Türi Linnavolikogu — OÜ Türi Linnavara põhikirja muutmine ja põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 31, 271

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 24 ja § 35 lõike 3, Türi Linnavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 19 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2003, 92, 1820; 207, 2691) § 11 lõike 1 punkti 24, § 12 lõike 12 ja § 72 lõike 2, Türi Linnavolikogu määrab: Muuta Türi Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 4 «OÜ Türi Linnavara asutamine ja põhikirja kinnitamine ning loa andmine linnavara võõrandamiseks» kinnitatud OÜ Türi Linnavara põhikirja ning kinnitada muudetud põhikiri uues redaktsioonis vastavalt juuresolevale lisale (lisa kuuel lehel). Volikogu esimees Eino SEPP Kinnitatud Türi Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 4 Uus redaktsioon kinnitatud Türi Linnavolikogu 30. detsembri 2003. a määrusega nr 35 OÜ TÜRI LINNAVARA PÕHIKIRI l. ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD 1.1. Osaühingu (edaspidi ühing) ärinimi on osaühing Türi Linnavara (OÜ Türi Linnavara). 1.2. Ühingu asukoht on Türi linn, Eesti Vabariik. 1.3. Ühingu tegevusalad on: 1) hoonete, tehnovõrkude, rajatiste ning muu kinnis- ja vallasvara hooldamine, haldamisteenuste osutamine, remondi-, sanitaar- ja soojustehniliste tööde korraldamine; 2) varade ost – müük ja rentimine; 3) varade (v.a maa) hindamine, erastamise korraldamine, enam- ja vähempakkumiste korraldamine, konsultatsioonide andmine ühingu tegevusaladel; 4) jae- ja hulgikaubandus, v.a litsentseeritavad alad. 1.4. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.5. Ühingu asutaja on Türi linn ja ühing on asutatud määramata tähtajaks. 1.6. Ühing võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi. 2. OSAKAPITAL JA RESERVKAPITAL 2.1. Ühingu osakapitali miinimumkapitaliks on 7 500 000 (seitse miljonit viissada tuhat) krooni ja maksimumkapitaliks 30 000 000 (kolmkümmend miljonit) krooni, mille ulatuses võib osakapitali suurendada või vähendada ilma ühingu põhikirja muutmata. 2.2. Osa iga 100 krooni annab osanike koosolekul ühe hääle. 2.3. Ühingu osade eest tasumine võib toimuda nii rahalises kui mitterahalises vormis. Rahaline sissemakse tuleb tasuda ühingu pangaarvele. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatult summalt 0,5% iga ööpäeva eest. 2.4. Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, lisatasu ega teiste sarnaste väljamaksetega ühingust. 2.5. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja ühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. 2.6. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla ühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega asutajate tegevus ühingu asutamisel. 2.7. Osanik peab ühingule teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. Kui osanik jätab täitmata eelnimetatud kohustuse, peab ta osa eest tasuma rahas selles ulatuses, mille võrra kolmandate isikute õigused sissemakse väärtust vähendavad. 2.8. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus (turuhind). 2.9. Mitterahalist sissemakset hindab osanike valitud ekspert, kes esitab oma hinnangu kirjalikult juhatusele. 2.10. Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor, kes esitab oma arvamuse kirjalikult. 2.11. Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile. 2.12. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas ühingu osanike otsusega. 2.13. Osakapitali võib suurendada uute sissemaksete arvel või fondiemisiooni teel omakapitali arvel sissemakseid tegemata. 2.14. Osanikele võib teha väljamakseid (maksta dividende) üks kord aastas majandusaastale järgneva aasta esimeseks juuliks puhaskasumist kinnitatud aastabilansi alusel võrdeliselt osaniku osa nimiväärtusega. 2.15. Ühing moodustab reservkapitali, mille suuruseks on 1/10 osakapitalist. 2.16. Igal majandusaastal tuleb kanda reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist. 2.17. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. 3. OSA VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osa võib võõrandada teisele isikule. 3.2. Kui ühingul on mitu osanikku, võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.3. Osa võõrandamisel isikule, kes ei ole osanik, on osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Võõrandaja esitab müügilepingu ühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Kui osanik ei ole kasutanud ostueesõigust nimetatud tähtaja jooksul, võib osanik võõrandada osa isikule, kes ei ole osanik. 3.4. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Ühingu juhatus kannab kolme päeva jooksul võõrandamislepingu saamisest uue osaniku osanike nimekirja ja kustutab sealt osa endise osaniku. 4. OSANIKE KOOSOLEK 4.1. Ühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek. 4.2. Osanike pädevusse kuulub äriseadustikus märgitud küsimuste otsustamine. 4.3. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega süüliselt tekitatud kahju eest vastutavad osanikud solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 4.4. Kuni ühingu osanikuks on kohalik omavalitsus, rakendatakse osaniku esindamisele ja osaniku koosolekule lisaks äriseadustikule ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud erisusi. 