Põdrala Vallavolikogu — Riidaja Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 73, 1329

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) paragrahvi 31 lõike 3, Põdrala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Riidaja Põhikooli arengukava aastateks 2001–2003 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 27. augustil 2001. a. Volikogu esimees Sulev SILDNA Kinnitatud Põdrala Vallavolikogu 17. augusti 2001. a määrusega nr 5 RIIDAJA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS 1. Riidaja Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Riidaja Põhikooli arengukava lähtub Riidaja Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED 1. Asend. Riidaja Põhikool asub Valga maakonnas Põdrala vallas Riidajas ja on munitsipaalharidusasutus. Kooli teeninduspiirkonda kuulub Põdrala vald. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli juhul, kui on vabu kohti. Põdrala vallas töötab ka Pikasilla Algkool. 2. Ajalugu 1833. a asutas mõisaomanik George Constantin von Stryk Riidajasse vallakooli. Lapsed said koolist ainult lugemisoskuse. 1869. a sai vallakool uue koolihoone kuni 90 õpilase tarvis. Lugemise kõrval õpetati lastele nüüd ka kirjutamist ja rehkendamist. 1923. a viis Riidaja vallavalitsus kooli üle endisesse härrastemajja, töötas ka internaat. Koolis käidi 6 klassi. 1945. a andis kool 7-klassilise hariduse. 1961. a muudeti kool 8-klassiliseks. 25. novembril 1967. a alustati õppetööd uues koolihoones, kus õpitakse tänini. 1988. a sügisest muudeti kool 9-klassiliseks ja 1991. a alates kannab kool nimetust Riidaja Põhikool. 3. Pedagoogilise personali üldanalüüs, õpilaskonna üldanalüüs 2001. aastal töötab koolis kaksteist õpetajat, nendest kolm mees- ja üheksa naisõpetajat.

Enamik õpetajaid töötab alla normkoormuse. Täiend- ja ümberkoolituse korras omandatakse lisaerialasid. Õpetajate koolitus on meie jaoks erilise tähtsusega ka seetõttu, et elame teatud mõttes infosulus. Õpetajal puudub oma koolis teine tema eriala valdav inimene, kellega konsulteerida, mõtteid jagada. Kogemuste omandamine toimub maakonna õpetajate ainesektsioonides. Töö toimub liitklassides, kus õpetajal on tavalisest raskem – tegelemine üheaegselt kahe klassiga ja erineva raskusastmega õpilastega, sageli ka erinevate õppeainetega. Aktuaalne on õpetajate arvutialane enesetäiendamine. 2000/2001. õa õpib Riidaja Põhikoolis 82 õpilast, kes on jagatud viide klassikomplekti.

Prognoos näitab õpilaste arvu vähenemist. Vallas on tööpuudus. See tekitab «surnud ringi». Vanematel puuduvad materiaalsed võimalused koolitada oma lapsi pärast põhikooli kodust kaugel. Laps on sunnitud valima edasise koolitee sageli mitte oma soovide järgi, vaid et see oleks kodu lähedal. Omandatakse sellised erialad, mida kohapeal rakendada ei saa. Noored enam Riidajasse tagasi ei tule, kuna vallas puudub ettevõtlus, töökohti pole. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud «Riikliku järelevalve läbiviimise korras» (haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2). 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused KOOLISISENE JUHTIMINE a) Koolisisene juhtimine Kooli juhib direktor, kellel on nõutav kvalifikatsioon. Ta oskab hinnata tegelikkust ja lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. On loonud stabiilse ja töise pedagooge, õpilasi ja nende vanemaid toetava õhkkonna koolis. Suudab otsuste tegemisse kaasata teisi, delegeerib ülesandeid ja kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. On loonud õhkkonna meeskonnatööks. Tunneb seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Direktori tegevust toetab nii kooli kollektiiv kui ka vallavalitsus. Kõik töötajad täidavad oma põhifunktsioone. Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Tal on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest. Toimub koostegevus klassijuhataja, õpilase ning lapsevanema vahel. Teeb koostööd teiste klassijuhatajatega ja kooli juhtkonnaga. Koolitöötajad teavad oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Töös lähtuvad arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Järgivad ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid. Õppenõukogu liikmed on koolis toimuvaga kursis, otsivad kooli probleemidele loovaid lahendusi. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi küsimusi, võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu. Sisehindamise käigus õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. See aitab juhti otsuste tegemisel, toetab ja suunab kollektiivi arengut, näidates arenguvajadusi. Koolis on vastu võetud kodukord, mis sätestab selged reeglid õpilastele. Õpetajatele ja personalile on kehtestatud sisekorra eeskirjad ja ametijuhendid, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused. Neid reegleid järgitakse igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses. Koolil on oma traditsioonid. Kooli dokumentatsioon vormistatakse nõuetekohaselt. Dokumenteeritud on kõik kooli tähtsamad tegevused, mistõttu kooli töö tervikuna on hästi jälgitav. Eelarve katab kooli vajadused eksisteerimiseks. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale. Klasside täitumine on optimaalne. Täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajadustega. b) Hoolekogu Kooli hoolekogu on valitud lastevanemate üldkoosolekul seitsmeliikmeline. Hoolekogu koosseisus on erinevate huvirühmade ja elualade esindajad. Hoolekogu ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate ja vilistlaste ühise tegevuse (kooli õppe- ja kasvatustegevuse) jälgimine ning õppe- ja kasvatustegevuse paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Hoolekogu on üldiselt kursis koolis toimuvaga, kuid omaalgatus on vähene. c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Tähtis on, et informatsioon kooli taotlustest ja koolis toimuvast jõuaks õigeaegselt õpilasteni ja lastevanemateni. Hea kool eeldab koostööd õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel. Igal kevadel aprillis on võimalus lapsevanemal viibida koolis, et külastada oma lapse õppe- ja ringitunde. Kaks korda õppeaastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud. Traditsioonideks on kujunenud emadepäeva ning isadepäeva tähistamine, jõulu- ja kevadpidu. See kõik lähendab kodu ja kooli. Kool teenib õpilaste huve ja arenguvajadusi ning õpilasi puudutavates küsimustes tuleb sageli otsuseid langetada koostöös õpilastega. Osalemine koolielu korraldamisel suurendab õpilase teadlikkust ja vastutustunnet, arendab aktiivsust ja algatusvõimet. Õpilaste ja pedagoogide suhteid iseloomustab vastastikune lugupidamine ja koostöövalmidus. KOOLI TÖÖ PLANEERIMINE a) Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava väljaarendamisest võtavad osa kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ning hoolekogu. Kava välja töötades võetakse arvesse kooli senist tegevust, õpetajate, õpilaste ja vanemate tulevikukujutlusi piirkonna üldise arengu kaastekstis, koolikorralduslikke õigusakte, maa- ja vallavalitsuse arenguplaane, lähtutakse kooli tugevatest ja nõrkadest külgedest. On määratletud arengukava rakendamise ja pideva täiendamise ning korrigeerimise kord. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe-kasvatustöö probleemidest, enesehindamise ja riikliku järelevalve tulemustest. Üldtööplaani kavandab, selle täiendamises ja täpsustamises osaleb kogu kollektiiv. b) Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Kooli arengukava on kättesaadav kõigile õpetajatele ning hoolekogu liikmetele, õpilased ja lapsevanemad on sellest informeeritud. Õpetajaskond osaleb kooli arengukava elluviimises. Arengukava täitmise edukus sõltub seatud eesmärkide saavutamisest. Edu peab olema märgatav. Kava tuleb järgida õppeaasta üldtööplaani koostamisel. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE a) Ainealase töö planeerimine Õppekava elluviimiseks tuleb kõigil liikuda ühes suunas: 1) kasvatada õpilasi isiksusteks, kes on aktiivsed, algatusvõimelised, iseseisva mõtlemise ja tegutsemisega; 2) lähtuda õppetöö planeerimisel oma õpilaskontingendi tasemest, samas innustades ja julgustades õpilasi toime tulema üha keerukamate ülesannetega. Kooli õppekava üldosas on antud tunnijaotusplaan, mis näitab õppekohustuslikku osa ning valikaineid. Õppekava ainekavades on püstitatud aine õppe-eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused. Esitatud on õppeedukuse hindamise põhimõtted. Õpetajate töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanidena, kus on määratud õppesisu ajaline jaotus, õpitulemuste kontrollimise ja hindamise aeg ning moodused. Toimib õpetajate koostöö ning vastutus klassi õpitulemusi kavandades. Samuti toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Õppetööd toetavad ka pikapäevarühmad. b) Ainealase töö korraldus Koolil on elementaarne õppematerjal ja -vahendid olemas ning neid kasutatakse õppetundides. Kiiresti arenev infotehnoloogia toob kaasa arvutite kasutamise ainetundides. 2001. aastaks on arvutiklass sisustatud. Õpilaste käsutuses on kuus töökorras arvutit, mis on ühendatud kohtvõrku. Koolis on interneti püsiühendus. Õppetööd on võimalik efektiivselt läbi viia, kui ühte arvutitöökohta ei kasuta rohkem kui kaks õpilast. Meie õpilaste arvu juures piisab kuuest arvutist. Direktori käsutuses on üks arvuti. IT kasutamine on muutunud õppeprotsessi loomulikuks osaks. Põhiprobleem ei tohiks olla see, et midagi on vähe, vaid see, kuidas efektiivselt olemasolevat kasutatakse. Lähiaastatel vananenud riist- ja tarkvara uuendamine peaks kulgema võimalikult sujuvalt ning ei tohiks põhjustada olulisi häireid kooli igapäevases funktsioneerimises. c) Õpilaste osalus õppetöös Kõige tähtsam oleks, et laps tahab kooli tulla ja seal ka õppida. On oluline, et õpetajate ja õpilaste vahelised suhted ning mõlemad omaette oleksid positiivsed. Klassis pole kõigis tundides vajalikku töömeeleolu. Üksikud õpilased rikuvad tunnis korda ning aeg-ajalt ei võta tööst aktiivselt osa. Kodutööd tuginevad tunnis tehtule ja nende sisu ning maht on õpilase üldist koormust ja iga arvestav. Õppimist ja õpetamist toetavad tubli osalemine kooli ja maakonna õpilasvõistlustel ja konkurssidel, kus on saadud auhinnalisi kohti ning mitmeid töid on esile tõstetud. Jõudumööda osaleme ka üleriigilistel üritustel. d) Õpilaste hindamine Hindamisel lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hindamisel taotletakse objektiivsust. Hindamise eesmärgid, aeg ja viis on nii õpilastele kui lastevanematele teada. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus. Lastevanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta. Õppeaine põhivara tuntakse ning õpilased omandavad aineoskused. Üksikutel õpilastel, kellel puudub piisav õpimotivatsioon, esineb õpiraskusi. Eksamite ja tasemetööde hinded vastavad aasta- ja veerandihinnetele. Eksami- ja tasemetöid analüüsitakse ja tehakse omad järeldused. Kõik õpilased on jätkanud pärast kooli lõpetamist õpinguid. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE, ÕPILASTE ALGARVESTUS Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus, kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal. Kool informeerib omavalitsust põhikooli lõpetanud õpilastest. Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines täpset arvestust koolikohustuse täitmise arvestuse raamatus ja klassipäevikus, mis annavad puudutud ainetundide kohta täieliku ülevaate. Õpilaste puudumist põhjendab arstitõend või lapsevanema sellekohane teatis. Klassijuhatajatel on ülevaade puudumiste ja nende põhjuste kohta. Põhjuseta puudumistest teavitab klassijuhataja direktorit ja lapsevanemaid. Õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele karistusi. Koolis esineb põhjuseta puudumisi üldiselt vähe. Vallavalitsus on organiseerinud kaugemal elavatele lastele õpilasliini. Õpilaste järelevalve tagamiseks on moodustatud pikapäevarühmad. Pikapäeva kasvatustöö osa on koduste ülesannete täitmine ning vajadusel õpiabi. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine on vormistatud nõuetekohaselt ning vastavuses koolidokumentatsiooniga. Kooli statistiline aruanne kajastab tegelikku olukorda. KOOLI TÖÖKESKKOND Õpilastele on tagatud turvalisus ja vajalikud töötingimused. Igal õpilasel on oma töökoht. Õppeasutuse ruumid on puhtad ja koduselt kujundatud. Kodukord ja ühtsete nõuete olemasolu tagab kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Klassides on tagatud ohutu töökeskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, tulekustutid. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi- jt kooliüritustel. Koolis on kolm töötajat läbinud töökaitsekoolituse. Koolis on turvasüsteemiga varustatud arvutiklass, direktori kabinet, õpetajate tuba ja söökla laoruum. Koolis on oma raamatukogu. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid kirjanduse ja perioodika soetamiseks. Raamatukogu töökorralduse aluseks on põhimäärus. Raamatukogu teenuseid kasutab kogu koolipere. Koolil on oma söökla, kus valmistatakse koolilõunat. Toidu kvaliteet on hea ning hind optimaalne, pööratakse tähelepanu söömiskultuurile ja tervislikule toitumisele. Söövad kõik õpilased. Vallavalitsus maksab valla õpilaste toiduraha. Lapsevanemad toovad osaliselt toiduaineid. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ Kool on püüdnud õpilaste loovuse, individuaalsuse ja erivõimete arendamise eesmärgil anda võimaluse osaleda – spordiringides, – tantsuringis, – võimlemisringis, – arvutiringides, – lauluringis, – loodusringis. Ringe juhendavad oma eriala spetsialistid. Spordiringis käivatel õpilastel on silmapaistvaid saavutusi nii maakonnas kui ka vabariigis. Sporditegevus on meie kooli üks tugevamaid külgi. Riidaja kool on tantsutraditsioonidega. Rahvatantsurühmad on osa võtnud pidevalt maakondlikest ja vabariiklikest tantsupidudest. Viimastel aastatel on loodusringis osalevad õpilased saavutanud häid tulemusi maakondlikel konkurssidel. Õpilastel on võimalus osaleda Riidaja Kultuurimaja näiteringi töös. Koolibussi olemasolu võimaldab õpilasi vallast välja viia, külastada teatrietendusi, osaleda üritustel. See on õpilastele kõige huvitavam viis silmaringi avardamiseks. Meie kooli klassidel on sõprusklasse nii Valga kui ka Viljandi maakonna koolides. 3.3. Arengu üldeesmärk Riidaja Põhikooli arengukava üldine eesmärgik on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1) Koolisisene juhtimine a. koolisisene juhtimine, b. hoolekogu, c. lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus; 2) Kooli töö plaanimine a. kooli arengukava, plaanid, b. kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine; 3) Õpetamine ja õppimine a. ainealase töö planeerimine, b. ainealase töö korraldus, c. õpilaste osalus õppetöös, d. õpilaste hindamine; 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus; 5) Kooli töökeskkond; 6) Klassi- ja kooliväline