Rannu Vallavolikogu — Rannu valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 71, 1295

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja 22 lõike 1 punkti 37 ning Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340) paragrahvi 21 lõike 1, Rannu Vallavolikogu määrab: I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri reguleerib: 1.1. jäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid; 1.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri kehtib Rannu valla territooriumil. 4. Jäätmehooldust vallas korraldab Rannu Vallavalitsus. II. MÕISTED 5. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses. 5.1. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 5.2. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. 5.3. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 5.4. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 5.5. Aiajäätmed on aia hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jms). 5.6. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. 5.7. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 5.8. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 5.9. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 5.10. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. 5.11. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 5.12. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. 5.13. Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladustamine). 5.14. Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 6. Jäätmete kogumine ja sorteerimine. 6.1. Territooriumi valdaja on kohustatud korraldama jäätmete kogumist oma territooriumil. Selleks on vaja paigaldada jäätmekogumisvahendid ning toimetada jäätmed ladustamise kohta ise või kasutada jäätmemajandusele spetsialiseerunud ettevõtte teenust. 6.1.1. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, bussipeatused jm) paigutab kogumisvahendid vallavalitsus või isik, kes neid alasid haldab. Kaupluste ja söögikohtade juures peab nende lahtioleku ajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurniga ürituse korraldaja, kes likvideerib 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppu kogu ürituse käigus tekkinud prügi ja vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrasoleku eest. 6.2. Territooriumi valdaja on kohustatud hoolitsema jäätmete sorteerimise eest nii, et taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed ja muud erikäsitlust vajavad jäätmed hoitaks teistest eraldi. 6.3. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 6.4. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi panna: 6.4.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 6.4.2. ohtlikke jäätmeid; 6.4.3. mudalaadseid ja vedelaid jäätmeid; 6.4.4. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmete kogujaid, prügila töötajaid või jäätmetranspordi vahendeid; 6.4.5. raskeid aineid ja esemeid, mis võivad lõhkuda jäätmekonteinereid või nende tühjendamise seadmeid nende ülekoormatuse tõttu. 6.5. Ülalmainitud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 6.5.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 6.5.2. jäätmete vastuvõtukohtades asuvad spetsiaalsed kogumispunktid; 6.5.3. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. 6.6. Jäätmete kogumisvahendid ja -kohad peavad vastama kehtestatud nõuetele ning ei tohi põhjustada ohtu ega kahju inimestele, keskkonnale või territooriumile. 6.7. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 6.7.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Organiseeritud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidlas; 6.7.2. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadimist tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 6.7.3. kaanega suletavad jäätmemahutid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või milles transporditakse jäätmeid jäätmekäitluspaikadesse. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ning nendesse ei tohi pääseda sademed ja loomad. 6.8. Tuhk kogutakse kaanega kaetud mittepõlevast materjalist tuhanõusse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib panna olmejäätmete kogumisvahendisse vastupidavas pakendis. Tuhk ei tohi põhjustada tuleohtu. 6.9. Ohtlikele jäätmetele peavad olema eraldi kogumisvahendid. 6.10. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja -konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta. Suurte jäätmemahutite puhul peab jäätmeveoauto pääsema nende vahetusse lähedusse mehhaniseeritud laadimiseks. 6.11. Väljapoole hooneid paigaldatavad kogumisvahendid peavad asetsema tasasel alusel ja olema võimaluse korral varjatud. Piirded, katused ja alused tuleb rajada selliste mõõtmetega, et need ei takistaks kogumisvahendi tühjendamist. 6.12. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid võivad asuda ruumis, kus on hea ventilatsioon, valgustus ja lukustamata sissepääs. 