Tõrva Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse määramisel alatise eluaseme alaliste kulude arvestamine — KO, 71, 1302

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõikest 3, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 22 lõikest 3 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565; 74, 696; 96, 849), Tõrva Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised alatise eluasemega seotud alalised kulud: 1.1. üür ja/või haldustasu Tõrva Linnavolikogu kehtestatud üüri piirmäära ulatuses; 1.2. soojavarustuseks ja sooja vee tootmiseks vajaliku soojusenergia maksumus; 1.3. prügiveoga seotud kulutused; 1.4. veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kulud; 1.5. elektri kulud (üldelekter-trepikoda, kelder jm, valgustus jm); 1.6. statsionaarse elektri- või gaasipliidi kasutamise kulud. 2. Toimetulekutoetuse taotleja kohustub tõendama käesoleva määruse punktides 1.1.–1.6 näidatud kulutuste tasumist esitatud arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide alusel. 3. Taotleja esitatud kuludokumendid võetakse aluseks ainult allpool toodud piirhindade ulatuses järgmiselt: 3.1. Kulude arvestamine eluaseme soojavarustuseks ja sooja veega varustamiseks toimub järgmiselt: 3.1.1. tasu soojusenergia eest tsentraalse soojavarustusega (küte ja soe vesi) hoonetes võetakse arvesse tegeliku tasu ulatuses vastavalt köetavale normpinnale; 3.1.2. tasu sooja vee eest võetakse arvesse vastavalt veemõõturi näidule või selle puudumisel arvestusega 105 l sooja vett päevas ühe inimese kohta; 3.1.3. eluasemel, kus on olemas individuaalne keskküte, ahi, väikekatel, mida köetakse tahkekütusega või elektriküttel, võetakse kütteperioodil (01.10–30.04) arvestuse aluseks 35 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe m2 kohta; 3.1.4. eluasemel, kus lisaks eeltoodule on pliit, mida köetakse tahkekütusega, võetakse kütteperioodil arvestuse aluseks 50 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe m2 kohta; 3.1.5. turbabriketi kulude arvesse võtmise ülemmäär on 700 kr tonn. 3.2. Eluasemel, kus on statsionaarne vedelgaasipliit ja tsentraalne soojavarustus puudub, arvestatakse balloonigaasi kasutamise kulude ülemmäär järgmise: 3.2.1. ühe elaniku kohta kuus 8,2 kg 3.2.2. kahe elaniku kohta kuus 10,8 kg 3.2.3. kolme elaniku kohta kuus 13,5 kg 3.2.4. nelja elaniku kohta kuus 16,2 kg 3.2.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta kuus 1,5 kg. 3.3. Kulude arvestamine elektrienergia kulude katmiseks toimub järgmiselt: 3.3.1. Eluasemel, kus on statsionaarne elektripliit ja puudub tsentraalne soojaveevarustus: 3.3.1.1. ühe elaniku kohta kuus 80 kwh 3.3.1.2. kahe elaniku kohta kuus 105 kwh 3.3.1.3. kolme elaniku kohta kuus 130 kwh 3.3.1.4. nelja elaniku kohta kuus 155 kwh 3.3.1.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kwh. 3.3.2. Elektrienergia eluruumide valgustuseks: 3.3.2.1. I kvartalis 0,5 kwh normpinna ühe m2 kohta kuus 3.3.2.2. II kvartalis 0,3 kwh normpinna ühe m2 kohta kuus 3.3.2.3. III kvartalis 0,4 kwh normpinna ühe m2 kohta kuus 3.3.2.4. IV kvartalis 0,8 kwh normpinna ühe m2 kohta kuus. 3.3.3. Üldelekter võetakse arvesse tegelike kulutuste ulatuses. 3.4. Prügiveo kulutuste katmise arvestus toimub tegelike kuludokumentide alusel. 3.5. Kulutuste katmise arvestus külma vee ja kanalisatsiooni eest toimub veemõõturi näitude alusel, kuid mitte üle 170 liitri vee ühe inimese kohta ööpäevas. 4. Määrus jõustub 1. septembril 2001. a. Volikogu esimees Ludmilla MELTSA