4.5. Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi linn, on ühingu kõrgeimateks juhtimisorganiteks Türi Linnavolikogu ja Türi Linnavalitsus. 4.6. Osanike pädevus jaguneb järgmiselt: Türi Linnavolikogu otsustab ühingu: 1) asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise; 2) ühingu põhikirja kinnitamise ja muutmise. Türi Linnavalitsus: 1) suurendab ja vähenda osakapitali; 2) kinnitab ühingu majandusaasta aruande ja jaotab kasumi; 3) nimetab ja kutsub tagasi ühingu nõukogu liikmed; 4) valib audiitori ja määrab erikontrolli; 5) teostab teisi seaduste ja käesoleva põhikirjaga määratud osaniku õigusi. 4.7. Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi linn, on osanike koosolekuks Türi Linnavolikogu või Türi Linnavalitsuse istung, mis kutsutakse kokku, on otsustusvõimeline ja protokollitakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Türi linna põhimääruses sätestatud korras. Omavalitsusorganite otsustused vormistatakse vastava omavalitsusorgani õigusaktiga ning õigusaktide ametlikult kinnitatud ärakirjad edastatakse ühingule (juhatusele). Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste päevakorda võtmist taotleb ühingu juhatus ning esitab istungil menetlemiseks ka vastavad materjalid ja eelnõud. 4.8. Kui ühingul on mitu osanikku, rakendatakse osanike koosolekule käesoleva põhikirja punktides 4.9–4.24 sätestatut. 4.9. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 4.10. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks või juhtudel, kui; 1) ühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist; 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. 4.11. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 4.12. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osa võtvad osanikud esindavad üle 50% osadega esindatud häältest. 4.13. Osanike koosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse tähitud kirjaga osanike nimekirja kantud aadressil. Juhul kui osanike koosoleku kokkukutsumise vajadus on kiireloomuline, võib juhatus saata osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist. 4.14. Osanike otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt antakse üle 50% osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 4.15. Põhikirja muutmisel ja osakapitali suurendamise või vähendamise otsustamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) koosolekul esindatud häältest. 4.16. Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) ühingu ärinimi ja asukoht; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimi; 4) koosoleku päevakord; 5) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega; 6) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 7) koosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud. 4.17. Koosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate osanike nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. 4.18. Koosoleku protokoll koos koosoleku toimumise teadete ja koosolekust osa võtnud osanike nimekirjadega säilitatakse ühingu asukohas. 4.19. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata, kui juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab vastu. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. 4.20. Hääletusprotokolli kantakse: 1) ühingu nimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. 4.21. Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest. Otsuse vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool osanike häältest. 4.22. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku. 4.23. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, hääletamisel ilma koosolekut kokku kutsumata 2/3 osanike häältest. 4.24. Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja ühingu vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. 5. JUHATUS 5.1. Juhatus on ühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut. 5.2. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu loal. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 5.3. Juhatuses on üks kuni kolm liiget. 5.4. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul järgneva kuu teise nädala sees ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. 5.5. Juhatus valitakse kolmeks aastaks. 5.6. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. 5.7. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi ühingu nõukogu. Kui juhatuses on üle kahe liikme, määrab ühingu nõukogu ka juhatuse esimehe. 5.8. Kui juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võib juhatuse liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. 5.9. Tagasi kutsutud juhatuse liikme asemele valitakse asendusliige, kellele laienevad tavaliikme kohustused ja õigused. 5.10. Ühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. 5.11. Juhatus peab osanike nimekirja, milles näidatakse osanike nimed või nimetused, aadressid ja isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel isiku sünnikuupäev, -kuu ja -aasta, samuti nende osade nimiväärtused. Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi linn, märgitakse osanike nimekirja linna esindajana linna ametiasutus – Türi Linnavalitsus, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riikliku registri nr 75006279, asukoht Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213 Eesti Vabariik. 