6.13. Kogumisvahendi omanik või rentnik peab hoolitsema oma kogumisvahendi korrasoleku ja puhastamise eest. Kogumisvahend peab olema terve ja ei tohi põhjustada reostust. Keskkonna saastamise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid vajadusel desinfitseerida. 6.14. Vanapaberit ja pappi ostab AS Sekto, Ringtee 18, Tartu, info 07/362 535 (sissekäik Tähe tänava poolt). 6.15. Vanametalli ja elektroonikamurdu ostab AS Emex, Teguri 53, Tartu, info 07/367 772. 6.16. Klaastaarat ostab AS Tartu Õlletehas, Tähtvere 56/62, Tartu. III. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 7. Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda muudest jäätmetest eraldi. 8. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad mahutid. 9. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 10. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 11. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda järgmiselt: 11.1. koduses majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) võib viia kogumispunkti, selle loomiseni vallavalitsuse korraldatava kogumisaktsiooni käigus jäätmete kogujale; 11.2. juriidiliste isikute tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed vastavalt jäätmeloale või selle puudumisel kogumispunkti või korraldatava kogumisaktsiooni käigus. 12. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitleja poolt. 13. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 13.1. Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda kogumispunktides või kogumisaktsiooni käigus. IV. JÄÄTMETE VEDU 14. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. 15. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav isik, samuti jäätmetekitaja või territooriumi valdaja jäätmeseaduse nõuetele vastava transpordivahendiga. 16. Organiseeritud jäätmeveo korraldamisel on kõik haaratavale territooriumile jäävate kinnistute (v.a kinnistud, kus puuduvad ehitised) omanikud või valdajad kohustatud ühinema valla poolt organiseeritud jäätmeveoga või omama ise jäätmekogumiseks vajalikke vahendeid. Vallavalitsusel on õigus kontrollida kogumisvahendite olemasolu. V. JÄÄTMETE LADESTAMINE JA PÕLETAMINE 17. Jäätmete ladestamine on lubatud Kommi prügilasse (asukoht Vallapalu küla) ja Suure-Rakke prügilasse (asukoht Suure-Rakke küla). Prügilate haldaja on Rannu Vallavalitsus. Ehitusjäätmed ladestatakse kas prügilasse või vallavalitsuse määratud ladestuspaika. 18. Prügilasse on lubatud ladestada tavajäätmeid (kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka). 19. Prügilasse toodavate jäätmekoguste üle peab arvestust prügila haldaja. 20. Jäätmete käitlemine prügilas korraldatakse vastavalt prügila eeskirjale, mille kinnitab vallavalitsus. 21. Tavajäätmetest on lubatud vaikse ilmaga põletada: 21.1. puulehti, oksi, riisutud kulu jms. 22. Jäätmete põletamine ei tohi tekitada kahju naaberkinnistule. Tuleohutuse tagab ja nõuete mittetäitmise eest vastutab jäätmete põletaja või kinnistu omanik. VI. KOGUMISKAEVUDE SETETE KÄITLUS JA JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE. LOOMSED JÄÄTMED 23. Valla kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega. Rannu vallas on setete mahalaadimine lubatud Rannu biopuhastisse ainult puhasti hooldaja juuresolekul. Puhastamise teenuse hinna määrab vallavalitsus määrusega. 24. Bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud selleks väljaehitatud kohtades ning kooskõlastatult naabritega, kui kompostimiskoht on naabri krundile lähemal kui kolm meetrit. 25. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 26. Toidujäätmete kompostimine peab toimuma soojusest ja kahjuritest isoleeritud hoidlates. Komposti ei või ladustada jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 27. Loomsed jäätmed töödeldakse vastavalt põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määrusega nr 65 kinnitatud korrale. VII. LÕPPSÄTTED 28. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus. 29. Rannu valla Suure-Rakke ja Kommi prügila kuuluvad sulgemisele vastavalt keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 paragrahvidele 63 ja 65. Territooriumivaldajad, kes neid prügilaid seni kasutasid, on kohustatud jäätmete veo sinna lõpetama kolme kuu jooksul alates sulgemise otsusest. Prügiveo korraldamiseks peab territooriumivaldaja sõlmima lepingu jäätmeveoluba omava ettevõttega (AS SAB, Betooni 4 Tartu, info telefonil 07/424 225; AS Ragn-Sells, Sepa 26, info telefonil 07/301 770;) jäätmete äraveoks või ise viima jäätmed kasutusloaga prügilasse. 30. Vallavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 31. Seadusega sätestatud korras registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 32. Eeskirja mittetäitmisel kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastustust. 33. Eeskirja mittetäitmisel kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. 34. Määrus jõustub 15. septembril 2001. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB