abistav efektiivne süsteem koostöös mittetulundusühendustega. Lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooni taseme tõstmiseks alustatakse 2001. aastal töötajate regulaarse täienduskoolitusega. 2002. aastaks töötatakse lastekaitse ametnikele välja ühtsed tööjuhendid ning käivitatakse andmete kogumise ja salvestamise ühtne kord. Lastekaitsetöö korraldamisel linnaosades rakendatakse territoriaalset printsiipi (igal ametnikul oma asum), mis võimaldab määratleda vastutava töötegija juhtumi käsitlemisel ja tagab tõhusa võrgustikutöö. Selleks et aktiivsete juhtumite arv ei ületaks 20 (Soome kolleegide kogemused), kasvab ametnike arv linnaosades 2005. aastaks 35-ni. Laste elukorralduse otsustusprotsess toimub kollegiaalselt, selleks luuakse laste hoolekandekomisjonid linnaosade valitsuste juurde ja pööratakse erilist rõhku võrgustikutööle. Ühiskonna teadlikkuse taseme tõstmiseks ja ühiskondliku kontrolli tõhustamiseks laste hoolekande valdkonnas arendatakse informatsiooni levitamist, milleks laiendatakse infovoldikute väljaandmist lastekaitsealase teabe levitamiseks elanikkonnale ja lastega töötavatele isikutele (koolides, lasteaedades, meditsiiniasutustes jne) ning lastele, korraldatakse regulaarseid teabepäevi meditsiinitöötajatele, pedagoogidele ning teistele lastega ja peredega töötavatele isikutele. – 2003. aastaks kaardistatakse kõik lastekaitseteenused ja töötatakse välja terviklik kogu linna hõlmav lastekaitsesüsteem. Väljaspool bioloogilist perekonda elava lapse abistamine Praegune olukord Kui lapsel puudub võimalus kasvada oma bioloogiliste vanemate juures, luuakse talle võimalikult perelähedased kasvutingimused. Arvestatakse konkreetse lapse vajadustega ja võimaldatakse lapsele sobivaim variant (lapsendamine, eestkoste, perekonnas hooldamine). Hooldamisega perekonnas alustati Tallinnas 1995. aastal. 1999. aastal sõlmiti lepingud 130 lapse hooldamiseks perekonnas. Laste ülalpidamiskulud perekonnas kaetakse alates 1999. aastast riigieelarvelistest vahenditest. Alates 2000. aastast sõlmitakse lepinguid ka 18- kuni 21-aastaste päevases õppevormis õppivate noorte ülalpidamiseks hooldusperekonnas, kusjuures ülalpidamiskulud kaetakse linnaeelarvelistest vahenditest. Linnaeelarvelistest vahenditest makstakse peredele ka jõulutoetust ja kaetakse lapse hooldamisega seotud transpordikulud. Probleemset last kasvataval perekonnal on võimalus saada (linnaosa taotluse alusel) igakuiselt 500 krooni rehabilitatsioonikulude katteks. Hooldusperede ettevalmistamist, koolitamist ja nõustamist korraldatakse riigieelarvelistest vahenditest (riiklike programmide raames). Kõik hoolduspered ei ole saanud vastavat ettevalmistust (sageli on laps perekonda võetud juba enne lepingu sõlmimist), mistõttu vajadus nõustamise ja kõrvalabi järele on suur. Hooldusperede leidmiseks on elanikkonda teavitatud ajakirjanduse, tele- ja raadiokanalite kaudu, levitatud on vastavaid voldikuid. Ligi pooled hooldusel olevatest lastest elavad perekondades väljaspool Tallinna. Kodulinnas on perede valmidus võõra lapse hooldamiseks madal ja seetõttu on eriti raske leida hooldusperesid just venekeelsetele lastele (maapiirkondades on raske leida venekeelseid peresid). Eestkoste tagab lapsele tema huvide parema kaitsmise kui lepinguga hooldamine perekonnas. Tallinnas on igal aastal eestkostel keskmiselt 570 last. 95% juhtudest on lapse eestkostjaks tema vanavanem. Pensionäridest vanavanematel on laste hooldamisel nii rahalisi raskusi kui ka probleeme kasvatusküsimustes. 50% eestkosteperedest on materiaalsetes raskustes. Tallinnast pärit vanemliku hoolitsuseta lapsi elab eri lastekodudes kokku 371. Tallinna Lastekodus on kohti 350 lapsele. Alates 1996. aastast toimuvad lastekodudes renoveerimistööd, mis peaksid lõpule jõudma 2002. aastal. Lastekodukohti napib, mistõttu lastel tuleb oodata lastekodusse suunamist vahel mitu kuud ja hooldusele jõutakse tõsiste käitumishäiretega. Lastekodu kasvatajad ei ole valmis lahendama keerukaid kasvatusküsimusi, laste ettevalmistus iseseisvaks eluks ei rahulda. Lastekodust ellusuunamine on takistatud ka vabade ja toetatud eluasemete puudumise tõttu linnas. Praegu on sotsiaalmajades noortele kohti 20. Tegelik vajadus on 30 eluaset.

Joonis 12. Vanemliku hoolitsuseta lapsed võõrasse perekonda paigutamise järgi Eesmärgid, tegevused – Laste asendusperekonnas kasvamise soodustamiseks arendatakse hooldusperede koolitamist ja nõustamist ning jätkatakse linnapoolset rahalist toetamist (transpordikulude hüvitamine väljaspool Tallinna elavatele peredele, jõulutoetus). – 2001. aastast alates hakatakse hooldusperedele ja hoolduspereks taotlejatele korraldama traditsioonilisi ühisüritusi, mille eesmärk on motiveerida peresid võtma hooldusele vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi ning avaldada tunnustust ja toetust hooldusperedele. – Toimetulekuraskustes eestkosteperede majandusliku olukorra parandamiseks toetatakse 2001. aastal perede lapsi 100 krooniga kuus. – Hooldusel olevate laste eestkostele võtmise soodustamiseks makstakse alates 2002. aastast eestkostel olevatele lastele ülalpidamistoetust samaväärselt hooldusel olevate lastega (2000. aastal kuni 1700 krooni kuus). – Lastekodu tegevus orienteeritakse laste igapäevaelus toimetuleku tagamisele pärast lastekodust lahkumist. Sel eesmärgil on korraldatud lastekodud ja koolkodu ümber Tallinna Lastekoduks. Lastekodude ühendamisel vähenes haldus- ja abipersonali arv, suurenes kasvatustööga tegelevate töötajate palk, mis on võimaldanud parandada laste iseseisvaks eluks ettevalmistamist. Laste elutingimused lastekodus kujundatakse võimalikult perelähedasteks. Lapsed hakkavad elama peredena, laste arv peres ei ületa 8-t. Kasvatajate töö korraldatakse ümber nii, et pere elurütm vastaks kodusele elurütmile. Kasvatajad hakkavad kandma suuremat vastutust laste käekäigu eest ja saavad suuremad õigused igapäevaprobleemide lahendamiseks peres. Lastekodu pere hakkab toimima kui iseseisev majanduslik üksus, koostab ise oma eelarve ja peab kulude arvestust. Lastekodu töö viimiseks uutele alustele toimub kasvatajate kaadri järjekindel koolitamine. – 2001. aastal käivitatakse SOS-tüüpi lasteküla. Personali valikul ja ettevalmistamisel tehakse koostööd Eesti SOS Lastekülade Ühinguga. – SOS-tüüpi lasteküla rajamisega lõpetatakse järk-järgult lastekodu tegevus hoonetes, mis oma asukohalt ja ruumilahenduselt ei ole lastele sobivad ja on ebarentaablid. Vabanenud hoonetes või ruumides kaalutakse võimalusi linnale vajalike hoolekandeteenuste pakkumiseks (perekeskused, kriisikodud, varjupaigad, noortekodu, rehabilitatsioonikeskus vms) või hoonete müüki. – Vanemliku hoolitsuseta kasvanud vaimse ja sotsiaalse mahajäämusega noortele vanuses 16–21 eluaastat luuakse 2002. aastal kuni 20-kohaline noortekodu. Noortekodu ülesanne on iseseisvaks eluks vajalike praktiliste ja sotsiaalsete vilumuste kujundamine. Noorte arendamine toimub kindla plaani alusel, arvestades iga isiksuse omapära ja individuaalseid iseärasusi. Noortekodu tagab noortele võimaluse õppida ja saada jõukohast tööd. – Iseseisvat elu alustavatele lastekodukasvandikele tagatakse heakorras munitsipaaleluruum või ajutine (kuni 2 aastat) eluase sotsiaalmajas. Selleks remonditakse igal aastal ellusuunatavatele vähemalt 10 munitsipaaleluruumi. – Puuetega noorte sotsiaalse tegevusvõime edendamiseks rajatakse 2003. aastal tugikodu. Tugikodu pakub päevast ja ööpäevaringset hooldamist ja tegevust kuni 20 noorele. Probleemsete laste abistamine Praegune olukord – 14. detsembril 2000. a kirjutasid Tallinna Linnavalitsus ja 14 organisatsiooni, mittetulundusühendust alla partnerlusprogrammile «Riskilaps», mille eesmärk on kodu, perekonna ja turvalise kasvukeskkonna kaotanud laste ja noorte abistamine ning riski- ja tänavalaste probleemide lahendamine ja ennetamine. Partnerlusprogrammi abil on võimalik luua kogu Tallinna kattev riskilastega töötav spetsialistide ja organisatsioonide võrgustik. Partnerlusprogrammile kirjutasid alla: Tallinna Linnavalitsus; Tallinna Laste Turvakeskus; MTÜ Tallinna Laste Tugikeskus; MTÜ Enne ja pärast sündi; Tallinna Politseiprefektuur; EELK Kriminaaltöökeskus; MTÜ Kristlik Sotsiaaltöökeskus «Peeteli kogudus»; MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus; MTÜ Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing «Tootsi Tuba»; MTÜ OMOS; MTÜ Tallinna Linnamisjon; MTÜ Herm; MTÜ Katleri Lastekaitsekeskus; AIDSi Ennetuskeskus ja MTÜ Lapsele Oma Kodu. – Töös probleemsete lastega (koolikohustuse mittetäitjad, käitumis- ja sõltuvushäiretega lapsed ja alaealised õigusrikkujad) seatakse eesmärgiks laste probleemide kiire väljaselgitamine ning lahendamine koostöö kaudu. – Tööks käitumishälvetega lastega käivitati Põhja-Tallinnas 1999. aasta lõpus Phare projekt J.O.Y., mille raames pakutakse alaealistele õigusrikkujatele ja riskilastele päevast ja ööpäevast rehabilitatsiooniteenust. Projektis saab osaleda korraga kuni 35 last (20 päevases ja 15 ööpäevases vormis), tegelikult on keskmiselt osalenud 40 last kuus. Probleemiks on laste motiveerimine ja laste suunamine projekti, samuti lahendite leidmine laste igapäevaelu korraldamiseks. – 2001. aastal on koostöös haridusametiga avatud Tallinna Laste Turvakeskuses varjupaiga teenust kasutavatele lastele kasvatusraskustega laste liitklassid. Võttes arvesse narkosõltuvuses laste arvu pidevat kasvu, on rehabilitatsioonitöö vajalik palju suuremale hulgale lastele, kui seda rehabilitatsioonikeskuses pakkuda saab. Täielikult puudub võimalus narkosõltuvuses laste võõrutusraviks. Kuna eelnevad kogemused rehabilitatsioonitööks probleemsete lastega puuduvad, siis kulgeb vastavate programmide käivitamine ja tööshoidmine vaevaliselt ja kõik abivajajad ei saa rahuldatud. Koostöö eri valdkondade (politsei, haridus, noorsootöö, meditsiin, sotsiaal) erivajadustega laste probleemide lahendamisel on alles kujunemas.

Joonis 13. Linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades 2000. aastal arvelolevad lapsed Eesmärgid, tegevused Peaeesmärk on tagada piisav arv turvakodukohti eelkõige sõltuvusprobleemidega riskilastele, – 2001–2002. aasta esmane ülesanne on Nõmme teel avada veel 16 kohta sõltuvusprobleemidega lastele lisaks olemasolevale 16 turvakodukohale. – 2001. aastal moodustatakse töörühm politsei-, haridus-, kriminaalhooldus- ja noorsootöötajate ning alaealiste komisjonide esindajatest koostöövormide ja tööjaotuse väljatöötamiseks. – Partnerlusprogramm «Riskilaps» kasvas välja «Tänavalaste ümarlauast», mis on Tallinna Linnavalitsusele riski- ja tänavalaste küsimustes nõuandev organ ning mis saab kokku kord kuus, et arutada riskilaste probleemide lahendamisega seotud tööd. 2001. a hakkab «Tänavalaste ümarlaud» koos käima igas kuus, eesmärgiga lahendada riskilastega seotud probleeme ja lahendada kodutute riskilaste probleem Tallinnas aastaks 2003. – 2002. aastaks töötab eri valdkondade spetsialistide töögrupp koostöös mittetulundusühendustega välja sotsiaalprogrammid koolikohustuse mittetäitjatele, käitumishälvikutele ja alaealistele õigusrikkujatele ning narkosõltuvuses lastele ja noortele. – 2001. aastal avatakse laste võõrutusravi osakond Tallinna Lastehaiglas. Vanurite hoolekanne Üldpõhimõtted – Tallinna vanurite hoolekandes lähtutakse Eesti Vanuripoliitika Põhialustest, mis rajanevad rahvusvahelisel põhimõttel «ühiskond kõigile». – Eakatele tagatakse õigused väärikale kohtlemisele, privaatsusele, kindlale sissetulekule, eluruumile, ohutule keskkonnale, ravi- ja hoolekandeteenustele, aktiivsele puhkusele, osavõtule kultuurielust, teadmiste täiendamisele, elukoha valikule ning kaasarääkimisele ühiskonna asjades. – Eesmärk on luua eakatele võimalused iseseisvaks eluga toimetulekuks ning emotsionaalseks heaoluks, tagada abivajavatele vanuritele sobiv elukeskkond ning kaasa aidata nende rehabilitatsioonile. – Vanureid puudutavate otsuste aruteludesse kaasatakse eakad inimesed linnaosade seeniornõukogude kaudu. Tallinna Linnavalitsus eelisarendab avahooldusteenuseid, sealhulgas koduhooldust ja kodust õendusabi, eesmärk on eakatele inimestele teenuste osutamise teel tagada võimalus elada oma kodus. – Avahooldusteenused organiseeritakse põhimõttel, et iga omavalitsuse osa on otseselt vastutav oma piirkonnas selle töö eest. Oluline on, et avahoolduse kliente mõjutavad otsused tehakse teeninduspiirkondade tasemel, kus teatakse teenuste vajadust ja pakkumise võimalusi. Selliselt oma piirkonnas otsustamisega kaasneb ja tõuseb iga üksiku töötaja vastutus teenuste osutamise eest. – Hoolekande- ja tervishoiutöötajad teevad igakülgset koostööd eakate spetsiifiliste probleemide (dementsus, liikumispuue jm) lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks. – Toimetulekuraskustega eakatele tagatakse hädavajalike sotsiaalteenuste kompenseerimine vastavalt individuaalsetele vajadustele. – Linna hoolekanne osutab teenuseid eelkõige neile eakatele, kellel on hinnatud teenuse vajadus, kuid puudub seadusjärgne hooldaja/ ülalpidaja. – Toetatakse vanurit hooldavat peret, hinnatakse mõisteid «pereabi, tütreabi», korraldatakse vastavat koolitust. – Institutsionaalse hoolduse (ööpäevane hooldamine hoolekandeasutuses) osas peetakse oluliseks: – et hoolekandeasutustes elavaid vanureid ei jäetaks ilma õigustest ise otsustada oma igapäevaelu puudutavates küsimustes. – Teiste isikutega koos elamisel tuleb arvestada ühisreegleid, kuid hooldekodu elanikke ei saa ilma jätta iseseisvusest, privaatsusest ja võimalusest osaleda oma elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Avahooldus Praeguse olukorra lühikokkuvõte: – koduhooldusel 1000 klienti; – koduhooldustöötajate arv 163; – kodune õendusabi ebapiisav ja vaid ühekordsete projektidena; – koduhooldustöötajad kasutavad tööülesannete täitmiseks ühistransporti; – vanuritele kohandatud eluruumid praktiliselt puuduvad; – puudub vanurite hädaabi väljakutsete süsteem; – vanurite päevakeskused stabiilselt eelarveliselt finantseeritud ja ametnike poolt juhitavad; – Tallinnas 841 sotsiaaleluruumi; – sooja toitu viiakse koju 100 vanurile kolm korda nädalas; – Tallinn doteerib ühe avaliku sauna kasutamist 12 000 krooniga kuus. Koduhooldus Praegune olukord – Tallinna linna poolt pakutava koduhoolduse sisu on määratud «Koduhoolduse osutamise lepinguga» (kinnitatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja 27. juuni 1997. a käskkirjaga nr 38,), mis sõlmitakse linnaosa sotsiaalhooldusosakonna ja koduhoolduse kliendi vahel. Koduhooldusel olnud klientide koguarv on aastatel 1997–1999 tõusnud 21% võrra (vt joonis 14). Valdavalt kasutavad avahooldusteenuseid naised, nende osakaal avahooldusteenuste klientide hulgas oli 1999. aastal 90%. Sotsiaalhooldajate arv on samal perioodil tõusnud 20% võrra.

Joonis 14. Koduhooldusel olnud kliendid, nende sooline koosseis ja sotsiaaltöötajate arv Koduhooldusel olevatest klientidest, arvesse võtmata puuetega inimesi, on 97,5% vanuses üle 65 aasta. Selline proportsioon on püsinud stabiilsena viimaste aastate lõikes.

Joonis 15. Koduhooldusel olnud klientide (v.a puuetega inimesed) vanuskoosseis Koduhooldusteenused on 100%-liselt finantseeritud Tallinna linna eelarvest. Aastatel 1997–2000 on kogukulud avahooldusele suurenenud 35% võrra ning kulud ühe kliendi kohta on samal perioodil suurenenud 44% võrra (vt tabel 1). Rutiinne statistiline andmestik ei võimalda hinnata teenuste struktuuri vastavust klientide vajadustele. Tabel 1. Kulud Tallinna elanikele osutatavatele koduhooldusteenustele 1997 1998 1999 2000 Kogukulud koduhooldusele (kr) 4 858 300 5 529 173 7 491 662 1 005 228 Kulud ühele koduhoolduskliendile kuus kroonides 419 471 742 711 Eesmärgid, tegevused Koduhoolduses on peaeesmärk aastaks 2005 järkjärguline üleminek koduhooldusteenuste korraldamisele sotsiaal- ja tervishoiuameti kaudu peamiselt linna poolt ostetavate teenustena. – 2005. aastaks peab teenindatavate arv kolmekordistuma – st lähenema 3000 kliendile. Samal ajal peab hooldustöötajate töö muutuma efektiivsemaks ning linna poolt ostetavatele teenustele kehtestatakse kvaliteedinõuded. – 2003. aastaks töötatakse välja klientide omaosaluse süsteem avahooldusteenuste eest tasumisel, kus tasu suurus lähtub klientide ja nende ülalpidajate majanduslikust olukorrast. Kui praegu teenindab üks töötaja keskmiselt 6 hoolealust siis aastal 2005 on tal hoolealuseid 7–8. Vanurite toimetulekuvõime hindamine ja hindamistulemuste põhjal teenuste määramine koos teenuste osutamise ajakavaga piirab tööle kulutatavat aega ja aitab kaasa klientide otstarbekale jaotusele hooldajate vahel. – Töömeetodid ratsionaliseeritakse ja spetsialiseeritakse, töö eaka kodus muutub enam eakaid aktiveerivaks ja sotsiaalseid oskusi säilitavaks. Tallinna Avahoolduse Arenduskeskus Avahooldusteenuste arendamiseks loodi 2001. aastal Tallinna Avahoolduse Arenduskeskus, milles hakkab toimuma Tallinna hoolekande arenguks vajalik analüütiline ja innovatiivne tegevus. Arenduskeskuses välja töötatud innovatiivsed lahendused katsetatakse pilootprojektidena Pirita linnaosa baasil ning ennast õigustanud projektid rakendatakse kogu linna ulatuses. – 2001. aastal koostatakse ülevaade Pirita eakate teenustevajadusest ning rakendatakse eaka seisundi standardiseeritud hindamise metoodika. – 2001. aastal töötatakse välja ja juurutatakse Pirital efektiivne eakate hoolekande (sh koduhoolduse ja koduse õendusabi) arendamise mudel, 2002. aastal võetakse see kasutusele veel vähemalt kahes linnaosas. Samuti töötatakse välja selged protseduurireeglid teenuste korraldamisel. – Lähtudes Pirita eakate teenustevajaduse analüüsist, juurutatakse aastatel 2001–2002 Pirita linnaosas uued teenused (helistamisteenus, liikumispuuetega eakate transport päevategevuseks jne) ning hinnatakse nende teenuste efektiivsust. Eluruumide kohandamine Kohendades korterit ja hankides koju tehnikat, on võimalik iseseisev elu kodus tunduvalt hõlpsamaks muuta. Kodu on kliendi privaatne territoorium, kuid kliendi kodu on koduteenuste osutajale ka töökoht. Tehniliselt hästivarustatud kodu säästab töötaja aega muule tegevusele, väsitab füüsiliselt vähem, mõjutab hoolduse lõpptulemust ja hoiab ära kliendi enneaegse sattumise hooldusasutusse. Korteri kohandamisse kuulub näiteks ukseavade laiendamine abivahendiga läbipääsu võimaldamiseks, vanni asemel duši ehitamine, käepidemete paigaldamine jne. Eluruumide kohandamisse kuulub ka dušikabiinide ehitamine mugavusteta korteritesse. Käesoleval ajal on kohandatud üksikuid eluruume. 2005. aastaks on vajalik kohandada ligikaudu 250 eluruumi, eesmärk on kohandada 50 eluruumi aastas. Koduhoolduse tehnika Tehnika aitab tõsta ka koduteenuste kvaliteeti ja väheneb kodudes töötamise aeg, see võimaldab teenindada rohkem kliente. Koduhoolduses kasutatava tehnika hulka kuuluvad auto, mobiiltelefon, autotelefon, telefonivastaja, kõnepost, piipar, faks ja arvuti. Vanurite hädaabi väljakutsete süsteemi loomine Vajalik on välja töötada hädaabi väljakutsete süsteem üksielavate vanurite (sh sotsiaalmajades elavate) abistamiseks. Aastaks 2005 peab olema kõigil soovijatel võimalik sellega liituda. Koduhooldajate transport Aastaks 2002 doteeritakse linnaeelarvest osaliselt kõigi linna palgal olevate koduhooldajate ühistranspordi kasutamisega seotud kulusid. Päevakeskused Päevakeskus korraldab hetkel vanurite arendus- ja huvitegevust (kunsti-, käsitöö- ja muusikaringid, loengud, tegevusteraapia jm). Kavas on arendada päevakeskuste teenuseid ka dementsetele ja liikumispuuetega vanuritele. Vajadus on laiendada päevakeskuste tegevust järgmiste teenuste osas: – päevane hooldamine ja tegevus; – rehabilitatsiooniteenus; – sotsiaalnõustamine. Eesmärgid, tegevused Päevakeskus aastatel 2001–2005: – esitab vajadusel ettepanekud kohaliku omavalitsusorgani sotsiaaltöötajale sotsiaalteenuste paremaks korraldamiseks; – algatab piirkondlikke hoolekandeprojekte; – kaasab sotsiaalteenuste laialdasemaks osutamiseks vabatahtlikke organisatsioone ja sotsiaalteenuste osutamisest huvitatud isikuid; – 2001. aastast võimaldatakse päevakeskuste tööst osavõtmine ka neile klientidele, kes iseseisvalt päevakeskusesse tulemisega hakkama ei saa. Need isikud tuuakse kohale invatranspordiga. Suhteliselt kallite ja küsitava efektiivsusega päevakeskuste juhtimine korraldatakse ümber, päevakeskuste juhtimine viiakse linnaosade valitsuste käest pensionäride ühendustele, kes moodustavad päevakeskuste nõukogud ning valivad keskustele tegevjuhtkonna. Asutusekeskselt päevategevuse finantseerimiselt minnakse üle osutatud teenuste baasil finantseerimise põhimõttele. Teenustevajaduse hindamiseks töötatakse välja ja võetakse kasutusele metoodikad ja hindamisinstrumendid. Sotsiaalmajad Sotsiaaleluruum ehk toetatud elamine – professionaalse eluasemeteenuse pakkumine, mis on kohandatud klientuuri erivajadustega (nt puuetega inimesed, vanurid, kriisipered). Lisaks eluasemele osutatakse juurde spetsiifilist hoolekandeteenust. Sotsiaaleluruumi elanikke abistavad sotsiaaltöötajad ja hooldajad. Sotsiaaleluruumiga on seotud järgmised elukeskkonda iseloomustavad tunnused: – Indiviid elab tema kasutusse antud isiklikul elamispinnal ja omab privaatsust. – Indiviid määrab iseseisvalt kindlaks oma igapäevase rutiini ja tegemised. – Indiviidil on võimalik tarbida hoolekandeteenust. – Puuduvad hoolekandeasutustele omased indiviidi elu piiravad ja kitsendavad reeglid nagu kindel päevarežiim, liikumispiirangud jne. – Sotsiaalelamispinnad asuvad tavapärase asustustihedusega piirkonnas, s.o linnas. Praegune olukord – Sotsiaaleluruume on käesoleval ajal 841. – Sotsiaaleluruumi on ootamas õigustatud subjektidena ligikaudu 300 inimest. Kohtade arv sotsiaalmajades on aastatel 1997–1999 tõusnud 23% võrra. Peredele mõeldud sotsiaalmajade kohtade arv on jäänud stabiilseks, tõus on seotud üksikutele ja puuetega inimestele suunatud sotsiaalmajakohtade arvu kasvuga (vt tabel 2). Tabel 2. Sotsiaalmajakohtade arv Aasta Kohtade arv aruandeperioodi lõpul Neist peredele üksikutele puuetega inimestele pensioniealistele alla pensioniealistele kokku sh kohandatud 1997 645 68 530 31 73 11 1998 748 98 586 28 44 11 1999 842 96 622 43 81 73 Sotsiaalmajade ja -korterite elanikest enamuse (1999. a – 70%) moodustavad üksikud pensioniealised inimesed (vt joonis 16). Nende osakaal sotsiaalmajade elanike hulgas on pidevalt langenud, 1997. a oli üksikult elavaid pensionäre 78% kõigist sotsiaalmajade elanikest. Seega on viimaste aastate jooksul sotsiaalmajadesse paigutatud suhteliselt rohkem pensionäre koos peredega, samuti alla pensioniealisi inimesi, nii pereliikmetena kui ka üksikutena. 1999. a olid 13% sotsiaalmajades elavatest inimestest peredes elavad pensionärid, alla pensioniealisi inimest elas sotsiaalmajades 17%. Puuetega inimeste osakaal sotsiaalmajade elanike hulgas oli 1999. a 18,3% (153 inimest).