5.12. Kuni ühingu ainuomanik on Türi linn või kui ühingu osanikeks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, peavad juhatuse liikmed esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduse ja Türi Linnavolikogu õigusaktiga kehtestatud korras. 6. NÕUKOGU 6.1. Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab osaühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. 6.2. Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimisel. Nõukogu kinnitus on vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või 3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või 4) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või 5) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, või 6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa, või 7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 6.3. Nõukogu määrab ühingu juhatuse esimehe. 6.4. Nõukogul on kuni viis liiget. 6.5. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. 6.6. Juhatus esitab äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid, elukohad ning liikme volituste alguskuupäevad. Nõukogu liikmete muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile nõukogu liikmete uue nimekirja. Nõukogu liikmete nimekirjale tuleb lisada liikme valinud osanike koosoleku protokoll või muu otsus nõukogu liikme määramise kohta ning nõukogu uue liikme nõusolek. 6.7. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. 6.8. Nõukogu liige valitakse viieks aastaks. 6.9. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 6.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide osaühingu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, osaühingu tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja osanike koosoleku otsustele. 6.11. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Nõukogu kinnitab ka osaühingu aastaeelarve. 6.12. Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks osaühingu esindaja. 6.13. Nõukogul ei ole õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata. 6.14. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev. 6.15. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. 6.16. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. 6.17. Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on kaks nõukogu liiget. 6.18. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 6.19. Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, on vastuvõetud otsused õigustühised. 6.20. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 6.21. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 6.22. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja osaühingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus osaühingu huvidega. 6.23. Nõukogul ei ole õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata. 6.24. Nõukogu liige ei või osanike koosoleku otsuseta: 1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; 2) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. 6.25. Kui nõukogu liikme tegevus on vastuolus punktis 6.24 sätestatuga, võib osaühing nõukogu liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. 6.26. Nõukogu liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust. 6.27. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse osanike koosoleku otsusega. 6.28. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest samaväärselt juhatuse liikmetega. Nõukogu liige vabaneb vastutusest osaühingu ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. 6.29. Kuni ühingu ainuomanik on Türi linn või kui ühingu osanikeks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, peavad nõukogu liikmed esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduse ja Türi Linnavolikogu õigusaktiga kehtestatud korras. 7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1. Juhatus koostab õigusaktidega sätestatud korras pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumijaotamise ettepaneku ning esitab need osanikele kinnitamiseks. Kui ühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse. 7.2. Ühingu raamatupidamist ja aruandlust peetakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 8. ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE, LÕPETAMINE 8.l. Ühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ning lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. 8.2. Ühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) teistel seaduses ettenähtud alustel. 8.3. Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. Otsuse vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi linn, rakendatakse ühingu lõpetamise otsustamisele käesoleva põhikirja ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatut. 8.4. Ühingu likvideerimismenetlus toimub seaduses ja põhikirjas sätestatud korras. Likvideerijad on juhatuse liikmed, kui üldkoosolekul ei otsustata teisiti. 8.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt osanike osade nimiväärtusele. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanik annab selleks nõusoleku. Sellisel juhul võib osanikele väljamakseid teha nii rahalises kui ka mitterahalises vormis. 8.6. Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samaväärselt juhatuse liikmetega.