töö. IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Arengukava ülesanded 1) KOOLISISENE JUHTIMINE – 2001/2002. õa võtta kasutusele tänukiri lastevanemate tunnustamiseks, kelle lapsed on saavutanud häid tulemusi õppetöös või esindanud edukalt kooli erinevatel üritustel. – 2001/2002. õa taotleda omavalitsuselt logopeedi ametikoht valla koolidesse. – 2001/2002. õa moodustada õpilasaktiiv ja kaasata see koolieluprobleemide lahendamisel. – 2001–2003. a kaasata algklasside õpilaste lapsevanemaid klassiürituste läbiviimisele, tagamaks järjepidev side kooli ja kodu vahel. – 2001–2003. a kaasata kooli hoolekogu probleemsete õpilaste positiivseks mõjutamiseks. – 2001–2003. a kasutada täiendkoolitusraha vastavalt koolisisestele vajadustele ja üleriigilistele prioriteetidele. – 2001–2003. a korraldada ülekoolilisi üritusi klasside kaupa. – 2003. a tähistada kooli 170. aastapäeva. 2) KOOLI TÖÖ PLAANIMINE – 2001. a tutvustada direktoril kooli arengukava sisu lastevanematele üldkoosolekul ja klassijuhatajatel õpilastele. – 2001/2002. õa tuua sisse A-võõrkeelena inglise keel. – 2001–2003. a arvestada kooli arengukava koostamisel kõiki koolikorralduslikke õigusakte ja kooli objektiivseid võimalusi. – Analüüsida igal aastal eelneva õppeaasta tulemusi ning teha vajalikud täiendused ja parandused järgnevateks aastateks. 3) ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE a. Ainealase töö planeerimine – 2001–2003. a kasutada maksimaalselt tunnijaotusplaanis fikseeritud valikainete tundide arvu. – 2001–2003. a korrigeerida kooli õppekava, ainekavasid ja töökavasid vastavalt riikliku õppeplaani muudatustele. b. Ainealase töö korraldus – 2001–2003. a jätkata senist tööd eelkooliealiste laste koolivalmiduse arendamisel. – 2001–2003. a korraldada metoodikasektsiooni koosolekuid vähemalt üks kord veerandis. – 2001–2003. a korraldada õpilaste õpiabi väljaspool õppetunde. – 2001–2003. a uuendada õppematerjale ja -vahendeid vastavalt vajadustele ja võimalustele. c. Õpilaste osalus õppetöös – 2001–2003. a osaleda vastavalt võimalustele maakonna ja üleriigilistel õpilasüritustel. – 2001–2003. a arvestada kodutööde andmisel õpilaste koormust ja iga. – 2001–2003. a anda kõigile soovijatele võimetekohane ja konkurentsivõimeline haridus ning kujundada positiivset hoiakut elukestva õppimise suhtes. d. Õpilaste hindamine – 2001–2003. a arvestada hindamisel õpilase individuaalset arengut ja töösse suhtumist. – 2001–2003. a tunnustada õpilasi väga heade ja heade tulemuste eest. – 2001–2003. a teavitada lastevanemaid protsessi- ja arvestuslikest hinnetest. 4) KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE, ÕPILASTE ALGARVESTUS – 2001–2003. a jätkata täpset arvestust koolikohustuse täitmise kohta. 5) KOOLI TÖÖKESKKOND – 2001. a vahetada koolimaja aknad. – 2001. a osta õpetajatele tööalaseks kasutamiseks arvuti. – 2002. a renoveerida köögiblokk vastavalt kehtima hakkavatele euronõuetele. – 2003. a renoveerida arvutiklass vastavalt kehtivatele normidele. 6) KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ – 2001 – 2003. a jätkata senist koostööd Kaitseliidu Valgamaa Malevaga kodutütarde ja noorkotkaste juhendamisel. – 2001–2003. a leida võimalusi vanemate poiste huvidele vastavate ringide töölerakendamiseks. – 2001–2003. a jätkata vallaajalehe kaudu koolis toimuvate sündmuste kajastamist. – 2001–2003. a tutvustada õpilastele kutsesuunitluse raames elukoha lähedal asuvate firmade, ettevõtete, riigiasutuste tegevusalasid ja nendega seotud elukutseid. 4.2. Ressursside andmik Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu erinevatest fondidest (Tiigrihüpe, Eesti Kultuurkapital jt). V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab vallavolikogu.