Joonis 16. Sotsiaalmajade elanike arv Eesmärgid, tegevused – Sotsiaalmajade haldamise üleandmine elamumajandusstruktuuridele aastaks 2003. – Elanikele vajalike teenuste standardiseerimine ja kvaliteetne korraldamine. Ei orienteeruta kõrgele heaolu tasemele, pigem kehtivatele miinimumnormidele ja standarditele ning ettekirjutustele. Teenust toodetakse võimalikult odavalt ja suures mahus, luues klientuurile minimaalselt ja sotsiaalselt rahuldavad elamistingimused. Ühe eesmärgina nähakse ajutise iseloomuga abi osutamist tööelu korraldamisel enamasti töövõimelistele või osaliselt töövõimelistele isikutele, kes mingi aja möödudes peaksid olema suutelised uuesti integreeruma ühiskonda ja elama iseseisvat elu ilma kõrvalise abita. – 2005. aastaks on Tallinnas kokku 1500 sotsiaaleluruumi, neist 400 ulatuslikumat abi vajavatele vanuritele (vt Pansionaadi-tüüpi eluruumid). Esimestele korrusele rajatakse sotsiaaleluruumid liikumispuuetega inimestele. Pansionaadi-tüüpi eluruumid Vanuritele, kes ei ole võimelised oma senises elukohas toime tulema ka avahooldussüsteemi toel, luuakse 2005. aastaks 400 sotsiaalteenustega toetatud pansionaadi-tüüpi eluruumi. Eluruumide ehitusse kaasatakse erakapitali, luues soodsaid investeerimistingimusi. Sisuliselt on tegemist sotsiaalmajade analoogidega, kus elavad suuremat kõrvalabi vajajad. Munitsipaaleluruumid Munitsipaaleluruum – erastamisele mittekuuluv linna halduses olev eluruum, üldjuhul turuhindadest madalama üürihinnaga, antakse üürniku kasutusse ilma eritingimusteta, üürnik peab olema võimeline tasuma üüri ja kommunaalkulude eest. Tallinnas ei ole linnaosade sotsiaalabiosakondade hinnangu kohaselt suurim vajadus sotsiaalkorterite, vaid erastamisele mittekuuluvate odavate üürikorterite järele. Aastatel 2002–2005 luuakse linnas kaks kuni kolm linnale kuuluvat üürimaja alljärgnevatele sihtgruppidele: – omandireformi tõttu väljatõstetud inimesed; – üürivõlgade tõttu väljatõstetud pered; – lastekodudest ellusuunatud; – kinnipidamiskohtadest vabanenud; – perekonnad ja üksielavad pensionärid, kes ei suuda oma eluasemekulude eest tasuda. Päevane hooldus hooldusasutuses Iru Hooldekodu hakkas alates 2000. aasta novembrikuust pakkuma tasulise teenusena kümme kohta tasuliseks päevahoolduseks. Päevahooldust hakkavad pakkuma ka päevakeskused ja pansionaadi-tüüpi eluruumid, mille juurde luuakse nn päevakodud. Intervallhooldus hooldusasutuses Iru Hooldekodu pakub alates 2000. aasta novembrikuust tasulise teenusena lühiajalist ajutist ööpäevaringset hooldust (kümme kohta, vajadusel linnapoolse osalise hoolduskulude katmisega), mida vanurit kodus hooldavad perekonnad saavad kasutada juhtudel, kui neil tekib vajadus ajutiselt vanuri hooldamisest loobumiseks. Intervallhooldust hakkavad pakkuma ka pansionaadi-tüüpi eluruumid. Linna poolt ostetavad avahooldusteenused eakatele Praegune olukord Eakatele ostetavate avahooldusteenustena on toodud välja teenused, mida linn on seni vanurite hoolekandeks ostnud mittetulundusühingutelt ja äriühingutelt ning milliste osutamine on vajalik kindlasti ka edaspidi. Nende teenuste vajadus võib aastate jooksul muutuda. Prioriteedid ja ressursivajadus järgmisel aastal ostetavate teenuste kohta kinnitatakse iga jooksva aasta lõpus. Teenuse ostmisel sõlmitakse teenuse pakkujaga leping, milles sätestatakse teenuse sisu, toimumise aeg, maksumus, aruandluse esitamise ja teenuse eest tasumise viisid. – Aastal 2000 viidi toit koju ligikaudu 100 inimesele kolm korda nädalas. – 2000. aastal teenindasid linna poolt tasustatud õed kodudes ligikaudu 40 hooldatavat ühes kuus. Raua tn sauna doteeriti 2000. aastal 12 000 krooniga kuus, mis võimaldab pensionäridel tavahinnast kolm korda odavama piletiga sauna külastada. Sauna külastab keskmiselt 3600 pensionäri ühes kuus ja nõudlus teenuse järele on suurem kui üks saun suudab pakkuda. 2000. aastal osteti juriidilise nõustamise teenust kolmelt organisatsioonilt, keskmiselt anti tasuta juriidilist abi 50 vanurile ühes kuus. Eesmärgid, tegevused: – Teenuste ostmisel hakatakse rohkem tähelepanu pöörama teenuse kvaliteedile. Toitlustamine Laiendatakse sooja toidu kojutoomist. Kui käesoleval ajal viiakse toit koju ligikaudu 100 inimesele kolm korda nädalas, siis aastal 2005 peab olema võimalus kõigil üle 65-aastastel kõrvalabi vajajatel soodsalt toitu koju tellida. – Aastaks 2005 luuakse valmisolek 5% vanurite toitlustamiseks, ehk ligikaudu 3000 isiku teenindamiseks. Toitlustamises seatakse eesmärgiks toidu kättesaadavus igal kalendripäeval ja toiduvaliku laiendamine, praegu viiakse koju ainult suppi. – Teenusele kehtestatakse omaosaluse hind ning kompensatsiooniskeem. Kodune õendusabi – Avahoolduse arengu huvides tuleb teenust osutada ka edaspidi, kuid perearstisüsteemi juurdumisel ja koduhoolduse võrgustikutöö arenedes peavad pereõed koduhoolduse kliente külastama ravikindlustuse vahendite arvelt. Saunateenus – Eesmärk on jälgides pensionäride põhjendatud vajadusi hoida dotatsioon linnaeelarvest minimaalsel vajalikul tasemel. Juriidiline nõustamine – 2005. aastaks suurendatakse nimetatud teenuse ostmist vähemalt 100 inimesele ühes kuus. Eakate institutsionaalne hooldus Praegune olukord – Tallinna linnale kuulub üks üldhooldekodu – Iru Hooldekodu, kus on kohti 385 hooldatavale. 350 kohta on mõeldud vanuritele, kel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kes ise ei suuda tasuda oma ülalpidamiskulude eest. – Tallinna linnaeelarvest kompenseeritakse osaliselt või täielikult 260 hoolealuse ülapidamiskulud 27 Eesti hooldekodus. Iru Hooldekodu klientide arv on aastate jooksul püsinud stabiilne. Vahe klientide arvu aastatel 1997–1999 ja avatud kohtade vahel tuleneb 2000. aastal avatud uuest elukorpusest. Nii nagu klientide koguarv on ka meeste ja naiste omavaheline suhtarv püsinud aastate jooksul konstantne, naiste osakaal on stabiilselt olnud 2,1–2,3 korda kõrgem. Viimane asjaolu on seletatav klientide vanuselise koosseisu ning suure vahega meeste ja naiste üldises keskmises elueas.

Joonis 17. Iru HK klientide sooline koosseis

Joonis 18. Iru HK klientide vanusrühmad Ka klientide vanuskoosseis on püsinud aastate jooksul stabiilne. Seejuures moodustab üle 65-aastaste klientide arv 83% kõigist klientidest (vt joonis 18). Teine iseloomulik joon Iru Hooldekodu töös on krooniline kaadripuudus. Avatud ametikohad on olnud aastaid alatäidetud, täituvus kõigub 62%-st 1997. aastal 81%-ni 1999. aastal (vt joonis 19). Kui üldine ametikohtade täituvus on tõusnud, siis sotsiaalhooldajate ametikohtade komplekteeritus on langenud 81%-lt 1997. aastal 74%-ni 1999. aastal. Samas on langenud ka erialase ettevalmistusega sotsiaalhooldajate osakaal vastavatel ametikohtadel töötajate hulgas 16%-lt 1997. aastal 7%-ni 1999. aastal.

Joonis 19. Ametikohtade täitmine Iru Hooldekodus Eesmärgid, tegevused Tallinna Iru Hooldekodu jääb eksisteerima munitsipaalasutusena ning orienteerub enam krooniliste haigete pikaajalisele hooldusele. Iru Hooldekodu klientide tegevusvõime languse tõttu vajavad ulatuslikku kõrvalabi edaspidi 2/3 hooldekodu klientidest. – Hoolduskvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks suurendatakse aastaks 2005 üldpersonali suhteni 0,63 töötajat hooldatava kohta, sh hoolduspersonali 0,4 hooldajat hooldatava kohta. – Järjekorra aktiivseks liikumiseks korraldatakse hooldekodudesse suunamine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hooldekodudesse suunamise komisjoni kaudu. Iru Hooldekodu klientide hooldusvajaduse katmiseks on vaja täita vabad hoolduspersonali ametikohad. Selleks tuleb hooldekodu hooldajate palgad tõsta vähemalt samale tasemele koduteenuseid osutavate sotsiaalhooldajate palkadega. Iru Hooldekodus on vanurite aktiviseerimiskeskus – kaasaegne geriaatrilise rehabilitatsiooni tehnoloogiaga varustatud keskus vanurite igapäevase toimetulekuvõime tõstmiseks/säilitamiseks. Rohkem hakatakse kasutama aktiviseerimiskeskuse võimalusi. Selleks koostatakse hooldekodu vanuritele rehabilitatasiooniprogrammid. Eesmärk on pakkuda inimväärset elustandardit – riietada hoolealune korrektselt ja tuua ta tubasest üksindusest välja, võimaldada tal teistega suhelda. – Käesoleval ajal ei tule Iru Hooldekodus ligi 100 hoolealust üldse oma toast välja. Eesmärk aastaks 2005 on, et lamajad on kvaliteetselt hooldatud ja põetatud ja hooldekodu elanikud on maksimaalselt kaasatud aktiveerivatesse tegevustesse. Nõmme Sotsiaalmaja Pansionaadis on avatud 15 kohta pidevat kõrvalabi vajavatele vanuritele, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid. Pansionaadi ülalpidamiskulud on liiga kõrged. Lähiaastatel muudetakse kohad kas tasuliseks hooldekoduks neile vanuritele, kes ise või kelle sugulased tasuvad täielikult hoolduskulude eest, või sotsiaaleluruumideks. Hooldekodud väljaspool Tallinna haldusterritooriumi Üldhooldekodudesse väljapoole Tallinna haldusterritooriumi suunatakse vanureid ja puuetega inimesi, kes ise või kelle ülalpidajad tasuvad osaliselt hoolduskulude eest või kes vajavad kiiret paigutamist hooldekodusse, samas kui Iru Hooldekodus puudub vaba koht. – Väljastpoolt ostetavate kohtade arv tõuseb 2005. aastaks seniselt 260 kohalt kõige enam 350 kohani. – 2003. aastaks töötatakse välja ülalpidajaid omavate eakate hooldekodu kulude katmise skeem ja linna osaluse taotlemise protseduurireeglid. Hooldekodukohtade arvu tõstmise vajadust ei ole, sest vanurid soovivad enamasti jääda lähemale senisele kodule ja sotsiaalsele võrgustikule. Puuetega inimeste hoolekanne Üldpõhimõtted – Puuetega inimestele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamine. – Puuetega inimeste maksimaalne osalemine ühiskonnaelus. – Puuetega laste varajane avastamine, nende perede kaasamine toetavate teenuste võrgustikku. – Juurdepääsu tagamine üldistele avalikele teenustele. – Iseseisva toimetuleku toetamine võimalikult vähese kõrvalise abiga. – Koostöö valitsusväliste organisatsioonidega ning nende kaasamine teenuste arendamisele. – Puuetega inimeste hoolekandeteenuste kliendikeskne ja süsteemne arendamine, milles klient saab vastavalt oma toimetulekutasemele teenust ja toetust. Haridus Praegune olukord Viimastel aastatel on hoogustunud puuetega laste integreerimine tavakooli ja -lasteaeda. Integreeritud hariduse võimaldamiseks pakutakse järgmisi hoolekandeteenuseid: – igapäevane invatransport kooli ja lasteaeda ning õhtul koju, teenust kasutab igapäevaselt ~280 last; – isikliku abistaja teenus tavakoolis õppivatele raske liikumis- ja nägemispuudega lastele, kes vajavad abi koolis liikumisel ja enese eest hoolitsemisel. Teenust võimaldatakse 2000. aastal 29 lapsele, keskmiselt 40 tundi ühele lapsele kuus. Raske puudega lastele jääb teenuse tundide maht väheseks, samuti ei ole teenus laienenud vaimupuudega lastele. Tallinnas puudub liikumispuudega lastele kohandatud gümnaasium, mis võtaks kooli ratastoolis lapsi. Inglise Kolledžis on küll lift ja kool on kohandatud raske liikumispuudega lastele, kuid hetkel ei õpi seal ühtegi ratastoolis last. Tallinna Linnavalitsus toetas 2000. aastal nelja kutse- ja kõrgkoolides õppiva kurdi viipekeele õpingutõlgi finantseerimist. Eesmärgid, tegevus: Eesmärk on toetada puuetega laste integreerimist tavakooli ja -lasteaeda, et kõigil puuetega lastel ja noortel oleks võimalus saada oma arengule ja võimetele vastav haridus. – Puuetega laste integreeriva hariduse võimaldamiseks parandatakse invatransporditeenuse kvaliteeti ning suurendatakse aastani 2005 transpordi mahtu igal aastal 20 lapse võrra, laiendatakse isikliku abistaja teenuse mahtu tavakoolides õppivatele lastele. – Aastaks 2005 planeeritakse isikliku abistaja teenuse laiendamine 100 lapsele. Koostöös sotsiaal- ja kaitseministeeriumiga kasutatakse nimetatud teenuse osutajatena ka asendusteenistuslasi, kelle ühe ametinimetusena on nimetatud isiklik abistaja. – Toetatakse Tallinna Kurtide Kooli juurdeehituse lõpetamist aastal 2002 ja kooli kujunemist kurtide laste ja noorte koolitus- ja nõustamiskeskuseks. – Koostöös haridussüsteemiga renoveeritakse aastaks 2002 üks eestikeelne ning aastaks 2003 venekeelne gümnaasium, mis on kohandatud liikumispuudega lastele. – Koostöös haridussüsteemiga otsitakse võimalused õpingutõlkide finantseerimiseks, et soodustada kuulmispuudega noorte kutse- ja kõrghariduse omandamist. Keskkond, ligipääsetavus Praegune olukord Linnaeelarvest finantseeritakse tasuta ja soodushinnaga invatransporti, mis jaguneb kolmeks osaks: 1. Invatransport haridus- ja hoolekandeasutustesse – ühisliinidena toimiv tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti neile õpetust, haridust, päevahoidu korraldavatesse asutustesse. Seisuga 30. september 2000 toimus 319 puudega inimese igapäevane transport. 2. Invatransport ravile ja taastusravile – tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti sõitudeks korduvale ravile ja taastusravile ning abivahendikeskustesse, hooldekodusse jmt. Teenust kasutab keskmiselt 70 inimest kuus. 3. Soodushinnaga taksoteenus – osaliselt kompenseeritud transport isiklikeks sõitudeks puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti. Inimene tasub üldjuhul 1/4 taksoarvest ja sisseistumistasu. Teenust kasutab ~ 350 inimest kuus. Hetkel puudub Tallinnas teadlikult ja süsteemselt arendatud puudega inimeste vajadusi arvestav kohandatud ühistransport ning raske liikumis- ja nägemispuudega inimestel puudub võimalus seda kasutada. 2000. aastal viis Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing linnavalitsuse tellimusel läbi Tallinna füüsilise keskkonna kaardistusprojekti, milles selgitati puuetega inimeste liikumis- ja ligipääsetavuse võimalusi Tallinna Kesklinna linnaosas. Kaardistus näitas, et vähesed ühiskondlikult kasutatavad hooned on kohandatud teadlikult ja süsteemselt, linnas on ainult kaks helisignaaliga fooridega varustatud ristmikku. Eesmärgid, tegevus Eesmärk on Tallinna füüsilise keskkonna, sh ühiskondlikud hooned, tänavad, ühistransport jm, muutmine puuetega inimeste sõbralikumaks. Invatranspordi teenuse arendamisel on eesmärk teenuse standardiseerimine, teenuse kvaliteedi, sisu ja mahu määratlemine. – Koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Koja ning teiste invatranspordiga seotud puuetega inimeste organisatsioonidega arendatakse invatransporditeenuse kvaliteeti ja töötatakse välja teenuse osutamise kriteeriumid ja kord. – Soodushinnaga taksoteenuse kasutajate arv kasvab 2005. aastaks 700 inimesele kuus, igapäevane invatransport haridus- ja hoolekandeasutustesse kasvab 20 inimese võrra aastas. – Jätkatakse puuetega inimeste organisatsioonide kaasabil kogu Tallinna ligipääsetavuse kaardistamist, et hinnata linna füüsilist keskkonda, juhtida avalikkuse tähelepanu puuetega inimeste piiratud võimalustele osaleda ühiskonnaelus. Kaardistusprojektides tehakse konkreetseid ettepanekuid keskkonna kohandamisel. – Aastal 2001 töötatakse kesklinna kaardistusprojekti alusel välja tegevuskava ligipääsetavuse parandamiseks. Kavas nähakse ette nägemispuudega inimestele olulisematele ristmikele helisignaalidega fooride paigaldamine. – Koostöös ühistranspordi korraldajate ja kolmanda sektoriga toimub järjepidev ja süsteemne ühistranspordi kohandamine ning aastaks 2002 arendatakse välja linna läbivad kohandatud ühistranspordi eriliinid, mis võimaldavad raske puudega inimestel iseseisvalt väljas liikuda. Päevahoid ja -tegevus Praegune olukord Päevahoiu ja päevategevuse teenust pakkusid Tallinnas 2000. aastal: – Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus Juks, pakub päevategevust koos aktiivse igapäevaelu- ja toimetulekuoskuste õpetamisega 45 kerge- ja mõõduka vaimupuudega noorele. – Päevakeskus Käo, pakub päevahoiuteenust 34 raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega lapsele. – Tallinna Arengupuudega Inimeste Tugiühing korraldab Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse ruumides teenust 25 raske ja sügava vaimupuudega täiskasvanud inimesele. – Pelguranna Tugikodu Haabersti Klubimaja on päevakeskus spetsiaalsel klubimaja mudelil 60 kestva psüühikahäirega inimesele. Vajaliku teenusena puudub Tallinnas ajutine päeva- ja ööpäevahoiuteenus raske puudega inimestele. Teenus on vajalik raske puudega lastele ning täiskasvanutele neid hooldava pereliikme haigestumise või ärasõidu korral, samuti perele ajutise puhkuse võimaldamiseks. Eesmärgid, tegevus Eesmärk on pakkuda raske ja sügava puudega lastele ning täiskasvanutele toimetulekut toetavat ja arendavat päevategevust ja -hoidu. Toetada puudega inimese eest hoolitsevat perekonda – anda pereliikmetele võimalus käia tööl, saada ajutist puhkust, võimaldada ajutist hooldust pereliikmete haigestumise või kriisi korral. – Päevategevus raske ja sügava vaimupuudega inimestele arendatakse Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskuse baasil koostöös Tallinna Arengupuudega Inimeste Ühinguga, aastaks 2005 planeeritakse teenuse kasv 40 kliendile. – Päevategevust kestva psüühikahäirega inimestele arendatakse Pelguranna Tugikodu baasil kahel mudelil – 2001. aastal luuakse 30-kohaline päevakeskus aktiivse igapäevaeluga toimetuleku õpetamisega ning aastaks 2005 nn «drop–in»-tüüpi keskus (mitte-aktiivse toetusega teenus) 30 kliendile. Päevakeskused avavad spetsiaalseid rühmi venekeelsele sihtgrupile. – Ajutine päeva- ja ööpäevahoiuteenus. Ajutine ööpäevahoiuteenus arendatakse puuetega lastele 2001. aastal Tallinna Lastekodu baasil ning ajutine päevahoiuteenus 2002. aastal Päevakeskuse Käo baasil. Raske ja sügava vaimupuudega täiskasvanutele arendatakse teenust Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse baasil. Teenuse arendamine kestva psüühikahäirega inimestele toimub Pelguranna Tugikodu baasil. – Puuetega inimeste tegevuskeskus. Koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja teiste organisatsioonidega arendatakse välja 2001–2002. a puuetega inimeste tegevuskeskus, milles Tallinna puuetega inimeste organisatsioonid saavad arendada päevast tegevust, huvialaringe jm vaba aja tegevust, korraldada koolitusi ja seminare ning osutada puuetega inimestele vajalikke muid teenuseid. Keskus rajatakse aadressil Vilde tee 72. Tööhõive Praegune olukord – Avatud tööhõive. Kuna tööhõivet puudutav seadusandlus ei stimuleeri puuetega inimesi tööle võtma, siis algatas linnavalitsus 2000. aastal aktsiooni puuetega inimeste töölevõtmiseks avalikku sektorisse. 2000. aastal eraldati esmakordselt 80 000 krooni Rahvusarhiivi töökohtade sobitamiseks ratastoolis töötajatele. – Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus. Neile puuetega inimestele, kes ei saa tööd avatud tööjõuturul, luuakse koostöös riigi ja vastavate asutustega alternatiivvõimalusi kaitstud töö- või rakenduskeskuse üksuste näol. – MTÜ Merimetsa Tugikeskus pakub kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenust 67 kestva psüühikahäirega ning vaimupuudega inimesele. – MTÜ Tallinna Linnamisjon pakub kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenust 20 kerge ja mõõduka vaimupuudega inimesele. Probleemiks on nimetatud teenuste projektipõhine ja ebajärjekindel finantseerimine ning teenuse tunduvalt suurem vajadus (Puuetega Noorte Õppekeskuses toimetulekuoskusi omandanud klientidel puudub väljund). Eesmärgid, tegevused Eesmärgid – Toetada puuetega inimeste integreerimist avatud tööhõivesse, tõsta rahva teadlikkust. – Parandada puuetega inimeste tööhõivet. Tegevused – Avatud tööhõive. Tööandjana loob Tallinn soodsaid tingimusi puuetega inimeste töölevõtmiseks avalikus sektoriks ning aastaks 2003 täidetakse 3–5% Tallinna avaliku teenistuse töökohtadest puuetega inimestega. Koostöös tööandjatega sobitatakse töökohti ning arendatakse toetatud töö teenust. – Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus. Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus vaimupuudega inimestele arendatakse Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskuse baasil, koostöös Mustamäe Sotsiaalkeskuse, MTÜ Tallinna Linnamisjoni, MTÜ Merimetsa Tugikeskuse ning teiste vaimupuudega inimeste organisatsioonidega. Kokku planeeritakse 2005. aastaks teenuse osutamine 250 kliendile. Teenus kestva psüühikahäirega inimestele arendatakse koostöös Pelguranna Tugikodu Haabersti Klubimajaga ning MTÜ Merimetsa Tugikeskusega. Aastaks 2005 hõlmatakse teenusega 150 inimest. Rehabilitatsioon Praegune olukord – Meditsiinilise rehabilitatsiooni, sh taastusravi teenuste osutamine toimub spetsiaalsetes rehabilitatsiooni- või tervisekeskustes, haiglate ja polikliinikute juures (Tallinna Kesklinna Lastepolikliinik, Tallinna Järve Haigla taastusraviosakond jm). – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (toimetuleku toetamine ja õpetamine, nõustamine, puudega kohanemine jm) osutavad vastavad puuetega inimeste päevakeskused (Päevakeskus Käo, Puuetega Noorte Õppekeskus, Haabersti Klubimaja jm), spetsiaalsed abivahenditega tegelevad rehabilitatsioonikeskused (Nägemisrehabilitatsioonikeskus, Kuulmisrehabilitatsioonikeskus) ning mittetulundusühingud eri projektide raames. – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused on paremini välja arendatud vaimupuudega lastele ning noortele, puudub vajalikus mahus teenus liikumis-, kuulmis- ja nägemispuudega inimestele. Eesmärgid, tegevused: Selleks et puudega isikud võiksid saavutada ja alal hoida võimalikult kõrget iseseisvust ja tegevusvõimet, arendatakse süsteemselt rehabilitatsiooniteenuseid. – Koostöös riigi- ja kolmanda sektoriga arendatakse aastaks 2005 igale puude liigile ning puuetega lastele spetsiifiline sotsiaalne rehabilitatsiooniteenuste süsteem (vastavalt puudele toimetuleku toetamine ja õpetamine, puudega kohanemine, nõustamine). – Puudega inimeste peredele nende paremaks toimetulekuks ning kohanemiseks arendatakse rehabilitatsiooniteenuseid ja nõustamist, sh esmatasandi nõustamist. – Raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega lastele toimub teenuse arendamine Päevakeskuse Käo baasil. Vaimupuudega täiskasvanutele arendatakse teenust koostöös vastavate mittetulundusühingutega Tallinna Puuetega Noorte õppekeskuse baasil ning kestva psüühikahäirega inimestele Pelguranna Tugikodu baasil. – Nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja teiste puudega inimeste sotsiaalse rehabiliatsiooni teenuseid arendatakse koostöös riigiga, rehabilitatsioonikeskustega ning kolmanda sektoriga. Eluasemeteenus Praegune olukord – Tallinna sotsiaalmajades on kokku 79 liikumispuudele kohandatud sotsiaaleluruumi. Ankru tn 1 munitsipaaleluruumidest on liikumispuudega inimestele kohandatud 12 korterit. 2000. aastal aidati ehituslikult kohandada 18 puudega inimese isiklik eluruum. – Pelguranna Tugikodu majutusüksus pakub toetatud eluasemeteenust 25 kestva psüühikahäirega inimesele. – Nõmme Sotsiaalmaja baasil pakutakse rühmakodu-tüüpi eluasemeteenust kuuele lastekodust ellu astunud vaimupuudega noorele. Eesmärgid, tegevused Arendada eri toetuse vajadusega toetatud eluasemeteenust vaimupuudega ning kestva psüühikahäirega inimestele. Arendada eluruumide kohandamise teenust. – Eluruumide kohandamise teenuse arendamiseks toetatakse keskmiselt kümne eluruumi kohandamist aastas. – Toetatud eluasemeteenust vaimupuudega inimestele arendatakse «Rühmakodu mudelil» olemasolevate sotsiaalmajade baasil. Teenus sisaldab sotsiaaleluruumi ning tugiisikut, kes nõustab ja toetab inimese võimalikult iseseisvat toimetulekut sotsiaalkorteris. Aastaks 2005 planeeritakse teenuse osutamine 30 kliendile. Lisaks arendatakse toetatud eluasemeteenust oma korteris või sotsiaaleluruumis elavatele klientidele, kliendile määratakse tugiisik, kes külastab klienti vastavalt vajadusele. Tugiisikuteenust arendatakse 30 kliendile. – Toetatud eluasemeteenust kestva psüühikahäirega inimestele arendatakse Pelguranna Tugikodu majutusüksuse baasil, teenuse mudel sõltub kliendi iseseisvusest ja toetuse vajadusest. Aastaks 2005 arendatakse lisaks olemasolevale 25 kohale ühiselamu-tüüpi eluasemeteenusele kümme kohta rühmakodu-tüüpi eluasemeteenust ja kümme kohta sotsiaalkorteris toetatud eluasemeteenust. Toetavad teenused Praegune olukord – Isikliku abistaja teenus on raske liikumis- ja nägemispuudega inimeste abistamine liikumisel ja tegevustel, millega ta iseseisvalt toime ei tule. – 2000. aastal pakuti teenust 52 täiskasvanud puudega isikule ning 13 puudega lapsele, arvestusega ~ 15 tundi ühele inimesele nädalas. – Eraldi teenusena on isiklik abistaja tavakoolis nägemis- ja liikumispuudega lastele, kellel on raskusi koolis liikumisel ja enese eest hoolitsemisel. 2000. aastal kasutas teenust 29 last, keskmiselt 40 tundi kuus. Raske puudega laste puhul on vajalik teenuse mahu kasv. Isikliku abistaja teenus ei laiene siiani vaimupuudega lastele, kes vajavad abistajat tavakooli ja -lasteaeda integreerimisel, ning liitpuudega või raske vaimupuudega täiskasvanutele. – Viipekeele tõlketeenus on tasuta olmetõlke teenus, 2000. aastal võimaldatakse ühele kuulmispuudega inimesele keskmiselt 12 tundi tasuta teenust aastas. Teenust kasutab ~170 inimest. – Psühhiaatriline avahooldusteenus on kestva psüühikahäirega inimestele suunatud juhtumikorralduse meetodil osutatav toimetulekut toetav ja õpetav tugiisikuteenus. Teenust osutatakse Pelguranna Tugikodu kaudu 50 inimesele. Teenuse vajadus on suurem. Eesmärgid, tegevused Teenuste standardite väljatöötamine, teenuste kvaliteedi parandamine. Koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Koja ning teenusega seotud mittetulundusühingutega töötatakse 2001. aastal välja toetavate teenuste kvaliteedi ja sisu standardid, selgitatakse reaalne vajadus, töötatakse välja teenuste osutamise tingimused ja kord. – Isikliku abistaja teenuse maht kasvab aastaks 2005 100 lapsele ja 300 täiskasvanule, teenust laiendatakse ka vaimupuudega inimestele ja pimekurtidele. – Viipekeele tõlketeenuse osutamisel suurendatakse teenuse mahtu selliselt, et iga klient saaks vajadusel 36 tundi tasuta tõlketeenust aastas. – Psühhiaatrilise koduhooldusteenuse arendamisel suurendatakse teenuse mahtu kuni 150 kliendile. Korraldatakse koostöös linnaosadega koolitust ja nõustamist linnaosade sotsiaalhooldustöötajatele, eesmärgiga neid meeskonnatöösse enam kaasata. Teiste sotsiaalabi vajavate inimeste hoolekanne Üldpõhimõtted Teiste sotsiaalabi vajajate all on käsitletud järgmisi sihtgruppe: – ühiskonnast tõrjutud / ilma kindla eluasemeta isikud; – ravikindlustuseta inimesed. Tallinna linna põhiülesanne on kindlustada ühiskonnast tõrjutud baasteenustega: – minimaalne toit; – peavari ja pesemisvõimalus. Tallinn jätkab suunda öömaja- ja supiköögiteenuste sisseostmisele. Teenusevajadust jälgitakse ja igaks järgnevaks aastaks ning projektid kavandatakse ja finantseeritakse eelneva aasta andmete analüüsi ja reaalse teenusevajaduse põhjal. Teenuse kvaliteedistandard on seatud teadlikult madalaks, et minimaliseerida Tallinna eelarvest finantseeritavate teenuste tarbimist mujalt vabariigist pärit kodutute poolt. Eelistus on osta nimetatud baasteenuseid valitsusvälistelt organisatsioonidelt. Praegune olukord – 2000. aastal finantseeriti linnaeelarvest 142 öömaja kohta ja 14 varjupaiga kohta. – Linnaeelarvest osteti 245 000 krooni eest supiköögiteenust aastas. – Linnaeelarves oli 2000 aastal ravikindlustuseta isikute ravikulude katmiseks 5,0 miljonit krooni. – Hooldushaiglas teenindati 2000. aasta üheksa kuuga ravikindlustuseta isikuid järgmiselt: – ambulatoorseid visiite 5700; – statsionaaris 20 voodil 6875 voodipäeva. Eesmärgid, tegevused Ühiskonnast tõrjutud / ilma kindla eluasemeta isikud Peaeesmärk on ühiskonnast tõrjutute resotsialisatseerumine, st tingimuste loomine normaalsesse ellu tagasipöördumiseks. Arvestades reaalset olukorda on ette näha jätkuv öömajateenuse mahu suurenemine oma eluga mittetoimetulevate isikute minimaalse toimetuleku tagamiseks. – Aastaks 2005 kavandatakse vajadusel suurendada öömaja/varjupaiga kohti kuni 200. – Aastaks 2002 viiakse öömajades/varjupaikades sisse osaline omafinantseerimine, st kindlat sissetulekut (pensioni) omavad teenuse tarbijad tasuvad osaliselt ise neile osutatud teenuse eest. – Supiköögi portsjonite arvu jälgitakse ning vajadusel suurendatakse igal aastal nii, et linnaeelarve vahendeid kasutataks maksimaalselt säästlikult. Soodustatakse heategevuse arengut supiköökide korraldamisel. Aastaks 2002 viiakse teenus osalisele omafinantseerimisele, st teenuse tarbijad tasuvad ise mingi osa portsjoni maksumusest. Sellega hoitakse ära õpitud abituse teke sihtgrupis. – Tallinn jätkab koostöös valitsusväliste organisatsioonidega heategevuslike korjanduste korraldamist, mille käigus linnaelanike annetatud riideid, mööbliesemeid jms on vajadusel võimalik jaotada hädalistele ja abivajajatele. – Koostöös Tööhõiveametiga osaletakse töötute tööhõive korraldamises. – Aktiviseerimiskeskuse loomine kodututele ja töötutele sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja iseseisva toimetuleku soodustamiseks. Ravikindlustuseta inimesed Tallinn jätkab ravikindlustusega katmata isikutele esmase arstiabi korraldamist minimaalsel vajalikul määral, milleks arendatakse edasi vastavat teenust Tallinna Hooldushaigla baasil. Toetused Üldpõhimõtted Linnaeelarvest eraldatavate dotatsioonide eesmärk on kõrgenenud vaesusriskiga linnakodanike sotsiaalse tõrjutuse ennetamine. Doteerimise ja toetuste maksmisega on linnavalitsuse tegevus sihitud – vaesuspiirist allpool oleva elanikkonna minimaalse toimetuleku tagamisele; – vaesusriskide vähendamisele ning ennetamisele. Praegune olukord Tallinna elanikele makstakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning linnaosade sotsiaalhoolekandeosakondade kaudu välja mitmesuguseid rahalisi toetusi, samuti toimub mitmete linnavalitsuse ametite kaudu tegevuste doteerimine, mida võiks tinglikult samuti käsitleda toetustena, nt koolitoidu dotatsioon Haridusameti eelarves. Toetused Tallinna linnaeelarvest Tallinna linnaeelarvest lähtuvad kulud, mida võiks liigitada toetustena, on toodud alljärgnevas tabelis. Selline jaotus on tinglik, kuna puudub ühene arusaam sellest, milliseid linnaeelarvelisi kulusid lugeda toetuseks linnaelanikele. Arvesse on võetud kulud, mis on tehtud Tallinna linna ja linnaosade eelarvete kaudu 2000. aastal. Välja on jäetud mitmesuguste asutuste otsesed ülalpidamiskulud. Saadud tulemus näitab, et toetustena linnaeelarvest võib käsitleda 232 048 300 krooni kulutamist. Iseloomulik on, et sellest summast makstakse vaid 5,7% välja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning linnaosade sotsiaalhooldusosakondade kaudu. Suurima osa nimetatud summast – 216 milj kr (95,1%), kulutab transpordiamet linnatranspordi dotatsioonina. Eelarve käsutaja Summa (tuh kr) Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, sh 6706 hooldamine perekonnas 255 töö riskiperedega 500 sotsiaaltöötajate väljaõpe 278 pere- ja noorte nõustamise keskus 167 imikupakid 2024 puuetega laste abistamine 236 viipekeele tõlketeenused 334 alaealiste õigusrikkujate hoolekanne ja sotsiaalne rehabilitatsioon 400 linnale vajalike hoolekandeteenuste ostmine 1112 veemõõturite paigaldamine paljulapselistele peredele ja üksikutele vanuritele 500 isikliku abistaja teenus 900 Noorsooamet, sh 4440 linnalaagrid 2030 linnavälised laagrid 1200 narkomaania ja kuritegevuse ennetamine 330 narkomaanide rehabilitatsioon 180 Noorte Merekeskus “Tallinn” 700 Transpordiamet, sh 216 000 elektri- ja autotranspordi dotatsioon 216 000 Haridusamet, sh 33 707,3 toitlustamine põhikoolides ja gümnaasiumides 32 623,3 toitlustamine probleemkäitumisega noortega koolides 1084 Toetused linnaeelarvest 6067 Toetused lisaeelarvest 5128 Kokku 232 048,3 Tallinna poolt vahendatavad riigieelarvelised toetused Lisaks Tallinna linna eelarvest tehtavatele kulutustele maksab Tallinn linnaelanikele välja rea toetusi, mida finantseeritakse riigieelarvest. Järgnevas tabelis on toodud nimetatud toetuste väljamaksed Tallinna elanikele aastatel 1997–1999. Alates 2001. aastast makstakse linna hoolekandestruktuuride kaudu riiklikest toetustest ainult toimetulekutoetust ja liikluskindlustuse maksesoodustust. Toetuse liik 1997 (kr) 1998 (kr) 1999 (kr) Toimetulekutoetus 113 499 305 118 350 215 88 250 574 Liikluskindlustuse maksesoodustus 703 069 1 400 147 1 632 608 Tšernobõli avarii tagajärjel kannatanute toetus 501 280 482 450 493 053 Elekterside teenuste hüvitis riskigruppidele 349 635 450 200 455 700 Kinnipidamiskohast vabanenu toetus 37 200 63 300 23 600 Transpordi kasutamise toetus 1 226 736 1 364 379 1 208 278 Kokku 116 319 222 122 110 691 92 063 813

Joonis 20. Toetused linnaeelarvest ja toimetulekutoetus riigieelarvest 1998–2001 Eesmärgid, tegevused Kõrgenenud vaesusriskiga tallinlastele (vähekindlustatud, lastega pered, eakad) kavandab Linnavalitsus – säilitada ühistranspordi sõidusoodustused vähemalt 2001. aasta tasemel; – kindlustada vähekindlustatud perede lapsed huviala- ja sportimisvõimalustega, aastatel 2001–2003 arendada välja linnaeelarveliste toetuste süsteem, mis võimaldab kõikidel vaesemate perede lastel huvitegevustega tegeleda; – aastatel 2002–2003 võimaldada tasuta kooli/lasteaiatoitu vähemalt 33% koolilastest ja 25% koolieelsete lasteasutuste lastest. 2001. aastal on see arv 20–25%; – lisaks riiklikule toimetulekutoetusele jätkata ja suurendada täiendavata toetuste maksmist linnaeelarvest. – 2002–2005 aastal arendada vaesuspiiril elavate perede lastele välja täiendavate toetuste süsteem nii, et lapse kõik vajadused (sealhulgas sportimise ja huvitegevuse) oleksid rahuldatud. Linnaeelarveliste toetuste maksmise strateegia on alljärgnev: – linn analüüsib toetuse saajate ja tegelike abivajajate struktuuri ja soosib sotsiaaltoetuste andmist tegelike abivajajate toimetuleku parandamiseks; – linnaeelarveliste sotsiaaltoetuste maksmine muutub üha enam klientide tegelikku vajadust arvestavaks, väheneb toetuste maksmine kliendigrupile universaalsetel alustel; linn jälgib kõigile sotsiaalabi vajavatele sihtgruppidele toetuste võrdset kättesaadavust ja parandab toetuste määramise ja maksmise kvaliteeti. Tallinna hoolekande juhtimine Hoolekande administreerimine, teenuste ostmine Tallinna hoolekande juhtimine on korraldatud kahel viisil – linnavalitsus korraldab juhtimist sotsiaal- ja tervishoiuameti ja linnaosavalitsuste kaudu. Tallinna Linnavalitsus on seadnud eesmärgiks juhtimise kvaliteedi parandamise selle nimel, et kõigile tallinlastele oleks tagatud toetustele ja hoolekandeteenustele võrdne juurdepääs. Linnavalitsuse kavad juhtimise osas on alljärgnevad: – kogu linna teenindavad asutused alluvad sotsiaal- ja tervishoiuametile ning ülelinnalised teenused (puuetega inimeste transport, lastekaitseteenused, rehabilitatsiooniteenused jne) arendab välja ameti. – Linnaosavalitsustele alluvad linnaosa elanikke teenindavad asutused, mille ülesanne on toetuste maksmine, abivajajate teenusevajaduse väljaselgitamine ja inimeste vajadustele vastavate teenuste korraldamine. – Sotsiaalmajad kui linna asutused reorganiseeritakse, nende haldamine antakse üle elamumajandusstruktuuridele. Vajalikud koduhoolduse ja muud teenused nii oma kodus elavatele kui sotsiaalmajade klientidele korraldatakse ühtsete standardite ja kvaliteedinõuete alusel. Aastaks 2005 minnakse järkjärgult üle teenuste korraldamisele ameti kaudu peamiselt linna poolt ostetavate teenustena. Linnavalitsus korraldab aastaks 2005 linna asutustena tegutsevate vanurite päevakeskuste töö järk-järgult ümber alljärgnevatel põhimõtetel: – eakate eneste initsiatiivil toimuvate päevategevuste eelisareng; – eakate ühenduste kaasamine päevakeskuste juhtimisse; – kõigile eakatele tallinlastele võrdse juurdepääsu tagamine päevakeskustesse ning erivajadustega (dementsus, liikumispuue) eakate kaasamine päevategevustesse. Tallinna Linnavolikogu ja linnavalitsuse juhtkond on orienteeritud hoolekandeteenuste tootmise vähendamisele Tallinna asutuste kaudu ning teenuste sisseostmisele eraõiguslikelt teenustepakkujatelt. Esmajärjekorras nähakse potentsiaalsete partneritena mitmesuguseid valitsusväliseid organisatsioone, mõningatel juhtudel ka äriühinguid. Tallinna linna strateegiline eesmärk on aastaks 2005 välja arendada tugevad partnerlussuhted mõlema nimetatud potentsiaalse partnerorganisatsiooni grupiga hoolekandeteenuste osutamise vallas. Valitsusvälised organisatsioonid on potentsiaalsed partnerid eelkõige mitmesuguste teenuste osutamisel puuetega inimestele, aga ka kõigile teistele hoolekande sihtgruppidele. Valitsusväliste organisatsioonidega suhtlemisel on Tallinna Linnavalitsuse esmane ülesanne partnerite toetamine selles, et nad saaksid areneda arvestatavateks ning kvaliteetseteks hoolekandeteenuste pakkujateks. Selleks läheb Tallinna Linnavalitsus pikaajalisemate koostöölepingute sõlmimise teed, st lepingud teatud tüüpi hoolekandeteenuste ostmiseks valitsusväliselt organisatsioonilt tuleb sõlmida vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Selline lähenemine võib tekitada mõningaid probleeme, kuna sellisel juhul peaks Tallinn kui omavalitsusüksus võtma pikaajalisi kohustusi, mis ületavad eelarveaasta raame. Siiski on need probleemid Tallinna juhtkonna arvates hea tahtmise korral ületatavad. Äriühinguid nähakse partneritena eelkõige vanuritele toetatud eluasemeteenuste pakkumisel. Need on pansionaadi-tüüpi asutused, kus lisaks eluasemele pakutakse mitut tüüpi hoolekandeteenuseid. Kulud kaetakse osaliselt elanike enda poolt ja osaliselt linnaeelarvest. Motiveerimaks äriühinguid vanurite pansionaatide loomisele, kavatseb Tallinn rakendada pikaajalisi linnaeelarve poolt garanteeritud teenuste ostu lepinguid, millele lisanduvad võimalikult soodsad tingimused hoonestusõiguse seadmisel pansionaatide ehitamiseks. Infotehnoloogia areng Tallinna hoolekande infosüsteemi loomine Linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste hoolekandetöötajate üksmeelne arvamus on, et Tallinna hoolekandesüsteem vajab oma tegevuse efektiivseks korraldamiseks reaalajas töötavat infosüsteemi. Viimane baseerub hoolekande klientide registril ning võimaldab jälgida klientide nõudlust hoolekandeteenuste järele ning reaalset teenuste osutamist, samuti ka riiklike ja omavalitsuse toetuste nõudmist ja saamist. Lisaks peab register võimaldama jälgida tervishoiuteenuste vajadust ja kasutamist hoolekande klientide poolt. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusalas on olemas kolm eeldust nimetatud registri loomiseks. – Seoses perearstireformiga aastatel 1997–2000 välja arendatud esmatasandi arstiabi kliendiregister, mis sisaldab andmeid kõikide Tallinna elanike kohta ning on algselt planeeritud perearstide nimistute üle arvepidamiseks. Seega sisaldab register juba praegu isikuandmeid kõikide reaalsete ja potentsiaalsete hoolekande klientide kohta. Registrisse on tehtud suuri investeeringuid ning ta on praktikas oma tegevusvõimet tõestanud. – Teine eeldus Tallinna Hoolekande Infosüsteemi loomiseks on Iru Hooldekodu loodud Elektrooniline Klienditoimik, mille moodulsüsteem on juba algselt planeeritud võimaldamaks tema kasutuse laiendamist ka avahooldusvõrgustikule. – Kolmas olemasolev moodul, mille baasilt saab Tallinna Hoolekande Infosüsteemi arendada, on Tallinna lastekaitsealaste teenuste arvestuseks loodud Laste Elektrooniline Klienditoimik. Eesmärgid, tegevused – Aastaks 2003 on eesmärk käivitada Tallinna Hoolekande Infosüsteem, mis töötab reaalajas ning vastab hoolekande korraldajate vajadustele. – Aastal 2001 korraldatakse süsteemi ülesehituseks vajalikud uuringud ning valmistatakse ette süsteemi põhimudel. 2002. aasta linnaeelarvesse planeeritakse vajaminevad ressursid. Teostustaseme indikaatorite süsteemi loomine Tallinna linn arendab aastaks 2003 välja ja võtab kasutusele indikaatorite süsteemi, mis võimaldab linna juhtkonnal ja hoolekandega tegelevatel ametnikel jälgida hoolekandesüsteemi toimimist. Lisaks peab süsteem võimaldama hinnata teenuse nõudmise ja pakkumise vahekorda. Indikaatorid annavad perioodilise süstematiseeritud infokogumi mitmete tasandite juhtidele ning iseloomustavad järgmisi peamisi parameetreid: – demograafilised muutused; – elanikkonna nõudlus hoolekandeteenuste järele ning nende pakkumine; – rahulolu hoolekandeteenustega; – ressursikasutus teenuste pakkumisel; – põhinäitajate võrdlus Eesti ja naabermaade selliste näitajatega. Indikaatorite süsteemi väljatöötamiseks ning teenuse käivitamiseks kuulutab Tallinna Linnavalitsus 2001. aastal välja konkursi pikaajalise koostööpartneri leidmiseks. Järgnevalt on esitatud näidisvalik valdkonna arengutaset ja tulemuslikkust iseloomustavatest indikaatoritest ning 2000. aasta vastav näitaja. a) Toetuste kasutamist iseloomustavad näitajad – makstud toimetulekutoetust kroonides ühe elaniku kohta aastas – 161 krooni – hoolekande kogukulutuste osakaal linnaeelarvest % – 5,4 % b) Hoolekande tegevust iseloomustavad näitajad Laste hoolekanne – riskiperedes kasvavate laste osalemine päevategevuses – 160 – tugiisikut omavate kriisi- ja riskilaste arv – 25 – tugiisikute väljaõpe aastas – 12 – pereabi ja -nõustamist saavate perede arv – 100 – Tallinnalt eluaseme saanud kriisiperede arv – 0 – eestkostel olevate laste toetuse suurus – 450 krooni – lastekaitseametnike töökoormuse, aktiivsete juhtumite arv – 29 – laste varjupaigakohtade arv – 32 – noortekodu kohtade arv – 0 – puuetega noortele noortekodu kohtade arv – 0 Vanurite hoolekanne – koduhooldusklientide arv keskmiselt kuus – 1182 – vanurite hädaabi väljakutsete süsteemis osalejate arv – 0 – pansioni-tüüpi eluruumide arv – 0 – koduse õendusabi klientide keskmine arv kuus – 43 – sooja toidu kojuviimine, vanurite arv keskmiselt kuus – 100 – saunateenuse dotatsioon linnaeelarvest aastas – 144 000 krooni Puuetega inimeste hoolekanne – puuetega inimeste arv Tallinnas – 12 037 invaliidsuspensionäri; – Puuetega inimeste tööhõive – puuetega inimestega täidetud 0% avaliku sektori töökohtadest; – Töökohtade kohandamine – kohandatud seitse liikumispuudega inimese töökohta; – Toetatud töö teenus – teenuse saajate arv 0; – Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus – teenust kasutab 87 inimest; – Igapäevane puuetega inimeste tasuta transport haridus- ja hoolekandeasutustesse – teenust kasutab 310 inimest; – Soodushinnaga taksoteenus – teenust kasutab keskmiselt 350 inimest kuus; – Isikliku abistaja teenus täiskasvanutele – teenust kasutab 52 inimest; – Isikliku abistaja teenus puuetega lastele väljaspool kooli – teenust kasutab 13 last; – Isikliku abistaja teenus puuetega lastele tavakoolis ja -lasteaias – tavakoolis kasutab teenust 29 last; – Toetatud eluasemeteenus vaimupuudega inimestele – rühmakodu-tüüpi eluasemeteenuse kohtade arv 6; – Toetatud eluasemeteenus kestva psüühikahäirega inimestele - ühiselamu-tüüpi eluasemeteenuse kohtade arv 25; – Kohandatud sotsiaaleluruumid – liikumispuudele kohandatud 79 sotsiaaleluruumi; – Kohandatud munitsipaaleluruumid – liikumispuudele kohandatud 12 munitsipaaleluruumi; – Abi isikliku eluruumi kohandamisel – aidatud kohandada 13 isiklikku eluruumi; – Päevategevus raske- ja sügava vaimupuudega täiskasvanutele – teenust kasutab 24 inimest; – Päevategevus kestva psüühikahäirega inimestele – teenust kasutab 60 inimest; – Ajutine päeva- ja ööpäevahoiuteenus puuetega lastele – teenuse kohtade arv 0; – Ajutine päeva- ja ööpäevahoiuteenus raske puudega täiskasvanutele – teenuse kohtade arv 0; – Psühhiaatriline koduhooldusteenus e. juhtumikorralduse teenus kestva psüühikahäirega inimestele – teenust osutati 50-le inimesele. Ühiskonnast tõrjutute hoolekanne – öömajade/varjupaikade voodikohtade arv aastal 2000 – 156 – linnaeelarvest supiköögiteenuseks kroonides – 245 000 Probleemuuringute korraldamine Rutiinne perioodiline andmekogumine ja sellel baseeruv infosüsteem ei ole sobilik meetod Tallinna hoolekande-alaste probleemide avamiseks juhtudel, kui: – tegemist on uute valdkondadega, mille iseloomustamiseks rutiinne tagasisidemehhanism puudub, nt narkomaania valdkond. – Vaatluse all on asjaolud, mille väljaselgitamine on töömahukas ning milles toimuvad muutused on suhteliselt aeglased. Näiteks võiks tuua Avatud Eesti Fondi finantseeritud vanurite hooldusvajaduse- ja terviseuuringu, milles käsitletud parameetrid tasuks uuesti mõõta ca viie aasta pärast. Tallinn korraldab aastatel 2002–2004 hoolekande vajaduse ja nõudluse sihtuuringud peamiste sihtgruppide hulgas, uuringute tulemused saavad aluseks Tallinna hoolekandealase tegevuse seadmisel. – 2001. aastal toimub toimetulekutoetuse saajate uuring Tallinnas. Standardiseerimine Kliendi vajaduste standardiseeritud hinnang Tallinna Linnavalitsus jätkab vanurite hooldusvajaduse hindamise alast väljaõpet linnaosade hoolekande töötajatele. 2005. aastaks on Tallinnas välja õpetatud piisav arv töötajaid (hooldusvajaduse hindajaid) kasutama vanurite hooldusvajaduse hindamise ühtlustatud metoodikat. Pärast visitaatorite väljaõppe lõpetamist esitab sotsiaal- ja tervishoiuamet Tallinna Linnavolikogule kinnitamiseks reeglid vanurite suunamiseks eri hooldustasemetele (avahooldus, toetatud elamine, hooldekodu), lähtuvalt kliendi vajaduste kvantitatiivsest hinnangust. Ühtse metoodika järgi hinnatud hooldusvajaduse põhjal hooldusteenuste tagamine klientidele käivitub Tallinnas alates 2003. aastast. Teenuste standardiseerimine ja teenusepakkujate inspekteerimine Seoses asjaoluga, et Tallinna hoolekandesüsteem orienteerub aina enam teenuste ostmisele eraettevõtetelt ning valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kerkib hulk probleeme Tallinna kui teenuste ostja ja tema partnerite kui teenusepakkujate vaheliste lepingute sõlmimisel. Peamiselt puudutavad need probleemid ostetavate teenuste ebatäpset määratletust, mis loob pinna mitmesugusteks subjektiivseteks arvamuseavaldusteks ning toob kaasa konflikte partnerite vahel. Seega tõuseb aina enam küsimus teenuste standardite vajadusest, mis oleksid piisavalt konkreetsed, teenuste peamisi parameetreid katvad ning üldarusaadavad. Selliste standardite olemasolu võimaldaks teenusepakkujatel end sihipäraselt arendada kvaliteetsete ja asjakohaste teenuste suunas. Tallinn kui teenuste ostja saaks samal ajal enda käsutusse instrumendid, millega hinnata oma partnerite tegevust ning anda neile adekvaatset tagasisidet. Eesmärgid, tegevused: – Aastatel 2001– 2002 töötatakse välja hoolekandeteenuste standardid, alustatakse laste hoolekandeteenuste järjestatud loendi ja kirjelduste koostamisest. – Alates 2003. aastast sõlmitakse kõik hoolekandeteenuste ostu-müügilepingud Tallinna Linnavolikogu kinnitatud teenusestandardite alusel; – Alates 2004. aastast komplekteeritakse linna hoolekandestruktuurid teenuste inspektoritega, kes on saanud ettevalmistuse teenuste vastavuse hindamiseks Tallinnas kehtivate teenusestandarditega. Lisa 1. Tallinna kohustused ja õigused sotsiaalhoolekande korraldamisel Tallinna kui omavalitsusüksuse üldised kohustused hoolekandeteenuste korraldamisel Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (vastu võetud: 2 juunil 1993. a, edasises tekstis KOKS) sätestab Tallinna põhimõttelised ülesanded hoolekande alal järgmiselt: § 6 lg 1: «Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada … sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, …., juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.»; § 6 lg 2: «Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada …, turva- ja hooldekodude, … ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.»; KOKS § 6 lg 3 ütleb, et lisaks eespool loetletule otsustab ja korraldab omavalitsusüksus: «… neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.» Lisaks Tallinnale seadustega pandud ülesannete täitmise ja seadustes üldse käsitlemata probleemide lahendamise on Tallinnal õigus teatud tingimustel võtta üle ka riiklike funktsioonide täitmine oma territooriumil. Viimane võib toimuda juhul, kui vastavad funktsioonid on Tallinnale kui omavalitsusüksusele pandud seadusega või siis volitatud riigiorgani ja Tallinna Linnavolikogu vahelise lepingu alusel (KOKS § 6 lg 4). Riiklike funktsioonide delegeerimisega kaasneb ka nendega seotud kulude katmise kohustus riigieelarvest (KOKS § 6 lg 5). Sotsiaalhoolekande seadus» (vastu võetud: 8 veebruaril 1995. a; edasises tekstis SHS) loetleb Tallinna kui omavalitsusüksuse otsesed kohustused hoolekande korraldamisel: § 8: «Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel on: 1) kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana; 2) sotsiaalteenuste ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine; 3) kohaliku sotsiaalregistri moodustamine ja pidamine ning sotsiaalregistrist laekuva informatsiooni edastamine Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras; 4) eestkosteasutuse töö korraldamine.» Lisaks sellele määratleb SHS ka Sotsiaalministeeriumi ning maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel. Viimaste loetlemine siinkohal on asjakohane, kuna eelnevast KOKS-i käsitlusest on ilmne, et nende funktsioonide täitmiseks puudub Tallinnal õigus ilma konkreetse seadusandliku delegatsiooni või Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Linnavolikogu vahelise lepinguta. Sotsiaalministeeriumi ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel on (SHS § 6 lõiked 1-13): – riigi sotsiaalpoliitika väljatöötamine; – sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamine; – sotsiaalhoolekande riiklike programmide ja projektide väljatöötamine ning nende koordineerimine ja korraldamine; – hoolekandetöötajate koolitusstandardi määramine, koolituse korraldamises osalemine ja töötajate atesteerimise korraldamine; – riigi invakutseõppeasutuste haldamine; – proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava nõudluse väljaselgitamine; – sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale; – riikliku sotsiaalregistri korraldamine ja riigi sotsiaalstatistika pidamine; – kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks täiendavate rahaliste vahendite taotlemine, eestkosteasutuste tööd reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine; – lapsendamise korraldamine välisriikidest ja välisriikidesse ning vastava registri pidamine, sotsiaalhoolekandeasutuste ning hoolekandetöötajate litsentsimine. Maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel on järgmised (SHS § 7 lõiked 1-2): – maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika väljatöötamine; – sotsiaalhoolekande programmide ja projektide väljatöötamine, nende koordineerimine ja korraldamine maakonnas; – maakonna hoolekandetöötajate koolituse korraldamine; – maakonnas asuvate riigi sotsiaalhoolekandeasutuste haldamine; – proteeside, ortopeediliste ja muude abivahenditega varustamine maakonnas; – maakonna sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning teabe edastamine valla- ja linnavalitsustele ning elanikkonnale; – kohalikest sotsiaalregistritest laekuva informatsiooni analüüsimine ning edastamine Sotsiaalministeeriumile; – maakonna eestkosteasutuste töö korraldamine; – lapsendamise korraldamine ning vastava registri pidamine; – järelevalve maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Isikute ring, kes on hõlmatud Tallinna linna poolt korraldatavate sotsiaalhoolekandeteenustega, on määratletud SHS §-ga 9 ning haarab järgmisi isikuid: – Tallinnas alaliselt elavad isikud; – alaliselt mõnes teises omavalitsusüksuses elavad isikud, sel juhul korraldatakse teenused kooskõlastatult isiku alalise elukoha valla- või linnavalitsusega; – isikud, kelle alaline elukoht ei ole kindlaks määratav, samuti välismaalased, kellel on õigus sotsiaalhoolekandeteenusele mõne välislepingu põhjal, juhul kui nad asuvad teenuse vajamise hetkel Tallinna territooriumil; – kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes eelnevalt elasid Tallinnas või kelle perekond on asunud elama Tallinnasse. Hoolekandeteenused sotsiaalsete erivajadustega inimestele Laste hoolekanne SHS loetleb (§ 24) omavalitsusüksuse kohustused lastekaitse vallas, mis on järgmised: – laste ja lapsi kasvatavate isikute toetamine, milleks tehakse koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikute ning asjakohaste asutustega; – lapsi arendavate ja kaitsvate sihtprogrammide ja projektide väljatöötamine; – vajadusel lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna määramine, lapse eestkoste korraldamine; – abi lapsendamise korraldamisel – lapsendamise korraldamine iseenesest on maavanema ülesanne (SHS § 7). SHS annab Tallinnale ka õiguse vajadusel luua lastekaitseametnike ametikohti ning laste hoolekande komisjoni linnavalitsuse juurde (§ 24 lg 2). SHS käsitleb last ja perekonda ühe kooslusena ning sellest tulenevalt kohustab omavalitsusüksust suunama oma laste hoolekande alased teenused nii abi vajava lapse kui ka tema perekonna kui lapse arenguks soodsaima keskkonna arendamisele. See puudutab nii perekonda, kust laps on pärit, kui ka lapse edasist elukeskkonda pärast oma perest lahkumist. Lapse eraldamist perekonnast loetakse viimaseks võimalikuks abinõuks, kusjuures kõik muud võimalused peavad eelnevalt olema läbi proovitud. SHS § 25 käsitlebki lapse perekonnast eraldamise põhimõtteid ning omavalitsusüksuse osa selles tegevuses: – last tohib eraldada kodust ja perekonnast ainult juhul, kui üheaegselt esinevad järgmised asjaolud: º puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; º perekonna ja lapse suhtes kasutusele võetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; º lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. – kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. Lapse vanemal, võõrasvanemal, kasuvanemal või eestkostjal on õigus kaitsta lapse huvisid vastavalt perekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326) sätestatud korrale; – ühest perekonnast pärit õed ja vennad tuleb jätta kodust ja perekonnast eraldamisel kokku, välja arvatud, kui see on vastuolus laste huvidega; – kodust ja perekonnast eraldi paigutatud lapsel on õigus saada teavet oma päritolu, eraldamise põhjuste ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta; – käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud asjaolu äralangemisel aidatakse laps koju ja perekonda tagasi; – valla- või linnavalitsus osutab vajadusel abi perekonnale, kellelt laps on ära võetud, et aidata luua eeldusi lapse tagasipöördumiseks perekonda; – lapse paigutamisel hooldamisele väljapoole kohaliku omavalitsuse halduspiirkonda hoolitseb valla- või linnavalitsus tema sidemete säilimise eest endise kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja aitab kaasa tema elluastumisele. Lastele sotsiaalteenuste osutamist omavalitsusüksuse poolt käsitleb ja paneb omavalitsusüksusele rea ülesandeid ka Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (vastu võetud 8 juunil 1992. a; edaspidi EVLK). LKS § 63 lg 1 järgi on lapse abistamisel eestkoste- ja hooldusorganiks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus. EVLK seab sissejuhatavalt nõuded personalile, kes omavalitsusüksuses lastekaitsega tegelevad ja kes peavad olema «vastava erialase ettevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed» (EVLK § 6 lg 2). EVLK paneb omavalitsusüksusele kohustuse ja annab õiguse osaleda laste sotsiaalhoolekande korraldamisel järgmistes valdkondades: – asjakohase ekspertarvamuse küsimine vaidlusi põhjustanud juhtudel lapse sotsiaalsete õiguste piiramise vallas (§ 17 lg 2) – laste tööks vajalike tingimuste loomine ning tööohutuse ja tervisekaitse nõuetele vastavuse jälgimine laste töötamisel (§ 21 lg 2) – lastevanemate tasuta konsulteerimine lapse kasvatamise ja hooldamisega seotud küsimustes ( § 25 lg 1); – alaealiste liikumispiirangute seadmisel lühendamise suunas (§ 23 lg 3), võrreldes EVLK § 23 lg 2 toodud piirangutega: «Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–5.00. Ajavahemikus 01.06.–31.08. on alaealistel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kell 24.00–5.00»; – abi vajavate perekondade üle arvestuse pidamine ja nende toetamine (§ 24 lg 2); – eriliste võimetega laste arengut soodustavate spetsiaalsete programmide ja toetuste loomine (§ 25 lg 2); – lapse arvamuse selgitamine ja fikseerimine enne lapse eraldamist vanematest, samuti lapse vanematest eraldamise põhjendatuse jälgimine (§ 27 lg 2,3); – lapse lubamatu kohtlemise puhul täiskasvanu poolt on omavalitsus kohustatud sekkuma konflikti lahendamisse, vajadusel tegema esildise süüdioleva isiku karistamiseks, samuti andma asjakohast abi ja nõustamist nii kannatanud lapsele kui ka vägivalda tarvitanud täiskasvanule (§ 31 lg 2–4); – hädaohus oleva lapse paigutamine ohututesse tingimustesse (§ 32 lg 2); – kohustusliku spetsialistide kaasamise nõude täitmise jälgimine lapse saatuse otsustamisel (§ 35 lg 2) – kinnipidamiselt vabaneva lapse toetamine ja tema elu korraldamine (§ 37 lg 4); – kinnipeetava või piiratud vabadusega lapse elutingimuste kontrollimine ning vajadusel ettekirjutuste tegemine (§ 38); – probleemkäitumisega noortega tegelevate inimeste kutsesobivuse küsimuse tõstatamine (§ 42 lg 2); – põhihariduseta lapse, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse tööleasumise otsustamine koos tööhõivetalitusega (§ 43 lg 2); – mittetöötavate ja mitteõppivate laste abistamine nende õppimise ja töötamise korraldamisel (§ 44 lg 3); – laste elukeskkonda halvendavate või laste tervisele ja arengule ohtlike projektide peatamise küsimuse tõstatamine (§ 46 lg 2); – lastele mõeldud ruumide, hoonete, rajatiste ning sisseseade projektide kooskõlastamine, lähtudes laste eripärast, huvidest, tervisest ja vajadustest (§ 46 lg 3); – abi vajava lapse abistamine kohe pärast informatsiooni saamist, olenemata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest (§ 59 lg 2); – lapse abistamine tugiperekonna või -isiku leidmisel ja lepingu sõlmimine tugiperekonna või -isikuga (§ 61); – eestkoste- ja hooldusorgani ülesannete täitmine (§ 63 lg 1) ning määratud eestkoste üle järelevalve teostamine (§ 63 lg 5) – järelhoolduse teostamine pärast hoolduse lõppu (§ 65 lg 1); – põgenikust lapse perekonda tagasiviimise või temale hoolduse korraldamine (§ 67 lg 2–3). Perekonnaseaduses (vastu võetud 12. oktoobril 1994. a; edaspidi PKS) omavalitsusüksuse hoolekandealasele tegevusele seatud ülesanded puudutavad eelkõige alaealiste eestkosteasutusena toimimist. Selles vallas on omavalitsusüksuse ülesanne: – abiellumisloa taotlemine 15–18-aastasele alaealisele juhul, kui eestkostja keeldub abiellumisloa andmisest, kuid omavalitsusüksus kui eestkosteasutus leiab abiellumise olevat alaealise huvides (§ 3 lg 4); – alaealise abielu kohtus kehtetuks tunnistamise nõudmine, kui abielu sõlmimisel on rikutud PKS sätteid (§ 34 lg 1); – kohtult otsuse taotlemine lapse äravõtmiseks vanemalt, võõrasvanemalt või kasuvanemalt juhul, kui last on ohtlik jätta nende juurde (§ 53 lg 1 ja 2; § 57, § 68 lg 2 ja 3); – lapse äravõtmine vanemalt enne kohtuotsust juhul, kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu (§ 53 lg 2); – lapse elu korraldamine juhul, kui ta jääb pärast vanemalt äravõtmist vanemliku hoolitsuseta (§ 53 lg 3 ja § 54 lg 4); – kohtule nõude esitamine vanema õiguste äravõtmiseks (§ 54 lg 1); – arvamuse andmine kohtule vanema õiguste taastamisel (§ 56 lg 2); – loa andmine kokkusaamiseks lapsega isikule, kellelt on vanema õigused võetud (§ 55 lg 2); – kohtule arvamuste andmine eestkostel olevasse lapsesse puutuvate vaidluste läbivaatamisel (§ 59); – kohtule taotluse esitamine eestkostel oleva lapse ülalpidamiskohustust mitte täitvalt vanemalt elatise väljanõudmiseks (§ 61 lg 1); – avalduse esitamine kohtule lapsendamise kehtetuks tunnistamisel (§ 87); – nõusoleku andmine eestkostel oleva lapse lapsendamiseks (§ 81); – kohtule eestkostja kandidaadi ja avalduse esitamine eestkoste seadmiseks, otsuseks vajalike andmete ettevalmistamine ning hilisem eestkoste korraldamine (§ 93 ja 101); – nõude esitamine kohtule eestkostja volituste lõpetamiseks (§ 102 lg 1); – lapsesse puutuva vaidluse lahendamine ja kohtus vaidluse läbivaatamisel osalemine (§ 59); – lapse nime otsustamine vanemate omavahelise kokkuleppe puudumisel (§ 46 ja 47); – lapse perekonnanime muutmine PS § 48 tulenevalt; – nõude esitamine kohtule lapse põlvnemise tuvastamiseks PS § 42; – lapse lahuselava vanemaga suhtlemise otsustamine, kui vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele PS § 52; – leidlapse ees- ja perekonnanime otsustamine PS § 114 lg 4; – nõusoleku andmine vanemale või eestkostjale tehingute tegemiseks eestkostetava varaga (§ 99). Puuetega isikute hoolekanne Tallinna kui omavalitsusüksuse tegevuse eesmärk puuetega isikute sotsiaalhoolekande korraldamisel on neile kõigi teiste linnaelanikega võrdsete võimaluste loomine aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks (SHS § 26). Samas on loetletud ülesanded, mida Tallinn peab täitma eespool toodud eesmärgi saavutamiseks: – loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks ravi, rehabilitatsiooni, õpetuse ja tõlketeenustega; – loob võimalused konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks koostöös pädevate riigiorganitega; – sobitab töökohti ja loob rakenduskeskusi koostöös pädevate riigiorganitega; – korraldab invatransporti; – määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja; – tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse; – korraldab eestkostet ning seab hoolduse. Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamist omavalitsusüksuse poolt käsitleb ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus (EVLK), mis sätestab omavalitsusele järgmised ülesanded: – ühiskondlike hoonete, tänavate ja sõidukite, mida kasutavad puudega lapsed, kohandamine liikumiseks ratastooli, karkude ja muude abivahenditega (§ 54 lg 1); – lastele kasutamiseks mõeldud hoonetesse eriruumide väljaehitamine puudega lapse sanitaarvajaduste rahuldamiseks (§ 54 lg 2); – osalemine puudega lapse lapsendamisprotsessis (§ 56). Perekonnaseadus (PKS) määratleb omavalitsusüksuse kui eestkosteasutuse kohustuse seada hooldus teovõimelisele isikule, kes vaimse või füüsilise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel (PKS § 105 lg 1). Hooldust teostab eestkosteasutuse määratud hooldaja, kusjuures hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Hooldus seatakse konkreetse toimingu või toimingute teostamiseks ning hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja (PKS § 105 lg 2–5). Omavalitsusüksus kui eestkosteasutus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui on ära langenud hoolduse seadmise alus (PKS § 106). Vanurite hoolekanne Vanurite hoolekannet käsitleb SHS (§ 27) suhteliselt üldiselt. Konkreetsetest teenuseliikidest on seadus loetlenud kolme: – võimaluste loomine odavamaks toitlustamiseks; – informatsiooni pakkumine osutatavate teenuste kohta, millega kaasneb võimaluste loomine teenuste kasutamiseks; – suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks võimaluste loomine. Lisaks loetletule peab Tallinn tagama turvalisuse ja iseseisvuse hoolekandeasutustes elavatele vanuritele, kaasates neid oma elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisse. Teiste sotsiaalabi vajavate isikute hoolekanne Teiste sotsiaalabi vajavate isikute hulgas nimetab SHS (§ 28) konkreetselt küll vaid kinnipidamiskohtadest vabanenud isikuid, kuid Tallinna tingimustes on tõenäoliselt ülekaalus mitmesugused oma eluga mitte toimetulevad isikud, kes ei mahu eespool loetletud gruppidesse, st ei ole lapsed, vanurid ega puuetega inimesed. Esmajoones on Tallinnas tegemist kodutute, kinnipidamiskohtadest vabanenute ja/või pikaajaliselt töötute inimestega, kes asuvad Tallinna territooriumil. Kõigile neile isikutele on Tallinn kohustatud SHS (§ 28): – andma seaduses ette nähtud sotsiaaltoetusi või sotsiaalteenuseid; – osutama abi töö leidmisel; – vajadusel määrama tugiisiku; – vajadusel looma varjupaigad. Lisa 2. Tallinna linna hoolekande organisatsioon ja koostööpartnerid Tallinna hoolekannet korraldatakse Tallinna linna asutuste ning mitmesuguste lepinguliste koostööpartnerite kaudu. Tallinna Linnavalitsuse Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korraldab otseselt üheksa sotsiaalhoolekandeasutuse tegevust.

Joonis 21. Sotsiaal- ja tervishoiuameti hallatavad asutused Teise grupi hoolekandeasutusi moodustavad linnaosavalitsuste hallatavad asutused, mille hulgas on: 8 sotsiaalmaja; 7 päevakeskust; 1 perekeskus; 1 vabaajakeskus; sotsiaalkorterid Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas. Organisatsioon on arenenud linnaosades erinevalt, eriti paistab see silma sotsiaalmajade ja päevakeskuste valitsemise osas. Kristiine, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosas on sotsiaalmajad otse linnaosa vanemate alluvuses, samal ajal Mustamäe ja Lasnamäe linnaosas alluvad nad linnaosa sotsiaalhoolekande osakondadele. Lisaks sotsiaalmajadele, mis alluvad linnaosa vanematele on Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas loodud sotsiaalkorterite süsteem, mis allub sotsiaalhoolekandeosakondadele. Sarnane olukord valitseb ka avahoolduse teenuseid pakkuvate asutuste osas (päevakeskus, sotsiaalkeskus, vabaajakeskus, perekeskus). Enamasti on nad oma asendilt organisatsioonis linnaosade valitsustele alluvad linna asutused. Lasnamäe linnaosas on päevakeskused allutatud linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale. Kesklinnast leiame otse linnaosa vanemale alluva päevakeskuse ning sotsiaalhoolekande osakonnale alluva perekeskuse.

Joonis 22. Tallinna linnaosade hallatavad hoolekandeasutused Lastele ja peredele osutatavad hoolekandeteenused ja Tallinna koostööpartnerid Psühholoogiline nõustamine Tallinna Kesklinna Lastepolikliiniku Noorte Nõustamiskeskus Ravi 27 tuba 334 Tallinna Laste Tugikeskus Asula 11 Kriisinõustamine Tallinna Kriisiabi Keskus Aia 13b Psühhosotsiaalne nõustamine MTÜ Lapsele Oma Kodu Ehitajate tee 137 Laste päevategevuse korraldamine, sh perenõustamine Põhja-Tallinna Laste Päevakeskus Kopli 30a Haabersti Sotsiaalkeskuse noortetuba Õismäe tee 24 Pirita Vabaaja Keskus Merivälja tee 3 Kesklinna Perekeskus Asula 11 Noorteklubi «Kodulinn» Gümnaasiumi 3 MTÜ OMOS Spordi 19-5 Rahvusvaheline Heategevuse Sihtasutus «SOCIUM» Tartu mnt 16c Peeteli Koguduse laste päevakeskus Preesi 5 Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse laste päevakeskus Männiku tee 92 MTÜ Tallinna Linnamisjon Pae 19 Katleri Päevakeskus Tallinna Lastekaitse Ühing Ümera Põhikooli päevakeskus Ümera 46 Pelguranna Gümnaasium Tuulemaa 12 Tugiisiku teenus Eesti Vaimse Tervise Ühing Süda 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing Erika 7a Asendushooldus asutuses Tallinna Lastekodu Kadaka tee 153 Varjupaigateenus Tallinna Laste Turvakeskus Nõmme tee 99 MTÜ Enne ja pärast sündi Nõmme, Kase 12 MTÜ Tallinna Laste Tugikeskus Asula 11 Tallinna Lastekodu Kadaka tee 153 Noortekodu teenus Noorte Kodupaik Orvuna Kasvanute Liit, Peterburi 11 Eluasemeteenus Paljassaare Sotsiaalmaja Kristiine Sotsiaalmaja Nõmme Sotsiaalmaja Puuetega inimestele osutatavad teenused ja Tallinna koostööpartnerid 2000 Puuetega inimeste transport Teenuse nimetus Teenuse osutaja Soodushinnaga taksoteenuse koordineerimine MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda Tasuta invatransport haridus- ja hoolekandeasutustesse ravile ja taastusravile AS Termak Autopark Viipekeele tõlketeenus Teenuse nimetus Teenuse osutaja Viipekeele tõlketeenus MTÜ Eesti Kurtide Liit Isikliku abistaja teenus Teenuse nimetus Teenuse osutaja Isiklik abistaja tavakoolis puudega lastele MTÜ Liikumispuudega Laste Tugiühing Isiklik abistaja liikumispuudega täiskasvanutele MTÜ Eesti Iseseisva Elu Keskus Isiklik abistaja nägemispuudega täiskasvanutele MTÜ Põhja- Eesti Pimedate Ühing MTÜ Eesti Nägemispuudega Inimeste Fond Isiklik abistaja lastele MTÜ Liikumispuudega Laste Tugiühing Päevategevus ja päevahoid Teenuse nimetus Teenuse osutaja Päevahoid raske ja sügava puudeastmega ning liitpuudega lastele Päevakeskus Käo Päevategevus ja toimetulekuõpe keskmise ja raske vaimupuudega noortele Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus Juks Päevategevus ja toimetulekuõpe kestva psüühikahäirega inimestele Pelguranna Tugikodu (Haabersti Klubimaja) Puuetega laste päevahoid koolivaheajal MTÜ Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Päevategevus vaimupuudega inimestele MTÜ Noorteklubi Kodulinn Päevahoid raske ja sügava puudega täiskasvanutele MTÜ Tallinna Arengupuudega Inimeste Tugiühing Koduhooldus- ja tugiisikuteenus Teenuse nimetus Teenuse osutaja Psühhiaatriline koduhooldus Pelguranna Tugikodu Tugiisikuteenus vaimupuudega inimestele MTÜ Eesti vaimupuudega Inimeste Tugiliit Rehabilitatsiooniteenus ja nõustamine Teenuse nimetus Teenuse osutaja Viipekeele õpetamine kuulmispuudega laste vanematele MTÜ Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit Erivajadusega laste ja perede esmatasandi nõustamine MTÜ Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Nägemispuudega inimeste psühholoogiline nõustamine MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing Arvuti algõpetus MTÜ Eesti Nägemispuudega Inimeste Fond Perenõustamise teenus puuetega laste peredele Päevakeskus Käo Infolehtede valmistamine MTÜ Tallinna kohanemiskeskus Danko Perekoolitus ja -nõustamine kestva psüühikahäirega inimeste lähedastele Eesti Psüühikahäirega Inimeste Toetajate Ühendus Iseseisva liikumise õpetus nägemispuudega inimestele MTÜ Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond Konsultatsiooni andmine ja teabepäevade korraldamine nägemispuudega inimestele MTÜ Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond Nägemispuudega inimeste rehabilitatsioon OÜ Ooptek Nägemisrehabilitatsiooni keskus Puudega lapse pere rehabilitatsioon eesti keeles OÜ Proferto Arenduskeskus Puudega lapse pere rehabilitatsioon vene keeles OÜ Proferto Arenduskeskus Peaaju ja/või kõnekahjustusega inimeste nõustamine MTÜ Eesti Afaasialiit Kohanemiskursus kuulmis-nägemispuudega inimestele MTÜ Eesti Pimekurtide Tugiliit Nägemis-/liitpuudega laste rehabilitatsioon, nende pereliikmete nõustamine MTÜ Eesti Pimekurtide Tugiliit Liikumis-orienteerumiskursus kuulmis-nägemispuudega inimestele MTÜ Eesti Pimekurtide Tugiliit Esmainvaliidistunud inimeste psühhosotsiaalne rehabilitatsioon FIE Andres Adams Puudega täiskasvanute toimetulekuõpetus EEKK Randvere Perekeskus Kuulmispuudega inimeste sotsiaalpsühholoogiline nõustamine Tallinna Keskhaigla Kõrva-Nina-Kurguhaiguste keskus Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus Teenuse nimetus Teenuse osutaja Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus kestva psüühikahäirega inimestele MTÜ Merimetsa Tugikeskus Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus vaimupuudega inimestele MTÜ Tallinna Linnamisjon Kutseõpe ja kutsealane rehabilitatsioon Teenuse nimetus Teenuse osutaja Massaaži algõpetus pimedatele Eesti Pimemassaaži Klubi Tööhõivealaste seminaride korraldamine Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing Muud teenused ja projektid Teenuse nimetus Teenuse osutaja Kesklinna kaardistusprojekt Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing Puuetega inimeste töölerakendamine Tallinna Puuetega Inimeste Koda Eesti Puuetega Inimeste Koda Heategevuslike ürituste korraldamine Venemaa Kultuurifondi Balti Osakond Abivahenditega varustamine Teenuse nimetus Teenuse osutaja Nägemisabivahendid OÜ Ooptek NRK Kuulmisabivahendid Kuulmisrehabilitatsiooni keskus Kuulmisabivahendid Tallinna Keskhaigla Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Keskus Proteesid, protees-ortopeedilised tooted AS Gadox Invatarbed, ortoosid AS Medical Hulgi Invaabivahendid, hooldusvahendid OÜ Invaru Ortoosid, proteesid Eesti Ortoosikeskuse OÜ Ortopeedilised jalatsid ja tallatoed RV Ortopeedia Ortoosid ja proteesid OÜ Ortopeediakeskus Silmaproteesid Tallinna Keskhaigla Silmakliinik Inkontinetsitooted Tamro Eesti AS Ratastoolid, tugiraamid Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing Arengukava koostajad: Ants Leemets Vahur Keldrima Reet Rääk Kalev Karu Anneli Karu Malle Ojamaa Merle Leopard Erki Korp Ljudmilla Leius Helen Peeker Margit Punane Triin Vana Andrus Toompuu Raivo Allev Koostajad tänavad kõiki linna töötajaid, koostööpartnereid ja volikogu komisjonide liikmeid asjalike ettepanekute ja täienduste eest.